Selle aasta kõige populaarsemateks erialadeks osutusid kokk ja abikokk, pagar ja kondiiter, juuksur,  veokorraldaja, noorem tarkvaraarendaja, ärikorraldaja, puhastusteenindaja, keevitaja, multimeedia spetsialist ja laotöötaja. Eriti rõõmustab see, et HITSA IT Akadeemia programmiga koostöös loodud tarkvaraarendaja uus 4-aastane õppekava on päris populaarseks saanud ja avalduste arv on kaks korda suurem kui õppekohti. See eriala on suunatud tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT- erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata. 

„Õppidasoovijate usalduse saamiseks ja loomiseks oleme aastate jooksul kõvasti teinud sihipärast tööd ning tänaseks on kooli praegused õpilased ja eriti vilistlased muutunud kooli suurimateks eestkõnelejateks. Aastatega on koolil väljakujunenud tulemuslik koostöö tööandjatega ja saame vabalt öelda, et meie vilistlased on tööturul kõrgelt hinnatud ja nõutud. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse tullakse õppima, sest usutakse meie õppetöö kvaliteeti,” rääkis IVKHK direktor Hannes Mets.

Populaarsete õppekavade kõrval on ka mitmeid erialasid, kus vabadele kohtadele vastuvõtt kestab veel edasi. Huvilistel tasub kooliga kindlasti ühendust võtta kuni augusti lõpuni. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpitakse eesti ja vene keeles, põhi- ja keskhariduse baasil ning nii kooli- kui ka töökohapõhiselt. Valida saab ligi 50 eriala vahel. 

Rohkem informatsiooni siit. 

Allikas ja foto: IVKHK pressiteade

Samal teemal:

• Kutsekoolides käib suvine vastuvõtt

1. klassi läheb sel aastal umbes 14 500 õpilast.

Õpilaste arv koolides, eriti Tallinnas, Tartus ja Harjumaal, on järjest kasvav. Algaval õppeaastal on Eestis 530 üldhariduskooli, millest 57 asuvad Tallinnas.

Loe artiklit täismahus ERRi uudisteportaalist. 

Foto: Unsplash, Tim Arterbury

Samal teemal:

• Lapsed usaldasid teadlastele, kuhu kaob nende koolirõõm
• Humanitaarainete õpilaskonverents HUNTS
• Koolijuhtidel on õpetajaid puudu, ametlikel andmetel on neid aga üle

"Savi väljendid" -  Jana Zgun, Tatjana Gerassimova, Katerina Frolova keraamika

Jana Zgun on 34-aastane kunstnik, kes tegeleb saviga 2008. aastast. Lõpetas keraamika eriala Eeesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. On osalenud näitustel Eestis ja välismaal, õpetanud inimesi saviga 
töötama. Lemmikteema keraamikas on loomade ja putukate kujutamine, eriti pisiplastikas. 

Tatjana Gerassimova on 34-aastane keraamik. On teinud keraamikat üle 15 aasta. Tutvus 
keraamikaga Tallinna Kunstikoolis. 2006. aastal kolis Moskvasse, töötas suveniiride ja plaatide tehases. Alates 2012. aastast töötab oma töökojas, kus teeb maalitud plaate, kujukesi, nõusid ja individuaalseid tellimusi. Töötab peamiselt valge saviga, glasuurialuse ja majolika maali tehnikates.

Katerina Frolova kasutab keraamikat kui vahendit eneseväljenduseks. Esimene kokkupuude saviga
oli keraamikastuudios 8aastaselt. Pärast seda on õppinud kunsti erinevates stuudios erinevate kunstnike juures ja kasutanud erinevaid materjale. 
 
Mirjam Mölder-Mikfelti näitus „Ühenduses/Connected"

Mirjam Mölder-Mikfelti (s 1985 Rakveres) loomingu läbiv teema on iseenda, looduse ja kõiksusega üksolemise tunnetamine, mis leiab kajastust ka maalinäitusele „Ühenduses/Connected” valitud töödes. Isikunäitustega on kunstnik üles astunud alates aastast 2004, lisaks võtnud osa paljudest ühisnäitustest nii Eestis kui mujal maailmas ning teinud kaasa erinevates kunstiprojektides. Tema loomingus kohtuvad ürgmetsast ammutatud vägi, sünesteesiast inspireeritud kirgas värvipalett ning armastuses elamise ilu.

Kunstniku koduleht www.mikfelt.com.

Allikas ja fotod: Kullo Lastegalerii pressiteade

„On ju öeldud, et targal juhil peavad olema veel targemad alluvad ning inimestesse investeerides, kasvab ka ettevõtte väärtus,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli prorektor Mati Lukas. Sel põhjusel võiks Lukase sõnul avatud õppe õppevorm olla atraktiivne just tööandjale oma töötajate arendamiseks. „Töötasu ei ole enam ainus motivaator, inimesed keskenduvad üha rohkem enesearengule ning seda toetades saab töötajate lojaalsust kindlustada,“ selgitas ta.

Tehnoloogia hoogsa arenguga kaob hulk ameteid, mis asenduvad uutega. Avatud õpe annab pikalt õppetööst eemal olnule tööturul konkurentsieelise, võimaldades pidevalt ree peal püsida ning end täiendada.

Lukas selgitas, et ühiskonnas toimuvate muutuste kiirus tingib pideva vajaduse oma teadmiste ja oskuste täiendamiseks ning uute omandamiseks. Õppimine ei saa enam piirduda ainult erinevate kooliastmete läbimisega, vaid peaks toimuma elukestvalt. Ka ümberõpe võib osutuda vajalikuks. „Eraldi väärtust pakub loengutes osalemine, kus kohtuvad juba pikalt oma erialal töötanud spetsialist hiljuti gümnaasiumi lõpetanud noore tudengiga,“ lisas Lukas.

Kaks aastat tagasi läbis Tallinna Tehnikaülikool ka õppeprogrammide reformi ning muutis pakutavad erialad ja õppeained laiapõhjalisemaks ning atraktiivsemaks. „Uued õppeained ja täiendusõppemoodulid avavad uusi perspektiive – mooduli läbimine võimaldab end erialaselt täiendada ja saada uusi teadmisi, pakkudes suuremaid šansse tööturul nii töötajatele kui ka tööandjatele,“ lisas Lukas.

Tallinna Tehnikaülikooli avatud õppesse saab avaldusi esitada 12. augustist 2. septembrini: www.taltech.ee/avatud-ope.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 
 

Rahvusvahelises seltskonnas arutatakse Ida-Aasia selliste olulisimate sotsiaalprobleemide üle nagu vananemine ja naiste õiguste kaitse, ning tutvustatakse sealsetes riikides kasutatavaid lahendusi.

„Ida-Aasias on riike, mis on vananeva ühiskonna tõttu pidanud võtma ette põhjalikke ühiskondlikke muutusi. Näiteks varem väga patriarhaalses Jaapanis on töökäte puuduse tõttu hakatud soodustama naiste tööturule suunamist,“ tõi esile Tartu Ülikooli Aasia keskuse juhataja Elo Süld. „Ühiskonna vananemine, sugudevaheline ebavõrdsus ja nende protsesside mõju majandusele, aga ka laiemalt kogu ühiskonnale mõjutab Ida-Aasia riike tugevalt. Mul on väga hea meel, et Tartusse tulevad kokku üliõpilased ja õppejõud nii Aasiast, Euroopast kui ka Põhja-Ameerikast, et analüüsida Ida-Aasia ning Euroopa kogemusi ja praktikaid,“ lisas ta.

Erialaülese suve- ja doktorikooli eesmärk on jagada teadmisi teiste riikide olukorra ja elluviidud lahenduste kohta. Osa teemasid on väga universaalsed, näiteks ühiskonna vananemise mõju töökohtadele, majandusele ja nutikad lahendused olukorraga toimetulekuks. Samal ajal on ka arutelusid ja ettekandeid, mis käsitlevad Ida-Aasia eriküsimusi, nagu ühe lapse poliitika mõju Hiinale ja Vietnamile, naise muutuv roll konfutsianistliku kultuuriga riikides ning naiste tervise ja emadusega seotud teemad. 

Kahe nädala jooksul esinevad nii Tartu Ülikooli teadlased, nagu teadmus- ja meediauuringute nooremteadur Ene Selart, orientalistika dotsent Märt Läänemets ning aasia majanduse professor Peter Hwang, kui ka külalisõppejõud välisriikidest, sh  Jaapanist, Hiinast ja Lõuna-Koreast. 

Esimesel nädalal keskendutakse vananemise ja tööturu teemale ning teisel nädalal naiste rollile Ida-Aasia riikides, perepoliitikale, palgalõhe, lähisuhtevägivalla ja #METOO kampaania mõjuga seotud teadustulemustele. Suve- ja doktorikooli programmi mahuvad ka Eesti kultuuri ja ajalugu tutvustavad ekskursioonid, väljasõit Tallinna ning filmi- ja aruteluõhtud.

Suve- ja doktorikooli „Current Social Issues in East Asia: Ageing Societies and the Role of Women“ korraldavad ning seda toetavad Tartu Ülikooli Aasia keskus, Tartu Ülikooli elukestva õppe keskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond Tartu Ülikooli ASTRA projekti PER ASPERA kaudu.

