Irene Käosaare sõnul on lapsehoid ja alusharidus on täna reguleeritud erinevates seadustes, mis ei võimalda luua ühtset süsteemi, et pakkuda lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu sõltumata omandivormist.

Lapse vanusega suureneb alushariduse osakaal ja väheneb lapsehoiu osakaal. Alla kolmeaastaste laste puhul on oluline sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste toetamine, alates 3aastastest lastest peab olema loodud võimalused alushariduseks lasteaias.

Lasteaiarühmas peab olema vähemalt üks kõrgharidusega õpetaja ja lisaks kutse- või täiendusharidusega õpetajat abistavad töötajad.

Väljatöötamisel oleva seaduse kohaselt saavad ka lapsehoiud taotleda alushariduse võimaldamise õigust, selleks nad peavad tõendama õpetajate ja lasteaia õppekava olemasolu. Samuti vaadatakse üle lapsehoidjatele kehtestatud kutse- ja koolituse nõuded, need peavad muutuma rohkem lapse sotsiaalseid ja mänguoskusi toetavaks.

„Tulevikus muutub paremaks ka lapsehoiu kvaliteet, kavas on kehtestada sisulised nõuded lapsehoiule ja uuendada lapsehoidjate kutsestandardit,“ ütles Irene Käosaar.

Muusika- ja liikumistunnid on väga tähtsad

Kuna viimastel päevadel on lasteaiaõpetajad murelikult küsinud, kas lasteaedadesse ei pea enam eraldi muusika- ja liikumisõpetajate ametikohti looma, siis toonitas Irene Käosaar, et lasteaedadest aineõpetajate kaotamise plaani riigil kindlasti ei ole.

„Eelmisel suvel kinnitatud määrusega viidi eelkõige väiksemates lasteaedades paindlikku töökorraldust silmas pidades õigusakti võimalus, et muusika- ja liikumistunde võib läbi viia ka rühmaõpetaja,“ lausus ta.

„Personali miinimumkoosseisu näol pole tegu reegli, vaid pigem erandiga: ainult kindla vajaduse ja valmisoleku korral on võimalik lasteaia juhil töö korraldada ka nii, et muusika- ja liikumisõpetajat eraldi ei ole ja selle töö teevad ära rühmaõpetajad või leitakse lahendus koostöös teiste lasteaedade ja koolidega,“ ütles Käosaar ja rõhutas, et ministeerium on seisukohal, et enamikes lasteaedades on ka tulevikus tööl muusika- ja liikumisõpetajad.

Alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni alusel töötatakse uus seadus välja tänavu suveks ja plaanide kohaselt jõustub see 2017. aastal.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Eesti–Soome alushariduse juhtimiskonverents vaatab juhtimise tulevikku
• HITSA koolitusel õpetatakse tõsiseid asju mängu kaudu

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koolitus „Targad elektroonilised (Makey Makey, LittleBits, Philips Hue) ja robootilised vidinad (Bee-Bot, Ozobot, Edison)“ toimus esimest korda 9. mail HITSA nutiklassis. Koolituse sihtrühm on lasteaia- ja klassiõpetajad. Järgmised koolitused on 17. mail Tartus ja 25. mail Tallinnas, ehkki peab kohe lisama, et grupid on juba täis. Keda vidinate tundmaõppimine huvitab, siis edasiste koolituste osas tuleks jälgida HITSA koolituskalendrit. 

Teadmised mängu kaudu

„Kõik vahendid, mida sellel koolitusel tutvustame, on maailmas olemas olnud alla kahe aasta, nii et väga palju õppematerjale nende kohta veel ei ole,“ ütles HITSA koolituse läbiviija Janika Leoste. „Need vidinad on tulnud turule ja haaranud õpetajate südame. Me tutvustame tegelikult maailmas üha enam levivat suundumust: õpetada tõsiseid asju läbi mängu. Toomegi siis vahendi lasteaeda ja algkooli, mängime elektroonika- ja robootikavahenditega. Valmistame lapsi ette, et kui nad lähevad põhikooli, siis ootavad neid juba suuremad robotid ja keerulised programmeerimiskeeled. On ju suur probleem, et põhikooli- ja gümnaasiumiõpilasi ei huvita robootika ega elektroonika, probleem läheb edasi kõrgkooli, kus napib seetõttu IT-erialadele tudengeid.“

Koolitusel ei peeta pikki loenguid, vaid rõhk on katsetamisel ja ise tegemisel. Tegelikult võib öelda, et õpetajad mängivad. 

