Uute välistudengite vastuvõtustatistika selgub augusti lõpuks.

Kõige populaarsemateks on esimeses astmes IT süsteemide arendus, ärindus ning ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise erialad.

Magistriõppes on enim sisseastumisavaldusi tulnud sellistele erialadele nagu juhtimine ja turundus, ärirahandus ja majandusarvestus ning infosüsteemide analüüs ja kavandamine.

Tehnikaülikooli saab sisse astuda alates eelmise aasta 1. novembrist, tänaseks on ühes päevas enim sisseastumisavaldusi (341) tulnud jaanipäeva järel, 25. juunil.

Tehnikaülikooli vastuvõtu koordinaatori Keiu Orgi sõnul sai TalTech tänu aastaringsele vastuvõtule juba enne suvist vastuvõtuperioodi teha mitmetele kandidaatidele õppekoha pakkumise. Org lisas: “See tähendas, et enne teiste ülikoolide vastuvõtu algust olid mitmed kandidaadid enda õppimatuleku tehnikaülikooli juba kinnitanud.“

Tehnikaülikool pakkus oma bakalaureuseõppe tudengikandidaatidele ka võimalust parandada matemaatika- ja eesti keele riigieksami tulemust. TalTechi matemaatikakatsele registreeris 433 ja eesti keele katsele 100 osalejat.

Järgmine vastuvõtt algab TalTechis 1. detsembril, kui sisse saab astuda kõikidele tehnikaülikooli õppekavadele.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Augustis asuvad tööle üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts, kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin ning planeerimise ja halduse asekantsler Pärt-Eo Rannap.

Minister Mailis Repsi sõnul on tiheda konkursi läbinud asekantslerid kahtlemata väärtuslik täiendus ministeeriumi meeskonnale. “Kõik kolm on innukad ja terased valdkonna eksperdid, kes toovad ministeeriumisse hindamatuid kogemusi, teadmisi ja uutmoodi mõtlemist. Usun, et saame õlg õla kõrval viia ellu palju põnevaid algatusi haridusvaldkonnas,“ sõnas Reps.

Üldharidus-, keele- ja noortepoliitika asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts on kaitsnud doktorikraadi kasvatusteaduste valdkonnas. Ta on töötanud pikka aega Tallinna Ülikoolis õppejõuna ning juhtinud Pedagoogilist Seminari, Kasvatusteaduste ja Haridusteaduste Instituute.

Kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert Lippin on varem juhtinud Saue Gümnaasiumi, olnud SA Innove juhatuse liige ning juhtinud Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskust, samuti töötanud Kaitseministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Tal on magistrikraad õigusteaduses Tartu Ülikoolist ning magistrikraad ärijuhtimises Tallinna Tehnikaülikoolist.

Planeerimise ja halduse asekantsler Pärt-Eo Rannapil on suur kogemus avalikus sektoris – ta on varem töötanud Välisministeeriumis, Rahandusministeeriumis ning Haridus- ja Teadusministeeriumis. Rannapil on magistrikraadile vastav kvalifikatsioon haldusjuhtimise erialal Tallinna Pedagoogikaülikoolist.

Kokku on Haridus- ja Teadusministeeriumis alates augustist neli asekantslerit. Kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand alustas oma teist ametiaega mullu juunis.

Riigikantselei kuulutas välja avalikud konkursid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantslerite ametikohtade täitmiseks 23. aprillil. Asekantslerite teenistustähtaeg on 5 aastat.

Allikas: HTMi pressiteade

„Roheline mõtteviis ja tegutsemine aitab turismisektoris ühest küljest hoida kokku raha ja tagada meile ka tulevikus võimaluse siin planeedil elada,“ rääkis projektijuht Ave Paaskivi Kuressaare Ametikoolist. „Selleks, et noori selles suunas mõtlema panna ja näidata, kuidas jutust tegudeni jõuda, saigi mäng loodud.“

Veebilehel greenguest.eu saab koos värskelt hotelli tööle asunud Marcoga kaasa seigelda nii inglise kui ka prantsuse keeles. Lisaks mängule on valminud metoodiline abimaterjal õpetajale ning näidisjuhtumid Eestist ja teistest Euroopa Liidu riikidest.

„Valminud on terve õppematerjalide kogum. Ma näen selle kasutajatena nii Eesti kutseõppeasutusi, kus turisminduse ja hotellinduse erialasid õpetatakse, samuti ettevõtteid oma värskete töötajate koolitamisel,“ lausus Paaskivi. „Projekti käigus testisid mängu ka põhikooliõpilased, kelle tagasiside oli positiivne: see pani neid mõtlema jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu peale ja oli sissevaateks hotellinduse põnevasse maailma.“

Õppematerjal valmis kahe aasta jooksul projekti Green Guest raames. Projekti rahastas ELi haridusprogramm Erasmus+. Eestist osales projektis Kuressaare Ametikool. Teised projektipartnerid olid Prantsusmaalt, Ungarist, Itaaliast ja Poolast. Projektist saab rohkem lugeda veebilehel greenguest.wordpress.com.

Kuvatõmmis õppemängust

Allikas: Kuressaare Ametikooli info

„Digiõpikute ja e-kursuste kasutamine on meie koolides juba tavapäraseks saanud. Paljud õpetajad ja õpilased igatsevad aga uudsemaid tehnoloogilisi rakendusi, mis aitavad omandada tulevikuoskusi uuel ja efektiivsel viisil. Nutikad infotehnoloogilised lahendused aitavad kaasa ka senisest enam ennast juhtiva õppija kujundamisele,“ rõhutab Haridus- ja Teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

 Digiõppevara taotlusvoorust on oodatud toetust taotlema haridusasutused ning avalik-õiguslikud või eraõiguslikud juriidilised isikud. Ideelahenduste väljatöötamise plaanides tähtsustatakse ka koostööd Eesti koolide ning ülikoolidega. Projektide valikul eelistatakse õppevara, mis on loodud või kohandatud Eesti koolide vajadustest lähtuvalt ning hõlmab uudseid infotehnoloogilisi lahendusi. Silmas tuleb pidada, et projektide raames loodav õppevara peab vastama soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele ning pärast valmimist kättesaadavaks tehtud õppevaraportaali E-koolikott kaudu.

Taotleja võib taotlusvoorus esitada kuni kaks projektitaotlust. Taotlusvooru eelarve on 1 000 000 eurot, toetusest moodustab Euroopa Sotsiaalfondi osa 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 3000 eurot kuni 30 000 eurot. Toetust antakse kindlasummalise maksena ning projekti muutmine peale heakskiitmist ei ole võimalik. 

Taotlusvoor “Digitaalse õppevara arendamine ja kõigile Eesti haridusasutustele kättesaadavaks tegemine või olemasoleva lahenduse kõigile Eesti haridusasutustele tasuta kättesaadavaks tegemine” on avatud 28. juunist kuni 28. oktoobrini 2019 kl 17.00. Taotlused tuleb Innovesse esitada elektrooniliselt E-toetuse keskkonnas.

Huvilistele toimub taotlusvooru tutvustav infopäev 27. augustil. Täpsem teave ning infopäevale registreerimine Innove kodulehelt.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Rahvusvahelised eksperdid arutavad Tallinnas digitaliseerumise mõju noortele

Üritusel keskendutakse plokiahela kasutamise õiguslikele ja majanduslikele aspektidele, selle turvalistele rakendustele ning sellega seotud krüptograafiale.

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps rõhutas, et koos digiriigi ja infotehnoloogia võimaluste arendamisega tuleb järjest enam arvestada küberruumi ohtudega. „Meie igapäevane elu on väga tihedalt seotud digimaailmaga – kasutame e-lahendusi näiteks õppetulemustega tutvumiseks, rahaasjade ajamiseks, tervisehoiuteenustes või meelelahutuseks. Peame olema kindlad, et meie andmed on turvaliselt kaitstud ning küberturvalisuse tõstmiseks tasub tegutseda koos rahvusvaheliste partneritega. Küberkaitse suvekool annab selleks ühe võimaluse,“ sõnas Reps

Suvekooli „Plokiahelad: rakendused ja turvalisus“ korraldab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, kus plokiahela tehnoloogia on üheks oluliseks uurimisvaldkonnaks. Arvutiteaduse instituudi küberkaitse valdkonna koordinaator Madis Raaperi sõnul korraldatakse suvekooli, et Eesti ülikoolide rahvusvaheline haare ja koostöövõrgustik suureneks. “Siin saab käsitleda ja esile tuua teemasid, mis on tugeva suunana uurimisfookuses. Küberkaitse ja plokiahelad on meie instituudi jaoks just selline valdkond.”

