Vaatluspäeval tuleb endale valida sobiv torn, üles märkida ajavahemikus kella 5–13 nähtud linnuliigid ning saata andmed 11. mail kella 18.00-ks ornitoloogiaühingule aadressile margus.ots@eoy.ee. Palume ühingule edastada vaatluse koha ja kellaaja, kohatud liikide nimekirja ning vaatlejate arvu. Iseseisvaks vaatluseks meelepärase torni leiab ornitoloogiaühingu kaardirakendusest www.eoy.ee/linnutornid/.

Kogenud linnuvaatlejate juhendamisel saab linde tundma õppida ja vaadelda 15 tornis üle Eesti:
Harjumaal Paljassaare roostikutornis kell 6.00-12.00, juhendab Sten Lassmann;
Ida-Virumaal Rannapungerja tuletornis kell 7.00-10.00, juhendab Margus Pensa;
Ida-Virumaal Saka mõisa vaatetornis kell 8.00-11.00, juhendab Indar Zeinet;
Läänemaal Haapsalu Aafrika vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendab Peter Lind;
Läänemaal Haeska vaatlustornis kell 6.00-12.00, juhendab Janne Põlluaas;
Pärnumaal Pärnu Hirve vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendab Eedi Lelov;
Saaremaal Kuusnõmme vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Jüri-Karl Seim;
Saaremaal Linnulahe vaatetornis kell 8.00-9.00, juhendab Hillar Lipp;
Saaremaal Loode tammiku vaatetornis kell 10.00-11.00, juhendab Hillar Lipp;
Tartumaal Ilmatsalu vaatetornis kell 6.00-11.00, juhendab Mariliis Paal;
Tartumaal Raigastvere vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendavad Monika Bondarenko ja Urmas Männik;
Tartumaal Tartu toomkiriku tornis kell 8.00-10.00, juhendab Margus Ots;
Valgamaal Tellingumäe vaatetornis kell 7.00-10.00, juhendab Kalle Muru;
Viljandimaal Õisu järve vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Riho Männik;
Võrumaal Lüübnitsa vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendavad Kadri Niinsalu ja Toomas Mastik.

Vaatlusajad ja tornide asukohad leiab ka kaardilt tinyurl.com/tornidevaatlus2019, nimekiri võib jooksvalt täieneda. Eelregistreerumine ei ole vajalik, osalemine on tasuta.

Laekunud andmete põhjal selgitavad korraldajad välja kõige liigirikkama vaatlustorni. Osalejad saavad täiendada oma linnumääramise oskust ja kogemusi vaatluste tegemisel.

Tornide linnuvaatluspäev toimub looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" raames, toetab Keskkonnaamet.

Jälgi ürituse infot Facebookis.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee

Väljas on huviringide laste loomingulised ja isikupärased tööd, mida iseloomustab kunstitehnikate paljusus, põnevad teemakäsitlused ning värviküllus.

Näitusel osalevad kõik Kullo kunsti- ja käsitöö huviringid:  joonistamise ja maaliringid, keraamika, skulptuur, fotokunst, moe- ja õmblusringid, mudilaste kunstiringid, trüki- ja arvutigraafika.

Näitust saab imetleda vanalinnas Kullo Lastegaleriis 7. maist 2. juunini. Galerii on avatud E-R kell 10.00-18.00.

Allikas: Kullo Lastegalerii

Samal teemal:

• Eesti laste ja noorte keraamikakonkursi näitus "Savisellid 8"
• Uued näitused Kullo Lastegaleriis

Suvel käisid klassiõpetajad Karin Tõevere ja Signe Varendi külas Tartu erakooli LõunaTERA kogupäevakoolis ja uurisid lähemalt, mis see endast kujutab. Saade on põnev kuulamine nii lapsevanematele kui ka õpetajatele ja koolijuhtidele.

Saadet saab kuulata:

YouTube´is  https://youtu.be/bdmt8S8ENlI ja SoundCloudis https://tinyurl.com/yxt6k9mr. 

Samal teemal:

• Õpime koos ja muudame mõtteviisi

Osalema on oodatud 1. - 12. klassi õpilased kui ka teised huvilised (kutsekoolid, ülikoolid, täiskasvanud). Maksimaalne võistkond on 3-liikmeline, kuid võib osaleda ka üksi.
 