Allikas: TÜ pressiteade

Selle aasta taotlusvoor on mitmeti erakordne. Õpirändesse läheb rekordarv inimesi ja konkurents on märkimisväärselt kasvanud.

“Huvi osaleda Erasmus+ programmis kui rahvusvahelises teadmiste vahetamise süsteemis näitab tõusutrendi. Paljudes valdkondades on õpirändlus muutunud erialaõppe lahutamatuks osaks,” tõdes SA Archimedese juhatuse esimees Rait Toompere. “On rõõmustav, et üha enam kasutatakse praktikavõimalusi ja tuuakse väärtuslik kogemus Eestisse tagasi.”

Toompere sõnul võimaldab Erasmus+ paljudel saada oma elu esimene rahvusvaheline kogemus õppimise või praktika alal. “Uued keskkonnad, arusaamad ja teadmised on õpirändlusega kaasnev nähtus,” sõnas ta.

Erasmus+ programm toetab sel aastal 12,5 miljoni euroga 92 haridusasutuse (104 projektiga) vähemalt 4 601 inimese õpirännet, mis on programmi taotlusvoorude rekord. 

Euroopa-siseses õpirändes on kokku osalemas 4 120 inimest ning kõrgkoolide kümme üleilmset õpirändeprojekti toetavad vähemalt 481 inimese lähetust.

Võrreldes eelmise aastaga on konkurents kasvanud, taotletud õpirännetest said toetust 67% (2018. aastal vastavalt 81% ja 89%). Kõige tihedam oli see kõrghariduse üleilmses õpirändes, kus taotletud rännetest said toetuse vaid iga kolmas (31%), järgnesid üldharidus ja täiskasvanuharidus, vastavalt 37% ja 43%.

Projektidest maksimumpunktid ehk 100 punkti 100st said kaks õpirändeprojekti:  Tallinna Pae Gümnaasium projekt „Ingliskeelsete ainete ja inglise keele õpetajate kaasamine kooli keelekümblusprogrammi“ ning Keila Kooli projekt „Teise kultuuritaustaga õpilaste tõhus õpetamine ja kaasamine“.

Taotlusvooru tulemused:  http://haridus.archimedes.ee/tulemused-opirandes .

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendium viib välismaale õppima
• Õpirändes osales 17 500 inimest

"Üleeilse seisuga oli Õpetajate Lehes 120 töökuulutust," kostis Arvamusfestivali teise päeva haridusalalt, kus arutelu "Mina, õpetajaks?" üritas leida vastuseid küsimustele, miks ei tule noored õpetajaks õppima, ja kui tulevadki, siis mis põhjustab sagedase väljalangemise või läbipõlemise.

Pooleteise tunni jooksul kaardistati olulisemad probleemid haridusmaastikul, milleks on vananev õpetajaskond, stabiilse sissetuleva jõu vähesus ja üleüldine õpetajate põud nii maa- kui ka linnakoolides. 

Loe artiklit täismahus ERRi portaalist Novaator. 

Foto: Unsplash, Leonardo Toshiro Okubo

Samal teemal:

• Arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku 

MOOC „Õpetaja võrguühenduses - õpetamine 21. sajandil“ (The Networked Teacher – Teaching in the 21st Century) 

Pärast edukat 2019. aasta kevadel toimunud MOOCi alustab see lühike praktiline koolitus uuesti, et anda uutele inimestele võimalus osaleda. Kursuse eesmärk on aidata osalejatel saada n-ö võrguühendusega õpetajaks, arendada pedagoogilist digitaalset kompetentsi, arendada koostööoskusi ja aktiivseid lähenemisviise õpetamisele ja õppimisele ning luua sidemeid kaasõpilastest õpetajatega kogu Euroopast, et jagada ideid ja luua oma tulevane erialane õppevõrgustik.

Kursus algab 14. oktoobril, kestab neli nädalat ja on jagatud neljaks mooduliks. Nädalas toimub üks moodul, lisaaega on 10 päeva, et kõik tegevused jõuaks lõpule viidud. Uus moodul avatakse igal esmaspäeval ja kõik moodulid jäävad avatuks kursuse lõpuni.

Lisateabe saamiseks laadige alla kursuse ainekava.

Kursuse  eesmärgid

Tutvustada ja jagada innovaatilisi ja praktilisi ideid aktiivõppe valdkonnas, arendada praktilisi pädevusi IKT kasutamiseks klassiruumis.
Võtta ühendust teiste õpetajatega, luua isiklik õppevõrgustik.
Arendada oma digitaalset otsustusvõimet ja kasutada õpitut klassiruumis.

