Festivali korraldaja Riina Nõupuu sõnul on tänavuse festivali sündmusterohkus tingitud koolide, lasteaedade ja noortekeskuste väga suurest huvist osalemise vastu.

„Kui me eelmisel kümnel aastal oleme vaeva näinud selle nimel, et festival oleks tõsiselt üle-eestiline, siis tänavu saame uhkusega öelda, et me oleme selle saavutanud. Festivaliga on seotud rohkem kui 100 asutust ja ligi 2000 inimest,” tutvustas Nõupuu.

„Lisaks juba traditsiooniks saanud sündmustele, nagu õuekino, laborikülastused või teaduskohvikud, toome sellel aastal huvilisteni rahvusvahelise teaduse stand-up-võistluse FameLab, mis toob 30. septembril AHHAAsse kokku nii noorteadlased kui ka juba päris tuntud professorid,” lisas ta.

Festivali tänavuseks peateema on teadus ja ulme. Kaaskorraldaja Annika Vesselovi sõnul sai teema valitud põhjusega, et see annab võimaluse keskenduda tulevikule ja teaduse senisele arengule.

„Selle suure ulme taga on väga tihti teadlaste töö ja pühendumus ning just sellele me soovimegi tähelepanu pöörata,“ rääkis ta. „Üks ulmelisemaid teadusharusid, millele sel aastal keskendume, on sünteetiline bioloogia ja Eesti teadlaste panus sellesse. Festivali raames on meil antud valdkonnale pühendatud nii filmiõhtuid kui ka teaduskohvikuid.“

26.–30. septembrini aset leidev Teadlaste Öö festival toimub 11. korda. Tegemist on mitte ainult Eesti, vaid ka kogu Baltikumi suurima teadusfestivaliga. Teadlaste Öö festivali eesmärk on näidata, et teadus ümbritseb meid kõikjal ning seeläbi innustada noori teadushuvilisi oma eesmärke ellu viima.

Festivali ametlik veebikodu asub aadressil www.teadlasteöö.ee.

Allikas: Teadlaste Öö festivali info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste teadusfestival 28.-29. aprillil
• AHHAA hakkab juhtima Euroopa isetegijate nädalat
• Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus tegevust kogu nädalaks

Kõrgharidus

12.07.2016 jõustusid ja sügisest rakenduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Üliõpilaste stipendiumite liigid, suurus ja määramise üldtingimused“ muudatused. Muudatustega laiendatakse tulemusstipendiumi taotlemise ning erialastipendiumi ja erivajadustega üliõpilaste stipendiumi maksmise tingimusi.

Luuakse võimalus maksta erialastipendiumit osakoormusega õpetajakoolituse õppekavadel õppivatele üliõpilastele. Täpsustatakse erivajadustega üliõpilaste stipendiumi taotlemisega seonduvat ning nähakse ette, et taotlemisel võetakse arvesse üliõpilase poolt täidetav ja mitte täidetud õppekava maht.

Samuti nähakse kõigile enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele ette võimalus taotleda tulemusstipendiumit juhul, kui nad ei ole ületanud õppekava nominaalaega.

Stipendiumite taotlemise õigust laiendatakse ka Eestis viisa alusel viibivatele isikutele. Üldjuhul taotlevad välisüliõpilased elamisluba õppimiseks Eestisse saabumisel semestri alguses. Tulenevalt taotlejate suurest arvust võtab elamislubade menetlemine aega ja seetõttu ei pruugi ilma muudatuseta oluline arv isikuid esimesel semestril stipendiumi saada.

Alanud ehk 2016/17. õppeaastast saabub kõrgharidusreformi üleminekuperioodi tähtaeg. See tähendab, et:

• enne 2013/2014. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õppekulude hüvitamisel kehtivas ülikooliseaduses ning rakenduskõrgkooli seaduses sätestatut ja mitte endisi reegleid;
• enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel kaob ära võimalus akadeemilisel puhkusel olles õppekava täita;
• enne 2013/14. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastel oli kuni eelmise õppeaasta lõpuni õigus taotleda nende sisseastumisel kehtinud süsteemi põhitoetust ning täiendavat toetust. Alates 2016/17. õppeaastast saavad nad taotleda vajaduspõhist õppetoetust ning vajaduspõhist eritoetust, mis on suuremad ning mõeldud laiemale taotlejaskonnale.

Kutseharidus

01.09.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseharidusstandard“ muudatused, mis puudutavad eelkõige kutseõppe lõpetamise tingimusi. Muudatustega pikendatakse kutseõppe kohustusliku kutseeksamiga lõpetamisele ülemineku aega. Kui senise määruse kohaselt pidi alates sellest septembrist sooritama kutseõppe lõpetamiseks kutseeksami, siis muudatusega kehtestatakse kohustuslik kutseeksam alates järgmise aasta septembrist õpinguid alustavatele õpilastele. Varem kooli vastu võetud õpilased võivad lõpetamiseks sooritada kutseeksami, kuid saavad õpingud soovi korral lõpetada ka eriala lõpueksamiga.

Lisaks üldisele tähtaja edasilükkamisele muudetakse lõpetamise tingimusi hariduslike erivajadustega õpilastele ja kutsekeskhariduse õppekava õpilastele. Hariduslike erivajadustega õpilastele jääbki kutseeksami tegemine vabatahtlikuks, kutseõppe lõpetamiseks piisab eriala lõpueksami sooritamisest. Kutsekeskhariduse õppekava õpilastele nähakse täiendavalt ette võimalus teha lõpueksam järeleksamina juhul, kui kutseeksami sooritamine ebaõnnestub.

01.09.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseõppeasutuse lõpudokumentide vormid, statuut ja väljaandmise kord“ muudatused, millega kehtestatakse uus eeltäitmata duplikaadi vorm, millele õppeasutus saab kanda algdokumendi teksti. Senine duplikaadi plank sisaldas eeltäidetud välju, mistõttu oli sellele keeruline kanda kõiki vajalikke andmeid, kuna vastavate tunnistuste, diplomite jms dokumentide vormistused on väga erinevad.

Hinnetelehe muudatus puudutab varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise märkimist. Varasemaid õpinguid ja töökogemust arvestades kantakse hinnetelehele edaspidi moodulite maht ja õpitulemused. Seni tuli hinnetelehele märkida ka moodulist väiksemad üksused (teemad või ained).

Noorsootöö ja huviharidus

08.08.2016 jõustus ja sügisest rakendub uus haridus- ja teadusministri määrus „Noorteühingu aastatoetuse taotlemise, eraldamise, eraldamisest keeldumise tingimused ja kord“. Uue korra kohaselt on noorteühingul võimalik taotleda aastatoetust nii üheks kui ka kaheks kalendriaastaks. Varem sai taotleda vaid üheks aastaks. Kaheks aastaks toetust taotledes peab ühing panustama noortevaldkonna arengukava kõigi nelja valdkondliku alaeesmärgi täitmisse ning kavandama oma tegevused ja eelarve kaheks kalendriaastaks.

Toetus eraldatakse ja toetuse kasutamise lepingud sõlmitakse endiselt iga konkreetse aasta kohta eraldi. Uue korra järgi tuleb eelmise aasta toetuse kasutamise aruanne esitada 15. jaanuariks ja seda arvestatakse järgneva toetuse saamise otsuse tegemisel.

Üldharidus

01.09.2016 jõustus haridus- ja teadusministri määrus „2016/2017. õppeaasta koolivaheajad“, millega kehtestatakse 2016/2017. õppeaasta sügis-, talve-, kevad- ja suvevaheaeg. Alanud õppeaasta vaheajad pandi paika 2015. aasta suvel ning need lähtuvad vanast loogikast, kus kevadised vaheajad on pikemad kui sügisesed ja aastas on neli vaheaega. Õppeaastast 2017/2018 hakkab kehtima riiklike vaheaegade uus süsteem, kus teisel poolaastal on üks lisavaheaeg, et jaotada kevadist õppekoormust ühtlasemalt.

01.01.2017 jõustuvad erakooliseaduse muudatused, mille kohaselt muutub omavalitsustele eraüldhariduskoolide tegevuskulude katmine taas vabatahtlikuks nagu enne 2011. aastat. Linn või vald võib võimalusel erakoole toetada, kui leiab, et vastav kool on kogukonnale vajalik hariduse kättesaadavuse ja mitmekesisuse tagamiseks. Lisaks antakse asutatava erakooli asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele õigus kooli tegevusloa menetlemisel anda arvamus tulevase erakooli kohta.

Üleminekuajal, kuni 2019. aasta lõpuni, saavad erakoolid tegeuskulude katmiseks toetust ka keskvalitsuselt. Riigi tegevustoetus on üleminekuperioodil 75% kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest. Koolidele mõeldud toetus on kohalike omavalitsuste lõikes erinev, kuid mitte suurem kui 87 eurot õpilase kohta kuus. Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud erakoolidele makstakse tegevuskulude toetust märksa suuremas mahus vähemalt 2023. aasta lõpuni.

Riiklikus haridustoetuses muudatusi pole – riik annab erakoolidele jätkuvalt haridustoetust samadel alustel kohalike omavalitsustega.

Kutsete süsteem ja kutsekvalifikatsioonide tunnustamine

01.09.2016 jõustusid (osaliselt ka 09.07.2016) haridus- ja teadusministri määruse „Kutsetunnistuse statuut ja vorm“ muudatused. Need puudutavad eelkõige kutsetunnistusele kantavaid andmeid, näiteks kantakse kutsetunnistusele edaspidi ka kutseeksami keel, ning osakutsetunnistuse vormistamist. Lisaks täpsustatakse duplikaadi väljaandmise korda ja luuakse võimalus taotleda muudetud andmetega kutsetunnistuse duplikaati, kui kutsetunnistuse omaniku isikukoodi on muudetud.

01.08.2016 jõustusid Vabariigi Valitsuse määruse „Kutseregistri põhimäärus“ muudatused. Olulisemad neist puudutasid kooli lõpetajale kooli antud kutse registrisse kandmist. Samuti kantakse muudatuse kohaselt registrisse ka osakutseid puudutavad andmed. Lisaks täiendati kutse andja kohta registrisse kantavaid andmeid ja lisati andmed kutse andmise tasu suuruse kohta.

Olulise muudatusena pole kutseregistris isikule antud kutse avalikustamise kohta vaja eelnevalt isiku nõusolekut küsida. Kuna kutse kehtib ainult kutseregistri kande olemasolul, peavad andmed registri eesmärgi saavutamiseks olema nende kehtivuse ajal avalikud. Kui isik avalikustamisega nõus ei ole, on tal õigus see keelata.

01.01.2017 jõustub (rakendub 01.07.2017) haridus- ja teadusministri määrus „Kutseõppe tasemeõppe õpilaste kutseeksami kulude ülemmäärad“. Määrus puudutab kutse andjaid, kes korraldavad kutseeksameid kutseõppe lõpetajatele. Kutse andjad peavad sel juhul kutse andmise tasu kehtestades arvestama, et ei ületataks kutseeksami väljatöötamise ja arendamise kuludele ning eksami läbiviimisega seotud kuludele kehtestatud ülemmäära.

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Minister Jürgen Ligi andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest
• Noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks rahastamiseks muudetakse seadust

Kolmapäeval, 7. septembril kell 18.00 toimub TÜ loodusmuuseumis uue hooaja esimene õhtu loodusteadlastega pealkirjaga "Kus on seene kodu?". Sel korral on külas oma erialal tuntud ja tunnustatud taimeökoloogid Mari Moora ja Teele Jairus. Nad räägivad, kuidas leida head seenemetsa ning selgitavad, mida nad on seente ja keskkonna seoste kohta avastanud. Vestlust juhib bioloog Veljo Runnel. Vestlusõhtu pilet on 3 eurot.

Neljapäeval, 8. septembril kell 10.00 stardib Tartust Vanemuise 46 eest seeneretk Lõuna-Eesti metsadesse. Mükoloogide Teele Jairus ja Külli Kalamees juhendamisel saab kaasa korjata nii söögiseeni kui ka muid seeni, millest koostatakse seenenäitus TÜ loodusmuuseumis. Retkel osalemise tasu on 7 eurot, lastele 4 eurot. Vajalik on eelregistreerimine telefonil 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

Reedel ja laupäeval, 9.-10. septembril kella 10.00-18.00 on TÜ loodusmuuseumi seminarialal avatud iga-aastane seenenäitus. Tutvuda saab seeneriigi mitmekesisusega kännu- ja kukeseentest kuni väga mürgiste kärbseseenteni. Näituselt leiate pilvikute, puravike, riisikate, heinikute, vöödikute, šampinjonide, kärbseseente, mamplite ja teiste liikide esindajad koos söödavuse ja mürgisuse teabega. Lisaks jagavad mõlemal päeval seeneinfot mükoloogid Kuulo Kalamees ja Külli Kalamees. Seenenäituse külastamine on muuseumipiletiga, mis neil kahel päeval on soodushinnaga: täispilet 4 eurot, õpilased, tudengid ja pensionärid 2 eurot. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

9. ja 10. septembril saab tutvuda TÜ botaanikaaia avamaal puudel ja kändudel kasvavate seentega. Omamoodi puuseente kollektsiooniga saab tutvuda kella 7.00-21.00, avamaa külastamine on tavapäraselt tasuta. Huvilised saavad mõlemal päeval kella 10.00-17.00 osaleda ka otsimismängus "Puuseente rada", osalustasu on 1 euro.

Õhtut loodusteadlastega, seeneretke ja seenenäitust TÜ loodusmuuseumis toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Info:
TÜ loodusmuuseum
Vanemuise 46, Tartu
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
www.natmusuem.ut.ee

TÜ botaanikaaed
Lai 38, Tartu
Tel 737 6180
botaed@ut.ee
www.botaanikaaed.ut.ee

Osalema oodatakse lasteaiaõpetajate 2–4-liikmelisi meeskondi, kuhu võivad kuuluda ka lasteaedade õppealajuhatajad ja direktorid.

Kursuse eesmärk on toetada ja innustada õpetajaid praktilise tegevuse ja kogemusõppe kaudu käsitlema tarbijahariduse teemasid lõimituna õppe- ja kasvatustegevusega. Olulisemad teemad, millest räägitakse, on tarbijakasvatus, kodune majandamine, isiklikud rahaasjad, turundus ja reklaam ning tarbija õigused ja kohustused.

Kursus toimub oktoobrist juunini Tartus ja selle maht on 64 tundi.

Kursusele kandideerimiseks tuleb esitada elektrooniline motivatsioonikiri teemal „Tark tarbimine meie lasteaias”. Motivatsioonikirja oodatakse 100 sekundi videona 19. septembriks aadressil marge.kimmel@ut.ee.

Kursuse läbiviimist toetab tarbijakaitseamet.

Teemaveeranditel viiakse läbi ka veebiseminare, veebikursusi, eksperimente, projekte, konkursse jm, ilmuvad artiklid ja tutvustatakse töövahendeid ning äppe. Proovime lõimida õppeaineid, kooliastmeid, kogukonda ning paneme tehnoloogia enda kasuks tööle. 

Teemaveerandid on järgmised: 

• (september-oktoober) I Digipädevus on koolis! Väljakutseks on lõiming koolisiseselt;
• (november-detsember) II Digivärskendus, kus väljakutseks ammu unustatud vana;
  
  NB! III ja IV TEEMAVEERANDIT EI TOIMU! 
• (jaanuar-veebruar) III Kaasav tulevikuharidus;
• (märts-mai) IV Lõiming ja koostöö.

Teemaveerandite väljakutsed.  

Nutikat kooliaastat! 

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus  

Foto pärit Wikipediast. 

Samal teemal:

• Koolielu ainekuud kokkuvõetuna
• Õppija kuu: HTML programmeerimiskeskond
• Ainekuud: selgus sotsiaalainete kuu parim õppematerjal
• Koolielus algas keeltekuu

Loe tervituse täisteksti ja vaata videot ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• Minister Jürgen Ligi andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest
• Uus kooliaasta arvudes: haridusministeeriumi kokkuvõte
• President Ilves andis üle hariduspreemiad

Kooliaasta 2016/2017 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused

Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid

31. augustil Tallinna Tööstushariduskeskuses toimunud pressikonverentsil rääkis minister Ligi, et hea hariduse andmise eeldus on koostöö tööandjatega ning selge teave, mida tööturg vajab. „Kutseõppes paneme suuremat rõhku õpipoisiõppele. Lähiaastatel panustame sinna üle 13 miljoni euro ning aastaks 2020 plaanime luua kokku 8000 õppekohta,“ ütles minister. Õpipoisiõpe toimub 2/3 ulatuses tööandja juures ning uuel õppeaastal laieneb see ka kutsekeskhariduse tasemele.

Õppe ja tööturu nõudmiste kokku viimiseks analüüsitakse OSKA raames tööturul vajalikke oskusi  ja koolitusvajadust. Kevadel valmisid soovitused IKT, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala valdkondades. Sügisel on valmimas soovitused masina- ja metallitööstuse ning sotsiaaltöö valdkonnas.

Minister tõi välja, et suuremat tähelepanu hakatakse pöörama laste ja noorte liikumisharjumustele. Tartu Ülikooli liikumislaboriga koostöös väljatöötamisel olevaid nutikaid lahendusi testitakse kümnes koolis üle Eesti. Noorte huvitegevuse laiendamiseks kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades saavad omavalitsused järgmisest aastast lisatoetust 6 miljonit ja alates 2018. aastast igal aastal kokku 15 miljonit eurot.

Olulise teemana rõhutas minister arenguid koolivõrgu korrastamisel, mis jätkub uuel õppeaastal riigigümnaasiumite avamisega Hiiumaal, Põlvas ja Valgas. „Sellega saab kogu Lõuna-Eesti kaetud riigigümnaasiumitega. Samal ajal panustame põhikooli- ning erivajadusega õpilaste koolivõrgu taristu õpilaste arvu muutusega vastavusse viimisesse,“ rääkis minister ning märkis, et koolivõrgu korrastamisega muutuvad paremaks nii koolide õppetingimused kui ka õpetajate palgad.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti koolid lähevad viiele vaheajale üle 2017/2018. õppeaastast
• Riik suunab üle 54 miljoni euro seitsme teadus- ja õppehoone ehitusse
• Huvitegevuse riikliku toetussüsteemi rakendamiseks muudetakse seadust

HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla: 

Tere tulemast kooli! 

Augustikuu viimane nädal andis igal pool mõista – liikluses, kaupluses ja muus melus –, et läheneb tänane tähtis päev, 1. september. Tore on astuda kooli, kus sind tervitab rõõmsalt silt „Tere tulemast meie kooli!“. Endalgi tekib kohe tunne, et sooviks siia jääda ja õppida. 

1. septembril on ilus nimi – tarkusepäev. Paneb ennastki mõtlema, et kus siis mina täna ja edaspidi tarkust ammutan, ning tekitab tahtmise ka lapselikult ja õhinal, astrid käes, üle kooliläve astuda. 

HITSA on suvest ammutanud palju energiat ja uusi vahvaid mõtteid, mida teiega algaval õppeaastal jagada. Nutiklassis on tolm pühitud ja uued vidinad ootavad põnevusega särasilmseid õpetajaid, et õppeaasta tuleks igati innovaatiline. Palju põnevaid üritusi ja kohtumisi ootab meid ees, et meie digipädevused areneksid ja digipööre koolielus igapäevaselt kinnistuks. Tuleb igati töine ja meeleolukas sügis, talv ja kevad.

Nutikat uut kooliaastat!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Arvutijoonistuste võistlus annab osalejatele võimaluse kasutada arvutit aktiivseks loominguks ja eneseväljenduseks ning siduda omavahel eri aineid: ajalugu, loodus-, ühiskonna-, kunsti- ja arvutiõpetust.

„Sel aastal on võistlus esmakordselt pühendatud ajalooteemadele, partneriteks oma uue maja ja näituste avamiseks valmistuv Eesti Rahva Muuseum ning juba 22. korda aasta lindu valinud Eesti Ornitoloogiaühing. "Looduse kujutamine on joonistusvõistlustel osalejaid alati paelunud, seepärast on tänavuse aasta linnu ‒ rasvatihase ‒ tarvis ka omaette teema,” ütles EENeti üldosakonna juhataja Anne Märdimäe.

Võistlus toimub neljas vanuserühmas: kuni 10aastased, 11-13aastased, 14-18aastased ning vanemad kui 18aastased. Iga osaleja võib võistlusele esitada kuni viis arvutijoonistust.

Osalejad saavad valida kaheksa teema vahel:

Vaata, mida ma muuseumis nägin!
Elu ilma elektrita
Vöökirja saladus
Üks masin võidab sada sulast
Rabarahvas
Tii-tii-digitihane
Avastati vana laev
Must lagi oli meie toal

Tingimustega tutvuda ja pilte esitada saab aadressil http://joonistaja.eenet.ee.

Auhinnatud saavad nii parimate piltide autorid kui ka parimad juhendajad – eraldi premeeritakse nii neid juhendajaid, kellel on kõige rohkem juhendatud pilte, kui ka neid, kelle juhendamisel jõuab enim pilte lõppvõistlusele.

Võistlust korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus EENet koos Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti ornitoloogiaühinguga.

EENet viib arvutijoonistuste võistlusi läbi alates 2002. aastast, mil tähistati kümne aasta möödumist esimese interneti püsiühenduse käivitamisest Eestis. 14 aasta jooksul on  esitatud rohkem kui 60 000 pilti, millega saab tutvuda võistluse lehel http://joonistaja.eenet.ee.

Avapilt: 2015. aasta võistlustöö, autor on 6-aastane Ruuben Sildre. "Maailma koristamine algas siit".

Samal teemal:

• EENet tähistab 23. tegevusaastat
• Selgusid EENeti 2015. aasta arvutijoonistusvõistluse tulemused
• EENeti kalakaamera alustas uut hooaega

“Kui palju raamatuid täpselt saadeti on veel vara täpselt öelda, sest sorteerimine alles käib. Küll aga annab kogusest vihje see, et meile saadetud raamatute transportimiseks tuli tellida eraldi veoauto,” rääkis kampaania eestvedaja, Itella SmartPOSTi müügi- ja turundusjuht Alice Vergi. Pea teist sama palju toodi raamatuid otse kampaaniapartneri MTÜ Aarete Laegas sorteerimiskeskusesse. “Oma märkimisväärse panuse andis ka Apollo, kes pani erinevas vanuses lastele välja suure hulga täiesti uusi raamatuid,” lisas Vergi.

Kasuperesid toetava MTÜ Igale Lapsele Pere eestvedaja Jane Snaithi sõnul jõuavad kõik raamatud õige pea kasuperedeni üle Eesti. “Üks osa anti üle juba kampaania lõpuüritusel, kuid palju lugemisrõõmu jõuab lasteni veel septembrikuu jooksul,” lubas Snaith. Kampaaniapartnerid tänavad kõiki, kes oma panuse andsid. “Kõige siiram tänu avaldub läbi õnnelike laste, kes mõnda uut raamatut käes hoiavad ja lugemisrõõmu tagasi peegeldavad,” lisas ta.

Pakkide saatekulust saadud summa antakse üle MTÜ-le Igale Lapsele Pere, et katta nende poolt peatselt väljaantava tõlkeraamatu “Poiss, keda kasvatati nagu koera” kulusid.

Galerii: 29. septembril toimunud Itella SmartPOSTi heategevuskampaania “Uuele ringile!” lõpuüritusel luges kampaania patroon Leelo Tungal lastele oma raamatuid ning rääkis, kuidas lasteraamatud ning nende kangelased sünnivad. Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingu poolt olid kohal lugemiskoer Cosmicule koos oma juhi Kairi-Kristlin Bramanisega, kellele said lapsed jutukesi ette lugeda. Lastega mängisid ja tegid koerusi teraapiakoeratiim Maarja Antov ja Lulu. Skizze Stuudio juhataja viis läbi joonistamise töötoa ning kõik lapsed said kaasa Apollo poolt kampaania raames välja pandud raamatud.

Allikas: SmartPosti pressiteade. Fotod pärinevad ülalpool mainitud galeriist. 

Samal teemal:

• Pardiralli konkurss "Miks ma linde ei toida"
• Toimetulekuraskustes perede lastele kogutakse koolitarbeid
• Heategevuslik kontserdisari "Eesti mõisad 2015" toetab Rogosi mõisakooli pillifondi