NB! Igas vanuseastmes on viis valikvastustega küsimust!

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositakse välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka LHV, Tele2, Telia, Icefire, COOP, Insplay, Tactic, Microsoft ja Swedbank.

Täpsem info ja link tulevad ülesse nutiraama.weebly.com ja Rääma Nutiajud Facebooki kasutaja seinale.

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee.

Nutikaid tegusid! Rääma Nutiajud

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• “Ettevõtlik tund igasse kooli!” ehk Leia meid Facebookist!
• Noored statistikud Pärnu Rääma Põhikoolist tegid vabariigis tugeva tulemuse

Sealjuures toetab Pärnu linn kolledži arengut kuni poole miljoni euroga aastas.

Ülikooli ja linna ühine eesmärk on kujundada Pärnu kolledžist 2024. aastaks Lääne-Eesti väljapaistev kõrgharidus- ja pädevuskeskus. Selleks soovib kolledž kasvatada põhiõppe üliõpilaste arvu ning suurendada tunduvalt täiendusõppe-, teadus- ja arenduslepingute mahtu.

TÜ rektori Toomas Asseri sõnul on Pärnu linnaga sõlmitud koostööleping hea näide sellest, et kohalik omavalitsus mõistab kolledži tähtsust piirkonna arengus ja on valmis ka ise kaasa aitama kolledži edasikestmisele. „Regionaalsed kolledžid pole mitte üksnes hariduse andjad, vaid ka kogukonnakeskused ja neil on tähtis roll regionaalpoliitikas,“ sõnas Asser. „Seetõttu ei saa kolledžid toimida ainult õpperaha toel, vaid vajavad ka omavalitsuste ja riigi panust.“

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on linna huvides soodustada teadusmahuka ettevõtluse arendamist Pärnus ja Lääne-Eestis ning kasvatada kolledžis Pärnu piirkonna ettevõtete ja asutuste jaoks vajalike, aga seni puuduvate tööstus- ja digilahenduste võimekust.

„Eesti ühtlane regionaalareng on tähtis ja selleks, et vältida vaid ühe-kahe tõmbekeskusega Eestit, on vaja tugevdada piirkondlikke keskusi,“ märkis linnapea. „Möönan, et kindlasti peab kohalike kolledžite arendamine olema osa riiklikust hariduspoliitikast ja endiselt on väga selge riigi kohustus rahastada kohalikke kolledžeid.“

Koostöölepingu kohaselt tegutseb ülikool muu hulgas selle nimel, et avada kolledžis uued, spetsialistide puudust leevendavad tasulised õppekavad ning kasvatada üliõpilaste arvu hiljemalt 2023. aastaks vähemalt 800-ni. Samuti on ülikooli soov kujundada kolledži eestvedamisel Pärnusse üle-eestiline teenuste juhtimise, disaini ja digilahenduste keskus ning soodustada teadusmahuka ettevõtluse edendamist Pärnus ja kogu Lääne-Eestis.

Pärnu linn toetab kolledži arendustegevust sama suure summaga, nagu ülikool on selleks kolledži eelarvesse planeerinud. Linna toetuse ülempiir on 500 000 eurot aastas. Muu hulgas on linn valmis toetama Pärnule olulise külalisõppejõu või professori kutsumist kolledži õppejõuks.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis õpib 590 üliõpilast. Kolledžis saab omandada rakenduskõrghariduse ettevõtluse ja projektijuhtimise, turismi- ja hotelliettevõtluse ning sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal. Magistriõppes on võimalik õppida teenuste disaini ja juhtimist ning ingliskeelse õppekava alusel heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimist. Kõige rohkem tuleb kolledžisse üliõpilasi Pärnust ja Pärnumaalt, teisel kohal on Tallinn ja Harjumaa ning kolmandal Tartu ja Tartumaa.

