Kokkuvõtte autor on Birgy Lorenz, Tallina Tehnikaülikooli küberkaitse teadlane

KüberPähkli uuringu tulemusi saab kõrvutada eelmise aasta lõpus avaldatud PISA uuringu IKT-vahendite kasutust uuriva osaga, millest selgus, et digitehnoloogia on Eesti lapseni küll jõudnud (ehk on kasutusel pigem vahetunnis ning kodutööde tegemisel), aga mitte igasse ainetundi. Toimumas on tehnoloogiaalane hüpe lauaarvutitelt mobiilse tehnoloogia kasutamisele nii kodudes kui ka koolis, mis toob fookusesse enam ka digitaalse ohutuse alased oskused, sest intsidente võib juhtuda iga kell ja igas kohas.

Samamoodi näitas uuring kasvu informaatikaõpetuse õpetamises, kuid ligipääsetavus ringitundidesse on pigem jäänud piiratumaks ja ligipääs tüdrukutel madalamaks. Vahed maakonna siseselt koolide hulgas on suured, seetõttu on igas maakonnas neid, kellel on asjad hästi ja samas on alati ka neid, kellel oleks vaja veel digiteemal palju vaeva näha, et õpilastele miinimumoskused ja ligipääsetavus tagada.

Teavitustööd digitaalse ohutuse vallas tehakse enamasti kord või kaks aastas ja sellekohane raskus jääb pigem kooli kanda. Halvemuse poole on muutnud see, millisel määral vanemad ja õpilased ise digiteemadel arutlevad. Sellest annab teada ka hiljutine Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuringu tulemus, kus selgub, et Eesti ühiskonnas küberteemadest pigem ei räägita ja uudiseid pigem ei loeta.

Vanemad õpilased ootavad küberkaitse teemadel koolitusi pigem professionaalidelt, nooremad lepiksid ka klassijuhatajaga, kui viimane teaks, millest ta räägib. Samas vaatavad nooremad õpilased ka vanemate nõuannete poole, mis tähendab, et lapsevanemate harimiseks tehtud pingutused koolis peaksid olema järgmistel aastatel võtmeküsimuseks, kuidas saaksime noori veel paremini toetada.

Kuigi noored ise peavad oma oskuseid piisavalt heaks ja näib, et sellel teemal täiskasvanute abi ei vajata, siis reaalsed oskused probleeme lahendada olid uuringu tulemustel siiski madalad. Tundub uskumatu, et oskuste mõõtmise osas on vanemate klasside edumaa kadumas. Võib väita et 4.-6. klassi õpilastega on tehtud palju tööd, et nad oskaksid internetis turvaliselt käituda (nt. on kasutusel HITSA tellitud Digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest), aga 7.-9. klass on jäänud pigem üksi. Samuti on märgata erinevusi poiste ja tüdrukute suhtumises, oskustes ja probleemidele lahenduste leidmises nii digiohutuse kui ka tuleviku ühiskonna kontekstis juba 4.-6. klassis. Vanuse kasvades erinevused süvenevad. Selline asi mõjutab soolõhest tulenevaid väljakutseid infoühiskonna toimimisel pigem negatiivselt.  

Soovituste hulgast tooksin välja vajaduse tegeleda mõtlemise ja analüüsi tasandiga digitaalset ohutust puudutavates tegevustes; lastele tuleb anda praktilisi kogemusi. On vaja luua ülesandeid ja materjale, mis toetavad nii tehniliste kui sotsiaalsete oskuste õppimist ning kindlasti õppida selgeks korrektne valdkonda puudutav terminoloogia. Tänane kool sipleb mures, et kuna puuduvad uudsed vahendid (VR, droonid, robootika), siis puuduvad ka nende tehnoloogiate ohutust puudutavad materjalid. Küsimused kellele sõidab osta iseauto?, kas robotid võtavad üle arstide töö?, kas droonid tuleks ära keelata? on õpilastele veel teemad, millest ei ole sügavuti räägitud, aga millega maailm iga päev kokku puutub.

Uuringu tulemustega saab tutvuda www.kybepahkel.ee, valides ülevalt äärelt „Uuringuanalüüsid“.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus. Uuringu tulemused aitavad ellu viia "Targalt internetis" projekti tegevusi Eestis ja suunata digitaalse ohutuse alast fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimisel ning toetamisel.

