„Meie professionaalsed õpetajad on need, kes suudavad ka praegustes äärmiselt tavatutes oludes pakkuda kvaliteetset õpet ning panustada parimate lahenduste leidmisesse,“ kommenteeris Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Lisaks asjatundlikule õpetajaskonnale vajame ka professionaalseid selge visiooniga koolijuhte, kes on järjepidevad haridusuuenduste eestvedajad ning oma meeskonna arengu toetajad. TALISe uuring on olnud väga oluliseks suunanäitajaks Eesti hariduspoliitika kujundamisel.“

83% koolijuhtidest (OECD keskmine 42%) kinnitab, et Eesti õpetajal on võrreldes OECD kolleegidega vabadust kujundada kursuste sisu ning valida õppematerjale. Nad saavad ka enam kaasa rääkida kooli visiooni ja eesmärkide seadmisel, 84% õpetajatest kinnitab koolijuhtide sõnu.

Uuenduste sisseviimine nõuab kolleegide tuge ja koolijuhi suuniseid. Positiivse märgina ütleb 84% meie õpetajatest, et nende koolis on koostöökultuur, mis pakub vastastikust toetust. Toetava koostöökultuuri kujunemisel on väga oluline roll koolijuhil.

Professionaalset koostööd tegevad õpetajad kasutavad enam efektiivseid õpetamispraktikaid. Professionaalne koostöö pole aga kuigi sage praktika ei Eestis ega ka teistes OECD riikides. Eesti õpetajatest osales koostöises professionaalses õppimises vähemalt korra kuus vaid 19% õpetajatest. Võrreldes 2013. aastaga on suuresti samaks jäänud koolijuhtide hulk, kes õpetajate professionaalse koostööd toetavad. Ainult 45% koolijuhtidest (OECD keskmine 59%) on uuringule eelnenud aastal võtnud  ette tegevusi, mis toetavad õpetajatevahelist koostööd uute õpetamispraktikate arendamisel. 

Oluline tagasiside

Õpetamise kvaliteedi parandamisel on väga oluline anda õpetajatele regulaarset tagasisidet. Koolijuhid väidavad pea üksmeeleselt, et nende koolides hinnatakse õpetajaid. Ka enamik Eesti õpetajaid (94%) märgib, et on oma tööle tagasisidet saanud, kuid ainult 72% neist leiab, et sellel on õpetamispraktikatele positiivne mõju. Professionaalsuse kontekstis on oluline teada, et hindamistulemusi kasutatakse nii koolitusplaani koostamisel kui ka mentori määramisel. Järjest enam kasutatakse seda ka palga ja tulemustasu määramise alusena.

Eesti õpetaja stressitase on üsna sarnane OECD keskmisele - 18% on kogenud oma töös palju stressi. Peamiselt põhjustab seda vastutus õpilaste tulemuste eest, õppe kohandamine erivajadustega õpilastele ja administratiivsed ülesanded. Uuring näitab, et oma töös rohkem stressi tunnetavad õpetajad soovivad suurema tõenäosusega ka järgmise viie aasta jooksul ametist lahkuda. 40% Eesti õpetajatest soovib sealjuures koolis töötada veel kuni viis aastat (OECD keskmine 25%).

Eesti õpetaja töökoormus on nende endi hinnangul suur. Täiskoormusega õpetajad töötavad keskmiselt 40,6 tundi nädalas, mis ületab lubatud nädalakoormust (35 tundi). Palgaga on rahul 39% õpetajatest ja 44% koolijuhtidest.

Vaatamata suurele koormusele ja kõrgemale palgaootusele on õpetajate enamus (80%) seisukohal, et ameti plussid kaaluvad selgelt üles miinused. Erialavalikut kahetseb neist ainult 6% (OECD keskmine 9%). Ka koolijuhid  on sarnasel seisukohal,ainult ligikaudu 2% vastanutest kahetses oma erialavalikut (OECD keskmine 7%).http://www.oecd.org/education/talis/talis-2018-results-volume-i-1d0bc92a-en.htm

Õpetaja ameti staatus ühiskonnas ja rahulolu oma tööga mõjutab oluliselt uute õpetajate värbamist ning juba töötavate õpetajate soovi ametis jätkata. 2019. a augustis avaldatud uuringu esimese osas toodi välja, et Eesti on üks nendest riikidest, kus õpetajaameti tunnetatud väärtustatus ühiskonnas on õpetajate hinnangul viimase viie aastaga oluliselt paranenud (2013. a 13,7% ja 2018. a 26,4%). Oluliselt kõrgem oli see näitaja just viimase viie aasta jooksu ametisse astunud õpetajate hulgas (39%).

TALIS (The Teaching and Learning International Survey) on OECD poolt läbiviidav rahvusvaheline õpetamise ja õppimise uuring, millega kogutakse andmeid õpetajate, õpetamise, õppekeskkonna ning õpetajate töötingimuste kohta erinevates riikides üle maailma.

Eestist vastas uuringuküsimustele 3004 7. – 9. klassi õpetajat ja 195 koolijuhti.
Uuringu olulisust rahvusvahelises võrdluses näitab ka järjest suurenev osalevate riikide arv. Esimene TALIS viidi läbi 2008. aastal ning kaasatud oli 24 riiki, viis aastat hiljem kasvas riikide arv 34-ni. Kolmandast uuringust võttis osa 48 riiki või majanduspiirkonda. Eesti on osalenud kõigil kolmel korral.

Põhiuuringu esimese osa rahvusvahelised ja riiklikud tulemused avaldati möödunud aastal.

Riikliku raporti teine osa avaldatakse 2020. a aprillis ning seda tutvustatakse 27. aprillil toimuval veebiseminaril.

Vaata lähemalt siit. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Sally Stuudio e-kunstikool töötab Google Classroomi platvormil. Virtuaalses klassiruumis ongi Kasperi õpetaja üles pannud video selle tunni meisterdusega. Õpetajaga saab samas reaalajas suhelda ja vajadusel nõu küsida. Kasper vaatab õppevideot, on natuke kurb, et Sally kooli kohale ei saa minna, aga meisterdama asub innukalt. Töö toimub nii, et veidi video vaatamist, siis tehakse emaga koos üks jupp valmis, jälle natuke videot, ja järmine etapp meisterdust. Kunstitunni tulemusena valmib paberist lillepung, mis kausis vee sees avaneb õieks. Rõõmu kui palju! 

Otsustati Google Classroomi kasuks, sest see on töökindel

Sally Stuudio e-kunstikool otsustas Google Classroomi platvormi kasuks, kuna see keskkond on enamikele õpilastele üldhariduskoolist tuttav ning on tõestanud oma töökindlust ja toimivust. Juba 16. märtsil said kõik lapsevanemad e-kirjaga juhistega, kuidas siseneda Sally Stuudio e-kunstikooli. Ühtlasi soovitati õpilaste arvutid üle vaadata ja installeerida Chrome teiseks veebilehitsejaks, sest selles töötavad Google rakendused paremini. Mis puudutab töövahendeid, siis joonistuspaberi järgi said lapsevanemad kokkulepitud ajal käia stuudios kohapeal, noorematele õpilastele saadetakse postipakid koju kätte. Muu eest (pintslid, värvid, liim, käärid jms) tuleb kodus ise hoolt kanda. 

Nii saavadki nüüd Sally Stuudio õpilased tavapärasel kunstitunni ajal siseneda Google Classroomi, otsida sealt üles oma rühmatunni ning videojuhendi põhjal teha distants-kunstiõpet. Kunstitunni ajal on avatud ka online videosild õpilaste ja õpetaja vahel. Selleks tuleb Google Classroomis klikkida lingil ja videostuudio avaneb eraldi programme vms lisamata. 

Õpetajate pikad-pikad tööpäevad

“Sally Stuudio õpetajad annavad endast kõik ja töötavad hetkel ligi 20-tunniste tööpäevadega, et meie e-kunstikool toimima saaks ja õpilaste kodune aeg oleks täidetud ka ekraaniväliste kunstitamise võimalustega,” võis lugeda Sally Stuudio infokirjast. Pealtnäha läkski üleminek e-õppele selles huvikoolis kiiresti ja ladusalt, tegelikkuses oli asi karmim.

“Sally Stuudio suurim vara on meie super inimesed - õpetajad ja õpilased, kellega koos on kõik võimalik,” ütles selle kohta Sally Stuudio juht Annely Köster. “Osa õpilasi on juba mõnda aega kasutanud digilahendusi tavakoolis. Aga meie õpetajad puutusid nendega esimest korda elus kokku 13. märtsil, et 16. märtsil avada e-kunstikool. Tehnilist abi ja tuge oleme saanud erinevatest sotsiaalmeedia gruppidest, kõikvõimsa Googli otsingutest ja sõpradele skaipides. Kui tahe on olemas, on kõik võimalik, ja loovat inimest eriolukord kunstist eemale ei vii!”

Mõned probleemid kontodega

Annely Köster lisas, et esimesel nädalal toimusid kõik tunnid asünkroonselt. Lisaks mõned videosillad õpilastega, et neile e-kunstikooli võimalusi ja töökorraldust tutvustada. “Probleemid on hetkel eelkõige seotud sellega, et oma tavakooli domeeniga seotud Gmaili kontoga ei pääse õpilased teiste koolide (sh Sally Stuudio e-kunstikooli) Google Classroomi ja nii peavad nad omale tegema ka sõltumatu Gmaili konto. Aga eks see laheneb, kui inimestel kodune e-elu stabiliseerub ja on aega süveneda detailidesse. Oleme kõigile lapsevanematele saatnud täpsed juhised, kuidas õpilase e-seade ette valmistada.”

Sünkroonsed kunstitunnid videosilla vahendusel

Sellest nädalast lisandusid Sally Stuudio sünkroonsed kunstitunnid videosilla vahendusel. Nii on õpilastele tagatud kohene tagasiside ja õpetaja ning kaasõpilastega arutelu võimalus. Samuti on õpetajatel nii võimalik läbi viia loenguid, seminare kui näidata täpseid töövõtteid. “Samuti töötame oma õpetajate kui “juutuuberite” tehnilise võimekuse tõstmisel, et peatselt saaksime e-kunstikooli üles ka järelvaadatavad videoklipid. Kõik ikka selleks, et õpilased ei sõltuks online-tundide ajast. Igas peres võibolla ei saa kindlal kellaajal arvuti ees olla ja kaasa maalida. Liigume samm-sammult ja korrigeerime plaane vastavalt õpilaste tagasisidele. Seni on see olnud positiivne ja toetav: e-kunstikool tuli, et jääda,” on Annely Köster optimistlik. 

See pilt on veel tavatundide ajast. Nüüd joonistavad õpilased lillepilte oma kodus videosilla vahendusel. Foto Sally Stuudio arhiivist

Avafoto: Photo by Elena Mozhvilo on Unsplash

Samal teemal:

• Uskumatu koduõpe ehk kuidas plaatida vannituba läbi interneti või õppida arvutiga balletti?
• Veebiseminar lastevanematele "Kuidas oma last koduõppes toetada"

Aasta tegu 2019 on õppeprogramm Cleveroni Akadeemia ning aasta läbimurdjaks 2019 nimetati esimene avalik proaktiivne automatiseeritud e-teenus, mille tellija on Sotsiaalkindlustusamet.

„Aasta tegija 2019 Ralf-Martin Soe otsustas soomlaste eeskujul meie digiühiskonda tuua tarkade linnade valdkonna,“ ütleb ITL-i juhatuse liige Seth Lackman. „Sellesse, et Eestisse tekiks e-riigi arengut hoogustav ning ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd tugevdav teadusarenduskeskus, pani Ralf-Martin Soe kogu oma energia. Targa linna tippkeskuse idee põhineb tema Ragnar Nurkse instituudis kaitstud doktoritööl, algse idee toetajate seas on kümneid IKT ettevõtteid nii Eestist kui ka Soomest.“

Pärast mitmeaastast ettevalmistustööd ning ühte eitavat rahastusotsust õnnestus lõpuks Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel koostöös partneritega Eestist ja Soomest taotleda toetus Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020: Euroopa Komisjon toetab tippkeskust FINEST Twins 15 miljoni euroga, riik toetab aastatel 2020-2027 keskust 17 miljoni euroga.

Ralf-Martin Soe selgitab, et Mustamäel 2020. a lõpus avatavas tippkeskuses käivitatakse esimesed pilootprojektid järgmise aasta alguses. „Hakkame arendama uudseid andmetel põhinevaid teenuseid, mis nii siinsete kui ka teiste riikide linnaelanike tegelikke probleeme lahendavad.“ Soe meenutab, et uudis idee rahastusest üllatas teda, kuna esimesel korral see taotlus läbi ei läinud. „Me olime lihtsalt ajast ees. Nüüd saan pikemaajaliselt keskenduda ühele suurprojektile ning kaasata teadlasi, ettevõtteid, aga ka linnu ja linnaelanikke.“ 

Aasta tegu 2019 Cleveroni Akadeemia on 3-aastane õppeprogramm, mille Cleveron AS lõi koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor. Tudengeid õpetavad eelmise aasta sügisest robootikatarkvara arendamise erialal kõrgkooli õppejõud, erialaeksperdid ning Cleveroni tippspetsialistid. ITL-i juhatuse liikme Ivo Lasni sõnul võib Cleveroni ja Mainori koostöös korraldatavat töökohapõhist õpet tuua eeskujuks teistelegi, kellel puudus spetsiifilise kompetentsiga töötajatest. „Ei ole vaja ise kõike teada ja teha, tuleb leida õige koostööpartner. Usume, et selline koostöömudel innustab teisigi ettevõtteid töötama koos kutse- ja kõrgkoolidega.“

Cleveron AS-i juht Arno Kütt on rahul. „Oleme selle aasta jooksul saanud kinnitust, et sellisel kujul akadeemia õppeprogrammi loomine oli õige otsus. Meie tudengitel on väga kõrge motivatsioon – neid innustab, et esitatud väljakutsete lahendamiseks ei ole seatud raamistikku, kõik lahendused tuleb noortel ise välja töötada.“ Kütt leiab, et riik peaks tasuma õppe eest ka siis, kui tudeng soovib eriala omandada erakõrgkoolis. „Rahastus ei tohiks piirduda ainult avalik-õiguslike kõrgkoolidega. Ja kui arvestada seda, et kõrgharidus on Eestis tasuta, peaks riik rohkem erinevatel mudelitel põhinevat õpet toetama.“  

Aasta läbimurdja 2019 tiitli sai Sotsiaalkindlustusamet esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse eest. ITL-i presidendi Andre Krulli sõnutsi tähendab vahetult suurt hulka Eesti rahvastikust puudutav proaktiivne teenus päris elus seda, et lapsevanem ei pea ise peretoetuse taotlust esitama, mis omakorda vähendab perehüvitiste valdkonna ametnike taotluste menetlemise ja otsuste koostamise koormust. „Fookus on sellel, et lapsevanem saab talle ettenähtud toetused lihtsalt ja kiiresti pangakontole ning kõik ametnike erilist tähelepanu vajavad juhtumid saavad oluliselt kiiremini lahendatud.“ 

„Meil on hea meel, et Eesti esimene sündmuspõhine teenus valmis just peretoetuste valdkonnas,“ ütleb Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. „Oleme avalikus sektoris üks esimesi asutusi, kes muutis teenuste IT arhitektuuri – ühtselt monoliitselt terviksüsteemilt, mida on raskem paindlikult muuta ja edasi arendada, läksime üle mikroteenuste põhisele IT arhitektuurile. See tähendab, et teenuseid on lihtsam nn moodulitena arendada, tellija saab hea ülevaate arenduse seisust. Arendusprotsessis on meile heaks partneriks meie Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Klientide tagasiside on e-teenusele väga positiivne, mis annab meile kindlust jätkata edasiste teenuste puhul sama kontseptsiooniga.“

Kandidaate aasta auhindadele said esitada ITL-i liikmed ning koostööpartnerid, lõpliku otsuse tegi ITL-i juhatus. IKT-sektori auhinnad kuulutati välja 22. korda.

Allikas ja fotod: ITLi pressiteade 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps märkis, et uute eksamiaegade määramisel lähtutakse sellest, et õpilastel ja õpetajatel oleks piisavalt aega eksamitele häälestumiseks. „Kindlasti ei alusta me eksamitega varem kui kaks nädalat pärast tavapärase õppekorralduse taastamist,“ sõnas Reps. Minister lisas, et distantsõpe jätkub esialgu veel vähemalt kaks nädalat, aga suure tõenäosusega aprilli lõpuni.

Eksamite edasilükkamise peamine põhjus on eriolukorrast tulenev vajadus vältida avalike kogunemisi ja piirata lähikontaktide arvu.

Juhul, kui eriolukorra kestust pikendatakse ning see ulatub suvevaheaja alguseni, peab ministeerium otstarbekaks, et koolid lõpetatakse jooksvate hinnete alusel.

Gümnaasiumi, kutseõppeasutusse ja kõrgkooli vastuvõtmise tingimused määrab iga haridusasutus ise. Juba praegu on nii ülikoolid kui ka paljud gümnaasiumid ministeeriumile kinnitanud, et nad tegelevad sobilike lahenduste otsimisega ja on valmis paindlikult tegutsema.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Helloquence on Unsplash

Samal teemal:

• Reps: koduõpe jätkub ka järgmised kaks nädalat

Eesti oli esimeste seas, kes lapsed koduõppele suunas ja seni on see samm ennast õigustanud, ütles Reps, kelle sõnul on tagasisidest selgunud, et lapsed õpivad kodus pigem liiga palju kui liiga vähe. 

Loe uudist täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Keila Koolis külastab koolijuht e-tunde
• Varje Tipp: Koduõpet tasuks korraldada oskuslikult

Nimevõistluse kuulutavad välja Eesti keelenõukogu ja Emakeele Selts koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurss toimub juba viiendat korda.

Auhinna ja tunnustuse saab Eesti ettevõtja, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane ning kujundlik, ütles ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.

Eesti keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang märkis, et varasemad konkursid on andnud tunnistust sellest, et meie tootmis- ja teenindusettevõtted, vabaühendused, aga ka haridus- ja kultuuriasutused kannavad toredaid ja tabavaid, vaimukaid ja sisukaid eesti nimesid. „Ootame, et neid saaks järjest rohkem, et näeksime neid üheskoos tänavapilti ja veebimaastikke eestipäraseks kujundamas. Väga oodatud on kandideerima ka uustulnukad, idufirmad ja õpilasfirmad,“ sõnas Klaas-Lang.

Nimevõistluse auhind antakse välja viies kategoorias: 1) tootmisettevõte; 2) teenindusettevõte (sh kaubandus, toitlustus, majutus); 3) vabaühendus; 4) haridus- ja kultuuriasutus (huvikoolid, raamatukogud, rahvamajad jms); 5) aasta uustulnuk (registreeritud võistluse tähtajale eelneva aasta jooksul).

Kandideerida saab iga tegutsev ning Eestis registreeritud ettevõte.

Kandidaate võivad esitada kõik ettevõtjad ja füüsilised isikud SIIN või Emakeele Seltsi kodulehe kaudu (www.emakeeleselts.ee) või seltsi postiaadressil Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2020.

Võistluse tulemused tehakse teatavaks oktoobris.

Žüriisse kuuluvad Emakeele Seltsi, Eesti Keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Keeleinspektsiooni ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsiooni esindajad.

2019. aasta võitjad olid OÜ Päevapoeg tootmisettevõtte kategoorias (ära märgitud ka Tuisumasin OÜ ning Mesisuu (OÜ Patisserie)), Nelijakk OÜ teenindusettevõtte kategoorias (ära märgitud ka Itivana OÜ, Raba! (Sidrunhein OÜ), OÜ Udujoon ning lemmikloomapood Urr ja Nurr (Orhidaalia OÜ)), MTÜ Vaimupuu vabaühenduste kategoorias (ära märgitud ka Luumisõ Kõrd MTÜ ning Ujur MTÜ), Künnimees OÜ haridus- ja kultuuriasutuste kategoorias (ära märgitud ka OÜ Okkad ja Tolm) ning OÜ Viljahunt aasta uustulnuka kategoorias (ära märgitud ka Keelevaatleja MTÜ).

Allikas: HTMi pressiteade

Varasemalt on Ivo töötanud Tallinna Laagna Gümnaasiumis graafilise disaini, filosoofia ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Tallinna 37. Keskkoolis graafilise disaini, väitluse, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana ning Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse esimehena. Hetkel töötab disainiagentuuris Velvet produtsendina. Lisaks osales Ivo programmis Noored Kooli ja on pälvinud tiitli Aasta Noorsootöötaja 2017. Noorsootöös on Ivo seisnud alati selle eest, et noori nähakse tõsiseltvõetavate ja hääleõiguslike kodanikena.

Konkursikomisjon oli oma otsuses üksmeelne. Ivo Visak paistis silma konkreetse ja hea argumenteerimisoskusega, noorusliku ja uuendusmeelse lähenemisviisiga. Tema visioon enda juhitavast koolist on värske ja julge, sisaldades põhjalikult läbimõeldud ning probleemõppest lähtuvat õppekorraldust.

Ivo sõnul on koolijuhi roll pakkuda õpetajatele ja õpilastele parimat töökeskkonda, mis on hariv, kaasaegne ja mis kõige olulisem – mõnus õpetajale, sest siis on ka õpilastel hea olla.

Ivo Visak alustab tööd 1.maist 2020. a.

Saarema Gümnaasiumi direktori ametikohale kandideeris 16 kandidaati. Komisjoni kuulusid lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikele ka Saaremaa valla ja riigigümnaasiumide direktorite esindajad.

Saaremaa riigigümnaasium planeeritud kuni 540 õpilasele ning see avatakse 1. septembril 2021.

Allikas: HTMi pressiteade

• HITSA avas haridustehnoloogia infoliini koolijuhtidele
• Uskumatu koduõpe ehk kuidas plaatida vannituba läbi interneti või õppida arvutiga balletti?

VASTATA SAAB VAID ÜKSI EHK INDIVIDUAALSELT!
KOKKU ON 5 VALIKVASTUSEGA KÜSIMUST.

VIKTORIIN ON AVATUD VASTAMISEKS: 23.03.2020 - 27.03.2020.

Vastamiseks:

1) mine lehele http://nutiraama.weebly.com/ ja vajuta seal nuppu “VAJUTA SIIA VASTAMISEKS VIKTORIINILE”;

2) mine lingile lingid.ee/nuti2020.

Tehniliste probleemide korral kirjuta: mart@raama.ee

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay.

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Sõbranädala sulgpalliturniir Pärnu Rääma Põhikoolis
• Ettevõtlike noorte 3-võistlus Pärnu Rääma Põhikoolis

Eestist omistati märk järgmistele õppeasutustele:

• Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
• Pärnu Koidula Gümnaasium
• Paikuse Põhikool
• Surju Põhikool
• Tartu Mart Reiniku Kool
• Kohtla-Järve Lasteaed Tareke
• Narva Paju Kool
• Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium
• Peetri Lasteaed-Põhikool

eTwinningu kooli tiitel seab kooli eeskujuks teistele. „Tõeline kasu on tulevikus. Sellest tunnustusest kasvab välja võrgustik eTwinningu koolidest. Kooli ja eriti just koolijuhti tunnustatakse seeläbi kui liidrit digivaldkonnas ning innovatsioonis,“ on öelnud eTwinningu nõunik Anne Gilleran. "Kindlasti kaasneb eTwinnigu kooliks saamisega see, et kooli märgatakse rohkem nii riigi kui ka Euroopa tasandil.“

Tunnustuse mõte on tõsta esile neid koole, mis juba teevad eTwinningus head tööd, kus on projektitöösse kaasatud palju õpetajaid ning loodud positiivne, eTwinningu arengut koolisiseselt toetav õhkkond. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades: digipraktika, e-turvalisuse praktika, uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale, töötajate kutsealase arengu edendamine, koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas. 

Euroopas said aastaks 2020/2021 eTwinningu kooli märgi kokku 2134 õppeasutust. Nimekirjaga saab tutvuda siin. 

2019/2020 pälvisid eTwinningu kooli märgi Eestis  Kuressaare Gümnaasium, Kuressaare Vanalinna Kool, Narva Kesklinna Gümnaasium, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Põlva Gümnaasium, Tallinna Sõbrakese Lasteaed, Võru Kreutzwaldi Kool, Narva Lasteaed Põngerjas. 

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 

Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Avafoto: Photo by Prince Abid on Unsplash

Samal teemal:

• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust