Jõgevamaal toetati kahte projekti kogusummas 1300 eurot. Neist üks keskendub muusikale ja teine kunstile. Lääne-Viru maakonnas sai toetust kuus projekti, millest kolme fookus on muusikal, kaks tegelevad kunsti ja üks spordiga. Virulased said kokku 6500 eurot toetust.

Suurima üksiku toetuse sai Tapa Muusika- ja Kunstikooli projekt “Eneseväljendus vormi abil”, mille toetussumma oli 2000 eurot. Athena Tantsu- ja Kunstikool Rakveres sai 1500 eurot mitmefunktsiooniliste seadmete soetamiseks.

Konkurss keskendus koostööprojektidele

ENTK suunajuhi Gerttu Aaviku sõnul keskendus tänavune konkurss varasemast enam koostööprojektidele, et mitme omavalitsuse ühise tegevuse abil pakkuda noortele senisest avaramaid ja mitmekülgsemaid võimalusi.

“Ühest küljest julgustame huvikoole, noortekeskusi, koole ja teisi noortega vahetult tegelevaid asutusi ja organisatsioone aktiivsemalt koostööd tegema, sest nii loodavad võimalused on oluliselt avaramad kui üksi tegutsedes,” ütles Aavik. “Teisest küljest tähendab koostöö meie jaoks noorte kaasamist projekti koostamise kõikidesse etappidesse alates vajaduste kaardistamisest lõpetades ellu viimisega. Julgustame ka Jõgevamaa ning Lääne-Virumaa huvikoole ühiseid projekte ette võtma.”

Põltsamaa Spordikooli projektiga soetatakse kunstmuruväljakule väravad, mis võimaldab Põltsamaa noortel turvalises keskkonnas läbi viia jalgpallitreeninguid. Põltsamaal populaarsust koguv jalgpall on üha enam uusi huvilisi leidnud tütarlaste hulgast, kellele avatakse ka teine grupp jalgpallitreeninguteks.

Athena Tantsu- ja Kunstikool arendab oma töökoda ning projekti raames soetatakse töökotta erinevaid vahendeid. Näiteks Athena kooli kunstiõpilased valmistavad endale ise keraamikatöödeks vajalikud lihtsamad tööriistad. Samuti saavad nad ise luua kipsvorme ja templeid erinevate materjalidega töötamiseks.

Tapa Muusika- ja Kunstikooli õpilased saavad soetatava savipõletusahju näol juurde laiema valiku kunstitehnikaid. Lisaks olemasolevale skulptuuri- ja keraamikatunnile võimaldab see avada ka keraamikaringi.

Toetused Järvamaale

Järvamaal rahastati kokku kolme projekti. Neist Paide huvikeskuse juhitav “Efektiivse koostöö tulemusena lapsed ja noored tehniliselt taiplikuks” sai toetust 7000 eurot, mis oli terve konkursi peale suurim ühele projektile eraldatud summa. Koeru ja Türi muusikakool saavad aga anda uue hingamise oma klaveritele.
Raplamaal toetati kolme kunstile ja kaht muusikale keskendunud projekti. Näiteks Kehtnas pööratakse varasemast enam tähelepanu metallikunstile, Kohila koolituskeskus soetab saviekstruuderi ja Rapla muusikakool pühendub senisest veelgi enam loova ühiskonna arendamisele.

Robotid Paidesse

Paide huvikeskuse projekti abil soetatakse robootikaringi loomiseks vajalikud vahendid, et arendada noorte loogilist ja matemaatilist mõtlemist, loovust ja käelist tegevust. Uute loovate installatsioonide abil saavad noored ennast tõestada ja arendada vastavaid oskusi ning teadmisi.

Robootikaringi tegevus hakkab toimuma koostöös Paide Avatud Noortekeskuse, Paide Ühisgümnaasiumi ja Paide Gümnaasiumiga, kus teadus- ja tehnikaalast õpet saab integreerida matemaatika, loodusainete, disaini, füüsika, joonestamise ja paljude muude õppeainetega ning ka vaba aja veetmisega. Järgneval aastal on planeeritud pakkuda vähemalt 200 noorele võimalust oma teadus- ja tehnikaalaseid teadmisi tõsta.

Mis on "Varaait"?

Eesti Noorsootöö Keskuse projektikonkurss "Varaait vol 12" huvikoolidele eelarve suurus 2016. aastal oli 147 488 eurot. Konkurssi toetab Haridus- ja Teadusministeerium Hasartmängumaksu Nõukogu vahenditest.
Projektikonkursiga toetati õppevahendite soetamist ja restaureerimist olemasolevate tegevusformaatide arendamiseks ning uute loomiseks. Toetuse eesmärk on mitmekesistada huviharidust, eelkõige tehnika ja looduse valdkonnas, elavdada huviharidust pakkuvate organisatsioonide vahelist koostööd ning kaasata noorsootöösse ja huviharidusse vähemate võimalusega ja seni kaasamata noori.
 

Allikas: Eesti Noorsootöö Keskuse koduleht. Fotod: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust

Konkurss  „Lugude meri“ koosneb kahest kategooriast –  jutukonkursist ja raamatuillustratsioonikonkursist. Jutukonkursile on oodatud tööd erinevates žanrites, näiteks koomiks, luule, näidend või proosa.

Raamatuillustratsioonikonkursil osalejad võivad kasutada mereteemaliste illustratsioonide loomisel erinevaid stiile ning saata konkursile näiteks joonistusi, maale jne.

Konkursile on oodatud on nii varem valminud kui spetsiaalselt konkursiks „Lugude meri“ loodud tööd. Tööde esitamise tähtaeg on 15. november 2016. Võistlustõid hinnatakse kahes vanusegrupis: kuni 13-aastased ja vanemad.

Konkursi teemad on valitud mereteemaliste luuletuste hulgast:

1) Jää vabaks Eesti meri, jää vabaks Eesti pind! (Viktor Oxford)

2) Merele läks korstnate aurus hiiglaslik laev kui dinosaurus (Ivar Grünthal)

3) Akna taga õhtu eel, paat on mere poole teel (Enn Vetemaa)

4) Ju lapsena igatsesin merd ääretut mina (Friedebert Tuglas)

Konkursile laekunud parimetest töödest koostatakse näitus Tallinna Keskraamatukogu peamajas (Estonia pst 8) ja harukogudes ning virtuaalnäitus „Lugude meri“, mida saab vaadata keskraamatukogu veebilehel.

Näituse avamine ja parimate autasustamine toimub detsembris Tallinna Keskraamatukogus.

Loe lähemalt Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt!

Samal teemal:

• Lugemisprogrammi raames loeti läbi 13 349 raamatut
• Alustab Tallinna Keskraamatukogu noorteprogramm

Nemeržitskil (sünd 1982) on psühholoogiamagistri kraad Tallinna Ülikoolist. Ta on Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi doktorant ja töötanud samas ülikoolis lektorina. Oma teadustöös on ta uurinud loovust koolis kui keskkonnas ja õpilaste loovust.

„Võib-olla kõlab see suurustlevalt, kuid Virtsu kooli direktoriks kandideerisin ma missioonitundest. Mul on väga hea haridus ja tahaksin midagi tagasi anda sellest, mida ma olen saanud,” ütles Nemeržitski.

Loe artiklit täispikkuses Lääne Elust.

Samal teemal:

• Virtsu kooli direktor sai aasta haridustöötajaks
• Konkursi "Täna samm, homme teine" võidutöö aitab suhtlemiseks õiget stiili valida
• Õppematerjalide olümpiavõitja Airi Aavik

Narva ootab uusi meistreid õppima 32 erialale, põhivastuvõtt kutsekeskharidusele lõpeb 5. augustil ja kutseõppele 12. augustil. Traditsiooniliselt on populaarne koka eriala, silmapaistvalt palju on motiveeritud kandidaate sõiduautotehniku või mehhatrooniku õppesse.    

Kutseõppekeskuse direktori Riina Veidenbaumi sõnul avardab alates septembrist maakonna kolme kutsekooli ühendamine Ida-Virumaa Kutseharidusekeskuseks tulevaste meistrite õppimisvõimalusi Jõhvis, Sillamäel ja Narvas.

“Narvas saab põhihariduse baasil koos ameti õppimisega omandada keskhariduse või õppida vaid ametit põhihariduse või keskhariduse baasil. Lisaks on erinevas vanuses õppidasoovijatel, kellel on põhikool lõpetamata jäänud, võimalus omandada amet, ” ütles Veidenbaum. „Oleme aastaid sihikindlalt panustanud õppekavade arendamisele, töötajate täiendamisele ja õpilastele välispraktikate kogemuste loomisele. Tehtut on märgatud ja piirkonnas on huvi kutsehariduse vastu kõrge. Suvisel vastuvõtul tutvustame õppidasoovijatele lisaks Narva erialadele ka ühendatava kooli Jõhvi ja Sillamäe võimalusi.”

Narva Kutseõppekeskuses on kõikidel õppekavadel võimalus õppida ka õpipoisi ehk töökohapõhises õppes, tööandjatega on koostööd tehtud alates 2008. aastast ja lõppenud õppeaastast on positiivsed kogemused Euroopa Liidu rahastatava programmi PRÕM rakendamisest.

Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud küsitluse värskete tulemuste põhjal on enam kui pooled ettevõtetest huvitatud oma organisatsioonis õpipoisiõppe pakkumisest, kuna näevad selles võimalust uue tööjõu saamiseks ning olemasolevate töötajate koolitamiseks.

“Oleme nüüdseks üle kaheksa aasta töötanud selle nimel, et levitada töökohapõhise õppe populaarsust nii õppida soovijate kui tööandjate seas ning saavutanud häid tulemusi. Kõik osapooled mõistavad selle õppevormi häid külgi,” ütles Veidenbaum. “Võtame Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusse kaasa väga väärtuslikke kogemusi, millest on kasu terve piirkonna arendamisel.”

Narva Kutseõppekeskus on Ida-Virumaa juhtiv kutseõppeasutus, kus saab õppida ligi 30 eriala 12 õppekavarühmast, mis 2016. aasta juuniks said EKKA välishindamisel täisakrediteeringu. Alates 2015. aasta septembrist on kool kutsehariduse õpirände harta omanik. Õpe toimub eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Kool on Eesti Töötukassa 2015. aasta Ida-Viru maakonna parim koostööpartner. Kutseõppekeskuses on Eesti neljas siseterviserada “Narva meistrid”.

Alates 2016. aasta 1. septembrist toimub õppetöö Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekeskuses. 2016. aasta suvise vastuvõtu info kooli koduleheküljel http://www.nvtc.ee/et/vastuvott/suvine-vastuvott-2016 

Allikas: Narva Kutseõppekeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kutseharidusstandardi muudatused aitavad kaasa kutseõppe katkestamise vähendamisele
• Narva Kutseõppekeskuse 214 meistrit said lõputunnistuse
• Narva Kutseõppekeskuse õpirändeprojekt sai kõrge hinnangu

Rahvusvahelist matemaatikaolümpiaadi peetakse rahvusvaheliste olümpiaadide hulgas üheks prestiižsemaks. Võistlusest võttis rekordiliselt osa 602 õpilast 108 riigist. Mitteametlikus riikide arvestuses jäi Eesti võistkond 108 riigi seas 61. kohale. Teist aastat järjest võitis USA, teisele kohale tuli Lõuna-Korea, jättes kolmandaks kauaaegse valitseja Hiina.

Igast riigist võib osaleda kuni kuus õpilast. Eestit esindasid Richard Luhtaru ja Hendrik Vija Miina Härma Gümnaasiumist, Oliver Nisumaa, Kaarel Hänni ja Andres Unt Tallinna Reaalkoolist ning Joonas Jürgen Kisel Vanalinna Hariduskolleegiumist.