Lisalugemiseks:

PISA https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018-19_raportweb.pdf

Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuring: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/uuring-kuberturvalisus-ei-paku-eestlastele-huvi-ja-sellest-ei-saada-aru?id=88063969

Samal teemal:

• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida
• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?

Rahvusvahelise teadlasvõrgustiku EU Kids Online värske raporti kohaselt paistavad Eesti lapsed Euroopa eakaaslaste seas silma väga aktiivse ja mitmekülgse netikasutusega, samas kogevad nad võrdlemisi vähe veebiriske. Häirivate netikogemuste osas on Eesti lapsed Euroopa keskmisel tasemel.

Enamik uuringus osalenud 19 Euroopa riigi 9–16aastastest lastest kasutab nutitelefoni iga päev või peaaegu kogu aeg. Võrreldes 2010. aastal korraldatud üle-Euroopalise küsitlusega on oluliselt kasvanud nii nutitelefoni kasutavate laste osakaal kui internetis veedetav aeg.

Euroopa riikide vahel on endiselt suured erinevused. Näiteks varieerub laste keskmine internetis veedetav aeg 2,2 tunni (Šveitsis) ja 3,6 tunni (Norras) vahel päevas. Eesti lapsed on 2,9 tunni pikkuse netipäevaga Euroopa keskmisel tasemel, paigutudes koos Leedu ja Tšehhiga 7.–9. kohale. Peamiselt vaatavad noored internetis videoid, suhtlevad pere ja sõpradega, külastavad sotsiaalmeediat ja mängivad mänge. 

Eesti ja Leedu eristuvad heas mõttes

Uuring kaardistas osalenud riigid laste internetitegevuste mitmekülgsuse ning kogetud netiriskide ja -kahju alusel. Eesti lapsed harrastasid küsitlusele eelnenud kuul keskmiselt enam kui üheksat erinevat netitegevust, kuuludes sellega Euroopa paremikku. Samas kogesid nad aastas vähem veebiriske (alla 1,5) kui Euroopa eakaaslased keskmiselt. Samasugused näitajad iseloomustavad lisaks Eestile veel üksnes Leedut.

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma juht ja Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus ütles, et Eesti ja Leedu sedavõrd positiivne eristumine oli tema jaoks uuringu suurim üllatus. „Eesti laste veebikäitumine on muutunud küpsemaks ja targemaks, nad oskavad paremini kasutada netimaailma võimalusi, vältides seejuures liigseid riske,“ sõnas Kalmus.

Arenguruumi veel on

Neljandik Eesti 9–16aastastest lastest tunnistas, et küsitlusele eelnenud aastal kogesid nad internetis midagi häirivat ehk mõnd netikahju liiki. See näitaja vastab Euroopa keskmisele (25%) ning on jäänud samaks võrreldes 2010. aastaga.

Eesti lastele valmistab peamiselt muret ebasõbralik veebikeskkond: küberkiusamine ja vihasõnumid. Küberkiusu kogenud laste osakaal ei ole aastatega langenud, kuid Eesti ei kuulu selle näitajaga enam Euroopa tippu. Ühtlasi on võrdlemisi vähe Eesti lapsi (12%) olnud küberkiusamisest tõsiselt häiritud (näiteks Tšehhis on see näitaja 29%).  

Eesti lapsevanemad on tublid      

Laste internetikasutus on saanud peredes üha tavapärasemaks jututeemaks: 59% uuringus osalenud 9–16aastastest Eesti lastest väitis, et räägib sageli või mõnikord oma vanematega sellest, mida ta veebis teeb. Kuigi lapsevanema aktiivsemat vahendamist võib täheldada enam tüdrukute ja nooremate laste puhul, on Eesti vanemad üldiselt hakanud laste internetikasutusele varasemast enam tähelepanu pöörama.

EU Kids Online’i Eesti uurimisrühma liige, Tartu Ülikool meediauuringute professor Andra Siibak tõdes, et väga rõõmustav on näha, et kaheksa aasta taguste tulemustega võrreldes on Eesti vanemate toonane üsna muretu suhtumine laste internetikasutusse tasapisi muutuma hakanud ning vanemad rakendavad erinevaid vanemliku vahendamise strateegiaid üha aktiivsemalt.

