Konverents kuulub eesti keele aasta sündmuste ritta, november on eestikeelse teaduse ja keeletehnoloogia kuu.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna projektijuht Kadri Vare märkis, et konverentsil saab hea ülevaate, milleks on võimalik eesti keeletehnoloogiat kasutada juba praegu ja millised on lähema tuleviku väljavaated.

„Nagu teistelgi elualadel, nii ka keelevaldkonnas muutuvad tehnoloogilised abilised meile üha tähtsamaks,“ ütles Vare. „Võtame näiteks kõnetuvastuse ehk tehnoloogia, mis muudab kõne tekstiks. Kõnetuvastus on muutumas asendamatuks abiliseks meediamonitooringus ning mistahes kõnede automaatsel üleskirjutamisel, aga tulevikus ka erinevate seadmete ja masinatega suhtlemisel. Tänapäeva digimaailmas ja tehisintellekti kiire arengu juures on väga oluline arendada eesti keelt kasutavaid teenuseid. Tänu riigi pikaajalisele toele on saavutatud Eestis märkimisväärne areng näiteks masintõlkes, kus suudetakse pakkuda konkurentsi maailma suurettevõtetele.“

Keeletehnoloogia konverentsil osalevad ka asutused ja ettevõtted, kes juba kasutavad oma teenuste pakkumisel eesti keelele loodud tööriistu. Demosessioonil saab tutvuda masintõlkesüsteemidega, kõnetehnoloogia võimalustega, tekstianalüüsi rakendustega, lausekontontrollija arendusega ning teiste keeletehnoloogiliste vahenditega.

Allikas: HTMi pressiteade

Noortevaldkonna tegijaid tunnustatakse 29. jaanuaril 2020.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on väga rõõmustav näha, et noorte heaks, noortega töötavaid ja valdkonda panustanud inimesi märgatakse aasta-aastalt üha rohkem. „Tänavune kõrge kandidaatide arv näitab, et noortega töötajaid märgatakse, nende panust hinnatakse ja tunnustatakse. Konkursile kandidaadina esitatuks saamine on juba omaette tänu hea töö eest ning tunnistus sellest, et tehtud tööd ja tegemisi on märgatud ka laiemalt,“ lausus ta.

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal 14. korda. Viimasel kolmel aastal on tunnustuskonkursi raames soodustatud ka kogukondades omavahelist koostööd pannes hindamisele pääsemise tingimuseks vähemalt kahe esitaja olemasolu. Konkursi eesmärk on tõsta esile noorsootöösse panustanud ja valdkonda edendanud inimesi, organisatsioone, ettevõtteid ja algatusi. Kandidaate sai esitada 1. novembrini.

Sarnaselt varasemate aastatega esitati kõige rohkem kandidaate pikaajaline panus noortevaldkonda kategoorias, kus nominentide arv on 25. Palju kandidaate on ka kategooriates aasta noorsootöötaja (24) ning aasta tegu noorsootöös (22).

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel. 

Kandidaate, keda on esitatud vähemalt kahel korral, hindab valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev tunnustuskomisjon, kes teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud. Laureaadid kuulutatakse välja 2020. aasta jaanuaris toimuval pidulikul tunnustussündmusel Noorte Heaks Tänu.

Taustainfo

Tunnustusauhinnad antakse välja 12 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing või -organisatsioon, aasta osaluskogu ja õpilasesindus, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noorsootööühing, aasta panustaja, aasta tegu noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. 

Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Haridus- ja Teadusministeerium koos Eesti Noorsootöö Keskusega. 

Ühtlasi avatakse sellega teaduskooli ja SEB Panga koostöös sündinud elektrooniline õppekeskkond e-oppekeskus.ee, mis on mõeldud üldhariduskoolide õpilastele.

„Ühendame uues portaalis SEB Panga finantskogemuse ning teaduskooli enam kui poole sajandi pikkuse kompetentsi haridusvallas, et pakkuda noortele motiveerivad arenguvõimalusi,“ ütles teaduskooli direktor Riin Tamm.

SEB Pank hakkab õppekeskkonnas pakkuma koolidele juba tuntud rahatarkuse e-kursust ning toob noorte ette uued investorikursused nagu „Investeerimise põhitõed“ ja „Kasumlikud investeerimisstiilid“. Lisaks on huvilistele avatud panga loodud E-akadeemia koos kõigi ettevõtlusteemaliste materjalidega.

