Värkvõrk on koolides kohal


Avaldaja:Madli Leikop15. Oktoober 2018

HITSA seminaridesari Võrgustik Võrgutab alustas seekord uut kooliaastat aruteluga uuest tehnoloogiast ja uuest mõtteviisist. Uut tehnoloogiat meie koolides jagub, aga miks ja kuidas peaks sellega kaasas käima uus mõtteviis?

Seminar toimus neljapäeval, 11. oktoobril Tallinna loomaaia konverentsikeskuses. Päeva moderaator, Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter visandas sissejuhatuseks päeva läbiva teema. Tehnoloogia on vaid vahend eesmärgini jõudmiseks. Kuidas mõtestada uute tehnoloogiate kasutuselevõtt nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis, et eesmärke saavutada?

Ülevaade tehnoloogiatrendidest

Marit Dremljuga-Telk HITSAst ja Kairit Tammets Tallinna Ülikoolist tegid ülevaate tehnoloogiatrendidest siin ja praegu: mis on koolidesse juba jõudnud, mis on tulekul. Tehnoloogiatrendide seire on üks HITSA tegevussuundi. 

Esinejad tõdesid, et asjade internet on kindlalt Eesti haridussüsteemis oma kohta otsimas. „Asjade internet – see osa internetist, kuhu kuuluvad andmesidevõrgu kaudu ühendatud füüsilised esemed, mille sisse on ehitatud elektroonika riistvara, tarkvara, andurid, ajamid,“ sõnas Kairit Tammemets. Asjade internet on teisisõnu targad esemed meie kodus, koolis, töökohas: kohvimasin, mis teeb soovitud ajaks kohvi valmis; külmkapp, mis meenutab, et piim on otsas; küttesüsteem, valvesüsteem, robot-muruniitja, nutiteler jne jne. 

Koolist võib nimetada interaktiivseid tahvleid, 3D-prinetereid, kõike robootikaga seotut. Aga juba katsetatakse koolides ka nutirõivaste komplekte või väikeseid teaduslaboreid, kus andurite abil saab täpse ülevaate näiteks koolimaja kliimast: temperatuur, õhuniiskus jms. 

Virtuaal- ja liitreaalsus on leidnud õppetöös oma koha. „Võib öelda, et üle poolte koolidest on kasutanud virtuaal- ja liitreaalsust, kavatsevad kasutada või kasutavad hetkel,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Virtuaalreaalsus võimaldab uurida objekte või protsesse, mis muidu ei oleks võimalik. Näiteks olla keset orkaani või vaadata sõna otseses mõttes inimese sisse. Liitreaalsuses on ühendatud tegelikkus ja virtuaalsed objektid, seda kasutatakse näiteks disainis. 

Üks trend on suurandmed, andmeanalüütika. „Koolid näitavad üles huvi, aga praegu on teema neile siiski võõras ja katsetused harvad,“ sõnas Marit Dremljuga-Telk. Ta lisas, et asjade internet, kasvõi andurid, mida kasutatakse õppetöös, koguvad andmeid ka siis, kui me neid üldse ei küsigi. Kooli kontekstis võibki neid nimetada suurandmeteks ja õppida neid kasutama. „Tulevikus on suurandmed, oskus nendega midagi teha üks õppetöö sisu, see on vajalik tulevikuoskus,“ sõnas ta. 

Tehisintellekt on koolides pigem alles lapsekingades tehnoloogia. Samas peavad koolid seda üheks olulisemaks tehnoloogiatrendiks. Õppetöös aitaks tehisintellekti kasutamine näiteks õpilastele kiiremat tagasisidet anda, eriti kui õpilane kipub tegema üht ja sama tüüpi vigu. 

Mäng kui sild digimaailma ja füüsilise maailma vahel

Professor Judith Ackermann (Fachhochschule Potsdam) rääkis hübriidmängudest, kus on kokku disainitud digivahendid ja reaalne tegevus reaalses ruumis. See kõik kannab hariduslikku eesmärki. Näiteks aitab mõnd õppetöö teemat paremini omandada või näitab probleeme ootamatu nurga alt. Mängud aitavad luua silda digitaalse ja füüsilise maailma vahel. Ta tõi näiteks mängu Get Super – kuidas saada kangelaseks. Õpilastel tuli läbida rahvusvahelise superkangelaste ülikooli tunnid, et saada superkangelaseks. Mängijad justkui teadsid, kuidas mäng hakkab kulgema ja mis ülesandeid täita tuleb, aga nad ei teadnud midagi mängu ootamatust lõpust. Nad said mängu käigus „supervõimeid“ juurde, aga ei taibanud kohe, et iga lisandunud „võime“ teeb tegutsemise raskemaks (näiteks prillid, mis moonutasid vaadet). Ja lõpuks selgus, et tegelikult anti neile kogeda mängu jooksul alkoholi kõrvalmõjusid: kuidas näeb ja tajub maailma alkoholi liigtarbinud inimene. Seda ei osanud mängijad oodata, nad olid nii haaratud ülesannete täitmisest. 

Tehnoloogiat ei saa koolis ära keelata

ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum arutles koos kuulajatega, kuidas tehnoloogia kujundab hariduse tulevikku. Tehnoloogia on kõikjal, sisuliselt meil puudub võimalus igavust tunda. Samas on tehnoloogiast kõigile kasu, kui mõelda kasvõi pangatoimingutele. Erinevad põlvkonnad suhestuvad tehnoloogiaga erinevalt, tõdes esineja. „Mina saan nutiseadmes kõik tehtud, aga jälgin juhendeid, mul ei tule asjad intuitiivselt. 7-aastane orienteerub nutivahendites vabalt. Tehnoloogia kasutamine ei ole tema jaoks midagi, mida tuleb õppida, see on sama loomulik kui hingamine. Nii et mõelda, kas äkki keelata koolis midagi ära on sama, kui keelata õpilastel hingamine,“ ütles Salum. „Tuleb aru saada, mis kasu on tehnoloogiast õpilasele, kuidas see muudab hariduse paremaks. Tehnoloogiat peab kasutama, sest õpilaste jaoks on see igapäeva loomulik osa. Ja tänapäeval ei saa enam ühelgi elualal hakkama, kui puuduvad tehnoloogilised pädevused. Sellest sõltub noorte töökoht tulevikus. Tehnoloogia võimaldab omas tempos õppida, võimaldab teha hästi koostööd.“

Värkvõrk on koolides kohal

Melika Kindel Kolga Koolist rääkis värkvõrgust ehk asjade internetist koolis. „Värkvõrk on koolides kohal. Värkvõrgu seadmeid aina lisandub. Kuidas neid õppetöös efektiivselt kasutada? Jagan väikese maakooli kogemusi.“ Kool osaleb SA Innove ESFi projektis „Innovatoorium. Tark koolimaja värkvõrgu abil“. Projektipartnerid on Väätsa Põhikool, Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium, Valga Gümnaasium ja Kuressaare Gümnaasium. „Kõikidel koolidel oli katsetada üks komplekt nutikaid seadmeid: teaduslabor, nutiriiided, digikunsti kohver, kehaandurite kohver, ruumiandurite kohver. Meie saime testimiseks teaduslabori,“ sõnas Melika Kindel. Mõte oli, et edaspidi on kool oma piirkonnas mentorkool teaduslabori kasutamise asjus. Komplektis olid andurid, digitaalsed mikroskoobid, haridusrobotid Ozobot jpm. „Aprilli teisel poolel algas piloteerimine. Kevad on koolis kõige kiirem aeg, tuli pead murda, kuidas tegevused kooliellu sisse seada. Jooksvalt jagasime teiste koolidega kogemusi. Et teaduslabor oli kõigi jaoks uus, siis õpilased aitasid õpetajaid. Nad said nii paremini selgeks seadme olemuse ja leidsid viise, kuidas seda õppetöös kasutada,“ ütles esineja. Kokkuvõttes on projekti eesmärk äratada õpilastes huvi  tehnika ja tehnoloogia ning eluliste probleemide lahendamise vastu, populariseerida inseneri elukutset. Õpilaste jaoks muutuvad loodus- ja täppisteaduste tunnid huvitavamaks ja kaasavamaks. 

Seminari teised teemad ja esinejad olid näiteks „Mõtleme pedagoogikale teisiti – digiõppevaramu“ (Jüri Kurvits, Tallinna Ülikool); „Robotex – loojate kodulava“ (Ave Laas, RoboTex); „Õpilane kui looja ja leiutaja“ (Terje Tuisk, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur) jt. 11. oktoobril toimunud seminari Võrgustik Võrgutab ettekanded on  varsti järelvaadatavad siin

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: