ERRi uudisteportaalis kirjutab arutelukoolitaja ja moderaator, arvamusfestivali moderaatorite koolitaja Marleen Pedjasaar, et arutelusid on festivalil kahe päeva jooksul sadu. Räägitakse pea kõigest, kultuurist julgeolekupoliitikani, poliitikast maaeluni, teadusest terviseni, arengukoostööst ettevõtluseni, kodanikuühiskonnast energeetikani.

Teadlased aga teavad rääkida, et liiga palju valikuid võib õnne asemel hoopis õnnetuks muuta. Järgnevad mõned soovitused, kuidas arvamusfestivali pakutavas valikutekülluses õnn leida, kahest päevast maksimumi võtta ning enda jaoks just kõige sobivamad arutelud välja noppida. Loe soovitusi ERRi uudisteportaali artiklist!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Sotsiaalainete nädalal Pärnu Ühisgümnaasiumis olid vaatluse all heategevus, vihakõne ja sõnavabadus
• Mitmekülgne ja rahvarohke digikoolipäev Õpiorus
• Olulisest ja mängulisest õpetamise kunstist
• Vestlusõhtu “Laps räägib siis, kui kana pissib? Noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida”

Meetme eesmärk on toetada õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamist ja digikultuuri integreerimist õppeprotsessi. Laua-, süle- ja tahvelarvutite soetamiseks on HITSA väljakuulutanud riigihanke, mille eeldatav maksumus on 7 miljonit eurot.

Loe lähemalt Äripäeva veebiväljaande IT-uudistest!

Samal teemal:

• Tiiger hüppab üha kiiremini ja kõrgemale
• Kuidas olla valmis elektroonilisteks tasemetöödeks?
• Kas arvuti kasutamine koolis aitas kaasa PISA 2012 tulemustele?
• Muuta või töötada vanaviisi?
• Väljakutsed Eesti hariduses

Teisele Loomehäkile ootavad korraldajad taas kuni 100 osalejat, üliõpilastele on üritus tasuta, vahendab portaal Arvutimaailm.

Kui jaanuari Loomehäkil pingutasid meeskonnad digitaalsete rakenduste väljatöötamise kallal, siis augusti lõpus on võimalus ühendada digitaalsed ekraanid ja rakendused füüsiliste disainiobjektide ja keskkondadega, et luua tarku loovlahendusi. Loomehäki meeskondade juhendajateks on Eesti tippeksperdid. Kahepäevasel hackathonil saavad kokku disainerid, koodikirjutajad, äriarendajad ja loovalade esindajad, et koos mentoritega teha valmis uudsed rakendused loomevaldkonnas.

Loomehäkile saab registreeruda digitaalse loovmeedia inkubaatori DIGIX internetilehel www.digix.eu ja Facebooki lehel. Loomehäki korraldajateks on digitaalse loovmeedia inkubaator DIGIX, Tallinna Ülikooli avatud akadeemia ja uue partnerina Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond, mis annab osalejate käsutusse oma töökojad. Loomehäkk on osaks ülikoolideülesest ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe arendamise programmist, mida  kaasrahastatakse Euroopa Liidu tõukefondidest.

Loe pikemalt portaalist Arvutuimaailm!

Allikas: portaal Arvutimaailm. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Jaanuaris toimub Eesti esimene loomehäkk

Kohale tulevad rühmad üle Eesti ning läbi malevalaulude, spordimängude, etluskavade ning rühmalippude selgitatakse välja parim rühm.

Eriliseks teeb selle aastase kokkutuleku see, et tõmmatakse joon alla õpilasmaleva 50. töösuvele. Seetõttu tuleb ka kokkutuleku avatseremoonia tavapärasest pidulikum. Loe lähemalt Raepressist!

Loe ka 27. augustil Kadriorus toimuva kontsert-kokkutuleku kohta!

Tulekul ka konverents

Reedel, 26. augustil kell 10.00–17.00 toimub Tallinna Ülikooli Mare õppehoones (Uus-Sadama 5, Tallinn) Eesti Õpilasmaleva tulevikku vaatav konverents. Kas meil on midagi väärikast ajaloost üle võtta? Kuidas ja kuhu peaksime minema edasi?

Konverentsi eesmärk on jagada ideid ja mõtteid, kuidas tagada ja parandada malevategevuse kättesaadavust üle Eesti ning kuidas luua uusi malevakohti ning vähendada võimalikke takistusi. Malevateemaline konverents keskendub eelkõige malevate olevikule ja tulevikule. Loe lähemalt konverentsi kohta EÕM 50 kodulehelt!

Allikas: Raepress, EÕM 50 koduleht.

Samal teemal:

• Noortele pakutavate tegevuste hulk kasvab
• Algamas on noortesündmuste sari "Suvi linnas"

Fotonäitus "Pea pilvedes"  — Tatjana Lind. Avatud 13. augustini.

Tatjana Lind: "Kõik unistavad. Unistajaid on kõikjal. Paljud elavad vaid unistades. Mõned unistused ka täituvad. Mõnikord on ekslevad mu mõtted väga kaugele ja tundub, et mu pea on pilvedes. Ma näen, kuidas see toimub ka teistega. Projekt „Pea pilvedes“ on mu pilguheit tuttavatele sel hetkel, kui nad unistavad ja nende pea on pilvedes."

Tallinn (Eesti) - Lahti (Soome) - Moskva (Venemaa), 2015-2016. Vaata ka www.lindta.ee.

Tatjana Lind on Moskvast pärit professionaalne fotograaf, kes elab Tallinnas. Ta läbis fotoajakirjanduse erikursuse M. V. Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli ajakirjanduse teaduskonnas. Osaleb ja on pälvinud auhindu mitmetel näitustel ja fotokonkurssidel. Tatjana mitte ainult ei pildista, vaid muudab oma fotomaterjali lugudeks.

*************************************

“Mustikas ja tema sõbrad“, Jaana Kooli maalid koertest. Näitus avatud 20.augustini.

***************************************************************

Regina Reintami kaardid "Taevasina".  Näitus avatud 13. augustini.

Info ja fotod: Kullo Lastegalerii.

Samal teemal:

• Pelgulinna Gümnaasiumi 9. ja 12. klassi lõputööde näitus Kullo Lastegaleriis
• Tallinna Nõmme Noortemaja õpilaste loomingu ülevaatenäitus

Uue õppeaasta avatakse seenematkaga Sagadisse. Seenematk toimub pühapäeval, 28. augustil. Et tegemist on nädalavahetusega, siis on oodatud ühinema ka pereliikmed. Väljasõit Tallinnast on kell 9.00, tagasi ollakse kell 18.00. Lõunal korraldatakse lõkkeplatsil piknik. Kõnnitakse Sagadi lähistel seeneradadel, külastatakse RMK Oandu looduskeskust, seeni teab ja tutvustab Veiko Kastanje.

Huvilistel registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com või telefonil 5523290 hiljemalt 23. augustiks k.a.

Osavõtumaks on 10 eurot, Loodusainete Õpetajate Liidu liikmetele 8 eurot, lastele tasuta. Osalustasu eest korraldatakse bussitransport.

Pärast registreerimist ja vastust-kinnitust tuleb osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele nr EE922200001120061999  Swedpangas. Lisage selgitusse oma nimi.

Lisainfo: Anne Kivinukk, anne.kivinukk(ät)gmail.com

Samal teemal:

• Tigudega saab nüüd telefoni abil tuttavaks
• Osale Tartu- ja Jõgevamaa külastuskeskuste ühises suviseses külastusmängus!
• 9500 noort osales tänavusel metsaviktoriinil

„Tegemist on teaduslikus mõttes väga huvitava mõistega. Näiteks matemaatikas on olemas suisa keerukuse teooria, mis uurib keerukuse olemust ja seletusvõimalusi,“ selgitas ÕTÜ eestvedaja professor Peeter Lorents tänavust teemavalikut.

Folklorist Anzori Barkalaja räägib noortele keerukusest kultuuris. „Siin tuleb keerukus esile mitmes paralleelses lõimes. Ühelt poolt on keerukas maailma mõtestamise küsimus, mis algab sellest, kuidas inimene ennast ja ümbritsevat üldse tajub ja teadvustab. Siis tuleb edasi keerukus maailma kirjeldamisel teiste jaoks. Näiteks inimest ennast võib ju kirjeldada molekulide tasandil ning katsuda edasi anda sealt pinnalt tema mõtlemist või tegutsemist. Ja isegi kui valida parim üldistustasand, võib näiteks loomuliku keele puhul olla ühel sõnal inimeste jaoks erinev tähendus, rääkimata tõlkimiskeerukustest eri keelte vahel. Omaette keerukus on seegi, kuidas eri kultuuride kandjad üksteisega suhestuvad ja suhtlevad. See on lõpmatult põnev ja paraku ka keerukas teema,“ selgitas Barkalaja.

Teemat avavad veel astrofüüsik Enn Saar, keemik Toomas Kaevand, infotehnoloog Priit Raspel, zooloog Aleksei Turovski, bioloog Toomas Tammaru, psühholoog Jaak Allik ning teoloog Roland Karo.

Õpilastes teadushuvi äratamise ja hoidmise kõrval on kokkusaamisel Lorentsi hinnangul oluline roll ka üksteise mõistmise arendamisel. „Siin saavad kokku lektorid ja juhendajad väga erinevatelt teadusaladelt ning väga erineva huvideringiga õpilased. Üksteise loenguid kuulates ja mitmetest vaatepunktidest teemade üle arutledes õpitakse mõistma, et ükski teadusharu pole mingil põhjusel teisest parem. Tuleb vaid süveneda nende eripäradesse ja õppida neid mõistma.“

ÕTÜ suveseminar on olnud läbi aastakümnete teadushuviliste 8.-12. klasside õpilaste ja tunnustatud teadlaste oodatud kohtumissündmus. Seminari on korraldatud juba 1980ndatest aastatest alates. Pärast kümneaastast pausi on seminar toimunud Eesti Teadusagentuuri korraldamisel regulaarselt 2005. aastast. Nii mõnestki kunagisest noorest kuulajast on tänaseks saanud tunnustatud teadlane.

Tutvu ÕTÜ suveseminari kavaga siin.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: ÕTÜ fotogalerii 2015.

Samal teemal:

• Riik suunab 1,5 miljonit eurot noorte teadushuvi tekitamisse
• HYPATIA toob tüdrukud teadusele lähemale
• Vändra Gümnaasiumi karjäärinädal keskendus loomemajandusele
• Selgusid aasta parimad Eesti teadusfotod

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Riigi lisatoetus peab parandama huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavust ja mitmekesisust, aitama kaasata noori, kes seni kõrvale jäänud, ning tagada rohkem valikuid,“ märkis minister Ligi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Robootikaring lasteaias

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid. Kättesaadavuse komponent moodustab 30% ning selle puhul lähtutakse omavalitsuse territooriumil elavate noorte arvust, puuetega noorte arvust ja toimetulekuraskustes peredes elavate noorte arvust vanuses 7-19. Mitmekesisuse tagamise komponent moodustab 70% ning see arvutatakse noorte arvu ja puuetega noorte arvu alusel. Toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse valitsuse määrusega.

Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Eesti Noorsootöö Keskusele.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud Eesti Noorsootöö Keskusele omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks – eesmärk on toetada omavalitsusi noorte huvihariduse ja huvitegevuse planeerimisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Robotex 2015. Robootika pakub noortele huvi

Taustainfo

Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.
Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.

Allikas: HTMi pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Inspiratsioonipäev "Kõik on võimalik! Huviharidus päästab maailma!"

Tänavune „Lapsed kooli!“ projekt kestab 10.-13. augustini erinevates Selverites üle Eesti. Igas piirkonnas kogutud asjad lähevad jagamiseks just selles maakonnas elavate perede vahel ning annetatud esemed jagavad Eesti Lasterikaste Perede Liidu liikmed laiali hiljemalt septembrikuu esimestel nädalatel. Tartumaal kogutakse koolitarbeid Jaamamõisa, Aardla ning Ringtee Selveris. Loe lähemalt Tartu Postimehe veebist!

Samal teemal:

• Tuhanded rasketes oludes lapsed ja noored said abi
• Homme jooksevad kahe rahvusvahelise kooli lapsed Kalevi staadionil eesti laste heaolu nimel
• RMK kingib lasteaedadele raamatu jõulukuuse otsimisest

Populaarsemad erialad välisriikidest pärit tudengikandidaatide seas on magistriõppes tööstustehnika ja juhtimine ning e-riigi tehnoloogiad ja teenused, bakalaureuseõppes aga integreeritud tehnoloogiad. Palju avaldusi esitati ka küberkaitse magistriõppesse asumiseks.

Kõige enam avaldusi TTÜ-sse õppima asumiseks esitati tänavu Soomest ja Gruusiast. Lõplik ülikoolis õppima asuvate välisüliõpilaste arv selgub septembris.

Eelmisel õppeaastal võttis TTÜ vastu 479 välistudengit, tänavu kasvas nii esitatud avalduste kui ka õppima oodatud välistudengite arv.

Eestist esitati Tallinna Tehnikaülikoolile tänavu 8834 sisseastumisavaldust. Bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppesse esitati kokku 6315, järgnes magistriõpe 2407 ja doktoriõpe 112 avaldusega. Kokku võtab TTÜ sel suvel vastu üliõpilasi 106 erialale tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, loodus- ja täppisteadustes ning sotsiaalteaduste, ärinduse ja õiguse valdkonnas.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tehnikaülikooli tudengeid ootavad sügisel mitmed stipendiumid
• Tänavu lõpetas Tehnikaülikooli läbi aegade suurim arv välistudengeid
• Lõppes vastuvõtt Tehnikaülikooli, peagi algab õppimaasumise kinnitamine