Tartu Ülikooli teaduskool pakub samas oma e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursuseid matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Samuti hakkavad keskkonnas toimuma juba tuntud internetipõhised võistlused nagu Spekter, Pulsar ja Kobras. Jaanuaris korraldatakse seal esmakordselt ka lingvistikavõistlus Kiil.

Peale võistlemise saab keskkonda kasutada ka õppimiseks. Selleks on loodud ülesannete pangad, kus soovijad saavad pingevabalt nuputada või järgmiseks võistluseks harjutada.

„Oleme SEB-s mitu aastat mõelnud selle peale, kuidas luua nutikaid suhteid meie panga ja Eesti noorte vahel. Algav koostöö teaduskooliga on hea näide selle kohta, kuidas me saame pakkuda Eesti aktiivsetele ja tublidele noortele erilist väärtust ja aegamööda laiendada seda positiivset mõju üle terve Eesti,“ ütles SEB turundus- ja kommunikatsioonidivisjoni juht Silver Vohu.

Riin Tamm avaldas lootust, et uuest keskkonnast saab noortele kasulik ajaveetmise koht. „Usun, et see pakub Eestis tõsist konkurentsi üleilmsetele sotsiaalmeedia platvormidele ja kaubanduskeskustele,“ lausus ta naljatamisi.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• SEB, Graanul Invest ja Swedbank toetavad teaduskooli kaudu noorte arenguvõimalusi 

Osalema on oodatud 1.-12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud), maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.

NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud Telia, Tieto, Icefire, Eesti Gaas, LHV, Swedbank, COOP, TÜ Arvutiteaduste instituut, Insplay. 

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale. 

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Nutikaid tegusid!
Rääma Nutiajud 

Samal teemal:

• Nutiviktoriinil "Nutt tuleb peale" osales üle 2300 võistkonna
• Ettevõtlikud nutimunad Pärnu Rääma Põhikoolis

Ettevõtete toel luuakse uus e-õppekeskkond, võimaldatakse suuremale hulgale õpilastele ekprerimentaalõpet uurimislaborites, uuendatakse ja digiteeritakse õppematerjale, arendatakse õpikodasid ja premeeritakse parimaid õpilasi. 

„Nii suuri erainvestorite toetusi pole teaduskoolil oma 54-aastase tegevusaja jooksul enne olnud. Mul on siiralt hea meel, et ettevõtjad näevad vajadust panustada Eesti õpilaste haridusse ja aitavad kaudselt kaasa andekate noorte leidmisele ja arendamisele. Usun, et kõik uuendused, mida me lähima viie aasta jooksul oma tegevuses juurutame, tõstavad kooli täiendusõppe hoopis uuele tasemele ja motiveerivad õpilasi õppetegevuses veelgi aktiivsemalt kaasa lööma,“ sõnas Tartu Ülikooli teaduskooli direktor Riin Tamm.

Iga ettevõte toetab teaduskoolis kindlat tegevust või suunda.

SEB Panga toel avati täna e-õpikeskkond, kus teaduskool pakub e-õppe kvaliteedimärgi saanud kursusi matemaatika, keemia, bioloogia, füüsika, sotsiaalteaduste ja kunstide valdkonnast. Lisaks hakkavad seal toimuma internetipõhised võistlused, nagu Kobras, Pulsar, Spekter ja Kiil. Pank ise pakub kooliõpilastele videokursusi rahatarkuse, ettevõtluse, investeerimise ja innovatsiooni valdkonnast.

Graanul Invest panustab loodusteaduste ja puidukeemia süvaõppe pikaajalisse arendamisse, et suurendada noorte teadlikkust selle valdkonna võimalustest. Toetussummadest saavad jõudu põhikooli bioloogiaolümpiaad, loodusteaduste olümpiaad ja teaduskooli uurimislabor, kus toimub loodusainete integreeritud õpe. Toetus lubab arendada eksperimentaalülesannete komplekte puidutehnoloogia valdkonnas ja loob noortele võimaluse kohtuda ekspertidega. Ühtlasi hakatakse rahvusvahelistelt võistlustelt medalitega naasvaid õpilasi tunnustama Graanul Investi stipendiumiga. 

Swedbank toetab loodus- ja täppisteaduste populariseerimist, edendades teaduskooli füüsika, keemia ja bioloogia õpikodasid. Need on oma olemuselt eksperimentidel põhinevad kursused, mis tuuakse koos vahendite ja seadmetega koolidesse või noortekeskustesse. Panga toel täiendatakse kursuste sisu nüüdisaegsete teemadega. Näiteks töötatakse välja taastuvenergeetikat käsitlev õppeprogramm ja luuakse tuumafüüsika katsekomplekt. Täiendust saavad ka õpikodade vahendid, näiteks bioloogia õpikotta soetatakse uued mikroskoobid.