Eestis on plokiahel kasutusel 2003. aastast

Eestis on plokiahel tänu usaldusväärsete infosüsteemide kasutamise vajadusele riiklikul tasemel kasutusel juba 2003. aastast. Plokiahela puhul on tegemist andmebaasitehnoloogiaga, mille erinevus varasematest kesksetest andmebaasidest on plokiahela jagatud olemus. See muudab sissemurdmise või andmete muutmise palju raskemaks, kuna kõik plokiahela võrgus osalejad näevad koheselt kõiki muutusi. Plokiahela tehnoloogias nähakse võimalust suureks hüppeks andmekaitse valdkonnas, eriti väga reguleeritud sektorites nagu finants, valitsemine, tervishoid ja õigusruum.

Küberkaitse suvekool toimub Eestis juba viiendat aastat, igal korral on süvitsi käsitlemisel üks küberturvalisuse jaoks oluline valdkond. Reedeni kestval üritusel saavad üheksast riigist pärit osalejad kuulata ettekandeid, osaleda aruteludes ja praktikumides, mille läbiviijateks on valdkonna eksperdid Austriast, Hollandist, Šveitsist, Austraaliast, Saksamaalt ja Eestist. Suvekooli peaesinejad on Eesti küberturvalisuse ettevõtte Guardtime asepresident Ivo Lõhmus ja Eesti riigi tehnoloogiate juht Kristo Vaher. 

Lisainfo küberkaitse suvekooli veebilehel 

Suvekooli toimumist rahastab Haridus- ja teadusministeerium läbi IT Akadeemia programmi.

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ning kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus.

Foto: Unsplash, Shahadat Shemul

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele
• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd

Vaata pildigaleriid ja videot sündmusest ERRi uudisteportaalist. 

Samal teemal:

• Selleaastased riigieksamite tulemused on varasemate aastatega sarnased
• Konverentsil arutatakse Eesti ja Euroopa kutsehariduse tuleviku üle
• Eesti keele riigieksamil läbikukkujaid ei olnud

Sellel vahetati välja kogu juhtmestik, integreeriti kaamerad ja LiDAR, ehitati ümber piduri- ja roolisüsteem. Võistlusrajal navigeerib isejuhtiv vormel eri värvides koonuste järgi.

Siin video sellest, kuidas elektrivormel ratastele sai.

FEST19 nimeline elektrivormel on kõige uuenduslikum sõiduk, mis tudengite käe all on valminud. Nelikveoline elektrivormel on üheksa kuuga läbinud suure uuenduskuuri. Süsinikkiust kere on kaheksa korda jäigem ning kümme protsenti kergem eelkäijast. Elektroonikameeskond valmistas ise otsast lõpuni kõik 19 trükkplaati. Muljetavaldav on 3D-prinditud radiaatoritega jahutussüsteem, mis on tudengivormeli sarjas ainulaadne. Samuti on toodud kõikvõimalikke komponente madalamale, et vormel rajal veelgi kiirem oleks.

„Meeskond nägi üheksa kuud vaeva, saatis mööda arvukalt unetuid öid, et saada isejuhtiv ja elektrivormel võistlushooajaks valmis,“ märkis tudengivormeli tiimi juht Rico Jaanipere. „Mõlemad autod asuvad võistlustulle juba juulikuus, et mõõtu võtta maailma nimekaimate tudengivormelite meeskondadega,“ lisas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengitest koosneva tiimi mõtte- ja kätetööna valminud vormelitest astub isejuhtiv üles võistlusetappidel Itaalias, Tšehhis ja Saksamaal ning elektrivormel FEST19 võistlustel Ungaris, Itaalias, Austrias ja Hispaanias.

Tudengivormeli sari Formula Student on ennekõike tehnikatudengitele suunatud tootearendusvõistlus ja kujutab endast üheistmelise tudengivormeli valmistamist algusest lõpuni. See tähendab nii projekteerimis-, ehitus- kui testimisfaasi.

Tootearendusvõistluse sari on toimunud üle 30 aasta, võistlusi peetakse ülemaailmselt ning sari toimub neljas kategoorias, sealhulgas sõidavad võidu elektri- ning ka isejuhtivad vormelid. Võistlustel hinnatakse prototüüpauto sooritust sellistel aladel nagu kiirendus, kaheksa-, kestvus- ja rajasõit. Lisaks tuleb meeskonnal kaitsta žürii ees disainlahendusi, kuluaruannet ja äriplaani. Rahvusvahelises sarjas osaleb kokku üle 700 meeskonna tippülikoolidest üle maailma.

