Haridustehnoloogi tööpõld ning tulevikuplaanid

Mesimummu lasteaias on infotehnoloogia võimalusi palju – interaktiivne tahvel, nutisein, raadiosüsteem, fotoaparaadid rühmades, videokaamera, diktofon ning igas rühmas ja erispetsialistidel ka lauaarvutid. Et oleme infotehnoloogiliselt hästi varustatud, sellele saime kinnitust ka HITSA koolitusel „Digitaristu haridusjuht“. Koolituse lõpptulemusena valmis lasteaia digitaristu arengukava, mis koosneb neljast osast – lapsed, õpetajad, lapsevanemad ning administreerimine. Õpetajad on arengukavas seatud prioriteediks. Arengukava eesmärgiks on e-lasteaia kasutusele võtmine ja õpetajate digipädevuste arendamine, sest kahjuks ei kasuta õpetajad veel kõiki lasteaias olevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Eesmärgi täitmiseks on oluline haridustehnoloogi olemasolu, et õpetajatel oleks olemas tugiisik, kes aitab ja toetab digipädevuste arendamisel.

Esimesena koostasin õpetajatele veebilehekülje, mis täieneb igal nädalal. Leheküljele kogun mänge, tegevusi ja vahendeid nende töö toetamiseks. Lisaks hakkan igal kuul tegema õpetajatele tehnoloogiakoolitusi vastavalt nende vajadustele ja oskustele. Õpetajate esmaste oskuste väljaselgitamiseks ja koolituste kavandamiseks tegin lihtsa küsitluse.

Viimase paari aasta jooksul on lasteaias suurenenud huvi ka meediakasvatuse vastu. Sel õppeaastal moodustati eraldi meedia töögrupp, kelle eesmärgiks on koostada meediakasvatuse õppekava ja toetada selle rakendamist ning jagada õpetajatele teadmisi meediakasvatusest.

Tulevikuperspektiivis lähebki kõige suurem rõhk õpetajate digipädevuste arendamisele. Jätkan lasteaias sisekoolitustega ja plaan on kasutada ka HITSA abi, suunates õpetajaid vastavatele koolitustele. Kindlasti jätkan ma õpetajatele mõeldud veebilehe täiendamisega ning plaan on sinna lisada ka lapsevanemad, et nad oleks teadlikud meie tegemistest ja saaksid kodus samu mänge mängida. Uuest õppeaastast lisame lapsevanemad e-lasteaeda, et nad teaksid nädalaplaane ja rühma tegemisi. Praegu harjutavad ja harjuvad e-lasteaiaga veel õpetajad. Meie tehnoloogiline pagas on küllaltki suur, kuid sellegipoolest on plaan uuest õppeaastast katsetada ühes rühmas ka tahvelarvutitega. Valisime koolieelikute rühma ja nendega hakatakse õppetegevuses tahvelarvuteid kasutama. Kui katse õnnestub, siis on võimalik, et ka teistesse rühmadesse soetatakse tahvelarvuteid. Sellega seoses on plaan parandada traadita interneti ühendust, et ei tekiks probleeme tahvelarvutite kasutamisega.

Haridustehnoloogi positsioonil töötamine ei ole minu igapäevast tööd kuigi palju muutnud. Suure osa tööd teen kodus – otsin materjale ja mänge, teen vajadusel juhendeid, täiendan veebilehekülge, kirjutan projekte. Õpetajad vajavad enamasti abi sobivate koolituste leidmisega või õppetegevuste leidmise ja valmistamisega.

Väikesed karikakrad õpivad kiiresti

Haridustehnoloogi positsiooni kõrval olen ka Karikakra rühma õpetaja. Alustasin nendega, kui nad tulid sõimerühma ja praeguseks on lapsed juba 5–6aastased. Väikesed karikakrad on mulle suureks abiks, kuna nendega koos olen ma katsetanud erinevaid mänge/tegevusi ja tehnoloogilisi vahendeid. Kõik ei ole alati õnnestunud, kuid päris palju on hästi ka läinud. Qomo-tahvli juures hakkasime käima juba sõimerühmas, kus me ennekõike harjutasime selle kasutamist – kordamööda, ühe näpuga või pikenduspulga abil. Sel perioodil juhtus äpardusi päris palju, näiteks toetas laps mõlema käega tahvli peale või tahtsid mitu last korraga tahvli juurde minna. Seetõttu pidi tahvlit tihti kalibreerima ja tundus, et laste sõnavaras oli sõna „kalibreerimine“ tavaline nähtus. Sellest hoolimata käisime seal üpris tihti joonistamas ning lihtsaid veebipõhiseid mänge mängimas. Ühed lemmikmängud leidsime leheküljelt http://www.abcya.com.

Kui lapsed olid 3–4aastased, tegelesime palju filmimise ja pildistamisega. Kuna tol momendil meil rühmades veel fotoaparaate polnud, siis palusin lapsevanematel lastele fotoaparaadid kaasa anda ning proovisime ka lasteaias VOSKi (võta oma seade kaasa) meetodit. Minu üllatuseks oli üle poole rühmast vahendi kaasa võtnud. Mul on väga hea meel, et lapsevanemad usaldasid oma lapsi ja ka õpetajaid. Nüüdseks on meil lasteaia poolt fotoaparaat ja pildistamise huvi on siiani püsinud, lastele meeldib väga meie igapäevast rühmaelu jäädvustada. Peale selle oleme aastate jooksul palju videoid teinud.