„SEB, Graanul Investi ja Swedbanki panus on tulevikuinvesteering, mille viljad ilmnevad alles aastate pärast, kui praegused õpilased ülikooli astuvad ja oma erialavaliku teevad. Loodan, et eeskuju sütitab teisigi ettevõtteid paremat homset looma,“ sõnas Tamm.

Allikas: TÜ pressiteade: Fotol on teaduskooli suvine teaduslaager, autor Timo Arbeiter. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli teaduskool ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž alustavad mitmekülgset koostööd

Aasta rahva lemmiku tiitli pälvis Pavel Sõsojev Pärnust ning aasta õppija 2019 eripreemiaga tunnustati Tamara Tuhkuneni. Lisaks tunnustati sündmusel silmapaistvamaid täiskasvanute õppimist edendavaid õpitegusid.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin sõnas tänusündmusel peetud kõnes, et nominentide õpilood kirjeldavad väga hästi vajadust kohaneda meid ümbritseva maailma ja selle muutustega. „Mõni on pidanud ammu pooleli jäänud õpinguid jätkama, teine aga kõike otsast peale alustama. Oma eeskujuga muudate te palju, kandes edasi õppimist kui väärtust ja vajadust elus toimetulekuks.“

Aasta õppija Jakob Jõgisuu ei ole lasknud ennast heidutada haruldase raske haigusega kaasnevast nägemiskaotusest, mis ei võimaldanud tal õpitud arhitekti erialal tööd jätkata. Ta leidis endale uued väljakutsed kirjeldustõlke konsultandina. Jakob on loonud Töötukassa toel endale ettevõtte ning annab silmad ette täie tervise juures olevatele inimestele. Lisaks ametialaste uute oskuste omandamisele on Jakob võtnud eesmärgiks võita medal 2022. aasta Pekingi paraolümpial suusatamises, mis näitab noore mehe elutahet ja aktiivsust elada täisväärtuslikku elu. Aasta õppija kõige suuremad toetajad on tema ema Lea ning juhtkoer Life.

Aasta õppija 2019 eripreemia sai Pavel Sõsojev Pärnumaalt, kes ei peljanud 40-aastasena jätkata 30 aastat tagasi pooleli jäänud põhikooli ning alustada uuesti õppimist 8-ndast klassist. Sel kevadel lõpetas Pavel edukalt gümnaasiumi hõbemedaliga ning omandatud haridus on talle andnud väga palju enesekindlust, uusi teadmisi ning avanud atraktiivseid võimalusi tööturul.

Aasta õppija eripreemia pälvis Tamara Tuhkunen Ida-Virumaalt, kellele pakuti ootamatul TalTechi Virumaa kolledžis raamatukoguhoidja ametikohta, mille ta sõltumata oma oskustest vastu võttis. Tänu tema sihikindlusele ning töökusele pakutigi talle infospetsialisti kohta. Tamaral tuli kiirelt hakata õppima nii eesti keelt kui infoteadust. Tänaseks on Tamara omandanud eesti keele B1 taseme, mis on tema eas haruldane. Igapäevaselt juhendab Tamara üliõpilasi infootsingul, tööde vormistamises, väljendusõpetuses ja eesti keeles. Tamara tublidusest annab märku seegi, et täna käivad tema juures riigikeelt harjutamas head kolleegid kolledžist. Uuel töökohal töötatud aasta on muutnud Tamara oluliselt enesekindlamaks ning oma eeskujuga loodab naine innustada ka teisi inimesi võtmaks vastu uusi väljakutseid ametiredelil tõusmiseks.

Lisaks tunnustati sündmusel aasta õpitegu 2019 tiitliga viit täiskasvanute õppimist edendavat tegu:
• Harjuma giidide koolitusprogramm
• Järvamaa Külaülikool
• Tallinna Keskraamatukogu keelekohvik
• Koolituste ja õppereiside sari Kihnu ettevõtjatele
• Narva kogukonnaõppe festival „Kõik õpivad“

11.-18.oktoobrini toimunud täiskasvanud õppija nädalal oli fookuses õppimine ja enesetäiendamine kogu elu jooksul. Üle Eesti toimus nädala jooksul arvukalt täiskasvanuharidust populariseerivaid ning õppimisvõimalusi tutvustavaid tegevusi. Kõikides maakondades toimus maakondlike esinumbrite valimine ning tunnustamine, kelle seast valiti välja aasta tublimad tegijad riiklikul tasemel. Kokku esitati sel aastal konkursile 116 aasta õppija ja 76 õpiteo kandidaati.

Täiskasvanud õppija nädalat korraldavad Haridus- ja Teadusministeerium ning ETKA Andras Euroopa Sotsiaalfondi toel. Rohkem infot aasta õppijate ja õpitegude kohta leiad ETKA Andrase kodulehelt www.andras.ee.

Eestist pälvisid tunnustuse järgmised koolid, õpetajad ja projektid:

• Alina Siht, Tallinna Kesklinna Vene Gumnaasium. e-HAND - Effects of Human Activities on Natural Disasters
• Ene Kruzman, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke. Catch the Future with STEM; Six Bricks&STEAM (First Steps to STEAM); The Story of the Bread ja Ilmavaatluse nurk minu rühmas/Weather observing. 
• Jelena Paegle, Pärnu Vene Gümnaasium. Ilmavaatluse nurk minu rühmas/Weather observing.
• Kadri Vaher, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Katrin Kurvits, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Kersti Rohtmets, Paikuse Põhikool. Go For Literacy to Enlighten your Future ja Motivation at School Through ICT's and Innovative Educational Methods.
• Kristi Treial, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Lemme Sulaoja, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Liina Õmblus, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Liis Raal-Virks, Pärnu Ühisgümnaasium. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Meili Läänemets, Tartu Mart Reiniku Kool. All About Animals
• Olga Lutška, Narva Kesklinna Gümnaasium. Let’s Celebrate Earth Day Together!
• Reene Tammearu, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Signe Leht, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Signe Reidla, Peetri Lasteaed-Põhikool. Math is fun ja Happy Pi Day
• Tiiu Kiveste, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool. Read and write together to travel through the 21st-Century Europe : Erasmus + KA2 Project (2018-2019)
• Ülle Kreos, Kuressaare Vanalinna kool. TRAVELLING TO DIFFERENT BIOMES ja "Mirror, mirror on the wall?!" Subtitle: How young people can improve healthy eating, a positive body image and prevent eating desordes

Euroopa kvaliteedimärk kinnitab, et õpetaja ja õpilased on teinud väga head tööd ning projekt vastab kindlale Euroopa standardile.

Eesti eTwinningu programmijuhi Laura Vetiku sõnul on tal hea meel, et meie õpetajad loovad silmapaistvaid projekte, mida tunnustatakse ka Euroopa tasandil. „Õpetajad aitavad eTwinningu kaudu õpilastel paremini tulevasteks õpinguteks ja  tööeluks ette valmistuda. Osalemine rahvusvahelises projektitöös mitmekesistab õppimisvõimalusi ja toetab 21. sajandil vajalike oskuste arendamist. Kvaliteedimärk on tore tunnustus tehtud tööle,“ sõnas ta. 

Euroopa kvaliteedimärki pole eraldi vaja taotleda. Selle annab eTwinningu keskne kasutajatugi õpetajatele projektis, mille on vähemalt üks riiklik kasutajatugi esitanud Euroopa kvaliteedimärgi saamiseks või milles on vähemalt kaks projektipartnerit saanud riikliku kvaliteedimärgi. Euroopa kvaliteedimärke jagatakse ainult kord aastas sügiseti ning info selle kohta ilmub eTwinningu portaalis.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. Eestis koordineerib eTwinningu tegevusi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Kvaliteedimärgi saanud projektide kohta leiab rohkem infot eTwinningu kodulehelt.

Foto: Photo by Greyson Joralemon on Unsplash

Oktoobri lõpust läks veelgi põnevamaks - üle Eesti algasid piirkondlikud töötoad ja võistlused. Ülesandeid ja üritusi jagub igas vanuses huvilisele.

Vanemad õpilased õpetavad nooremaid

Pärnu Vanalinna Põhikoolis toimub ProgeTiigri õpilasürituse raames suur 3. klasside robootikapäev, kus osaleb üle 700 õpilase. Kohale tulevad õpilased üle terve Pärnumaa. Üheskoos tehakse tutvust programmeerimise ja robootikaga ning õpetajateks on sel päeval hoopiski vanemate klasside õpilased.