Lühidalt vahenditest, mida koolitusel õpetatakse

Mõnusalt ümara mesilase välimusega minirobot Bee-Bot on põrandarobot, kes aitab lahendada ülesandeid ja leida õigeid vastuseid, kasutades õpimatte. Sobib lastele alates 3. eluaastast. Roboti abil saab lastele anda esimesed teadmised seadme juhtimisest ja lihtsast programmeerimisest, vahend on hea abiline lugema ja arvutama õppimisel. 

Ozobot on ülipisike (läbimõõt 2,6 cm) programmeeritav haridusrobot, kes oskab sõita värviliste markerijoonte peal ja keda saab juhtida värvitriipudest koodide abil. Põnevust lisab disainivõimalus – igale Ozobotile saab anda isikupärase välimuse. 

Edisoni haridusrobot on LEGO klotsidega ühilduv, väike, programmeeritav ja väga taskukohase hinnaga haridusrobot. Roboti liikumist saab juhtida triipkoodide abil, selleks on olemas vastav alus, mille peal robot askeldab. Roboti abil saab lastes tekitada huvi robootika ja programmeerimise vastu, saab tutvustada andureid ja seda, kuidas andurid keskkonnale reageerivad. 

Makey Makey on elektrooniline leiutamiskomplekt, mis muudab pärismaalima asjad arvutiklaviatuuri nuppudeks. Ainus tingimus on, et see asi peab juhtima elektrit (näiteks köögiviljad, puuviljad, kommid). Selle komplekti juures on oluline rääkida lastega elektriohutusest. 

LittleBits on tööriistakast leiutajale: see on midagi, mille abil saab teha midagi, näiteks mänguasja. Magnetite abil ühenduvad elektroonilised komponendid loovad vooluringi, mis paneb põlema tuled või käivitab mootori - täpselt nii, nagu väike leiutaja soovib. 

Philips Hue on valgusallikate sari, mis sisaldab programmeeritavaid ja äpi abil juhitavaid valgusallikaid. Õppevahendi eesmärk on õpetada värvilahendusi ja äratada huvi programmeerimise vastu. 

Soodne hind ja taotlusvoor

„Koolitusele tuldi konkreetse sooviga vaadata ja katsetada, kas ja missugused vahendeid tegelikult ka kooli-lasteaeda muretseda. Koolitusel sai õigesti hinnata, mitu õppevahendit ühe rühma või klassi kohta vaja läheks. Kui osta liiga vähe, siis ei saa õppetööd läbi viia, kui osta liiga palju, siis ei jätku raha,“ rääkis Janika Leoste.

Tulekski rõhutada, et kõik mainitud väikevidinad on hinna poolest soodsad. HITSA avas ka taotlusvooru, kus on võimalik kõigil alus-, üld- ja kutseharidusasutustel taotleda toetust mikrokontroller-arendusplaatide, robootikakomplektide ja nende riistvaraliste lisade, elektroonika-mehhaanika KIT-ide ning 3D-printer KIT-ide soetamiseks. HITSA sihtfinantseerib haridusasutusi 75% ulatuses seadmete soetamise koguhinnast. Haridusasutuste omaosalus on 25%. Tähtaeg taotluste esitamiseks on 15. mai.

Janika Leoste ütleb koolituse iseloomustuseks veel, et kuna elektroonika-robootikatarkvara uueneb pidevalt, siis ei toetuta koolitusel mingile kindlale programmeerimisplatvormile, vaid õpetatakse, kuidas elektroonikat-robootikat integreerida ainetundidesse, näiteks matemaatika või eesti keele tundi. „See tähendab, et võime vahetada seadmeid, aga meil on alati oskused, kuidas robootikat-elektroonikat ainetundi integreerida. Kasutame robotit või elektroonilist seadet, et demonstreerida nähtust, sündmust, loogikat.“ Pärast koolitust peabki iga osaleja kirjutama n-ö hüpoteetilise õpiloo ehk läbi mõtlema, kuidas ta enim meeldinud vahendit tunnis kasutaks. 

Õpetajate arvamused

Tartumaalt Luunja vallast Lohkva lasteaiast olid koolitusel neli töötajat. Õppealajuhataja Anneli Mõtsmees ja õpetaja Jana Lode jagasid muljeid Koolielule.  