Kahe päeva vältel pidid olümpiaadil osalejad lahendama kuus matemaatikaülesannet, mille peamine raskus seisnes matemaatikatõdede nutikas kombineerimises. Iga ülesande eest võis saada 7 punkti.

Tänavu saavutas maksimumtulemuse kuus õpilast Lõuna-Koreast, USA-st ja Hiinast. Eesti parimana kogus 16 punkti ning saavutas sellega pronksmedali Oliver Nisumaa. Talle järgnesid 14 punktiga Richard Luhtaru ja Joonas Jürgen Kisel. Hendrik Vija kogus 11 punkti ja 9 punkti Kaarel Hänni.

Richardile, Joonas Jürgenile ja Kaarlile omistati aukirjad, mis antakse neile, kes ei võida medalit, kuid lahendavad vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele.

Võistkonna juhendajatena osalesid Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Oleg Košik ja Cambridge’i ülikooli doktorant Heiki Niglas. Vaatlejana käis kaasas Ksenia Niglas.

Oleg Košiku sõnul võib Eesti õpilaste tulemustega rahule jääda, sest võideti medal ning alles 9. klassi lõpetanud Richard Luhtaru kahekordistas oma mullust punktiskoori: „Suurepärase tulemuse tegi debütandina alles 14-aastane Hendrik Vija.“

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Täna teevad abituriendid matemaatika riigieksamit
• PlussMiinus matemaatikavõistlus 2.-7. klassi õpilastele

Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil said nädalaks kokku ligi 90 riigi viis parimat ainetundjat. Eestit esindasid lisaks ülalnimetatutele veel võistluselt aukirja saanud Paul Kerner Tallinna Tõnismäe Reaalkoolist ja Airon Johannes Oravas Tallinna Reaalkoolist.

Ülesandeid lahendati kahel päeval: esimesel päeval eksperimendivooru ja teise teooriavooru ülesandeid. Ülesanded puudutasid näiteks füüsikaseadusi pöörlevas kosmoselaevas, kaasaegseid elektroonikakomponente ning osakestefüüsikat. Võistkonna ühe juhendaja, füüsikadoktorant Mihkel Kree sõnul oli mõneti ootuspärane, et just Šveitsis toimunud olümpiaadil anti õpilastele ülesandeks relatiivsusteooriast lähtuvalt osakeste uurimine ja tuvastamine CERNi kiirendite ja detektorite põhimõttel.

Taavet Kalda võitis lisaks pronksmedalile eriauhinna kõige loovama lahenduse eest eksperimendiülesandes. „Eriauhind oli meile suureks üllatuseks. Sisuliselt ehitas Taavet Kalda harilikust pliiatsist analoogsignaalide võimendi võnkumiste uurimiseks,“ selgitas Kree.

Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad toimus 10.–17. juulini 2016. Olümpiaadi üldvõit läks Hiinasse.

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena füüsikadoktorandid Mihkel Heidelberg ja Mihkel Kree. Õpilasi aitasid treeninglaagris olümpiaadiks ette valmistada ka Jaan Kalda ja Jaan Toots.

Eesti õpilaste lähetamist rahvusvahelistele võistlustele rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldab Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ teaduskool.

Samal teemal:

• Rahvusvaheline füüsikaolümpiaad oli Eesti noortele medaliterohke
• Füüsika eile, täna ja homme Tartu Tamme gümnaasiumi näitel

Sel aastal saab kuulda digipädevuste hindamismudelist, näha viise digipädevuste rakendamisest õppekavasse ja ainetundidesse ning muidugi katsetada uusi töövahendeid. Lisaks pakuvad kuus Eesti kooli erinevates töötubades oma parimat praktikat IKT rakendamisest ainetundides.

Kava ja täpse info leiab Gustav Adolfi Koolituskeskuse kodulehelt.