Teiste riikide võrdluses paistavad Eesti vanemad muuhulgas silma selle poolest, et ei jaga üldjuhul internetis lapse kohta sellist sisu, mis tunduks lapsele ebasobiv või eemaldamist vajav. Küsitlusele eelnenud kuu jooksul oli vaid 1% uuringus osalenud Eesti 12–16aastastest palunud oma vanematel nende kohta tehtud sotsiaalmeediapostitus eemaldada. Selle näitajaga jagasime teiste riikide võrdluses esikohta Saksamaa, Leedu ja Slovakkiaga.

EU Kids Online’i võrgustik koondab enam kui 30 Euroopa riigi teadlasi, kes tegelevad laste ja noorte internetikasutuse uurimisega. EU Kids Online’i uuring korraldati esimest korda 2010. aastal 25 Euroopa riigis. Uuringu tulemusi kasutatakse laste internetikasutuse teadlikumaks ja turvalisemaks muutmiseks ning sellekohaste soovituste ja juhendite väljatöötamiseks. Uurimistulemuste põhjal antakse soovitusi laste internetiturvalisuse ja meediakirjaoskuse edendamiseks. Eestit esindab EU Kids Online’i võrgustikus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi uurimisrühm. Rohkem infot on EU Kids Online Eesti veebilehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kogumik materjale turvalise interneti päeva tähistamiseks

Kõigil 4., 8. ja 11. klassi õpilastel ning täiskasvanute gümnaasiumite õppijatel on võimalik oma kooli ja õppimise kohta arvamust avaldada. Küsitluses on oodatud osalema ligikaudu 40 000 õpilast 500 koolist üle Eesti.

Innove analüüsi ja andmetöötluse valdkonnajuht Merit Kangro kutsub kõiki koole tänavustest rahuloluküsitlustest osa võtma ja julgustab ka koolipidajaid oma koole rahuloluküsitlustesse kaasama. „Rahuloluküsitlused on aasta-aastalt populaarsust kogunud, mida näitab küsitlustes osalejate pidev kasv. Küsitlustes osalemisega saavad õpilased läbi tagasiside andmise panustada koolikeskkonna arendamisse. Iga osalenud haridusasutuse juht saab enda kooli tulemuste kohta tagasisidet, mida kasutatakse nii eelmise õppeaasta tegevuste analüüsimisel kui järgmise aasta tegevuskavade koostamisel,“ tõdeb Kangro.

Üleriigilised koolide rahuloluküsitlused toimuvad sellisel kujul neljandat korda. Õpilaste rahuloluküsitlused toimuvad igal aastal, õpetajaid ja lapsevanemaid küsitletakse üle kolme aasta. Küsitlused on elektroonsed. Igale osalevale koolile on edastatud küsitluste läbiviimise juhend ja koolipõhised veebilingid.

Kõik koolid ja koolipidajad saavad tagasisidet oma kooli(de) kohta, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.innove.ee/uuringud/rahulolu.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Element5 Digital, Unsplash​.

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast
• Raport: Eesti õpetaja karjääritee on muutumas

Näitus käsitleb illustraatori lapsepõlve ja loomingut, toetudes suures osas tema elukäigust inspireeritud Haapsalu ainelistele lasteraamatutele. Eksponaatide pakkimine kohvrites ei ole pelgalt kunstiline taotlus, vaid sel on märgiline seos Iloni elulooga. Raamatu „Pikk-pikk teekond“ esikaanel kujutab illustraator end väikese tüdrukuna rongijaama tühjal perroonil koos oma truu kaaslase koer Sammeli ja kollase vineerist kohvriga. Nii jõudis Ilon Haapsallu, kus elasid tema vanavanemad. Nende juures koges ta nii muretut ja rõõmsat koolilapse igapäeva kui ka süngemaid sõja-aastate hirmuhetki. Sama kohvriga saatsid vanavanemad Iloni sõjakoleduste eest Rootsi. 70 aastat pärast äraminekut Rootsi andis Ilon selle sama kollase kohvri eksponaadiks Iloni Imedemaale Haapsalus.

„Rändnäituse vorm sai inspiratsiooni Ilon Wiklandi elutee pöördelistest sündmustest ja selle sisu avab viie põhiteema kaudu, kuidas ande, töökuse, tahte ja hea õnne läbi sai sõjapõgenikust maailmakuulus illustraator. Lastele pakub näitus mitmeid tegevusi ja esitab kaasamõtlemisülesandeid. Need omakorda aitavad näituse sõnumit paremini mõista,“ lausus näitust tutvustava teksti koostanud Krista Kumberg.

Näituse viis värvilist kohvrit avatakse raamatukogude teematundides, mida viivad läbi sealsed lastetöötajad. Üheskoos saab uurida Wiklandi illustreeritud raamatuid ja lahendada ülesandeid, mis aitavad nähtut meelde jätta. Teematunnis osaleja saab ülevaate Ilon Wiklandi elust ja loomingust, mis ulatub kaugemale armastatud lastekirjaniku Astrid Lindgreni raamatute illustreerimisest. Wiklandi illustratsioonidele toetudes jäävad teekonna peatuspunktideks seigad tema lapsepõlvest Tallinnas ja Haapsalus, sõjaaegne põgenemine Rootsi, tema koostöö Astrid Lindgreniga ja jõudmine koju, ehk siis Iloni Imedemaa loomine Haapsallu.

Näitus on valminud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Iloni Imedemaa ja Lääne Maakonna Keskraamatukogu koostöös ja selle on kujundanud kunstnik Kaie Kal. Näituse valmimist toetas ka Haapsalu linn. 

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Nukitsa konkurss kutsub lemmikraamatuid valima

Kursusel õppija saab algteadmised õigusvaldkonna kui terviku toimimisest ja praktilisi näpunäiteid õiguslike olukordade lahendamiseks. Gümnasistidel aitab kursus otsustada, kas õigusteadus on sobiv eriala, mida ülikoolis õppida.

Õiguse aluste kursus on toimunud juba kuus korda ja sellel on osalenud kokku üle 1600 inimese. „Osalejate tagasiside ja kursuse läbinute arv teaduskonda astujate seas kinnitab, et meil on õnnestunud luua kursus, mis aitab noortel teha teadlikuma karjäärivaliku,“ ütles kursuse projektijuht Tiina Mikk. „Meilegi üllatuseks on kursus väga hästi vastu võetud ka täiskasvanute seas, kel karjäärivalikud ammu tehtud,“ lisas ta.

Kursusele on oodatud kõik, kes soovivad end õigusvaldkonnaga paremini kurssi viia. Kevadisele e-kursusele saavad gümnasistid registreeruda 9. veebruarini kursuse veebilehel.

Varasemaga võrreldes on tehtud ka paar suuremat muudatust. 2019. aasta sügisel lisati kursusele uued teemad – perekond, töö ja ettevõtlus ning kord ühiskonnas – ja senise 2 EAP asemel on nüüd võimalik saada 3 EAP-d.

Neil, kes on kursuse läbinud varem, on võimalik võtta uued osad eraldi jätkukursusena. Sedasi saavad nad ka suurendada lisapunktide arvu, mis on kasulik õigusteaduskonda kandideerimisel. Nimelt annab iga e-kursusel omandatud ainepunkt õigusteaduskonda kandideerides ühe lisapunkti. Ainepunkte saavad õppijad soovi ja võimaluse korral ka oma kooli valikainete jaoks üle kanda. 

Selge ülesehitusega ja kaasahaaravad õppematerjalid ning videoloengud on kokku pannud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, kes on oma ala tippteadlased ja praktikud. Lisaks tutvustavad kursuse jaoks loodud videoklippides õigusameteid õiguskantsler Ülle Madise, riigi peaprokurör aastatel 2014–2020 Lavly Perling, riigikohtunik aastatel 2013–2019 Priit Pikamäe, õigusteadlane Lauri Mälksoo jt.

Õiguse aluste e-kursus on pälvinud e-kursuse kvaliteedimärgi 2018, selge sõnumi auhinna 2017 ning Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnustuse 2018.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Magistriõppe vastuvõtt kestab Tartu Ülikoolis nüüd veebruarist juulini

 Sellel aastal on fookuses teema “Laps teeb, mida laps näeb”. Sooviksime teada, mida lapsed arvavad täiskasvanu või vanema sõbra eeskujuks olemisest digikeskkonnas?

Ootame õpilasi oma arvamust avaldama meemide kaudu, mis on seotud digikeskkonnas eeskujuks olemisega.

Kõik 4.-12. klasside õpilased on oodatud meeme saatma!

Meem on eestikeelne.
Meemi laeb üles õpetaja Facebooki gruppi “Meemiarvamus”.
Juurde lisada kooli nimi, õpilase nimi või alias ja klass/vanus ning juhendaja nimi ja e-mail. 
Meemide saatmise aeg: 01.-10.veebruar 2020. 

Projekti "Targalt internetis", Pärnu Rääma Põhikooil ja Pelgulinna Gümnaasiumi korraldusmeeskond esitab meeme "Targalt internetis" koduleheküljel ja sotsiaalmeedia vahendusel. Osalemisega annab iga meemilooja loa selle avalikuks esitamiseks. 

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”

Uuringus analüüsiti koolinoorte elukeskkonda, sotsiaal-majanduslikku tausta ja sotsiaalseid suhteid iseloomustavaid teadmisi, mis aitavad mõista ja luua seoseid õpilaste tervise ja tervisekäitumist mõjutavate tegurite vahel. Uuringu oluline väärtus on selle pikk järjepidevus, mis võimaldab näha, kuidas tulemused on ajas muutunud. 

Esmakordselt hinnati perega koos tehtavaid tegevusi ja vanemate teadlikkust laste vaba aja veetmisest ning sotsiaalmeedia- ja arvutimängude sõltuvust. Vaimse tervise hindamiseks lisati uuringusse küsimusi depressioonisümptomite esinemise kohta. 

Teist korda selgitati perekonna- ja õpetajapoolse sotsiaalset toetust ning suhtlemise sagedust sotsiaalmeedias. Koolikiusamise teemas täpsustati küberkiusamise avaldumist, samuti vastasid õpilased vanemate alkoholiprobleemide kohta. 

Suuremahuline uuring võimaldab Eesti noortelt kogutud andmeid võrrelda eakaaslaste näitajatega väga paljudes riikides. Eesti kuulub koos 48 teise riigi või regiooniga rahvusvahelisse kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu võrgustikku. Uuringu tulemused rahvusvahelises võrdluses avaldatakse juunis.   

Raportis käsitletavad teemad: 

1. Ülevaade uuringust 

2. Sotsiaalne keskkond (perekond) 

3. Sotsiaalne keskkond (koolielu, kiusamine) 

4. Tervise seisund  

5. Vaimne tervis  

6. Tervisekäitumine ( toitumine) 

7. Tervisekäitumine (kehaline aktiivsus) 

8. Tervisekäitumine (ekraaniaeg) 

9. Riskikäitumine (suitsetamine) 

10. Riskikäitumine (alkoholi ja kanepi tarvitamine, seksuaalkäitumine) 

Uuringu raportiga saab tutvuda TAI kodulehel: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/157970053289_eesti_kooliopilaste_tervisekaitumine.pdf

Allikas: TAI pressiteade.

KIKi juhataja Andrus Treier tõdeb, et keskkonnateemad lähevad tänastele noortele üha enam korda ning seda näitab ka aasta-aastalt Negavati konkursile esitatavate ideede arvu kasv ja põhjalikkus. „Negavatt on suurepärane võimalus just probleemkohtadele tähelepanu juhtida, kuid ka lahendusi välja pakkuda,“ selgitab Treier, lisades, et KIK toetab siinjuures nii sisuliselt kui ka rahaliselt. „Konkursi auhinnafond on 28 000 eurot, kuid veelgi olulisem on võistluse käigus koolitajatelt ja ekspertidelt saadavad teadmised, mis aitavad ideid lihvida ning selle teostumisele lähemale jõuda.“ 

Negavati idee puhul võib tegu olla nii toote kui ka teenusega, mis aitab säästa ressursse, aga ka algatusega, mis suurendab keskkonnateadlikkust. Seda kõike nii kodus, koolis, linnas või terves maailmas. Loe konkursist lähemalt Negavati kodulehelt!