Anneli: Kuna need on asjad, mida oleme plaaninud oma lasteaeda soetada, kasutades HITSA  taotlusvooru võimalusi, siis tulimegi, et teaks täpselt, mis nende komplektidega teha saab. 

Jana: Mina juhendan lasteaias robootikaringi. Meil on LEGO We Do komplektid, nii et natuke kogemust robootikaga on. Tehnoloogia on igal pool. Lapsed tegelevad juba ammu tahvelarvutitega, miks mitte sealt edasi minna ja natuke programmeerimist õpetada. 

Anneli: Robootika on väga hea loogilise mõtlemise ja matemaatiliste oskuste arendamiseks, robootika ei ole niisama mängimiseks. Need on head aktiivsed vahendid. Õpetab lastele ka meeskonnatööd. 

Saaremaalt oli koolitusel Kahtla Lasteaia-Põhikooli direktor ja robootikaringi juhendaja Helle Rüütel ja Rae vallast Vaidast Pillerpalli lasteaiast õpetaja Annika Aas. 

Helle: Miks direktor on robootikaringi juhendaja? Olen matemaatikaõpetaja, aga koolis on matemaatikaõpetaja olemas. Robootika ja matemaatika on lähedased, nii hakkasingi ringi juhendama, on huvitav lapsi tundma õppida läbi robootika. Koolis on meil LEGO We Do ja LEGO Mindstorms EV3 komplektid, mõlemat kolm. Sellest jagub päris paljudele lastele, sest eri vanuserühmad käivad ringis erineval ajal. 

Annika: Meil ei ole praegu lasteaias midagi olemas, ja sellepärast ma koolitusele tulingi. Eelmisel nädalal käisime oma maja õpetajatega HITSA nutiklassis,  ka vanemad õpetajad tutvusid nutiseadmete ning robotitega. Nüüd on kindlam tunne taotleda vahendeid ka meie lasteaeda. 

Helle: Kõige rohkem jäid tänasest koolitusest meelde Bee-Boti ja Ozoboti robotid. Väikeseid nutiseadmeid oleks põnev just lugema ja arvutama õppimise juures kasutada. 

Annika: Mina tooksin välja Makey Makey. See on nii vahva vahend, kuidas lapsi muusika juurde tuua.  

Helle: Need vahendid ongi mäng, midagi põnevamat oleks raske leida. Minu kogemus ütleb, et lapsed omandavad teadmised robootikast ja nutiseadmetest kiiresti, ja neile meeldib, kui nad saavad oma kätetöö panna häält tegema ja liikuma. 

Annika: Tuleks ka lapsevanemaid harida, et näidata neile, milliseid vahendeid on veel olemas lisaks tahvelarvutile ja televiisorile. Lapsel võiks kodus ka väike robotikomplekt olla. Kui juba siia koolitusele tuled, siis su maailmapilt väga palju avardub. 

Fotod HITSA koolituse läbiviijatelt. 

Samal teemal:

• Avatud on ProgeTiigri programmi seadmete taotlusvoor haridusasutustele
• Vidinakoolitus - põnev töötuba, mida kogeda

Konverents käsitleb alushariduse õpetajate ja juhtide professionaalsust võrdlevalt Eestis ja Soomes nii riigi, ülikooli, kohaliku omavalitsuse kui ka lasteaia tasandil laste ning lastevanemate huve arvestavalt.

Konverentsi teemad toetavad nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist ning arvestavad laste heaoluga. „Käsitleme teemasid võrdlevalt riikide vahel, mis toetab Eesti ja Soome koostööd alushariduse valdkonna teaduspõhisel arendamisel ning arendab Eesti ja Soome alushariduse ühenduste ja ülikoolide omavahelist koostööd,“ rääkis TÜ Pedacogicumi koordinaator, haridustehnoloogia peaspetsialist Pille Villems.

UTTVs ülekantava peaettekande teemal „Hetkeolukord ja väljakutsed alushariduses Eestis ja Soomes“ teevad üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi haridusnõunik Kirsi Alila Soome. Teemal „Hetkeolukord ja väljakutsed alushariduses ja juhtimises kohaliku omavalitsuse tasandil Eestis ja Soomes“ kõnelevad Tartu abilinnapea Tiia Teppan ja Turu linnavalitsuse osakonna juhataja Maija-Liisa Rantanen.

Peaettekanded lõpetab Northamptoni ülikooli vanemlektor Jane Murray teemal „Juhtimine ja eestvedamine alushariduses. Juhi ja õpetaja professionaalsus. Alushariduse kvaliteet.“

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi juhtimisel korraldavad konverentsi ministeeriumid, kohalikud omavalitsused ja ülikoolid nii Eestist kui ka Soomest. Nii on ka esinejate hulgas inimesed haridus- ja teadusministeeriumist, Soome haridus- ja kultuuriministeeriumist, Tartu linnavalitsusest, Espoo linnavalitsusest, Tallinna ülikoolist, Ida-Soome ja Tampere ülikoolidest.

Rohkem infot saab lugeda konverentsi kodulehelt: bit.ly/ECE_conference_Tartu

Konverentsi sihtrühmad on Eesti ja Soome alushariduse õpetajad ja juhid, ülikoolide üliõpilased ja õppejõud ning alushariduse asjatundjad.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Soome keele olümpiaadi võit läks tänavu Tartusse
• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid

Tallinna vanalinn on alates 1997. aastast kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Lisaks linna muljetavaldavale ajaloole on väga huvitav ka vanalinna aedade ja parkide kujunemise lugu. Praegu on vanalinna piirides 24 looduskaitsealust objekti, aeda ja parki. Osaga neist teemegi tutvust 24. mail. Kohtume kell 17.00 Niguliste kiriku peaukse juures. Jalutuskäik lõpeb orienteeruvalt kell 19.30 Huecki pärnade juures (Lai tänav 29).

Iga osavõtja saab koju kaasa kaardi, millel on märgitud Tallinna vanalinna looduskaitseobjektid. Selgitusi jagavad Georg Aher ja Sirje Aher MTÜst Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED. Osavõtumaks on 4 eurot, Loodusainete Õpetajate Liidu liikmetele tasuta. Palume osavõtumaks üle kanda Eesti Loodusainete Õpetajate Liidu arvele EE922200001120061999, Swedbank. Lisage selgitusse oma nimi. Huvilistel palume registreerida e-mailil etalon2020@gmail.com või telefonil 552 3290 hiljemalt 20. maiks k.a.

Info: Anne Kivinukk, anne.kivinukk(ät)gmail.com, tel 552 3290.

Samal teemal:

• Fotokonkurss ärgitab märkama loodust linnaruumis
• 9500 noort osales tänavusel metsaviktoriinil
• Loodusõhtul tuleb juttu umbrohu kasutamisest toidulaual

Avatud on registreerimine, üritus toimub 24.–28. augustini Käärikul.

„Elame info-Eestis, tänased lapsed sünnivad kiires tempos kihutavasse infoühiskonda – seega tuleb meil aina enam mõtestada, kuidas see lai infoväli ja aina lisanduvad tehnoloogilised võimalused inimest mõjutavad. Oluline on teadvustada erinevaid võimalusi ja ohte, mida infotehnoloogia pidev imbumine meie igapäevellu kaasa toob,“ arutles metsaülikooli juhataja Triin Käpp.

Metsaülikooli avaloengu peab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler ja e-residentsuse programmi eestvedaja Taavi Kotka.

Lektoritena jagavad oma mõtteid teiste seas visionäär Sten Tamkivi, TÜ bioinformaatika professor akadeemik Jaak Vilo, küberkaitse spetsialist Heli Tiirmaa-Klaar, ZeroTurnaroundi asutaja Jevgeni Kabanov, noor IT-teadlane ja matemaatika populariseerija Kristjan Korjus, riigikohtunik Nele Parrest jpt.

Lisaks päevastele loengutele ja aruteludele saavad metsatudengid jagada mõtteid hommikustes mõttekodades ning tulla välja uudsete ideede ja lahendustega avatud ruumis. Õhtud pakuvad lisaks jätkuvatele auteludele seltsielu, Kekkose sauna ja Kääriku järve. Metsaülikooli lõpeb pidulikult traditsioonilise metsaballiga.

Tänavuse metsaülikooli programmijuht on Tartu ülikooli psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro. Programm ja registreerimine on avatud metsaülikooli kodulehel www.metsaylikool.ee.

Nelja augustipäeva kestel Käärikul võtab 12. metsaülikool arutluse alla Eesti jaoks olulised teemad. Metsaülikool toob kokku oma ala spetsialistid, üliõpilased, teadlased, lektorid ning kodanikuühiskonna aktiivsed kaasamõtlejad. Metsaülikool on koht, kus usaldusel põhinevas õhkkonnas on kõigil võimalus kaasa rääkida ning igaühe arvamust respekteeritakse. Metsaülikool kannab endas ligi 40-aastast traditsiooni, mis sai alguse Kanadas, Kotkajärvel 1967. aastal. Eestis toimus esimene metsaülikool 1989. aastal Käärikul.

