HITSA täienduskoolitusprogrammi „Digiajastu haridusjuht“ koolitustel osalesid nii kutse- ja üldhariduskoolide kui ka lasteaedade meeskonnad. Fotod: Triin Kaasik

Väärtuslikud õppetunnid üksteiselt
Ingrid Danilov, Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor

Pea kõikides kutsekoolides sai eelmisel aastal läbi järjekordne arenguperiood ja koolidel tuli hakata seadma uusi sihte järgmiseks viieks aastaks. Kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem heaks kiitnud Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020 ja digipööre elukestvas õppes oli selle strateegia üks oluline eesmärk, muutus IKT valdkonna läbimõeldum arendamine väga tähtsaks ka meie koolis.

Meie mureks oli see, et kuna möödunud õppeaasta alguses lahkus koolist haridustehnoloog, puudus eestvedaja, kelle taktikepi all oleksime saanud seda muudatust ellu viia. Kui aga saabus info, et koolide juhtkondadel on võimalik osaleda koolitusel „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“, haarasime me pakkumisest pikemalt mõtlemata kinni, sest nägime selles võimalust oma kavandatud arendustegevustega edasi minna ka olukorras, kus konkreetne eestvedaja puudub. Ja see oli õige otsus, sest koolitus andis meile väga palju sellist teadmist, mille abil saime õpetajaid nutiõppe ideega kaasa tulema.

Me kõik ju teame, et digikultuuri arendamisel koolis on oluline inimeste digiteadlikkus ning uute digivahendite ja -keskkondade kasutamise julgus, kuid sama tähtis ka nende vahendite olemasolu ja kogu IKT süsteemi töökindlus ning turvalisus. Selleks et meil oleks võimalik läbimõeldult arendada kooli IKT valdkonna nii sisulist kui ka tehnilist külge, osalesime ka koolitusprogrammi teises, digitaristu arendamise õppemoodulis.

Digimeeskonna loomine ja digipädevuste koolitused õpetajatele

Esimese koolitusmooduli lõppedes moodustasime me kooli seitsmeliikmelise digimeeskonna – eestvedajate grupi, kuhu kuulusid ka uuendusmeelsed õpetajad, kes olid aktiivsed nutiseadmete kasutajad oma ainetundides. Seejärel tegime küsitluse, et saada teada, milline on meie töötajate digioskuste ja -teadmiste hetkeseis. Teisisõnu: kes mille ees hirmu tunneb ning millist tuge ja koolitust vajab. Selle põhjal valmis sisekoolituste kava „Õppimine kogukonnas“. Koolituste tsükkel koosnes viiest sisekoolitusest, teemadeks olid Excel, Google, Facebook, erinevad blogikeskkonnad ning Pinteresti ja Picasa programmid. Koolitajaks olid meie oma töötajad – praktikud, kes ise juba oskuslikult neid keskkondi kasutavad. Osavõtjaid oli üle 40, valdavalt muidugi õpetajad. Koolituste lõppedes pidi igaüks hakkama kasutama vähemalt ühte uut õppekeskkonda ja seda ka teistele tutvustama. Paralleelselt sisekoolitustega tellisime me kaks koolitust ka HITSA-lt ja soetasime kahe klassikomplekti jagu tahvel- ja sülearvuteid. Lühidalt – oli üks suur digikoolituste aasta ja selle tegi väärtuslikumaks just asjaolu, et õppisime üksteiselt.

Digitaristu arengukava

Meil on tubli IT-juht ja tänu tema tööle pole koolis halbu üllatusi tänaseni ette tulnud, aga risk, et olulised andmefailid võivad töötajate vähese teadlikkuse tõttu kaduda või võidakse meie arvutipark halvata, on olemas. Seetõttu panimegi parendustegevusi planeerides suurt rõhku töötajate ja õpilaste teadlikkuse suurendamisele ning kogu süsteemi turvalisuse tagamisele. Ja mitte ainult – ka ühtviisi kiire internet kõikides õppehoonetes on oluline, mistõttu kavandasime mitmeid olulisi tegevusi taristu ajakohastamiseks.
Alanud õppeaastaks on valmis uus koolituskava, jalad on kindlalt maas kogu protsessi juhtival digimeeskonnal ja septembrist alates kuulub meie meeskonda ka uus ja entusiastlik haridustehnoloog.

Teisisõnu – me oleme hakanud liikuma ja see on suur asi. Käesoleva õppeaasta väljakutseks on julgustada ja innustada nutiseadmeid kasutama ka neid õpetajaid, kes eelmisest koolituste tsüklist kõrvale jäid. Oluline on muuta õppimisprotsess huvipakkuvamaks ja arusaadavamaks nii õpilastele kui ka õpetajatele endile.
Tulevikku vaatame lootusrikkalt ja ma usun, et järjest enam töötajaid meie koolis võtab omaks mõtteviisi, et digipööre pole mitte kohustus, vaid väga hea võimalus oma töö rikastamiseks ja õpilaste edukaks kaasamiseks õppeprotsessi.

Koolitused aitasid eesmärke seada
Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskooli direktor

Koolitustel osalemine on otseselt seotud kooli arengukavaliste eesmärkide täitmisega ning koolitused andsidki selleks hea tõuke. Esimesel koolitusel saime ülevaate digiajastul kooli juhtimisega paratamatult kaasnevatest muudatustest ning analüüsisime oma kooli õppeprotsesside parendamisi selles valguses. Teisel koolitusel liikusime sammu edasi ning uurisime võimalusi, kuidas kooli IKT süsteemid seda toetada saavad. Põhimõtteliselt võib öelda, et üks koolitus viis märkamatult teiseni ning kasvas vajadus süsteemselt kogu kooli digivaldkond üle vaadata ning edasiste arengute võtmes tegevused eesmärgistada.

