Ühe väljakutsena on minister välja toonud digipöörde hariduses:

„Digipööre on üks olulisemaid muutusi nii haridussüsteemis kui ka riigis tervikuna,” rõhutab minister Ossinovski. Digitaalsed oskused, mida on ühiskonnas väga vaja, peavad juurduma juba koolis. „Praegu on kitsaskoht õpetajad, kellel on kiusatus nutiseadmed tunni algul kokku korjata ja kappi ära panna. Peame nendega rohkem tööd tegema, et nad hakkaksid sobivate teemade puhul digitaalseid vahendeid kasutama, et nad ei näeks nutiseadmetes mitte takistust, vaid uut võimalust,” ütleb minister.

Digipööre on mitmes mõttes oluline. Esiteks muudab see õppimise huvitavamaks. Seda pole seni veel piisaval määral suudetud. Teiseks võimaldab digipööre vähendada õpetajate koormust. „Kui palju on meil praegu kontrolltöid ja teste, mida õpetajad pakkide viisi parandavad! Selle töö peaksid ära tegema arvutid,” ütleb minister. „Kirjandit veel arvutiga üle vaadata ei saa, kuid matemaatikas ei tohiks õpetaja ühtegi kontrolltööd käsitsi parandada, see on tema kui spetsialisti tööaja raiskamine. Peame jõudma aastaks 2020 nii kaugele, et enamikus ainetes tehakse testid ja kontrolltööd arvutis, mitte paberil. Nii saab õpetaja keskenduda kontrollimise asemel tundide ettevalmistamisele ja õpetamisele,” märgib Jevgeni Ossinovski.

„Digipööre on oluline ka hariduslike erivajadustega laste pärast,” selgitab minister. Taanis on pea igal erivajadusega lapsel oma tugiisik ja see on toonud kaasa olukorra, kus ligi kolmandik Taani üldhariduskooli eelarvest kulub erivajadustega lastele. „Eestis on raha vähe ja meie peame õppima pigem ameeriklastelt, kes kasutavad HEV-laste õpetamisel spetsiaalselt nende jaoks välja töötatud digiõppevara,” arvab Ossinovski. See võimaldab õpilasel läbida õpitavat jõukohases tempos. Digiõppevaraga saab lapsele seada ambitsioonikaid, kuid realistlikke eesmärke ning kergendada sellega ka õpetaja koormust.

Ossinovski rõhutab, et Eesti riik peab digipööret hariduses väga tähtsaks ja eraldab seepärast digitaalse õppevara väljatöötamiseks 40 miljonit eurot. See on väga suur summa. Arvuteid selle raha eest ei osteta, sest praegu on pea igaühel oma nutiseadmed. Väljatöötatud digitaalsed õppematerjalid pannakse üles Eesti-Soome ühisesse hariduspilve, kust õpetajad saavad võtta ja kasutada nii meie kui ka Soome materjale. „Digitaalset pööret pole veel ühegi maa koolis saavutatud, sest haridus on ääretult konservatiivne valdkond. Eesti koolil on siin oma eelis, sest meie ühiskond on kõige digitaalsega juba suhteliselt harjunud, me näeme selles lisandväärtust ja tänu sellele on meil võimalus saada maailmas digiõppe pioneerideks,” arvab minister Ossinovski.

Loe edasi siit.

Allikas: Õpetajate Leht.

Foto: Ülar Mändmets.