Allikas: metsaülikooli pressiteade.

Samal teemal:

• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga
• Männimets ja nutisein tulevad õpetamisel appi
• Noored soovivad minna tööle Skype´i ja Transferwise´i

AHHAA juhatuse esimees Andres Juur märkis, et näitus on juba eriline selle poolest, et ta toodi Eestisse Mehhikost ja on esimest korda Euroopas.

„Me oleme seni teinud näitusi tõsisematel ja vähem tõsisematel teemadel. Kui AHHAA juhtmõte on „Mõtleme mänguliselt“, siis see tähendab tegelikult, et meil õpitakse mänguliselt, mis on ka täiskasvanutele täiesti loomulik asi,“ rääkis Juur. „Minu arvates on väga oluline, et inimesed teadvustaksid endale, mis mäng üldse on.“

Näitus „Ahhaa, annab mängida?!“ räägib meeskonnatöö olulisusest, selgitades selle tagamaid viisil, mida me mängides ise ei märkagi. Kõik eksponaadid on interaktiivsed ning näitusele on loodud elemente mängudest, mis on oma tegelikest mõõtudest kordades suuremad. See aitab täiskasvanutel ja suurematel lastel panna ennast mudilaste rolli ning vaadata, kuidas paistavad mängud läbi kõige väiksemate mängijate silmade.

Juur lisas, et näitus „Ahhaa, annab mängida!?“ on järgmine samm tänavu alustatud projektis, mille eesmärk on tutvustada AHHAA eksponaate ka väikeste lastega peredele.

„AHHAA ei tee eksponaate endale, vaid oma külastajatele. Leidsime, et on veel üllatavalt palju noori peresid, kes kardavad, et nende võsukesed on AHHAA jaoks liiga väikesed. Uue näitusega tahamegi seda arvamust muuta,“ sõnas ta.

Näitus „Ahhaa, annab mängida?!“ jääb AHHAA keskusesse kuni 30. oktoobrini.

Allikas: Teaduskeskus AHHAA pressiteade. Fotod: Mathis Bogens.

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Videomängude tähtsusest hariduses
• Mäng mängus, mis soodustab õppimist

Aprillis lisandus Koolielu portaali neli uut juhendit: Tackk teemakogumike loomiseks, Baamboozle meeskonnamängudeks, Listango järjehoidmiseks ja SimpleSite kodulehtede loomiseks. Lisainfo keskkondade kohta leiab Koolielu portaalist. Veebiseminaril tutvustab keskkondi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Veebiseminarile registreerimine.

Pärast veebiseminarile registreerumist saadetakse meilile automaatselt seminaritoa link, number ja salasõna. Palun kontrollige sisestatud meiliaadressi korrektsust!

Lisainfo: HITSA veebiseminarid. Toimunud veebiseminaride salvestused leiate arhiivist.

Perepäeval õpitakse õigesti käsi pesema ja uuritaksehästi ägeda UV-lambiga, kas mõni kole bakter jäi ehk eemale peletamata. Lisaks mängitakse tervete hammaste mängu, räägitakse, mis imeasi on suhkrukell, saab vaadata Jänku-Jussi multikaid, voolida ning meisterdada. Perepäeval saab osaleda tavapärase muuseumipiletiga.

Lisaks põhjalikule kätepesule on hea silm peale visata ka uutele väljapanekutele. Kevade saabudes on muuseumis avatud kaks uut näitust - "Konnakontsert" muuseumi kogusse kuuluvatest mängukonnadest ning "Ahoi, merele!" erinevatest paatidest, laevadest ja muust merega seonduvast. Merenäitus on seotud merekultuuriaastaga ning seda saab näha ka 14. mail toimuval muuseumiööl.

Allikas: Tartu Mänguasjamuuseumi info. 