1000 noort saarlast ja hiidlast

Kuressaare Gümnaasiumis kohtuvad aga 1000 õpilast Saare- ja Hiiumaalt, et maha pidada “Päev tuleviku nimel!”. Nutika päeva sisustavad e-viktoriin, elektritõukside võidusõit, põgenemistoad, kliimasoojenemise vastaste postrite-plakatite-meemide näitus ning mitmed külalised. “Selline üritus lükkab hooaja alguses hoo sisse,” ütleb Olle Arak, kes lisaks ürituse korraldamisele täidab ka Saare- ja Hiiumaal ProgeTiigri piirkondliku saadiku rolli.

RoboPõx, Digitiigrijaht jt

Alles teist aastat toimuva ProgeTiigri tulevikutegijate õpilasürituse kavas on ka traditsiooniks kujunevaid üritusi. Võru- ja Põlvamaal toimub taaskord suur robootikapäev ning lasteaialaste RoboPõx. Nii Viljandimaal, Virumaal kui ka Järvamaal pannakse end proovile Digioskaja üritusel.

Tallinnas Ehte Humanitaargümnaasiumis toimub ROBOfest turniir, kus võtavad omavahel mõõtu erinevate koolide neljaliikmelised meeskonnad. Peetri Lasteaed-Põhikoolis peetakse põnevat Digi-Tiigrijahti.

Robotite köievedu

Jõgevamaa ProgeTiigri saadik ning üks ürituse korraldajatest Rain Sirel toob välja, et eelmisel aastal lõid aktiivselt kaasa ka õpilased, kes iganädalaselt robootikaga ei tegele ning selle tulemusel uurivad näiteks 8. klassi neiud veel praegugi, millal nende kool omale 3D pliiatsid saab. “Üheks eredamaks mälestuseks on ka väikestele mõeldud WeDo köievedu, mille tarbeks ehitati vajalikud robotid valmis kohapeal,” meenutab ta.

Eesti Euroopas juba 4. kohal!

Kõik töötoad märgitakse üleeuroopalise programmeerimisnädala (Code Week) kaardile, kus Eesti hoiab hetkel ürituste arvu ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 390 üritusega uhket 4. kohta.

Registreeri ka enda üritus ning osale loosimises, kus loositakse välja programmeerimise ja leiutamise komplekte, roboteid ja droon.

Lisainfo ProgeTiigri õpilasürituse kohta leiab HITSA kodulehelt.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” toimub tänavu teist korda. Möödunud aastal lahendas ülesandeid ning osales õpitubades ning erinevatel üritustel üle 9000 õpilase. Sel aastal kestab õpilasüritus 23. novembrini, kuid piirkondlikke üritusi toimub veel ka detsembris ja jaanuaris.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös, pakkudes koolitusi, toetavaid infosüsteeme ja taristut.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi HITSA.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• ProgeTiigri tulevikutegijad 2019

Programmi tutvustab Eesti koordinaator Eeva Kirsipuu-Vadi, oma kogemust rohelise koolina jagavad Tartu loodusmaja huvikooli infojuht Pille-Riin Pärnsalu ja Lotte Lasteaia direktor Viive Vellemaa. Nii Tartu loodusmaja huvikool kui Lotte Lasteaed on programmis osalenud alates 2018 a sügisest, Tartu loodusmaja taotles endale edukalt 2019 a kevadel ökomärgise roheline lipp.

Üritustel saab vastused järgmistele küsimustele:

Mida Rohelise Kooli programm haridusasutusele annab ja millega peab arvestama?
Mida teeb loodusmaja kui roheline kool? Mida see on meile andnud?
Milline on Lotte Lasteaia teekond rohelise koolina?
Rohelise kooli programmi Eesti koordinaator on alanud õppeaastal (2019/2020) Tartu loodusmaja, programmi juhib Eesti Looduskaitse Selts ning rahvusvaheliselt juhitakse programmi Taanis asuvast MTÜ-st Foundation for Environmental Education. Programmi eesmärgiks on aidata lastel ja noortel kujuneda jätkusuutlikult mõtlevateks keskkonnateadlikeks inimesteks.

Rohelise Kooli programmi koordineerimist Eestis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Programmist täpsemalt saab lugeda Tartu loodusmaja kodulehelt https://www.tartuloodusmaja.ee/roheline-kool/

Et oskaksime osalejate arvuga arvestada, palume ette registreeruda SIIN hiljemalt 5. novembril 2019. Ürituse orienteeruv kestvus on 1,5 tundi.

Liitu üritusega ka Facebookis https://www.facebook.com/events/727597387755737/
Tutvumisõhtu info Tartu loodusmaja kodulehel

Lisainfo:
Eeva Kirsipuu-Vadi
Rohelise Kooli programmi Eesti koordinaator
tel +372 5213881