Allikas: TÜ pressiteade

Laulikute, plakatite ja reklaamväljaannete kõrval eksponeeritakse näitusel üldlaulupidudega seotud trükiseid läbi 150 aasta: kutsed ja tänukirjad, kavad, avakõned, teejuhid, postkaardid jpm. Näitus pakub nostalgiahetki laulupidudel osalenutele, sissevaadet laulupidude korraldamisse ja eluolusse ning meenutab mitmeid laulupidudega seotud nüüdseks unustatud sündmusi ja kombeid. Näitus peegeldab ühtaegu nii Eesti üldlaulupidude lugu kui ka Eesti Rahvusraamatukogu kogude rikkust ja mitmekesisust ning ajaloolist sügavust. 

„Minevikust on järel jäljed ja mälestused. Et need meiega tulevikku kaasa tuleksid, seadsime nad näitusele näha. Siinsamas, olevikus,“ sõnas Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.  

Näituse pidulik avamine on kolmapäeval, 8. mail kell 18.00 Rahvusraamatukogu fuajees. Avamisel esinevad Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor, Eesti Rahvusringhäälingu segakoor, Eesti Kunstiakadeemia kammerkoor ja Inseneride Meeskoor. 

Näitust korraldab Eesti Rahvusraamatukogu ja toetab Eesti Kultuurkapital. 

Näitus jääb harulduste kogu näitusesaalis ja 6. korruse galeriides avatuks 26. oktoobrini. Humanitaarsaalis ja muusikasaalis on avatud näitust toetavad väljapanekud. 

Allikas: RRi pressiteade 

Kõikide võistlusalade esikolmiku tulemustega saab tutvuda SIIN. 

Kutsemeistrivõistlustel oli võimalik kaasa elada 17 kutsealale (millest kolme ala võistlused toimusid koolides). Teiste seas panid oma oskused ja teadmised proovile keevitajad, juuksurid, ehituspuusepad, kondiitrid. Võitjatel on võimalus järgmistel aastatel pürgida Eestit esindama rahvusvahelistele kutsemeistrivõistlustele EuroSkills ja WorldSkills.

Ürituse avas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Festivali külastas tuhandeid noori, kes elasid kaasa kutsemeistrivõistlustele ja said töötubades võimaluse ka oma oskused proovile panna. Kohal olid kutsekoolide esindajad, kes jagasid infot õppimisvõimaluste kohta, karjäärinõustajad, oma toodangut müüsid edukad õpilasfirmad ja välja selgitati parim noor DJ.

Enne festivali oli koolidel võimalus külastada erinevaid ettevõtteid. Tänu Eesti Tööandjate Keskliidule võttis noori vastu 29 ettevõtet ja põneva külastuskogemuse said ligi 600 noort. Messihallis filmiti ka viimane osa telesaates „Noor meister“, mis jõuab ETV2 ekraanile 1. juunil. Festivali lõpetas pidulik autasustamine ja Daniel Levi bänd.

Festivali galeriid saab näha SIIN. Fotod: Erlend Štaub, Karli Saul ja Taavi Sepp.

Festival toimus Tallinnas, Eesti Näituste Messikeskuses ja oli kõigile tasuta.

Oskuste festivali „Noor meister” korraldab Sihtasutus Innove ning läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ja Euroopa Sotsiaalfond, suursponsorid on BLRT Grupp ja Tallink Hotels. 

Lisainfo kodulehel (www.noormeister.ee) ja Facebookis (https://www.facebook.com/events/520168561723743/). 

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Tänavune parim noortalunik õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses
• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse mainekas keevitajate kutsevõistlus tähistab juubelit

„Kaks poissi istuvad tunnis kõrvuti, VR-prillid ees, näevad midagi huvitavat ja togivad üksteist, vaata sinna! Nad ei taju, et ei ole 360-kraadist videot vaadates mõlemad samal hetkel samas kohas,“ sõnas Tallinna Südalinna Kooli projektijuht Kerttu Mölder. 

Südalinna kooli eelis on liitreaalsuse stuudio

Südalinna koolis valmis möödunud aastal Tallinna Haridusameti projekti EduInnoLab toel liitreaalsuse (LR) stuudio koos võimalusega kasutada virtuaalreaalsuse (VR) seadmeid. Et  sügisel Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse haridusuuenduse piloteerimise programmis, võttis kool katsetada virtuaal- ja liitreaalsuse terviklahenduse ClassVR koolidele, on asjade loomulik käik.

ClassVR komplektis on kaheksa peaseadet koos laadimiskohvriga. ClassVR veebikeskkonnas on väga palju pildi- ja videomaterjali ning saab luua ka oma materjalikogu. ClassVR prillide abil on õpilasel võimalik saada vahetu elamus kohtadest, nähtustest ning tegevustest, millega nad pole kokku puutunud või mis reaalsuses oleks võimatu. Komplekti suur pluss on see, et õpetaja juhib kõikides prillides korraga protsessi; õpetaja osutab, mida õpilased peaksid vaatama.

ClassVR-ile oli Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder pilgu peale pannud juba paar aastat varem, aga siis neid ei tarnitud Eestisse ja komplekt on ka väga kallis. Piloteerimises osalemine lasi ClassVRi katsetada ja veenduda, et see sobib õppetöösse. 

Miks piloteerida?

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programmis osalevad ettevõtted, kes soovivad koolide näol partnereid uute vahendite või digilahenduste turule toomisel, ning koolid, lasteaiad ja õpetajad, kes on nõus uusi asju õppetöös katsetama. Haridusasutused vajavad soovitusi ja eeskujusid, millest  lähtuda uue tehnoloogia soetamisel ning metoodikate rakendamisel. Haridusuuenduse piloteerimise programmiga võttiski HITSA uute suundade levitaja rolli. „Augusti lõpus möödunud aastal oli piloteerijate koolitus. Rõhutasime, et nad peavad katsetatud tehnoloogiale hinnagut andes olema erapooletud, näitasime erinevaid vahendeid ja nende kasutusvõimalusi. Alati tuleb manuaali lugeda ja enne kui hinnangu annad, pead olema läbi proovinud seadme kõik võimalused,“ selgitas HITSA programmijuht Aivar Hiio. 

2018. aastal olid programmi fookuses peamiselt teaduslaborid, virtuaalreaalsuse seadmed ning uue põlvkonna programmeeritavad robootikaseadmed. 2019. aastal on fookus koolidele suunatud tarkvara ja infosüsteemidel ning nende tervikliku rakendamise lugudel, mida jutustatakse läbi videolugude. Seadmeid, lahendusi ja uusi metoodikaid katsetanud õpetajate tagasiside aitab teistel haridusasutustel leida nende jaoks sobivaimad tööviisid ning näitab teed teistele. Ettevõtted saavad tagasisidet, mis probleemidega kool kokku puutub, sest paljude firmade puhul olid ja on nende tooted esimest korda koolis katsetusel. 

Virtuaalreaalsus koolis – napib metoodikat ja õppeülesandeid

Südalinna kooli projektijuht Kerttu Mölder sõnas, et virtuaalreaalsus toimib paremini mujal sektorites, aga koolidele vajalikku metoodikat ei ole varnast võtta. „Meie õpetajad on metoodikaid ise välja mõelnud ja õppematerjale tootnud. Meil läbis 15 aineõpetajat Tallinna Ülikooli MEDIT-i pakutud esmase liit- ja virtuaalreaalsuse koolituse. Väga populaarne on VR-vahendite kasutamine keeleõpetajate hulgas.“  Esimese hooga arvaks, et ajaloos, loodusainetes ja geograafias on kõige huvitavam virtuaalreaalsust õppetöösse rakendada. Aga turismisektor on palju panustanud väga kvaliteetsetesse 360-kraadi videotesse, mis tutvustavad maailma kultuuriobjekte ja vaatamisväärsusi. Need videod on vabalt kasutatavad ja sobivad suurepäraselt ka keeleõppeks. 

Südalinna kooli õpetajad on virtuaalreaalsust õppetöösse juba nii palju rakendanud, et julgevad teisigi koole koolitada. „Meie juures saab lisaks ClassVRile katsetada ka lihtsamaid ja odavama hinnaklassi VR-seadmeid. Igal on oma plussid ja miinused, kool peab ise sobilikud valima. Näiteks ClassVRi juurde kuuluvad ka töölehed. Meie õpetajad küll ütlesid, et liiga lihtsad, lapsed lahendasid ülesanded väga ruttu,“ sõnas Kerttu Mölder. 