E-metskond ja digipöörde arengukava

Esimese koolituse („Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“) lõputöös töötasime välja digitaalse õppevara – metsainfosüsteemi (e-metskond) arendamise põhimõtted ja selgitasime välja selle rakendamise võimalused. Vajadus sellise muutuse järele on suur, sest kogu metsasektor kasutab väga mitmesuguseid arendusi. Selleks et meie kooli lõpetajad tööturul konkurentsivõimelised oleksid, peavad nad metsatöö oskustele lisaks suutma töötada ka erinevate metsanduslike infosüsteemide ja töövahenditega. Kinnituse sellele andis ka kevadel valminud OSKA raport, milles öeldakse, et metsandussektori tööandjad vajavad IKT pädevustega spetsialiste. Teise koolituse („Haridusasutuse digitaristu arendamine“) lõputööna valmis kooli digipöörde arengukava tööversioon, mille loodame lõplikult heaks kiita sel sügisel. Lõputöö väärtus seisneb selles, et oleme süsteemselt läbi uurinud oma kooli hetkeolukorra ning eesmärgistanud mitmed olulised tegevussuunad, nt digikultuuri integreerimine õppeprotsessi, õppevara ning õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise jms. Oluline on see, et oleme teadvustanud oma vajadused ning lähiaastatel teame, kuhu digivaldkonnas liigume.

Kooli digipöörde mõtestamine

Suurimaks väärtuseks tulebki lugeda seda, et nende koolituste abil saime süsteemselt läbi mõelda kogu kooli vajadused. Koolituselt saime palju häid ja praktilisi juhiseid, kuidas üldse valdkonna arendamisega alustada. Peame väga oluliseks, et saime suhelda teiste koolidega ning kõikide praktikatest midagi õppida. See andis kindlustunde ning palju huvitavaid ideid. Kutseõppeasutuste vajadused erinevad kohati üldhariduskoolide arenguvajadustest väga suures ulatuses, kuid koolimeeskondade omavaheline suhtus aitab paremini mõista ka üksteist. Arvan, et osalemine nendel koolitustel andis olulise tõuke digipöörde mõtestamisele oma koolis. Reaalsus on see, et peame hakkama saama uute tehnoloogiate ning seadmetega ning suutma õpetada uue põlvkonna õppijaid. Loodame, et riigi tasandil jõuab lahenduseni ka ressursside küsimus, kuigi mõtteviisi muutmiseks piisab ka lihtsalt heast tahtest ja julgest pealehakkamisest.

Tänu koolitusele tekkisid meil ühised eesmärgid ning parem omavaheline koostöö. Kuna meeskonna suurus oli piiratud, siis laiendasime kooli tasandil oma töörühma veelgi ning kaasasime juurde õpetajaid, praktikakoordinaatorid ning õppekorraldusspetsialistid. Moodustasime laiapõhjalise ning kõikide õppeprotsessi osadega kokku puutuva töörühma, kes oleks edaspidi võimeline süsteemselt arendustegevusi oma lõigus ka ellu viima.

Juhi roll on olla eestvedaja ja oma meeskonna arendaja ja toetaja. IKT teema on üks nendest kooli valdkondadest, mis on tihtipeale oma spetsiifilisuse tõttu jäetud kooli IKT valdkonna eest vastutava inimese õlgadele, kuid võib-olla ebaõiglaselt. Koos juhiga panustamine annab teemale teise mõõtme.

Uudishimu peab jätkuma
Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor

Osalesime Tartu Kunstikooli meeskonnaga koolitusprogrammi „Digiajastu haridusjuht“ kahel koolitustsüklil. Oluliseks pidasin seda ennekõike sellepärast, et kooli juhtkond on eestvedaja ja toetaja kõikides arengutes, sh ka digipöörlemises. Igal meeskonnal on vaja võtta aega, et tegeleda mõne konkreetse probleemiga, mida igapäevatoimetuste juures kiputakse edasi lükkama.

Koolitusel õppisid koos kutsekoolide ja üldhariduskoolide meeskonnad, mis andis võimaluse mõista üksteise olemust ja olukorda palju paremini. See suurendab koostööd ning avardab arusaamu erinevatest koolidest. Koolituse käigus sai omi mõtteid selgemaks mõelda, kuulata teisi ja sellest kõigest õppida.
Üha selgemaks saab, et erinevate haridusastmete sarnaste digieesmärkide kõrval on ka tugevalt eristuvad probleemid. Peame need selgelt sõnastama ning üldsusele ja koolipidajale arusaadavaks tegema. Kutsekoolid vajavad digitaristu juhtimisel valdkonnapõhist lähenemist, digiareng käib ühte jalga samas valdkonnas toimuvaga. Kui üldhariduskoolidel on valdavalt sarnane taristu, siis kutsekoolil sõltub see õpetatavatest erialadest.

Üldhariduskooli digipööre on aga meie ühine huvi, sest diginutikate õpilaste edasi õppima tulek võimaldab kutsekoolidel kiiremini jõuda eesmärgini – kindla eriala õpetamiseni.

Julgen koolijuhtidele soovitada rohkem loovust ja mängulisust! Nii kaua kui koolijuhil, õpetajal ja õpilasel on (digi)uudishimu, on koolis kõik hästi. Ja ärgem unustagem tasakaalu!
Lisainfot koolituse kohta leiab http://digijuht.hitsa.ee.
 
Autor: Triin Kaasik, HITSA projektijuht

Loe lisaks "Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses", "Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses"