Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses


Avaldaja:Laura Vetik03. Oktoober 2016

25. augustil Tartu Kutsehariduskeskuses toimunud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse digitehnoloogia teemaline seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ oli kui nutikas sissejuhatus kutsehariduse uude õppeaastasse.

Pea 250 osalejat – õpetajad, erialaõpetajad, koolijuhid, praktikajuhendajad jt – erinevatest kutseõppeasutustest üle Eesti arutlesid digitehnoloogia arengu ja rakendusvõimaluste üle kutsehariduses.

rsz_kutseharidus1.jpg

Tööandjad ootavad kutsekoolide lõpetajatelt erialaseid digipädevusi

„Seminar avas uue kooliaasta ja aitas kaasa digipöörde programmi elluviimisele kutsehariduses,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Kuna töökeskkond kolib üha enam digitaalsetesse seadmetesse, siis ootavad tööandjad kutsekoolide lõpetajatelt ka erialaseid digipädevusi. Selleks et kutseharidus püsiks konkurentsivõimelisena, on väga oluline, et kutsemeistrite koolitamisel pööratakse tähelepanu digitehnoloogia kasutamisele.“

Seminaripäev oli üles ehitatud töötubadena, ja neid jagus tõesti igale maitsele ja vajadusele. Oli töötube, kus sai õppida konkreetseid vahendeid, keskkondi, programme (näiteks äpid teenindusvaldkonna tundide rikastamiseks või digitehnoloogia kaasaegses autoremonditöökojas), ja töötube, kus käsitleti üldisemaid probleeme (näiteks kutsehariduse õppekavad, digiküpsuse seire ja hindamise mudel kutseõppeasutustele). Kaasatud olid ka HITSA koostööpartnerid SA Innove ja SA Kutsekoda, kes tutvustasid strateegilisi arengusuundi.

Kui digitaalne on kutseharidus aastal 2020?

HITSA projektijuhi Kerli Požogina korraldatud töötuba oli samuti vaatega tulevikku ja rõhuga arengul: „Digitaalselt toetav kutseõppeasutus: visioon 2020“. Elukestva õppe strateegia 2020 ja digipöörde programmi 2016–2019 eesmärkidest lähtuvalt on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kirjeldanud digitaalselt toetava kutseõppeasutuse visiooni aastaks 2020. Visiooni aluseks on võetud Euroopa Komisjoni aruandes „Survey of Schools: ICT and Education” kirjeldatud teemaplokid, mis on vastavalt Eesti ja kutseõppeasutuste kontekstile kohandatud. Visiooni kaheksast punktist võiks esile tõsta kolme, mis kõige paremini iseloomustavad, missugune digitee on kutseõppeasutustel käia, kuidas peab olukord võrreldes tänasega muutuma.

Õpetajate ja õppijate digipädevused. Õpetajad hindavad oma digipädevusi (eneseanalüüs) kutseõppeasutuste õpetajate kutsestandardist lähtuvalt ja on koostanud isikliku arenguplaani, mida toetab digitaalne arengumapp. Kutseõppeasutus on õppiv organisatsioon – toimuvad sisekoolitused õpetajate digipädevuste tõstmiseks, paigas on mentorlusprogramm üksteise toetamiseks ning toimub süsteemne õppekvaliteedi hindamine, milles digitehnoloogia on üks oluline faktor. Õppima asumisel selgitatakse välja õppijate digipädevuste tase. Õppe käigus omandatavad digipädevused on kirjeldatud õppekavade rakenduskavades õpiväljunditena, mille omandamist kontrollitakse mooduli hindamisel (nt e-testimine).

Digitaristu. Kutseõppeasutustes on õppekava nõuetest lähtuvalt olemas kaasaegne digitaristu (õppimiseks vajalikud seadmed, tarkvara ja turvalised digiteenused). Kool võimaldab ja toetab „võta oma seade kaasa“ (VOSK) lähenemist ning loob eeldused erinevate seadmete kasutamiseks õppeprotsessis. Kooli IKT strateegia on lõimitud kooli arengukavas püstitatud eesmärkidega. Toimub süsteemne IT-juhtimine. Välja on töötatud reeglid kooli IT-turvalisuse tagamiseks.