Kursusel osalejad tutvuvad aktiivõppe, IKT innovaatiliste kasutusalade ning koostööl põhineva õpetamise ja õppimisega.
Saavad nõuandeid ekspertidelt ja kaaslastelt ning praktilisi soovitusi, mida on lihtne kasutusse võtta.
Vaatavad inspireerivaid videoid ja tutvuvad rohkete tugimaterjalidega.
Loovad selline õpilasõpetajate kogukonna, kes saavad teid õpetajana teie tööalases arengus toetada. 
Mõtisklevad, arutlevad ja jagavad arvamusi 21. sajandi hariduse põhiteemadel.
Kasutavad suhtlemiseks ja MOOCis osalemiseks mitmesuguseid veebitööriistu ja sotsiaalmeediat.

Kursus on mõeldud ennekõike alustavatele õpetajatele nii alg- kui ka keskhariduses, et toetada pedagoogiliste digitaalsete oskuste ja pädevuste arendamist.  Kursusel leidub kõigile midagi, olenemata teie IKT-kompetentsist. Kursus on lihtsas inglise keeles (arusaamine B1-tase (iseseisev) ja kirjutamine A2-tase (põhiline)), toetades õppimist ja suhtlemist kolleegidega kõikjalt Euroopas, kelle jaoks inglise keel ei ole emakeel. 

Iga mooduli lõpus toimub väike viktoriin. Osalejad, kes täidavad kõik neli viktoriini, saavad tunnistuse kogu kursuse läbimise kohta. Vaata lähemalt siit! 

MOOC "Infokommunikatsiooni õpetamine päringupõhise õppemetodi abil" (Teaching ICT with Inquiry)

Selle veebikursuse eesmärk on anda õpetajatele olulisi oskusi ja teadmisi STEM-ainete (loodus- ja reaalained, tehnoloogia, inseneeria, täppisteadused) ja IKT õpetamiseks päringupõhise õppemetodi abil. (Päringul põhinev õppimine on haridusstrateegia, milles õpilased järgivad professionaalsete teadlaste meetodeid ja tavasid, et omandada uusi teadmisi – toim.) MOOC-i lõpuks loovad osalejad oma uurimistööl põhinevad tegevused IKT- ja STEM-ainete õpetamiseks, mis sobivad nende klassiruumide ja vajadustega. Lisaks koondab MOOC erinevate Euroopa riikide IKT- ja STEM-ainete õpetajaid. Veebikursus algab 9. septembril. 

Kursuse eesmärgid

Alusteadmiste omandamine enamkasutatavate programmeerimiskeelte (Scratch, Python) ja andmetabelite (Excel) kasutamiseks ning nende programmeerimisoskuste rakendamiseks ainetundides.
Põhiõppepõhise teadushariduse (IBSE) stsenaariumide mõistmine.
Õpitakse kasutama autoritööriista Graasp, et luua klassiruumides päringupõhiseid õppetegevusi.
Pakutakse karjääriteavet õpilaste motiveerimiseks ning STEM- ja IKT-alaste töökohtade ning oskuste tutvustamiseks.

Kursus on avatud kõigile huvilistele, kuid peamine sihtrühm on IKT- ja STEM-ainete õpetajad (nii tegevõpetajad kui õpetajaks õppijad) Euroopas ja mujal. See MOOC on avatud ka teiste ainete õpetajatele, kes sooviksid rohkem teada saada IKT-vahenditest ja päringupõhisest loodusteaduslikust haridusest, samuti karjäärinõustajatele, kes otsivad karjäärimaterjale STEM-i ja IKT-ga seotud töökohtade jaoks.

Kursuse tunnistuse saamiseks peavad kursusel osalejad läbima kõik neli moodulit, sealhulgas viima lõpule vastastikuse eksperthinnangu 4. mooduli lõpus. 

Vaata lähemalt siit. 

Samal teemal:

• Mäng võib aidata õppetöös nõrgemaid õpilasi
• School Education Gateway veebikursus “Mentorlus koolides” algab septembris

9. augustil Viluste Põhikoolis toimuval haridusseminaril keskendutakse nutikate lahenduste leidmisele HAjujahi nime all.

Haridusseminari avavad Haridus-ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, Räpina abivallavanem Piret Rammo ja Viluste Põhikooli direktor Kersti Juurma. Päeva juhib Valga Riigigümnaasiumi koolijuht Andrus Murumaa.

Seminarile on registreerunud 60 osalejat, kes soovivad leida lahendusi ja võimalusi Kagu-Eesti hariduse ja valdkondade ülese koostöö edendamiseks. Lauaarutelude käigus tekkinud ideid tutvustatakse 16. augustil Tõrva Gümnaasiumis välitöid lõpetavatel loometalgutel. Arutelude kokkuvõtted on sisendiks riiklikele, maakondlikele ja kohalikele arengudokumentidele ja tegevuskavadele.

Haridusseminari peakorraldajateks on Räpina vald ning Haridus-ja Teadusministeerium.

Allikas: HTMi pressiteade

Kokku toimub kaheksa erinevat arutelu. Arutelu ala eestvedaja rollis on Haridus- ja Teadusministeeriumi algatus Huvitav Kool ning sisuloojad SA Innove Rajaleidja, SA Kutsekoda, Mainori Kõrgkool, Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus, DD Stratlab, ELAL, MLA Viimsi lasteaiad ja mitmed teised haridusega seotud partnerite ja organisatsioonide esindajad

Haridusala arutelud lähtuvad ideest, et haridussüsteemi on vaja pidevalt arendada, sest just haridus on Eesti jätkusuutlikkuse tagajaks. Arutelud keskenduvad sellele, milline siht tuleks võtta, mida tuleks õppida, mida saame pakkuda ja kuidas kohaneda muutuva maailmaga. Eksperte, ametnike, poliitikuid ja haridustöötajaid kokku toov haridusala arutelude tulemusi kasutatakse Eesti haridus- ja teadusstrateegia „Tark ja Tegus Eesti 2035“ loomisel.

Ajakava:

Reedel, 9.08 kell 12.00 toimub arutelu „Kes päriselt õpetab – õpetaja või influencer?“, mis keskendub muutunud noorte eeskujudele ning uurib, kuidas suunamudijad ise oma rolli noorte kujundamisel tajuvad. 

Reedel, 9.08 kell 14.00 on arutelu „Meie noored on maailma tipus loodus- ja täppisteadustes, kuid inseneride järelkasv puudub“, mille käigus vahetatakse mõtteid selle üle, kuhu kaob noorte huvi tehniliste erialade vastu ning kuidas selle väljakutsega hakkama saada. 

Reedel, 9.08 kell 16.00 toimub arutelu „Logopeediga ja logopeedita. Lahendused, mis leevendavad tugispetsialistide puudust“, kus tutvustatakse olemasolevaid ideid ning luuakse ühiselt praktiline lahenduste kava, mis võiks aidata kõiki Eesti haridusasutusi ja omavalitsusi, keda tugispetsialistide puudus kimbutab. Arutelul osaleb ka minister Mailis Reps. 

Reedel, 9.08 kell 18.00 on arutelu „Tuleviku lasteaed – mõtteviisist algab muutus“, kus tuleb juttu lasteaedade muutuvast rollist, ühiskonna ootustest lasteaedadele ning sellest, kuidas parandada koolieelikute sotsiaalset koolivalmidust. Arutelul osaleb minister Mailis Reps. 

Laupäeval, 10.08 kell 12.00 toimub arutelu „Mina, õpetajaks?!“, mis keskendub õpetajaametiga seotud väljakutsetele ning koos endiste ja praeguste õpetajatega diskuteeritakse selle üle, miks koolilõpetajad meelsasti õpetajaks ei õpi ning kuidas leevendada õpetajate puudust. 

Laupäeval, 10.08 kell 14.00 on arutelu „Kes võttis õpetajatelt autoriteedi?“, mille fookus on õpetajate õigustel. Osaleb minister Mailis Reps. 

Laupäeval, 10.08 kell 16.00 toimub arutelu „Tuleviku kõrgharidus“, mille keskmes on küsimused, millised trendid kujundavad hariduselu tulevikus – elukestev õpe, töökohapõhine õpe, e-õpe või erineva koormusega õpe. Kõne alla tulevad ka tulevikutöö uued vormid, mis vajavad teistsugust ettevalmistust. Osaleb minister Mailis Reps. 

Laupäeval, 10.08 kell 18.00 on arutelu „Hea haridus on luksus“, kus võetakse luubi alla väikesed, suured ja kodulähedased koolid ning otsitakse lahendusi, kes ja kuidas peaks hariduskvaliteeti panustama. 

Aruteludest tehakse otseülekandeid helis, pildis ja sõnas Huvitava Kooli Facebookis ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Facebookis ja Twitteris. Haridusala kohta leiab lisainfot ürituse lehelt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Margus Pedaste ja Äli Leijen: milliseid õpetajaid vajab uus Eesti kool?
• Raigo Neudorf: milliseid võimalusi ja ohte loob üha enam digitaliseeruv maailm?