12-aastase staažiga Formula Student Team Tallinn on ehitanud aastate jooksul viis sisepõlemismootoriga ja seitse elektrivormelit, mis on toonud arvukalt auhinnalisi kohti maailma eri paigust. Meeskond on aasta-aastalt suurenenud, tänavu kuulub tiimi 65 liiget.

Formula Student Team Tallinna suurtoetajad on ABB ja Milrem Robotics, lisaks toetavad vormelite valmimist Auto24, Oshino Electronics Estonia, Harju Elekter, Radius Machining, Skeleton Technologies, Scanweld, Finest, Udde-Tooling OÜ, SKF, Ouster, Brandner PCB, Attila OÜ, Comodule, Baltic Bolt OÜ, Motoral Eesti AS, Bender, Hydroscand AS, Altium, Silberauto Eesti AS, ANSYS, Skarcon Machining, Kissoft, Insero, Sodavision, SBG Systems, Silwi Autoehituse AS, Bahr Pump, Baltic Tooling  OÜ, Efekt AS, Henkel Baltic OÜ, Phoenix Contact, AS Teramet, P. Kukk, Composite.ee, Eccom, Melasta, AdGorilla, Custom Metal OÜ, Metroprint, SMW, Tõnu Tours OÜ, Tiki Treilerid, Altair, Calspan, ChassisSim, Coroplast, Eesti Pagar, Farnell, IV Pluss AS, KR Stuudio, Kvaser, procurator, rapidharness, RLS, Sensata, TalTechi inseneriteaduskond, Veebimajutus, Simatec, Phidgets, 3DConnexion, Ants Seileri Fond, Tke, Stork Drives, Energiatehnika.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade
 
 
 

EPAS akrediteeringu saavad äri- ja juhtimise õppekavad, millel on suur rahvusvaheline perspektiiv ning kõrge õppetaseme kvaliteet. „EPAS akrediteering kinnitab, et meie majandusõpe on maailma tippülikoolidega samal tasemel. Niivõrd kõrge rahvusvaheline tunnustus tagab, et EBSi õpetamise kvaliteet ja õppekavas tehtud arendused on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ning õppekava läbinud üliõpilane saab siit maailma mainekamate majandusülikoolidega võrreldava hariduse,“ selgitas akrediteeringu tähendust EBSi rektor Arno Almann.

Estonian Business Schooli (EBS) õppekavale ”International Business Administration Bachelor Programme” väljastati EPAS esmakordselt 2016. aastal. Tänavu läbis õppekava taas komisjoni kvaliteedikontrolli. Almann lisas, et tiitli kaitsmine on alati suurem väljakutse kui tiitli saamine ja ülikooli jaoks on teistkordne akrediteering seetõttu eriti oluline: „Kuigi EBS on Eesti ainuke ülikool, millele EPAS akrediteering väljastatud, tugevdab see tunnustus Eesti kõrghariduse mainet ka üldisemalt ja avab uusi võimalusi meie üliõpilastele ja õppejõududele, kes töötavad tunnustatud Euroopa ülikoolidega.“ 

EPAS akrediteeringu saamiseks läbis EBSi õppeprogramm põhjaliku hindamisprotsessi, mille käigus hinnati muuhulgas programmi positsiooni nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil, õppekava sisu ja hindamiskriteeriume, tudengite õpitulemusi, lektorite sobivust ning õppekava vilistlaste käekäiku. Komisjoni analüüs tõi välja, et eriti kõrgelt hinnati EBSi majandusteaduskonna koostööd ettevõtetega ja valmidust reageerida turu vajadustele. Samuti toodi välja, et EBSil on väga kõrge kvaliteediga rahvusvahelised partnerid ning üliõpilaste vahetusprogrammid. Nendes kolmes aspektis hindasid EPAS komisjoni eksperdid EBSi õppekava parimaks võimalikuks (best practice).

EPAS akrediteeringuga õppekavad on lisaks EBSile veel näiteks järgmistes ülikoolides: University of Vaasa, Oxford Brookes University, Glasgow Caledonian University, EDC Paris Business School, University of Strasbourg, Bologna University Business School. 