Allikas: GAGi Koolituskeskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. IKT-seminar GAG-is 2013.

Samal teemal:

• Augustis toimub seminar “IKTst koolitunnis õpilastelt ja õpetajatelt”
• GAG-i IKT-seminar julgustab õpetajaid esinema ja katsetama
• iPad tunnis: võlu ja valu
• Kristi Rahn: olulised on igapäevased töörõõmud

Lisaks on TTÜ üliõpilastele mitmeid stipendiume, mille väljaandmist on toetanud ettevõtted ja eraisikud TTÜ Arengufondi kaudu tuhandete eurodega.

Tehnikaülikooli 47 õppekava parimad tudengid hakkavad alates sügisest saama 160-eurost erialastipendiumit. Esimese semestri üliõpilastele määratakse sügissemestril erialastipendium ülikooli kandideerimise paremusjärjestuse alusel. Erialastipendiumi maksmist rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Eesti riigi eelarvest tegevuse „Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ alusel. IT erialade stipendiume (160-300 eurot kuus) rahastab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA).

Stipendiume saavad taotleda riigile prioriteetsetes valdkondades õppivad tudengid nii tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas kui ka loodus- ja täppisteaduste bakalaureuse-, rakenduskõrgharidus-, inseneri- ja magistriõppe erialadel.

Täpsem erialade loetelu http://www.ttu.ee/tudengile/finantsinfo/oppetoetused/erialastipendiumid/

Samuti saavad TTÜ üliõpilased taotleda vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust, tulemusstipendiumi ning stipendiume õppimiseks välisülikoolides.

Ulatuslikult toetab Tehnikaülikooli tudengeid ja teadlasi TTÜ Arengufond, kes on oma tegevuse algusest saadik vahendanud ülikooli koostööpartnerite toel stipendiume rohkem kui 1,7 miljoni euro eest. Sel õppeaastal anti välja stipendiume rohkem kui 120 000 euro väärtuses, koostööpartneriteks oli sel õppeaastal üle 60 erineva eraisiku, organisatsiooni ning ettevõtte.

Allikas: TTÜ pressiteade.

Samal teemal:

• HITSA ja LHV Pank premeerivad parimaid IT tudengite lõputöid
• Skype´i välisõpingute magistristipendium
• Üliõpilaste nutika spetsialiseerumise erialastipendiumiteks eraldatakse 25 miljonit eurot

Õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg on esmaspäev, 18. juuli. Sealt edasi täidetakse vabu kohti 19. augustini.

Tänaseks on avalduse esitanud üliõpilaskandidaadid saanud esimese tagasiside Tartu Ülikooli sissepääsemise osas. Kõigile, kes ületasid lävendi, on õppekoht garanteeritud.

Viimastel aastatel on vähemalt pooled gümnaasiumi medaliga lõpetanud noortest valinud edasiõppimiseks Tartu Ülikooli. Täna avaldatud nimekirjast leiab 49.6% ehk 350 kõigist sel aastal medaliga lõpetanud isikutest, kes pärast õppimatuleku kinnitamist on TÜ tudengid. Üheskoos varasemate lõpetajatega nimetati vastuvõetuks 425 medaliga lõpetanud isikut.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Mart Noorma ütles, et TÜ jätkab sügisel üheskoos Eesti tugevaimate üliõpilastega. „Ülikool pingutab kogu aeg selle nimel, et pakkuda oma üliõpilaste arengule võimalikult head tuge. Vastuvõetute nimekirju vaadates on väga hea meel näha noorte usku Tartu Ülikooli maailmatasemel õppekvaliteeti. Eesti kõige andekamate noorte õppimisvalikutes oleme ju kõrvuti suurte Euroopa ja maailma tippülikoolidega.“

Tartu Ülikooli vastuvõtu peaspetsialist Kaja Karo lisas, et õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg on 18. juuli, millest tuleb kindlasti kinni pidada. „18. juulist alates täidame vabu kohti kuni 19. augustini ehk tegelikult selle ajani säilib ka pingereas olevale kandidaadile võimalus sisse saada. Pärast 18. juulit hakatakse pingeridu täitma jooksvalt ning õppimatuleku kinnitamiseks on aega kaks päeva.“

TÜ sisseastumisperioodil esitati pärast andmete lõplikku kontrolli eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kokku 11 201 avaldust, mis on 272 avaldust rohkem kui möödunud aastal.

