Festivali eestvedaja Ott Karulini sõnul on varasemate aastatega võrreldes tänavu kirju valik erinevatest arutelurvormidest. Lisaks klassikalistele paneeldiskussioonidele saab osaleda ka kaasavate tegevustega aruteludes, näiteks käia elavas raamatukogus või kohtingul randlasega. “Tahame pakkuda Paidesse kohale tulnud inimestele võimalust ka ise enam kaasa rääkida. Avalik arutelu ei pea olema miski, kus räägivad vaid poliitikud ja eksperdid ning ülejäänud kuulavad. Püüame erinevate aruteluvormidega luua rohkem võimalusi oma arvamuse avaldamiseks ja sõna sekka ütlemiseks,” sõnas Karulin.

Festivali kavas on tänavu ligi 230 arutelu 40 erineval temaatilisel arutelualal, teiste hulgas julgeoleku-, hariduse-, ettevõtluse-, maaelu-, linnaruumi- ja tööeluala. Programmis orienteerumisel on abiks koostöös Teliaga valminud Arvamusfestivali äpp, mille abil on lihtne koostada oma kava, teha valikuid mahukas programmis, orienteeruda festivalialal ja olla kursis kõigega, mis arvamuste festivalil toimub. Võrreldes eelmise aastaga on seekord rohkem ka aruteludeväliseid tegevusi. Nii näiteks saab Rändealal virtuaalreaalsuse abil kogeda, kuidas elab pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda lahkamisnuku lahkamisel.

Tänavusel Arvamusfestivalil on avatud ka lastehoid ja kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda Hullu Teadlasega, osaleda ürdivõi meisterdamise ja maitsmise töötubades.

Avatud on Arvamusfestivali kunstinäitus “Raputada, mitte segada. Valik Eesti videokunsti 1997-2015.” Koostöös Kumuga valminud ja kuraator Kati Ilvese poolt spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud näitus toob vaatajani valiku ligi kahekümne aasta jooksul valminud videokunstiteostest, mis oma loomishetkedel on osutanud erinevatele ühiskonnas toimuvatele arengutele või probleemidele ja astunud nendega dialoogi.

Koos hooandjatega panevad Arvamusfestivalile õla alla Eesti Rahvusringhääling, Eesti Meedia, Avatud Eesti Fond, Vabaühenduste liit EMSL, Euroopa Komisjoni Eesti Esindus, Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis, Paide linn, Järvamaa Omavalitsuste Liit, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Swedbank, Telia, UC Rent, Eesti Energia, SpeakSmart, Grifs ja paljud teised.

Arvamusfestivali programm on leitav http://www.arvamusfestival.ee/kava

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. Arvamusfestival 2015.

Samal teemal:

• Õpiorg Arvamusfestivalil - tutvu kavaga!
• Rahva Raamatu aed Arvamusfestivalil: lugemine peaks olema arvamise eelduseks
• Arvamusfestivali programm 2016: sünteetilisest bioloogiast kuni tööturu probleemideni

23 tegevusaasta jooksul on EENet pakkunud teadus- ja haridusasutustele eriteenuseid ja -lahendusi, mis vastavad just nende vajadustele: ülikiire ja turvaline võrguühendus (10 Gbit/s), teadusarvutusressursid, haridus- ja teadusasutustevaheline autentimise ja autoriseerimise taristu, sertifitseerimisteenused. Lisaks aitab EENet kaasajastada koolide digitaristut ning nõustab hariduse infosüsteemide EKIS, ÕIS ja KRATT kasutajaid.

16 aastat on EENet ühendanud Eesti akadeemilist kogukonda väliskolleegidega GÉANTi võrgu kaudu, mida kasutab 50 miljonit teadlast ja haritlast 10 000 Euroopa institutsioonist. EENeti töötajad arendavad igapäevases globaalses koostöös innovaatilisi teenuseid (usaldus- ja identiteedilahendused), samuti panustavad nad GÉANTi võrgu kaudu föderatsioonide töösse (eduroam, eduGAIN, eduPERT), pilvetehnoloogia kasutuselevõttu ning aitavad koguda ja analüüsida Euroopa teadus- ja haridusvõrkudes toimuvat.

Foto: ekraanitõmmis.

Samal  teemal:

• EENeti arvutijoonistuste võistluse võitjad on selgunud
• EENeti kalakaamera alustas uut hooaega
• Metsa saab alati tuppa tuua
   

"Vaikuseminutid" on juba varasemast paljudele õpetajatele-õpilastele tuttavad oma tähelepanu ja meelerahu lühiharjutustega. Keskendusmisvõimet toetavad harjutused võtavad väikese osa koolipäevast, aga aitavad oluliselt kasvatada õpilaste eneseteadlikkust ja kohalolu.

Õpilaste eluks vajalike oskuste laiendamiseks on oma õla alla pannud Tagasi Kooli meeskond koos tegevõpetajatega. 7.-12. klasside õpilastele sünnib karjääriõpetuse ja ettevõtlikkuse valikkursuse mudel, kus kursuse sisu loovad ja korraldavad õpilased ise.

Kalamaja Avatud Kool on algatus, mille raames luuakse 2017. aastal Eestisse uut tüüpi kool ning juba sel sügisel alustab huvikool koos põnevate linnalaagritega. Loodavas koolis hakkavad koos õppima erineva koduse keelga lapsed ning keelekümbluse vormis õpitakse ära nii eesti, vene kui inglise keel.

Loe lähemalt Huvitava Kooli blogist!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Direktor Kaarel Rundu: selleks, et teiste silm särama hakkaks, peab ka enda silm särama
• Vahetusõpilane avardab maailmapilti, kui annad talle võimaluse
• Haridusalgatused seadsid ühised eesmärgid

Toetuse andmise eesmärk on toetada võrgustike tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse suurenemist ning kujundada välja nende roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel selleks, et aidata kaasa õppekava rakendamisele, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamisele ning professionaalse kapitali arendamisele.

Projektitoetuse taotlusvoor on osa tegevusest „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“, mida viiakse ellu Elukestva õppe strateegia 2020 „Pädevate ja motiveeritud õpetajate ning haridusasutuste juhtide programmi“ raames ning toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist. Elukestva õppe strateegias 2020 viidatakse koostööle selle kõige erinevamates vormides kui haridussüsteemi edu võtmele. Õpetajaid ja koolijuhte ühendavatel ühendustel on oluline roll koostöise töökultuuri kujundamisel haridusvaldkonnas ja haridusuuenduste ellu rakendumisel, muutes oluliseks nende organisatsioonide tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse toetamise.

Taotlusvoor on avatud 10. augustist kuni 19. septembrini 2016 ja selle eelarve kogumaht on 100 000 eurot. Maksimaalne toetus ühe taotluse kohta on kuni 3000 eurot ühes taotlusvoorus.

Vajalik informatsioon ja dokumendid on leitavad aadressilt www.innove.ee/vorgustikud

Avanenud taotlusvooruga seoses toimub ka kaks infopäeva – 17. augustil Tallinnas ja 22. augustil Tartus. Info kodulehelt!

Allikas: SA Innove. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• PÜÜK 10: liidriõpe inspireerivate töötubade abil
• Riik toetab 6,8 miljoni euroga koolijuhtide ja õpetajate professionaalset arengut
• Ajarännak ja innovaatiline õpilugu aineühenduste koostööpäevadel
• PÜÜK 9: andekus vajab rohkem vabadust

ERRi uudisteportaalis kirjutab arutelukoolitaja ja moderaator, arvamusfestivali moderaatorite koolitaja Marleen Pedjasaar, et arutelusid on festivalil kahe päeva jooksul sadu. Räägitakse pea kõigest, kultuurist julgeolekupoliitikani, poliitikast maaeluni, teadusest terviseni, arengukoostööst ettevõtluseni, kodanikuühiskonnast energeetikani.

Teadlased aga teavad rääkida, et liiga palju valikuid võib õnne asemel hoopis õnnetuks muuta. Järgnevad mõned soovitused, kuidas arvamusfestivali pakutavas valikutekülluses õnn leida, kahest päevast maksimumi võtta ning enda jaoks just kõige sobivamad arutelud välja noppida. Loe soovitusi ERRi uudisteportaali artiklist!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Sotsiaalainete nädalal Pärnu Ühisgümnaasiumis olid vaatluse all heategevus, vihakõne ja sõnavabadus
• Mitmekülgne ja rahvarohke digikoolipäev Õpiorus
• Olulisest ja mängulisest õpetamise kunstist
• Vestlusõhtu “Laps räägib siis, kui kana pissib? Noorte võimalused ühiskonnas kaasa rääkida”

Uue õppeaasta avatakse seenematkaga Sagadisse. Seenematk toimub pühapäeval, 28. augustil. Et tegemist on nädalavahetusega, siis on oodatud ühinema ka pereliikmed. Väljasõit Tallinnast on kell 9.00, tagasi ollakse kell 18.00. Lõunal korraldatakse lõkkeplatsil piknik. Kõnnitakse Sagadi lähistel seeneradadel, külastatakse RMK Oandu looduskeskust, seeni teab ja tutvustab Veiko Kastanje.

Huvilistel registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com või telefonil 5523290 hiljemalt 23. augustiks k.a.

Osavõtumaks on 10 eurot, Loodusainete Õpetajate Liidu liikmetele 8 eurot, lastele tasuta. Osalustasu eest korraldatakse bussitransport.

Pärast registreerimist ja vastust-kinnitust tuleb osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele nr EE922200001120061999  Swedpangas. Lisage selgitusse oma nimi.

Lisainfo: Anne Kivinukk, anne.kivinukk(ät)gmail.com

Samal teemal:

• Tigudega saab nüüd telefoni abil tuttavaks
• Osale Tartu- ja Jõgevamaa külastuskeskuste ühises suviseses külastusmängus!
• 9500 noort osales tänavusel metsaviktoriinil

Riik hakkab huviharidust ja huvitegevust täiendavalt toetama järgmise aasta septembrist. Riigi eelarvestrateegias 2017-2020 on selleks ette nähtud 2017. aastal 6 miljonit eurot ja alates 2018. aastast 15 miljonit eurot aastas. Riikliku lisatoetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Kavandatava seadusemuudatusega luuakse võimalus eraldada riigieelarvest kohalikele omavalitsustele toetusi noorte huvihariduseks ja huvitegevuseks.

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi rõhutas, et riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. „Riigi lisatoetus peab parandama huvitegevuse ja huvihariduse kättesaadavust ja mitmekesisust, aitama kaasata noori, kes seni kõrvale jäänud, ning tagada rohkem valikuid,“ märkis minister Ligi. „Eesmärk on, et omavalitsused pakuksid huviharidust ja huvitegevust vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia.“

Robootikaring lasteaias

Eelnõu kohaselt võetakse valdadele ja linnadele eraldatava lisaraha suuruse arvestamisel aluseks erinevad komponendid. Kättesaadavuse komponent moodustab 30% ning selle puhul lähtutakse omavalitsuse territooriumil elavate noorte arvust, puuetega noorte arvust ja toimetulekuraskustes peredes elavate noorte arvust vanuses 7-19. Mitmekesisuse tagamise komponent moodustab 70% ning see arvutatakse noorte arvu ja puuetega noorte arvu alusel. Toetuse eraldamise täpsed tingimused ja kord sätestatakse valitsuse määrusega.

Eelnõu näeb ette, et vallad ja linnad koostavad täiendava toetuse kasutamise kava, milles tuuakse välja huvihariduses ja huvitegevuses osalevate noorte arv, osalemise võimalused, kirjeldatakse kitsaskohad ja tegevused nende lahendamiseks. Ülevaade tegevuste tulemustest ja osalevate noorte arvust esitatakse igal aastal Eesti Noorsootöö Keskusele.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus on eelnõu kohaselt üks osa kogu riiklikust huvihariduse ja huvitegevuse lisarahast, moodustades sellest 95%. Teine osa riiklikust lisatoetusest on mõeldud Eesti Noorsootöö Keskusele omavalitsuste koostöö edendamiseks, nõustamiseks ja seireks – eesmärk on toetada omavalitsusi noorte huvihariduse ja huvitegevuse planeerimisel, elluviimisel ja tulemuste hindamisel. Kolmanda osa moodustab toetus huvialavaldkondade esindusühingutele kvaliteedi parandamiseks, näiteks metoodikate arendamiseks, koolitusteks ning võrgustikutöö ja infovahetuse soodustamiseks.

Robotex 2015. Robootika pakub noortele huvi

Taustainfo

Valitsus kiitis noorte huvitegevuse kontseptsiooni heaks tänavu 10. märtsil ning tegi Haridus- ja Teadusministeeriumile ülesandeks valmistada ette selle rakendamiseks vajalikud muudatused õigusaktides.
Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures.
Statistikaameti andmetel elab Eestis 7-19-aastaseid noori praegu 169 554.
Huvikoolides õpib 2015/2016. õppeaastal EHISe andmetel 66 803 noort, üldhariduskoolide huviringides osaleb 72 810 õpilast.

Allikas: HTMi pressiteade. Fotod: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Inspiratsioonipäev "Kõik on võimalik! Huviharidus päästab maailma!"

Programm - isetekkeline ja üllatav

Arvamusfestivali tuuma moodustavad arutelud, mis on sündinud jaanuaris toimunud ideekorje tulemusel. Kuna arutelusid on üle kahesaja (!), on tõelisel aruteluhuvilisel soovitatav juba enne festivali programmiga tutvuda ning Arvamusfestivali kodulehel endale isiklik kava kokku panna. Oma kava saab festivali ajal jälgida ka Arvamusfestivali äpist.

“Kõige olulisem soovitus on planeerida päeva vähemalt üks arutelubingo ehk osaleda mõnel arutelul endale justkui kaugel teemal, sest siis on tõenäosus ka tegelikult uusi ideid saada isegi suurem, kui tuntud arvamusliidrite ja koduste teemade järel joostes,” soovitab festivali eestvedaja Ott Karulin.

Sel aastal on varasemast märksa enam kaasavaid aruteluvorme. Miks mitte kogeda Rändealal virtuaalreaalsuse kaudu, kuidas elab Za'atari pagulaslaagris Jordaanias Sidra-nimeline tüdruk või osaleda Tööelualal toimuval karjäärinõustamisel või tagurpidi tööintervjuul?

Programmist saab leida 8 arutelu inglise keeles ning 6 arutelu vene keeles, aga ka jälgida terve päeva Rändealal toimuvat sünkroontõlkega inglise keelde. Teiste keelte kõrvuti saab sellel aastal esmakordselt jälgida Kodanike Euroopa ja Tööeluala reede arutelusid eesti viipe keeles.

Kultuur kui arvamusavaldus

Mitte kunagi varem pole Paide kesklinnas paralleelselt toimunud nii palju eriilmelisi kultuuriüritusi kui tänavu. Meelelahutusprogrammi Reede@Paide valikus on nii salongorkester, Meisterjaan, Ans Andur, Würffel,  tantsuline plaadimuusika kohvikus Meer jpt. Hommikutundideni keerutavad plaate DJd Madis Aesma, Kersten Kõrge ja Kaarel Valter. Hommikutundideni otseses mõttes, sest juba kl 7.30 Elu( )tuppa kogunedes saab ühineda loodusretke juhi Veljo Runneliga, et vaadata ringi Paide vallimäel ja ümbruskonnas, uurida, kes elab Paides.

Kindlasti ei tohiks ilma jääda koostöös Kumuga spetsiaalselt Arvamusfestivali jaoks kureeritud videokunsti näitusest Raputada, mitte segada, mille abil näidatakse, et ka visuaalne kunst võib arvamusavaldusena toimida.

Festivali kultuuriprogrammile paneb punkti laupäeval kell 21.30 pärast iga-aastast erakonna esimeeste debatti algav Psühhodisko Festivaliklubis.

Lastele oma festival

Lisaks lastehoiule on tänavusel Arvamusfestivalil avatud ka kaks lasteala, kus lapsed saavad kahe päeva jooksul mängida Eesti ajalooga seotud mänge, kohtuda klouniga, osaleda ürdivõi meisterdamise- ja maitsmise töötubades. Kuuma päikese eest saab varjuda koopasse, kus näidatakse multifilme.

Eesti piimandusmuuseumil on Arvamusfestivalil kaasas 1905. aasta võimasin, millega tehakse kohapeal head ja värsket võid. Laupäeval viib Hull Teadlane Tartu Ülikooli muuseumist läbi 4 töötuba. Töötoas “Nähtav ja nähtamatu heli” uuritakse heli omadusi ja helide levimist. Pannakse metalltorud laulma ja saab teada, mis asjad on Chladni kujundid.

Mitmekesine toidukultuur

Festivali toitlustuse puhul on mõeldud sellele, et iga osaleja leiaks endale sobiva ning annaks võimaluse ka uutele maitsetele. Festivali toitlustusjuht Mart Uusjärv on püüdnud kombineerida terviku erinevatest maitsetest ning tegijatest: “Festivali ajaks loodud kohvikutes on Eesti köögi kõrval esindatud ka india, usbeki, jaapani maitsed. Oma lemmiku leiavad nii liha- kui ka taimetoidu fännid ning tervislike smuutide austajad. Esindatud on pealinna ja Järvamaa tippkokad ja oma uksed avavad ka kodukohvikud,“ kirjeldas Uusjärv.

Kohale jõudmine ja majutus

Festivalile saab sellel aastal jõuda muuhulgas koos Linnaruumi ala kahekordse punase pealt lahtise turismibussiga, mis stardib Tallinnast kl 13.00 ning Paidesse saabumisega transformeerub ülemine dekk arutelualaks.

Osalejatele, kellel festivali ajaks veel majutus broneerimata, on korraldajad koostanud ülevaatliku lehe, kus kõik majutusvõimalused kirjas. Appi tulevad nii Järvamaa kodumajutajad, Särevere õpilaskodu kui telklad. 

Allikas: Arvamusfestivali pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Õpiorg Arvamusfestivalil - tutvu kavaga!

Suvekooli kümnenda sünnipäeva puhul toimunud vastuvõtul tervitas osalejaid Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. „Eesti keele õpetajad teevad laias maailmas väga olulist tööd, sest keeleoskus võimaldab lastel ja noortel tagasi pöörduda oma juurte juurde ning saada osa Eesti elust, ükskõik kus nad parasjagu viibivad,“ sõnas Lepajõe.

Keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul on tänavuse suvekooli märksõnadeks „praktikult praktikule“. Osalejad tutvustavad kolleegidele nii oma koole, kus nad õpetavad, õpetamiskogemusi kui õppematerjale. Lisaks tutvuvad õpetajad Lahemaa keele- ja kultuurimaastikuga ning saavad teadmisi õuesõppest. Suvekooli lahutamatuks osaks on tavapäraselt ka kultuuriprogramm.

Suvekooli tegevust rahastab Haridus- ja Teadusministeerium rahvuskaaslaste programmi kaudu, suvekooli korraldab Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Metsaülikool keskendub infotehnoloogiale ja haridusele
• 11 riigi tudengid tulevad Pärnusse rahvusvahelise õiguse suveülikooli
• Suveülikool haarab kogu Eesti
• Stockholmis toimub üleilma eesti keele õpetajate kohtumine

Toetuste eesmärk on parandada võõrkeelte õppe kvaliteeti koolides, pakkuda eesti keelest erineva emakeelega inimestele rohkem võimalusi riigikeele õppimiseks ning soodustada keelteõppe alast koostööd erinevate haridusasutuste vahel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtneri sõnul saavad võõrkeeleõpetajaks õppivad üliõpilased ning juba töötavad õpetajad võimaluse tasuta sooritada rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid. „Mida rohkem on meie koolides rahvusvahelise testi teinud õpetajaid, seda kindlam on keeleõppe kvaliteet,“ märkis Kärtner. Võõrkeeleõpetajaks õppijatele ja võõrkeeleõpetajatele hüvitatakse kulud, kui nad sooritavad rahvusvahelise eksami C1 või C2 tasemel.

Selleks, et parandada ebapiisava riigikeeleoskusega inimeste toimetulekut tööturul, luuakse neile  keelepraktika ja stažeerimise võimalusi piirkondades, kus on selle järele kõige suurem vajadus.

Lisaks toetatakse erinevate haridusasutuste riigi- ja võõrkeelte alaseid koostööprojekte, mille eesmärk on parandada inimeste keeleoskust, soodustada lõimumist ning tutvustada osalejatele võimalikke haridusvalikuid.

Taustainfo

Avatud taotlusvooru kuulutab välja sihtasutus Innove.
Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest finantseeritakse kuni 702 243 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 123 927 eurot.
Toetatavad keeleõppetegevused on osa elukestva õppe strateegia programmist „Tööturu ja õppe tihedam seostamine".

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Keelekümblusprogrammi aastakonverents "Keelepädevus aineõppes"
• Õpi suvega selgeks uus võõrkeel
• Juhani Koivuviita: keeleoskus avab uksed inimeste südamesse
• Keeltekuu: soome keelt tasub õppida nii koolis kui hiljemgi