Akrediteeringu väljaandja on äri- ja juhtimishariduse kvaliteedi arendamisele pühendunud mittetulundusorganisatsioon European Foundation for Management Development (EFMD), kuhu kuuluvad 900 liiget 91 riigi akadeemilisest, äri-, avalikust ning konsultatsioonisektorist.

Allikas: EBSi pressiteade

Lõppeval õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 2000 eurot, määra tõstmisel arvestati partneritelt saadud ettepanekutega.

Õppelaenu maksimaalmäär oli püsinud samas suurusjärgus kümmekond aastat, mille jooksul elukallidus oli märgatavalt tõusnud. Laenumäära tõstmine võimaldab õppuritel paremini katta hariduse omandamisega kaasnevaid lisakulutusi. Samas jääb õppuritele  võimalus võtta õppelaenu ka alla maksimaalmäära ehk vähem kui 2500 eurot õppeaastas.

2017/2018. õppeaastal võttis õppelaenu 5% kõikidest õppelaenuõiguslikest isikutest.

Õppelaenu saavad võtta õpilased ja üliõpilased, kes õpivad Eesti ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, kutseõppeasutuses või välisriigis nimetatud õppeasutusega samaväärses õppeasutuses ja õppevormis ning kelle puhul on täidetud seaduses ettenähtud tingimused. Alates 2015/2016. õppeaastast saavad võtta õppelaenu ka osakoormusega õppijad.

Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohaselt kehtestab valitsus õppelaenu maksimaalmäära igal aastal hiljemalt 1. juuliks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Changpok Ko.

Samal teemal:

• Tartu Ülikool avalikustas vastuvõetute nimekirjad
• Kõrgkool saatis teele õpipoisi õppe teise lennu

Kursuse eesmärk on toetada õpetajatega töötavaid mentoreid, pakkudes neile strateegiaid ja vahendeid õpetajatega töötamiseks ning näiteid heast mentoritööst. Kursus sobib nii algajatele kui kogemustega mentoritele, see on hea koht ideede, kogemuste ja õppematerjalide vahetamiseks.

Kursusele registreerumiseks tuleb kõigepealt liituda veebiplatvormiga, seda saab teha siin. 

Kursus on asjakohane mistahes mentorite, treenerite või juhendajate jaoks, kes töötavad koolis, kutsekoolis või ülikoolis. Eelkõige keskendutakse kolleegide juhendamisele. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajate algatusvõime suurendamisele, et õpetaja tunneks end klassiruumis kindlalt ja leiaks oma koha koolikollektiivis. 

Kursusel osalejad õpivad järgmist:  

• missugune on mentori roll;
• missugused on algajate õpetajatega töötamise eripärad;
• millised strateegiad, vahendid, õppematerjalid jms toetavad mentorite tööd ja kui kättesaadavad need on;
• kuidas viia läbi tõhusaid vestlusi oma juhendatavaga;
• kuidas ette valmistada, läbi viia ja jälgida õppetunde.
• Kursuse lõpuks valmib ka üks praktiline töö. Kursuse jooksul saab jagada oma mõtteid Twitteris  #MentoringMOOC.

Moodul 1: Mentori roll. Algus 23. septembril. 
Moodul 2: Mentorlus kollektiivsete vestluste kaudu. Algus 30. septembril.
Moodul 3: Efektiivne õppetundide jälgimine. Algus 7. oktoobril.
Moodul 4: Online-mentorlus ja video kasutamine mentorluses. Algus 14. oktoobril. 

Kursus kestab 5,5 nädalat, kokku 4 moodulit (üks moodul nädalas) ja 1,5 lisanädalat kursuse lõpus. Hinnanguline töökoormus on 3-4 tundi nädalas.

Kursus on suunatud kõigile, kes on huvitatud õpetajate mentorlusest. Kuigi näiteid võetakse enamasti koolikeskkonnast, on kursuse sisu ja tegevused võrdselt asjakohased ka väljaspool kooli tegutsevatele mentoritele. Kursusel osaleja ei pea tegutsema aktiivse mentorina, aga kõik kursuse tegevused on mõeldud aktiivse mentorluse toetamiseks.

Kõik kursuse edukalt lõpetanud saavad vastava märgi ja tunnistuse. Digitaalne märk antakse ka iga mooduli lõpetajatele.

Allikas: Mentoring in Schools. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• European Schoolnet Academy avatud veebikursus aitab osalejatel täiendada meediapädevusi
• MOOC - miks, kellele ja kuidas?