Samal teemal:

• Uued õpitoad "Mäng kohtub teadusega" Tartu Mänguasjamuuseumis
• Tartu Ülikooli muuseum avab suvehooaja mitme tähtsündmusega
• Energia Avastuskeskus kutsub ellu algatuse „Tänutäht“

Hetkel on käimas järjekordne taotlusvoor, mis annab väga hea võimaluse õppevahendite hankimiseks. Meie kooli taotus rahuldati ning me soetasime kaks klassikomplekti Bee-Bot mesilasi (komplektis kuus mesilast) ning kuus temaatilist alusmatti õppetöös kasutamiseks.  ​

Kevadel jõudsid kauaoodatud mesilased kooli ning nüüdseks oleme pea kuu aega Bee-Bot roboteid aktiivselt õppetöös kasutanud. Oleme mesilasi kasutanud peaaegu kõikides algklassides, samuti väikeklassides ning individuaalõpilaste õppetundides.

Esimese sammuna arutlesime  programmeerimisega seotud küsimuste üle üldisemalt, samuti selle üle, millised on laste senised kogemused ja kokkupuuted programmeerimisega. Samuti said lapsed ise roboti ja programmeerija rollis olla. Loomulikult ootasid õpilased põnevusega, et päris robot omatahtsi toimetama panna.

Selleks tutvusid lapsed Bee-Boti tööpõhimõtetega ning mäng ehk õppimine võiski alata. Meil on kasutada erinevad teemamatid, näiteks geomeetrilised kujundid, ilm, elukutsed jne. Bee-Bot4 Samuti tegime ise tähematid.

  
Esialgu panid õpilased mesilased liikuma etteantud korralduste kirjelduste alusel. Vanemad õpilased pidid lugema kirjeldusi geomeetriliste kujundite kohta ja seejärel need joonestama. Samuti oli oluline teemamatil olev info ehk kujundite kordamine, rühmitamine ja digrammide koostamine enne praktilise töö juurde asumist mesilastega. Käelise tegevusena joonistasid lapsed ise kujunditest koosnevaid nn koode. Kirjeldatud õpiloos lõimusid erinevad õppeained alates kunstist lõpetades eesti keelega. 

Tähemattidel koostasid õpilased olemasolevatest tähtedest sõnu ning juhendasid seejärel kaaslast õigete tähtede läbimiseks sobiva teekonna sisestamisel. Olulised on selle ülesande sooritamisel koostöö- ja kuulamisoskus lisaks häälikuanalüüsile.  

Pärast tunni lõppu oli peamine küsimus, et millal me jälle seda teha saame. Samuti mainisid lapsed, et tore oli vaadata ka teiste laste roboteid. Tund oli õpilaste jaoks põnev ning ka naljakas. Bee-Botid pakkusid laste meelest võimalust nuputamiseks.

Bee-Boti kompaktrobotid pakuvad robootikas esimeste sammude tegemiseks alushariduses ja algklassides suurepäraseid võimalusi. Mesilased annavad väga palju võimalusi õppeainete lõimimiseks ning loovuse arendamiseks. Kindlasti tuleb ära kasutada laste mõtteid, sest olen kindel, et meie õpilastel on lennukaid ideid. Laste usin toimetamine ja säravad silmad on õpetajale suurepäraseks töötasuks.

Loo autor on Tuuli Koitjärv,
Vanalinna Hariduskolleegiumi algklassiõpetaja ja haridustehnoloog ning Koolielu portaali algõpetuse ainemoderaator

Talgutele on oodatud kõik arvutikasutajad (sõltumata olemasolevast tarkvarast), kes soovivad kasutada kaasaegset vabavara ning olla oluliselt paremini kaitstud pahavara, nuhkvara, reklaamvara vastu. Talgud pakuvad seda kõike täiesti tasuta kogukonna hüvanguks. Samuti pakutakse võimalust osa saada töökindlast ja turvalisest vabavarast ning ühineda vabavara kogukonnaga.

Lisainfot ja üritusest osavõttu saab registreerida SIIN. 

Vabavara talgupäeval 7. mail 2016 kell 10.00–14.00 on IT Kolledžis avatud ka suurepärane kohvik bitStop. Kohviku menüüd ja tegemisi saab jälgida Facebookis: www.facebook.com/bitstopkohvik/. Kohvik bitStop, mille slogan on „We hack food“, on avatud kõigile toidunautlejatele tööpäeviti kell 8.30–16.00 ja kaugõppe sessiooni nädalavahetustel (07.–08.05; 28.–29.05 ja 11.–12.06) kell 10.00–14.00.

Kohtumiseni vabavaratalgutel Eesti Infotehnoloogia Kolledžis!

Allikas: HITSA koduleht. Foto: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• Tulge vabavaratalgutele!
• Koolielu talgutel uuendati 400 digitaalset õppematerjali
• Vikipeedias algavad jälle tõlketalgud