Minister Jürgen Ligi andis ülevaate algava õppeaasta olulisematest teemadest


Avaldaja:Madli Leikop01. September 2016

Kooliaasta alguse pressikonverentsil rõhutas minister Jürgen Ligi vajadust muuta õpet tööturu vajadustele vastavaks, panustada enam koolivõrgu sisulisele arendamisele ning pöörata suuremat tähelepanu nii laste liikumisharjumustele kui ka huvitegevuse võimaluste mitmekesistamisele.

Kooliaasta 2016/2017 kõikide valdkondade tähtsamad tegevused

Kooliaasta alguse pressikonverentsi slaidid

31. augustil Tallinna Tööstushariduskeskuses toimunud pressikonverentsil rääkis minister Ligi, et hea hariduse andmise eeldus on koostöö tööandjatega ning selge teave, mida tööturg vajab. „Kutseõppes paneme suuremat rõhku õpipoisiõppele. Lähiaastatel panustame sinna üle 13 miljoni euro ning aastaks 2020 plaanime luua kokku 8000 õppekohta,“ ütles minister. Õpipoisiõpe toimub 2/3 ulatuses tööandja juures ning uuel õppeaastal laieneb see ka kutsekeskhariduse tasemele.

Õppe ja tööturu nõudmiste kokku viimiseks analüüsitakse OSKA raames tööturul vajalikke oskusi  ja koolitusvajadust. Kevadel valmisid soovitused IKT, metsanduse ja puidutööstuse ning arvestusala valdkondades. Sügisel on valmimas soovitused masina- ja metallitööstuse ning sotsiaaltöö valdkonnas.

Minister tõi välja, et suuremat tähelepanu hakatakse pöörama laste ja noorte liikumisharjumustele. Tartu Ülikooli liikumislaboriga koostöös väljatöötamisel olevaid nutikaid lahendusi testitakse kümnes koolis üle Eesti. Noorte huvitegevuse laiendamiseks kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste valdkondades saavad omavalitsused järgmisest aastast lisatoetust 6 miljonit ja alates 2018. aastast igal aastal kokku 15 miljonit eurot.

Olulise teemana rõhutas minister arenguid koolivõrgu korrastamisel, mis jätkub uuel õppeaastal riigigümnaasiumite avamisega Hiiumaal, Põlvas ja Valgas. „Sellega saab kogu Lõuna-Eesti kaetud riigigümnaasiumitega. Samal ajal panustame põhikooli- ning erivajadusega õpilaste koolivõrgu taristu õpilaste arvu muutusega vastavusse viimisesse,“ rääkis minister ning märkis, et koolivõrgu korrastamisega muutuvad paremaks nii koolide õppetingimused kui ka õpetajate palgad.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

 

Haridus- ja Noorteamet