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Negavatt õpetab õpilasfirmadele keskkonnahoidlikkust
• Selgusid Negavati konkursi 16 parimat ideed

Krabi kool on erakool, millel oli alatest 2017. aastast tähtajaline tegevusluba põhikoolis õppe läbiviimiseks. Lõppenud aasta detsembris viis Haridus- ja Teadusministeerium koolis läbi riikliku järelevalve, mille eesmärk oli hinnata, kas kooli õppe- ja kasvatustegevus vastab haridusasutustele kehtestatud nõuetele. Järelevalve käigus tuvastati olulisi probleeme õppe- ja kasvatustöös, mis puudutasid koolis töötavate õpetajate kvalifikatsiooni, õppetundide pikkust ja mahtu, mittestatsionaarse õppe korraldamist ning hariduslike erivajadustega õpilaste toetamist. Tegevusloa kehtetuks tunnistamisel lähtuti mitte üksikutest puudustest, vaid nende koosmõjust ja ulatusest, mis ei võimalda riiklikule standardile vastava hariduse pakkumist. Ministeerium ei ole saanud koolilt tõendeid selle kohta, et olukorda suudetakse lahendada, näiteks ei ole kool esitanud ärajäänud õppetöö järeletegemiseks planeeritud tegevuste kirjeldust koos ajaraamistikuga. Tekkinud olukorras peab ministeerium ainuõigeks otsuseks lõpetada Krabi koolis üldhariduse andmine.

Õppimisvõimalused riiklikule standardile vastavates koolides senistele Krabi kooli õpilastele leiab ministeerium koostöös kohalike omavalitsustega, kus sissekirjutuse kohaselt elavad Krabi koolis õppivad lapsed. Eesmärk on kokku leppida iga õpilase haridustee sujuv jätkamine, vajadusel kaasates Rajaleidja spetsialiste ning pakkudes rahalist tuge koolidele, kuhu õpilased õppima asuvad. Samuti kavandab ministeerium kohtumisi õpilaste vanematega.

Eesti haridussüsteemi kvaliteedi tagamise eeldus on see, et igas üldhariduskoolis vastab õppe- ja kasvatustöö riiklikule standardile – põhiharidust andva kooli tegevus peab olema riigiüleselt võrreldav ja võimaldama õpilastel jätkata samal haridustasemel teises koolis. Eraüldhariduskoolid mitmekesistavad Eesti haridusmaastikku, kuid kompromisse hariduse kvaliteedi suhtes ei saa teha ühelegi õppeasutusele selle omandivormist sõltumata. Juhul, kui kool ei suuda tagada õpilastele õigust saada kvaliteetset haridust, ei täida kool oma ülesannet ning ei saa haridusasutusena tegutseda.

Kooli tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei välista uue tegevusloa taotluse rahuldamist juhul, kui kooli pidaja tegevused vastavad seadusega kehtestatud nõuetele.

Allikas: HTMi pressiteade.

Gümnaasiumi lõpetamiseks peab õpilane sooritama eesti keele või eesti keele teise keelena, matemaatika ja võõrkeele riigieksamid. Eesti keele riigieksamile registreerus sel aastal 7049 ja eesti keele teise keelena plaanib teha 2413 õpilast. Matemaatika riigieksami puhul pidi õpilane valima kitsa või laia kursuse alusel koostatud eksamitöö vahel. Matemaatika kitsa kursuse eksami valis 4083 ja laia kursuse eksami 4880 eksamisooritajat. Lisaks sooritab 17 õpilast Saksa üldise kõrgkooliküpsuse matemaatika eksami.

Võõrkeele riigieksami puhul on õpilasel mitu valikuvõimalust. Õpilane võib sooritada Innove koostatava inglise keele riigieksami, mille eduka läbimise korral antakse õpilasele B1- või B2-keeleoskustase. Seda eksamit teeb sel aastal 4706 õpilast. Uudse võimalusena on väga hea inglise keele oskusega õpilastel sooritada rahvusvaheline Cambridge Advanced C1-taseme eksam. C1 eksamile registreerus 1546 õpilast. Kokku teeb inglise keele eksamit 6252 eksaminandi.

 Võõrkeele eksamiks sai valida ka Innove vahendatud rahvusvahelise prantsuse, saksa või vene keele eksami. Saksa keele erinevaid eksameid teeb sel aastal kokku 155, vene keel võõrkeelena eksamit 341 ja prantsuse keele eksami sooritab 228 eksaminandi.

Riigieksameid korraldab SA Innove. Selle aasta riigieksamid algavad 20. aprillil eesti keele eksamiga ning lõpevad 22. mail matemaatika eksamiga. Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 18. juunil eksamite infosüsteemi ja riigiportaali www.eesti.ee kaudu.

Allikas: SA Innove pressiteade.