Prillikandjad võivad ka virtuaalmaailmas prillid ette jätta

Uurin Kerttu Mölderi ja haridustehnoloogi Anneli Kesksaare selgituste saatel oranže ClassVR-seadmeid ja küsin, kas prillikandjad peavad prillid eest ära võtma, kui seadme pähe seavad? „Kui sa muidu prillita kaugele ei näe, siis VR-seadmes sa samamoodi prillita kaugele ei näe. Pilt trikitab ikka korralikult aju ära,“ rääkis Kerttu oma kogemusest. „Kui olen kõik seadmed üle kontrollinud – panen ette, panen kasti, panen ette, panen kasti – , siis lõpuks tunnen, et pilt silme ees lihtsalt jookseb kuskile. Hüppamine ühest maailmast teise ikka mõjub,“ kinnitas ka Anneli.  

Kui kardad kõrgust, siis hoiata ette

Kerttu lisas, et täiskasvanud inimesena saab ta aru, et see ei ole päris, mida VR-prillidega näeb. Aga kõik on niivõrd reaalne, et kui pildis tuleb ette ootamatult sügav auk, siis tahaks kõrvale hüpata, ehmatus on ehtne. „Amazonase vihmametsa 360 kraadi videos ei olnud väga tore, kui võpsikust suur madu välja ilmus. Enne, kui prillid ette paned ja tead, et inimesel on hirm mõningate asjade/olukordade ees, tuleb teda sellest hoiatada. Kõrgusekartusega inimene ei taha reaalses elus katuselt alla vaadata ega ka virtuaalmaailmas mitte.“

Südalinna koolis valmistab VR-seadmed ette haridustehnoloog

Kuuldu põhjal teen järelduse, et tund, kus kasutatakse VR-seadmeid, on saginat, elevust ja jutuvada täis tund. „Sagimist on suhteliselt vähe,“ hajutas Anneli Kesksaar mu kahtlused. „Et õpetajalt tehnilise ettevalmistuse koormus ära võtta, panen mina kõik enne valmis. Õpilased tulevad rühmadena siia klassi, vaatavad video läbi prillide ära, ja siis lähevad ainetundi tagasi. Õpetaja tegeleb samal ajal teiste õpilastega. Kõik näevad ära ühe ja sama asja, aga vaadatakse seda videot ka mingil hetkel kõik koos seina pealt, sest inimesed märkavad erinevaid asju, aga üles tuleb leida see, mille pärast õppevideot vaadati. ClassVR prillidega on õpetajal võimalik vaatamist kiirega juhtida, aga ikkagi võib tähelepanu hajuda.“

Kas tehnilise toeta on raskem VR-seadmeid kasutusele võtta? Mõlemad õpetajad nentisid, et seadmeid on erinevaid. Need prillid, mis töötvad nutitelefoni abil, st telefon käib prillide sisse, on niivõrd lihtsad ja arusaadavad, et iga õpetaja saab hakkama suurema juhendamiseta. Keerulisemad seadmed on kapriissemad, ja võivad tekkida probleemid WiFiga. Õpetaja võiks ennast ette valmistada ka selleks, et tund tuleb ikkagi tavakombel läbi viia. 

Uued asjad kaotavad ruttu oma uudsuse

Kõik uudsed asjad kaotavad üsna ruttu oma uudsuse ja olulisemaks muutub see, mida tehakse enne ja pärast seadme kasutamist. 45 minutit tundi ainult virtuaalreaalsuse nautimise peale üles ehitada ei ole võimalik ega mõistlik. „Vaadatud filmide pikkus on keskmiselt 2-3 minutit, ülejäänud aeg tegeletakse sisulise õppetööga. Aga selliseid tunde tuleb teha, siis on õpilasel huvitavam. Õpetajat ka ei motiveeri, kui kõik on tunnis selliste nägudega, et hakkavad kohe uinuma,“ ütles Anneli Kesksaar.

„Lastes oli algul ärevust, nüüd on rahulik töömeelolu, kuigi võivad väga ägedat asja vaadata. Õpetajad teadvustavad väga hästi, mis on sellises tunnis eel- ja järeltegevused,“ kinnitas Kerttu Mölder. 