Erialane digitehnoloogia. Kutseõppeasutuste prioriteet on tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide väljaõpe. Aluseks on võetud valdkonnapõhised olulisemad tehnoloogiad ja lahendused, samuti on hinnatud IKT-st tulenevate ja valdkonnaspetsiifiliste arengute mõju igale konkreetsele valdkonnale eraldi. Selleks tehakse koostööd erialaliitude, ettevõtjate ja kõrgkoolidega, osaletakse Eesti ja rahvusvahelistes projektides.

„Tuleviku ootusi kirjeldav visioon leidis hea vastukaja ning tekitas konstruktiivse arutelu, kas ja kuidas nende sihtide poole liikuda,“ selgitas Kerli Požogina. „Pakume koolile digipöörde elluviimiseks innovatsiooni mudelit, mis aitab kutseõppeasutusel digivõimekust tõsta endale sobivas tempos ja lähtuvalt paika pandud prioriteetidest.“ Alates käesoleva õppeaasta oktoobrist hakatakse kutseõppeasutustele pakkuma võimalust oma digiarenguid hinnata ja analüüsida innovatsiooni toetava digiküpsuse seire ja hindamise mudeli abil.

Näiteid koolide kogemustest

rsz_kutseharidus2.jpg

Mitmes töötoas tutvustasid kutsekoolide esindajad oma senist digikogemust. Näiteks Valgamaa Kutseõppekeskus avab innovatsiooniklassi, Räpina Aianduskool on osa kutseeksameid muutnud digitaalseks, Luua Metsanduskool loodab soetada õppetööks vajalikud droonid. Samas on kogemus digipöördega kooliti üsna erinev. Kui Valgas on kasutada kaks klassikomplekti tahvelarvuteid, siis Luua peab läbi ajama vaid kolme tahvelarvutiga. Kui Räpinas on loodud oma keskkond osa kutseeksamite elektrooniliseks läbiviimiseks, siis Valgas sellele veel ei mõelda. „Raske on leida rakendusi erinevate valdkondade jaoks (näiteks spetsiifiliselt müüja-klienditeenindaja, koka, plaatija jne erialade jaoks – toim), neid lihtsalt ei ole. Siis tuleb leida üldisemat kasutust võimaldavaid äppe ja keskkondi,“ sõnas Valgamaa Eva Tšepurko. Küll iseloomustab kolme kooli see, et digipöörde vajalikkusest on ühtmoodi aru saadud ning selleks otsitakse nii võimalusi kui ka vahendeid.

Selgeks said konkreetsed keskkonnad ja rakendused

Väga populaarsed olid töötoad, kus õpetati kasutama mõnd konkreetset e-keskkonda, rakendust, äppi vms, mida tunnis kohe rakendada saaks. Näiteks tutvustati õpilaste kaasamise vahendit Zeetings, videotestide keskkonda Zaption, interaktiivset tunni läbiviimise vahendit Nearpod, ajatelje loomise vahendit Tiki-Toki. Töötoas „Vabavaraline 3D-disain ja printimine“ anti ülevaade 3D-disaini tarkvaradest ja tutvustati 3D-printimise kasutusvõimalusi erinevates eluvaldkondades, uudistati Ultimaker 2 3D-printerit. „Moodle’iga moodsamalt“ töötoas said selgeks Moodle’i uue, 3.0 versiooni võimalused. Tutvuti digitehnoloogiaga kaasaegses autoremonditöökojas ning 3D-skaneerimise ja modellerimise võimalustega puidu- ja mööblitootmises.

kutseharidus4.jpg Osalejad jäid seminaripäevaga rahule, seda kinnitab ka tagasiside seminari korraldajatele: „Soovin teid väga tänada – ilmselt keskkond ja ka mitmekihiline osalejate seltskond teie tööd just ülemäära kergeks ei teinud, kuid mina isiklikult olen küll väga rõõmus, et osalesin. Täiskasvanukoolitaja peab olema valmis ootamatusteks – näiteks kui inimestel ei ole nutivahendeid või mingil muul põhjusel nad neid ei kasutata, kui tehnika ei tee koostööd, kui kirjutamiseks on olukord ebamugav. Õppisin taas, et paindlikkus ja kohanemisoskus on väga olulised. Olen nüüd päris usinalt uurinud http://plickers.com-i keskkonda ning see näib väga lihtne ja käepärane. Loodan vaid, et jõuan sellest veidi täpsemalt aru saada, et seda ka oma igapäevatöös kasutama hakata.“

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Reio Laurits

Loe lisaks: "Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus", "Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses"