Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi sõnul aitab pikka aega kehtinud riiklike vaheaegade süsteemi muutmine ja kevadesse viienda vaheaja lisamine jaotada õppekoormust ühtlasemalt ning mõistlikumalt. „Kevadised veerandid on praegu kooliaasta alguse omadest kümme kuni viisteist päeva pikemad ning võimendavad õpilaste ja õpetajate kevadväsimust. Talvine lisapuhkus kulub ära ja annab võimaluse kuulda  tulevikus rohkem kevadrõõmust kui tüdimusest,“ selgitas minister Ligi.

Minister märkis, et süsteem on jõudnud ennast juba tõestada. „Viit vaheaega juba katsetanud koolide tagasiside on olnud pea eranditult positiivne. Kuna muudatus puudutab mitmesaja tuhande lapsevanema ja noore elukorraldust, siis hindasime erandiõigust kasutanud koolide ja omavalitsuste kogemust kõrgelt,“ selgitas minister Ligi.  Ministeeriumi viie vaheaja ettepanekut toetasid nii õpilaste, koolijuhtide kui ka omavalitsuste esindusorganisatsioonid.

Eesti lastel tuleb samu teadmisi omandada teistest OECD riikide lastest lühema aja jooksul, sest meil on üks lühemaid kooliaastaid. See tähendab ka teiste riikide eakaaslastest suuremat õppekoormust, mis annab eriti tunda pikkadel kevadistel veeranditel.

Viie vaheaja määramisel on arvestatud, et õppetöö jaotuks võimalikult ühtlase pikkusega perioodideks. Lisavaheaeg pikendab talvise lisapuhkuse arvelt kooli õppeaastat umbes nädala võrra.

Riiklikud koolivaheajad pannakse paika vähemalt aasta varem, et laste koolivälist tegevust ning perede ühistegevusi oleks peredel endil, laagrite ja huvitegevuse korraldajatel, noortekeskustel ja teistel lihtsam planeerida.

2017/2018. õppeaasta koolivaheajad:
1) sügisvaheaeg 21.–29. oktoober 2017;
2) talvevaheaeg 23. detsember 2017 – 7. jaanuar 2018;
3) suusavaheaeg 24. veebruar – 4. märts 2018;
4) kevadvaheaeg 21. aprill – 1. mai 2018;
5) suvevaheaeg (v.a. lõpuklassid) 12. juuni – 31. august 2018.

Taust

• Üle-eelmisel aastal said omavalitsused ja koolid õiguse soovi korral kehtestada ka riiklikest erinevaid vaheaegu. Mitmed koolid on viie vaheaja süsteemi juba katsetanud –  näiteks riigigümnaasiumid. Samuti otsustas viimati Pärnu, et järgmisel õppeaastal on linna koolidel talvel üks lisavaheaeg ning viie vaheaja kehtestamist kaalub ka Tartu.
• Koolipidajale ehk kohalikule omavalitsusele jääb endiselt võimalus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada vaheajad oma äranägemise järgi. Tingimuseks on, et koolis peab õppeaasta jooksul olema vähemalt neli vaheaega kogukestusega vähemalt 12 nädalat ning suvine koolivaheaeg peab kestma vähemalt kaheksa järjestikust nädalat.
• Järgmise, 2016/2017. õppeaasta vaheajad on leitavad ministeeriumi koduleheküljelt. Need kinnitati enam kui aasta tagasi.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Järgmisel kooliaastal tuleb jõuluvaheaeg tavapärasest pikem
• Ettepanek: luua kevadine lisavaheaeg õppekoormuse ühtlasemaks jaotamiseks

Tänavu asub üldhariduskoolis õppima üle 143 tuhande lapse ja noore. See on esmaste prognooside järgi ca kolm tuhat enam kui eelmisel õppeaastal, kuid siiski üle 20 tuhande vähem kui kümne aasta eest.

Õpilaste arvu kasv puudutab eelkõige suuremaid linnu ning Tallinna ümbrust. Enamikes teistes omavalitsustes jätkab laste arv kahanemist või stabiliseerub. Jätkub omavalitsuste ja riigi töö koolivõrgu korrastamisel ning koostöös omavalitsustega maakondlike riigigümnaasiumide loomine, et tagada valikurohke gümnaasiumiharidus igas maakonnas.

Õpilaste arvu langus viimase 15 aasta jooksul mõjutab ka ülikoole, kus samuti jätkub tudengite arvu vähenemine. Kutsehariduses on õppurite arv stabiilne, küll aga kasvab õppurite keskmine vanus ehk ametit asuvad õppima inimesed, kes esimese haridustee läbinud ning soovivad end täiendada või ümber õppida. Samuti kasvab kutsehariduses järsult õpipoisiõppe osakaal, kus vähemalt 2/3 õppest toimub praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja toel.

Loe edasi Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Foto: Stina Kase

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium avaldas aastaanalüüsi
• Haridusministeerium: 2014. aasta olulised saavutused hariduses

Sügisperioodi koolitustega saab tutvuda ja koolitustele registreeruda siin.

Koolitustel osalemine on tasuta.

Koolitusi pakutakse programmi  „Ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe süsteemne arendamine kõigil haridustasemetel“ vahendusel. Programmi juhtpartneriteks on Innove ja Tartu Ülikool (TÜ). Programmi kohta saab lähemalt lugeda siin.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti õpetajad koolitasid Euroopa kolleege
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu
• Gümnaasiumi ettevõtlusõpiku "Ettevõtlikkusest ettevõtluseni" õpilase töövihik

Eestis korraldab kohtumist Tartu ülikooli arvutiteaduse instituut koostöös Tartu kunstikooli 3D erialaga, mida ühendab ühine arvutimängude loomise entusiaste koondav organisatsioon APT Game Generator.

„Arvutimängude loomine on erialadeülene tegevus, milleks on vaja nii informaatikuid kui ka kunstikke ja disainereid. Informaatikas me tegeleme 3D arvutigraafikaga informaatikute vaatenurgast, kuid arvutimängudes on vaja ka kunstilist poolt – kui mängus on vibu, siis see peab tulistama noolt, aga ka vibuna äratuntav välja nägema,“ rääkis kursuse üks juhendajatest, Tartu ülikooli arvutigraafika spetsialist Raimond-Hendrik Tunnel.

Kuna sündmusel osalejatelt eelnevaid oskusi ei nõuta, on osalema oodatud kõik huvilised alates keskkooliõpilastest ja tudengitest kuni täiskasvanuteni muudelt elualadelt.

Tunnel ütles, et üritusel osalejatel on võimalik saada täiesti uusi oskusi või harjutada juba vanu: „Ennekõike loodame, et saadakse positiivne ja meeldejääv kogemus sellest, et paari päevaga tehakse valmis midagi ainulaadset ja ägedat.“

Neli päeva kestva mängude loomise kiirkursuse juures on ka võistlusmoment. Valminud töödest valib žürii välja parimad, mida autasustatakse.

Üritusele saab registreeruda kuni 25. augustini. Lisainfo Facebookist.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Code Week avab huvilistele ukse digitaalmaailma
• IT-tudengid lõid rahvusvahelise töörände edendamiseks võiduka platvormi

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatatud ürituste seeria, mille raames kutsutakse üles kõiki tehnoloogiaharidusest huvitatud ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. „21. sajandil on digioskused hädavajalikud absoluutselt kõigi jaoks“, selgitas Euroopa Komisjoni asepresident, digitaalse ühtse turu eest vastutav Andrus Ansip. „Tänavuseks eesmärgiks on pakkuda võimalust osaleda programmeerimisnädalal kõigile kogu Euroopas – seepärast on eriti teretulnud koostöö kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike raamatukogude ja noorteühendustega.“  

Eestis koordineerib Code Week´i tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). „Sellised rahvusvahelised algatused on hea võimalus Euroopas silma paista ja kinnistada Eesti kui digiküsimustes pädeva riigi kuvandit veelgi,“ sõnas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Seepärast kutsume kõiki osalema ja oma üritusi ka codeweek.eu kodulehel registreerima.“

HITSA korraldab nädala raames kaks suuremat üritust. 12. oktoobril toimub digiõppe päeva veebiseminar asjade interneti teemal, kus selgitatakse lihtsalt ja ülevaatlikult, mida igaüks meist peaks teadma tuleviku uutest suundadest ja kuidas see meid kõiki tegelikult mõjutab. 15.-21. oktoobril korraldab ProgeTiigri võrgustik HITSA eestvedamisel tehnoloogialaagreid ja -töötube lastele üle kogu Eesti, tutvustades erinevaid tehnoloogilisi võimalusi oma ideede elluviimiseks 3D-disainist robootika ja programmeerimiseni välja.

Ürituste paremaks ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks leiab Code Week’i kodulehelt hulgaliselt praktilisi näpunäiteid. Ettevõtmisele on õla alla pannud ka Google, kes pakub mittetulundusühingutele ja koolidele kuni 4000eurost stipendiumi erinevate programmeerimisürituste korraldamiseks. Stipendiumi saab taotleda kuni 31. augustini, täpsemad kandideerimistingimused leiab Code Week’i kodulehelt: http://blog.codeweek.eu/.

Eelmisel aastal toimunud programmeerimisnädala raames korraldasid Eesti haridusasutused 83 üritust, millel osales üle 12 500 õpilase. HITSA korraldatud digiõppe päeva veebiseminaril osales eelmisel aastal ligi 5000 huvilist. Kokku korraldati Euroopas nädala jooksul 8000 programmeerimisüritust, kus osales enam kui pool miljonit inimest.

Rohkem infot Code Week kodulehelt: http://codeweek.eu/.

Samal teemal:

• Kuidas osaleda üle-euroopalisel programmeerimisnädalal?
• Tagasivaade programmeerimisnädalale Code Week 2015: mis toimus koolides?

TÜ kunstimuuseumi juhataja Jaanika Andersoni sõnul sai hasartmängumaksu nõukogu toetatud projekt „Maakoolist ülikooli“ alguse igapäevatööst muuseumis, kus puututakse kokku nii suurte linnakoolide kui ka väikeste maakoolidega.

„Sageli on maakoolide klassid väga väiksed ja väljasõitude korraldamine nõuab kombineerimist. Selle projekti raames saab muuseumisse tulla kasvõi terve väike kool. Korraga saame vastu võtta kuni 44 õpilast, pakkudes neile eakohaseid ja ainekavadega sobivaid tegevusi,” rääkis Anderson.

Algaval õppeaastal oodatakse muuseumi haridusprogrammidesse ja näitustele 1.-9. klassi õpilasi Tartu-, Viljandi- ja Jõgevamaa maakoolidest. Õppepäevadel viiakse läbi erinevaid haridusprogramme ja tutvustatakse Tartu ülikooli rikkalikke kollektsioone.

2015/2016. õppeaastal viidi TÜ kunstimuuseumi juhtimisel ja hasartmängumaksu nõukogu toel läbi pilootprojekt „Maakoolist ülikooli”, mille raames külastas Tartu ülikooli muuseumi maju 475 õpilast ja 60 õpetajat Põlva-, Võru- ja Valgamaa koolidest.

Projekti  eesmärk on parandada maakoolide õpilaste võimalust saada osa Tartu ülikoolis asuvast rikkalikust pärandist  ja luua sidet ülikooliga. Ühtlasi tutvustatakse õpetajatele muuseumihariduse võimalusi. Programmis osalemine ja selle tegevused on koolidele tasuta.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Riidaja põhikooli blogi

Samal teemal:

• Mõisa kooli!
• Maakoolides levib digiõpe

’’Ootame infopäevadele kõiki, kes soovivad valmistuda 2.-4. detsembrini aset leidvaks Robotexiks või tutvustada oma lastele ja õpilastele robootikat kui põnevat harrastust,’’ selgitas Robotexi projektijuht Mart Laul.

Eesti Vabariik 100 programmi raames väljajagatavate robotite abil saab ligi 500 lapsel olema võimalus arendada oma robootikaalaseid oskuseid ja osa võtta Robotexi võistlusest. “Osalejate arvu suurendamisega liigume unistuse suunas, et Robotexist saaks Eesti riigi 100. sünnipäevaks maailma suurim robootikavõistlus,’’ lisas Laul.

Robotex on robootikavõistlus, mis toimub 2.-4. detsembrini ja tänavu juba 16. korda. Robotex toob kokku robootika-, teaduse- ja tehnikahuvilisi üle maailma. Sellel aastal oodatakse rekordiliselt 15 000 külastajat, 3000 töötubades osalejat, 2000 võistlejat, 1000 võistlevat robotit, 100 tehnoloogianäituse eksponaati ja väliskülalisi enam kui 30 riigist.

Robotexi koordineerib Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tartu Ülikooli ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Robotexi infopäevade toimumise ajakava:

• 3.09 kell 10:00-12:00, Haapsalu, Innokase Robootikakeskus, Posti 34
• 5.09 kell 15:00-17:00, Viljandi Kultuuriakadeemia, Posti 1
• 6.09 kell 15:00-17:00, Tallinn, IT Kolledži kaldauditoorium, Raja 4c
• 8.09 kell 15:00-17:00, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, Ülikooli 17
• 9.09 kell 15:00-17:00, Pärnu Mai kool, Mai 3
• 12.09 kell 15:00-17:00, Palamuse Gümnaasium, Kooli 2
• 15.09 kell 15:00-17:00, Võru Kreutzwaldi kool, Kooli 7
• 19.09 kell 15:00-17:00,  Narva, Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Raekoja plats 2

Robotexi tasuta infopäevadest saab osa võtta registreerudes: http://www.robotex.ee/infopaevad

Allikas: Robotex 2016

Samal teemal:

• 100 sammu inseneerias - kingitus Eesti Vabariigile 100. sünnipäevaks!
• Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks rahastamiseks muudetakse seadust
• Robotex kingib koolidele robotivõistlusel osalemiseks 100 robotit

Millised on aga virtuaalreaalsuse šansid osutuda koolides hinnatud ja asendamatuks õppevahendiks?

Piiritud võimalused ja inspireerivad lahendused

Kujutame ette, et ühes kaheksanda klassi kohustuslikus bioloogiatunnis istub õpilane – muidu viks ja viisakas, kuid loodusteadused ei ole tema tugev külg. Ta istub klassis vaikselt, üritab jälgida tahvlit või PowerPoint esitlust, võitleb samas oma mõtetega ja üritab kuulata õpetajat. Ta astub klassist välja küll suure hulga märkmetega, kuid tõelist arusaamist räägitud teemast ei tekkinud. Küllaltki kurb, kas pole? Ehk oleks olukord teistsugune, kui ta oleks reaalses elus kokku puutunud tunnis käsitletud teemaga? Tõenäoliselt küll.

Teadmisi on lihtsam omandada, kui on võimalus neid koheselt end ümbritseva maailmaga seostada. Just siin tuleb mängu virtuaalreaalsus, mis loob õpilase silme ette päriselule sarnase pildi ning võimaldab õpitut läbi elada – külastada ilusaid ajaloolisi paiku ja tutvuda muistsete eestlaste eluoluga, käia põnevatel loodusretkedel või avastada kosmose salapärasid.

Iga õpilane on erinev ja kõigile sobiva õppekava väljatöötamine on läbi aegade olnud hariduses üks suuremaid väljakutseid. Õpilastele, kellel on lihtsam õppida visuaalseid, eksperimentaalseid, ruumilisi või muid sarnaseid vahendeid kasutades, pakub virtuaalreaalsus ehk enim võimalusi. Need on õpilased, kelle jaoks on traditsioonilisel viisil õppimine väga raske ja klassiruumis räägitu ei jää lihtsa vaevaga meelde.

Seiklema ja kogemusi omandama koolipingist lahkumata

Nüüdisaegne kooliõpe saab sellest viimase aja tehnoloogia suursaavutusest palju kasu. Mõnikümmend aastat tagasi ei oleks keegi osanud aimata, et koolipingis võiks täiesti ohutult läbi elada autoõnnetuse. Küll aga said sellest tänavu aimu Suurbritannia õpilased, kellele näidati Samsung Gear VR abil võimalikke stsenaariume, mis juhtuvad oma võimete ülehindamisel autoroolis. Reaalsele elule lähedane kogemus paneb mõtlema oma tegude tagajärgedele ja aitab mõista igapäevaselt liikluses toimuvat.

Virtuaalreaalsust kasutab aktiivselt õppetöös näiteks Sisekaitseakadeemia, kelle haridustehnoloog-projektijuhi Vaiko Mäe sõnul võimaldab see simuleerida olukordi või sündmusi, mille lavastamine reaalsuses oleks väga kulukas, tihtipeale isegi võimatu. Parima õpikogemuse tagab tema arvates autentne keskkond, millega tekitatakse reaalsete tööülesannete lähedane vahetu kogemus. Näiteks virtuaalreaalsuse koolitusprogrammis (XVR) valmistatakse ette Eestile eriomased keskkonna mudelid (Tallinna lennujaam, Tallinna sadam jm), kuhu koolituse instruktor loob juhtumi stsenaariumi: liiklusõnnetus, tulekahju, politseioperatisoon vm. Õppijatel tuleb loodud virtuaalmaailmas sündmus ohutult lahendada: korraldada liiklust, päästetöid ja/ või kannatanute abistamist. Antud platvormi kasutatakse nii tasemeõppes tulevaste päästjate treenimisel aga ka teenistuses olevate päästjate kompetentsi hoidmiseks ja arendamiseks.

Virtuaalreaalsuses toimuva treeningu abil saab õppija kogeda oma otsuste mõju sündmuste käigule. Täna olemasolevad lahendused loovad juba praegu suurt väärtust, aidates ette valmistada spetsialisti, kes on reaalses olukorras stardivalmis. Virtuaalreaalsus on kiirelt arenev valdkond ning see laiendab oma haaret erinevatesse valdkondadesse juba lähitulevikus.

Kui seni on maailmas virtuaalreaalsust kasutatud eelkõige loodusteaduste õpetamisel (bioloogia, anatoomia, geoloogia ja astronoomia), siis üha enam saavad tähelepanu ka humanitaar- ja sotsiaalteadused. Kõige enam soovitakse ehk tulevikus näha virtuaalreaalsuse panust erinevate kultuuride kokkutoomisel ja teineteise mõistmisel. Kas poleks põnev, kui meie õpilased saaksid osaleda näiteks virtuaalsel jalutuskäigul kolmandate riikide klassiruumides?

Tasuta koolitusprogramm Samsung Digi Pass on mõeldud kõikidele kutseõppuritele vanuses 14-19. Noori ootavad kord kuus ees põnevad seminarid oma digilahenduse elluviimisel Tallinna Ülikooli õppejõudude käe all. Kandideerima oodatakse kolmeliikmelisi võistkondi, kellest kolm parimat võidavad oma koolile Samsung Gear VR virtuaalreaalsuse prillid.

Programmi jooksul arendavad noored digioskusi, koostavad oma digimapi, arendavad äppe ja veebilahendusi, saavad esimese Samsungi digipassi ning võimaluse osaleda praktikal Eesti juhtivas ettevõttes ja Samsungis. Lisaks ootavad ees uued sõbrad, lõbusad väljakutsed ja unustamatud kogemused! Loe programmist lähemalt ja kandideeri kuni 12. septembrini siin.

Kasutatud:

• http://europe.newsweek.com/virtual-reality-car-crash-samsung-gear-vr-483156?rm=eu
• https://techcrunch.com/2016/01/23/when-virtual-reality-meets-education/
• http://www.vrs.org.uk/virtual-reality-education/

Autor: Kerli Onno, Tallinna Ülikooli kommunikatsioonispetsialist

Foto: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Digibuffee äratab isu ja aitab valikuid teha
• New Education Expo 2016 Jaapanis

Kohtumine on seotud viimase nelja aasta jooksul toimunud arengukoostööga Tallinna Ülikooli ja Kabuli Ülikooli vahel. Koostöö tulemusena lõpetas tänavu Kabuli Ülikooli 11 IT-valdkonna magistranti.

„Magistriõppekava esialgne versioon sai Kabuli Ülikoolile välja töötatud 2013. aasta jaanuaris ja koostöö tulemused on olnud vaeva väärt,“ sõnas projektijuht Maarika Miil. Ta lisas, et nominaalajaga lõpetas magistriõpingud 11 üliõpilast 16-st, kelle edenemine õpingute jooksul oli tohutu. TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktor Peeter Normak lisas, et see näitab üliõpilaste suurt seni realiseerumata potentsiaali, aga ilmselt ka kogu Afganistani haridussüsteemis peituvat arenguruumi.

Pr. Farida Momandiga on kaasas ka ministri nõunik hr. Omid Farooq Khesraw ja Kabuli Ülikooli IT teaduskonna dekaan hr. Hassan S.Adelyar. Oma visiidil külastavad nad muuhulgas Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli, et saada ülevaade siin kasutatavatest infosüsteemidest ja kõrghariduse korraldusest. Samuti kohtuvad Afganistani esindajad välisministri Marina Kaljuranna ning haridus- ja teadusministri Jürgen Ligiga.

Visiit on seotud arengukoostööprojektiga „IT-alase magistriõppekava rakendamine Kabuli Ülikooli Informaatika teaduskonnas ajavahemikul 2016-2018 ning Afganistani kõrghariduse parendamise eest vastutavate riigiametnike koolitus Eestis“. Tallinna Ülikooli koostööst Kabuli Ülikooliga saab lähemalt lugeda TLÜ Meediavärava blogipostitusest siin: http://meedia.tlu.ee/tlu-koostoost-kabuli-ulikooliga/.

Allikas: Tallinna Ülikool

Foto: Tallinna Ülikool

Loodusvaatlused on lihtne viis, kuidas loomade ja taimede kohta infot koguda ning teha seda meeldivas ja põnevas vormis. Kuidas aga loodusvaatluste abil kooli- või huvitööd täiendada? Kuidas vaatlusmetoodikat gümnaasiumi uurimistöödes kasutada?

Hästi läbimõeldud plaan aitab vaatlusi teha efektiivselt ja kõigile kasulikult ning selle käigus saavad uusi kogemusi ja teadmisi nii õpilased kui õpetajad. Loodusvaatlused ei ole eesmärk omaette, vaid need aitavad luua terviklikku maailmapilti meid ümbritsevast keskkonnast.

Seminaril tutvustatakse uusi võimalusi, mida pakuvad erinevad vaatlusportaalid ja tööriistad nagu näiteks loodusheli.ee, elurikkus.ut.ee, LVA ning vaatlusäpid. Räägitakse ka, milliseid abivahendeid ja eelteadmisi läheb vaja edukaks loodusvaatluseks, millised on looduse vaatlemise eetilised küljed ja kuidas neid õpilastele edasi anda. Praktilises rühmatöös saavad osalejad koostada oma vajadustele vastava loodusvaatluste programmi ning samm-sammult läbi mõelda, kuidas seda läbi viia. Seminari viib läbi Veljo Runnel.

Seminar toimub 29. augustil kell 14.00 kuni 17.00 Tartu Ülikooli loodusmuuseumi õppeklassis Vanemuise 46-247. Seminaril osalemine on tasuta. Vajalik on eelnev registreerumine telefonil 737 6076 või aadressil kelli.hanschmidt@ut.ee.

Rühmatöö paremaks läbiviimiseks palun osalejatel saata Maa-ameti kaardilink piirkonnast (kooliümbrus, park, loodusrada), kus nähakse võimalust loodusvaatlusi teha. Kaardilingi saab teha ja saata Maa-ameti veebilehel: http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis. Juhendvideo kaardilingi tekitamise kohta: https://youtu.be/p5fwEarWtz4. Kaardilink palun saata aadressil veljo.runnel@ut.ee.

Seminar on üks osa projektist "Helivaatluste mooduli loomine loodusheli.ee portaali juurde". Korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info:
Veljo Runnel
harrastusteaduse peaekspert
Tartu Ülikooli loodusmuuseum
Tel 520 6108
veljo.runnel@ut.ee
www.natmuseum.ut.ee