Vastuvõetute nimekirjad on avaldatud www.sais.ee.

Olulisemad kuupäevad

15. juuli – avaldatakse vastuvõetute esmased nimekirjad. Vastuvõtu käigus vabaks jäänud õppekohti täidetakse 19. augustini.

18. juuli – õppimatuleku kinnitamise esimene tähtaeg. Alates 18. juulist vastuvõetud üliõpilaskandidaadid peavad õppimatuleku kinnitama kahe päeva jooksul.

29. august – õppeaasta avaaktus.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Tallinna Ülikool avalikustab vastuvõetute nimekirjad
• Sisseastujad tunnevad Tartu Tervishoiu Kõrgkooli vastu suurt huvi

Teadusala vestlusringid algavad kell 12.00 mõtteharjutusega sellest, kuidas jõuda teadmusühiskonda. Tegemist on töötoavormis aruteluga, mida veavad emeriitprofessorist sotsiaalteadlane Ülo Vooglaid ja Tartu Ülikooli Narva Kolledži õppedirektor Aet Kiisla.

Kell 14.00 arutlevad ühises juturingis riigikontrolör Alar Karis, presidendi noore teadlase preemia laureaat ja geeniteadlane Lili Milani, Swdebanki Eesti peadirektor Robert Kitt ja Eesti Teadusagentuuri teadmistepõhist poliitikakujundamist toetava programmi juht Liina Eek selle üle, kuidas teadusest ühiskonnal rohkem kasu võiks olla. Sõnades on nii poliitikud, ettevõtjad kui teadlased ühel nõul, et teadmistepõhine majandus ja poliitikakujundamine on hädavajalikud. Tegelikkuses näeme aga teistsugust pilti. Miks see nii on ja kas saaks teisiti? Arutelu juhib TTÜ Nurkse Instituudi direktor Veiko Lember.

Kell 16.00 vaatavad jututeemad juba kaugemale tulevikku. Selle üle, mis võimalusi või riske loob inimkonnale sünteetiline bioloogia, arutlevad Tartu Ülikooli professor Mart Loog, vanemteadur Viljar Jaks ja rakubioloog Kersti Jääger. Juttu juhib ERRi teaduasjakirjanik Priit Ennet.

Kell kuus õhtul on aeg lasta fantaasial lennata, sest teemaks on teaduse pakutavad homsed võimalused. Muutused on kiired ja see, mis eile oli veel ulme, võib täna olla juba tegelikkus. Oma teadusalade tulevikusuundadest räägivad Tallinna Ülikooli hariduspsühholoog Grete Arro, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia teadur Mats Volberg, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi osakestefüüsik Andi Hektor jt.  Arutelu juhib Martin Noorkõiv, teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis tegevjuht ja Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise magistrant.

Arutelude vahel on võimalik teadusele käsi külge panna. Teleskoobiga võib uurida päikest. Lahkamisnuku peal saab aga proovile panna teadmised inimese anatoomiast. Elus Teaduse inimsuuruses lauamäng testib mängija teadmisi loodusest, toidust ja tehnikast.

Arvamusfestivali teadusala korraldavad Eesti Teadusagentuur, Eesti Teadusajakirjanike Selts ja Teaduskeskus AHHAA koos partneritega ülikoolidest.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. Digihariduse ala Arvamusfestivalil 2015. 

Samal teemal:

• Arvamusfestivali kultuuriprogrammi keskmes on visuaalsed arvamusavaldused
• Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni
• Arvamusfestivali ideekorje populaarseim teema oli haridus