Kindel kord tagab VR-seadmete kasutamisel ohutuse

Südalinna koolis on üsna range kord, kuidas VR-prille õppetöös kasutatakse. Näiteks tohib seda teha alates 4. klassist ja lapsevanem peab andma allkirja, et ta lubab lapsel VR-prille kasutada. Samuti ei tohi Südalinna koolis väikelassi õpilased VR-prille tunnis kasutada. Miks nii? „Uuringuid, mis näitaksid, kuidas ikkagi virtuaalreaalsus mõjub inimese psüühikale, ülemäära palju tehtud ei ole. Õpetajadki küsisid kohe, kuidas see mõjub meie ajule ja silmadele. Tutvustasime ka lastevanematele uut õppevahendit, et nad saaksid otsustada, kas lubavad oma lapsel VR-prillid ette panna või mitte,“ selgitas Kerttu Mölder. Ta rõhutas, et näiteks peavalu korral ei maksaks prille ette panna, või kui on üldine kehv enesetunne, siis hoia sel päeval virtuaalreaalsusest eemale. „Selle aja jooksul paar õpilast on öelnud, et pea hakkas ringi käima. Kui nad siia klassi tulevad, siis laua peal on prillid valmis, istu ja pane pähe. Ja kui tunned, et ei sobi, ütle kohe,“ lisas Anneli Kesksaar.

HITSA vaatab tulevikku

HITSA haridusuuenduse piloteerimise programm jätkub. „Kui enne vaatasime, kuidas teised teevad ja püüdsime neist eeskuju võtta, siis nüüd vaatame ise tulevikku, oleme ise suunanäitajad,“ sõnas Aivar Hiio HITSA rolli kohta selles protsessis. „Tullakse meie või meie katsetajate juurde, et küsida arvamust, milleks oleme nüüd ka paremini võimelised. Üritame erinevaid teemasid käsitledes luua tervikpildi. Et tehnoloogia tundi toomine ei oleks õpetajale eriline pingutus, vaid see oleks normaalsus.“

„Eesti hariduse tugevus on õpetajate vabadus valida endale õppemetoodikaid ja vahendeid, millesse nad usuvad,“ lisas Hiio. „Programmi eesmärgiks on inspireerida ja pakkuda tootekirjelduste reklaam-tekstidest kaugemale ulatuvat infot otse õpetajatelt, kes juba uusi vahendeid või metoodikaid kasutavad. Otsus tehnoloogia kaasamiseks õppetöös jääb aga alati õpetaja enda otsuseks. Me soovime, et see oleks informeeritud otsus.“

Tekst: Madli Leikop. Foto: Südalinna kool. Artikkel ilmus esmakordselt 3. mail Õpetajate Lehes. 

Samal teemal:

• Tulevikku vaatavad töötoad alustavad
• Värkvõrk on koolides kohal

Nii nagu teadus on rahvusvaheline, peab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ka teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundamisel oluliseks teiste riikide kogemusega arvestamist. „LERU kohtumine on selleks hea võimalus, sest kõik Kesk-Euroopa ülikoolid seisavad praegu silmitsi samade muredega nagu meiegi – kuidas tagada teaduse ja kõrghariduse piisav ja stabiilne rahastamine ning vähendada konkurentsipõhist rahastamist,“ rääkis Asser. „Lisaks on Euroopas kerkinud esile akadeemilise vabaduse ja ülikoolide autonoomia küsimus, mille kaitsmisel peame olema üksteisele toeks,“ sõnas ta.

Seminari avab ettekandega LERU peasekretär Kurt Deketelaere, kes räägib, millised muutused on viimasel ajal toimunud Euroopa Liidu teadus-, innovatsiooni- ja hariduspoliitikas. Seminaril peavad teiste hulgas ettekande haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teaduskeskuse asedirektor Tõnu Esko. Nad annavad ülevaate Eesti võimekusest Euroopa riikide põhiprobleemide lahendamisel.

Veel tuleb juttu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi uutest haridustegevustest Kesk-Euroopas ning Poola projektist „Teaduse põhiseadus“.

LERU-CE7 initsiatiiv on Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas. LERU võrgustikku kuulub 23 Euroopa juhtivat teadusülikooli 12 Euroopa riigist.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus näitus kannab maailma seljakotis
• Tartu Ülikool kutsub üles jagama mälestusi ülikoolielust 

Maailmakuulus neuropsühholoog dr Steve Hughes räägib täna Tallinnas konverentsil “Tuleviku haridus”, milline peaks olema haridus, arvestades laste aju arengut ja 21. sajandil vajalikke oskusi.

Uued närvisüsteemi arengu uuringud näitavad, et hariduses tuleb rohkem keskenduda eneseväljendus- ja sotsiaalsete oskuste, loovuse ning enesejuhtimisoskuse arendamisele. “Konverents “Tuleviku haridus” tutvustab esmakordselt Eestis teaduslikke aluseid, mille kohaselt Montessori pedagoogika toetab laste loomulikku neurobioloogilist arengut ning arendab koostööoskust, kriitilist mõtlemist, kohanemisvõimet ja teisi Eesti riiklikus õppekavas defineeritud 21. sajandi oskusi,” sõnas konverentsi peakorraldaja Asnate Tuulik Eesti Montessori Ühingust. “Konverentsiga astume olulise sammu arutamaks, kas ka Eesti vajab Montessori lasteaedu ja koole ning millist lisaväärtust need meie haridussüsteemis looks. Ei ole juhuslik kokkusattumus, et Google’i loojad Sergey Brin ja Larry Page ning paljud teised innovaatorid on Montessori kooli vilistlased ja toetajad,” lisas Tuulik. 

Konverentsi peakülaline neuropsühholoog ja Arenguhariduse Uuringute Keskuse direktor dr Steve Hughes Ameerika Ühendriikidest teeb ettekande haridusest neurobioloogia vaatenurgast. Hughes selgitab teaduspõhiselt, miks praegune haridus ei edenda piisavalt tuleviku tööturul vajalikke oskusi ning kuidas saaksid õpetajad aidata lastel oma aju arendada võimekamaks ja loovamaks. Kasvatusteadlane Tiiu Kuurme esineb ettekandega “Milline võiks olla hariduse tulevik Eestis?” ja 20-aastase kogemusega Montessori õpetaja Outi Leiste tutvustab õppetööd Soome Montessori koolides.

Montessori on geograafiliselt kõige laiaulatuslikum pedagoogika maailmas: lasteaedu ja koole on kokku üle 22 000 ja need tegutsevad 110 erinevas riigis. Lastevanemate ja haridusspetsialistide huvi Montessori kui kasvatusteadusliku teooria ja seda toetava õppevahendite kogumiku vastu on viimase aasta jooksul Eestis hüppeliselt kasvanud. Eesti suurim Montessori-teemaline Facebooki-grupp (http://bit.ly/MontessoriFBGrupp) koondab ligi 12 000 lapsevanemat ja pedagoogi ning kasvab igakuiselt paarisaja liikme võrra. Viimase aasta jooksul on üle 1000 inimese võtnud osa Montessori-teemalistest koolitustest. Kümmekond Eesti lasteaeda on näidanud üles huvi luua Montessori rühm. Esimene neist, Tallinna Endla lasteaed, plaanib Montessori pilootrühmaga alustada juba sellel sügisel.

Otseülekannet konverentsilt saab jälgida siin: http://bit.ly/2vvdTfU

Lisainfo osalemise ja päevakava kohta on leitav Facebookist: http://bit.ly/TulevikuHaridusFB

Konverentsi “Tuleviku haridus” korraldab Eesti Montessori Ühing. Eesti Montessori Ühing loodi 2018. aastal eesmärgiga toetada Montessori pedagoogikast lähtuva kasvatuse ja hariduse edendamist Eestis läbi koolituste korraldamise, õppevahendite tootmise, Montessori-alase kirjanduse tõlkimise ja kirjastamise ning lasteaiarühmade ja koolide loomise. Ühingu koduleht montessorieesti.ee on kõige ajakohasem eestikeelne Montessori-teemaline infoallikas.

Allikas: korraldajate info