Õppetegevustes oleme kasutanud enamasti interaktiivset tahvlit, rühmas olevat lauaarvutit ja minu isiklikke nutivahendeid. Lapsed on siiamaani haaratud liitreaalsusest, vabal ajal uurivad nad tähestikku, mis ärkab ellu (AR flashcard rakendus) ja teevad 3D-värvipilte Quiveri mobiilirakendusega. Hiljuti tegime ka lindudeteemalise plakati Aurasmat’i kasutades. Samuti oleme katsetanud GPS-kunsti, mis pani laste loovuse tööle. Põnev oli jälgida, kuidas ühest ja samast kujutisest tuli välja putukas, lind või hoopiski jänes. Puuviljapill Makey Makey on meil pigem meelelahutuslik vahend, millega harjutame instrumenti või mängime mänge. QR-kood on meil samas juba tavapärane õppevahend ning pole laste jaoks enam nii uudne lahendus.

Autor: Helin Laane, Paikuse lasteaia Mesimumm haridustehnoloog

Fotod: Helin Laane

Mesimummu lasteaias jätkub põnevaid ja arendavaid tegevusi terveks aastaks

Meedianädal ja päris oma raadio

Eelmisel aastal korraldasin oma rühma meeskonnaga esimest korda tervele lasteaiale meedianädala, kuhu olid kaasatud õpetajad aga ka lapsevanemad. Meedianädala raames valmis igas rühmas reklaam, kaks neist osales isegi konkursil "Minu paroodiareklaam". Oma rühmaga reklaamisime dinosauruste hambapastat animatsiooni kujul. Palusime lastel oma dinosaurused kaasa võtta, ehitasime ja kaunistasime koos lastega tausta ja alustasime pildistamist. Kuna tegime animatsiooni esimest korda, siis esines meil mõningaid raskusi pildistamise ja valgusega. Lõpuks suutsime siiski saada hea pildimaterjali ja heli ning mulle tundus, et lastele pakkus diktofoniga lindistamine isegi rohkem huvi kui pildistamine. Lisaks korraldasime meedianädalal õpetajatele infotunni, kus arutlesime meediakasvatuse teemal ning mängisime läbi mõningaid mänge, mida ka lastega võiks proovida - reklaamide vaatamine, tunnusmeloodiate ära tundmine ja sarjade/filmide pealkirja ära arvamine küsimuste abil. Samuti kutsusime veebikonstaabli rääkima nii vanematele kui ka kooli minevatele lastele turvalisest käitumisest internetis.

Sel aastal korraldas meedianädalat meedia töögrupp. Meedianädala teemaks oli raadio, kuna õppeaasta alguses paigaldati meile raadiosüsteem. Ennekõike on see mõeldud kriisiolukordade jaoks, kuid me otsustasime seda kasutada ka õppevahendina. Kuna raadio oli meie jaoks uus, siis kõige esimesena tegime raadio nimele konkursi, millest said osa võtta nii lapsed kui ka lapsevanemad. Meedia töögrupp tegi lõpliku valiku ja nii sündiski Mesimummi raadio nimega "Kärjekaja". Meedianädalal tegid rühmad omavahel koostööd ja valmis mitu erinevat raadiosaadet – direktori tervitus, hommikuvõimlemine, horoskoop, tervitussaade, lood jonnist ja talvest, mälestused lasteaiast ja ootused kooliajaks. Lisaks luges meie lasteaia andekas loomegrupp viiel lõunal lastele unejuttu. Üks lõunajutt oli varasemalt lindistatud Türi Ringhäälingu muuseumis, mida soovitame kõigil kindlasti külastada.

Jõulutunnel kaasab lapsi ja vanemaid

Lisaks meedianädalale on meie maja traditsiooniliseks ürituseks Jõulutunnel. Viimased kaks aastat on sellel üritusel olnud minu eestvedamisel ka meediatuba, kus tervel lasteaial ja lastevanematel on võimalus lähemalt tutvuda meediavahenditega. Esimesel aastal mängisime Qomo tahvliga, katsetasime liitreaalsusega ning filmisime üles tervitusi Jõuluvanale. Sel aastal oli võimalus katsetada MakeyMakey’ga, teha endast Andy Warholi stiilis pilti ja mängida interaktiivse tahvliga. Sel aastal toimus jõulutunneli ajal ka väike QR-koodi jaht „PäkapiQRagin“, kus vanemad pidid lastega otsima maja pealt QR-koode ning saama sõnadest kokku luuletuse. Tundus, et lastevanematele ja lastele see meeldis, kuna osavõtt oli suur.

Mereröövlite päev ning aarete jaht

Meie lasteaias on traditsioon, et iga rühm teeb vähemalt ühe ürituse tervele majale. Sel õppeaastal oli minu rühma ürituseks mereröövlite päev. Üritus koosnes etendusest, mängudest ja aarete jahist. Aarete jaht ei toimunud ainult lastele vaid ka ülejäänud personalile, kuid nemad pidid olema juba nutikamad. Actionbound rakenduse abil saatsime personali Paikuse valla vahele aaret otsima. Piltmõistatuste ja GPSi abil saatsime piraadid matemaatilisi mõistatusi ja loovaid ülesandeid lahendama ning füüsilisi harjutusi tegema. Kahjuks esinesid mõningad tehnilised raskused, näiteks ühte meeskonda tahtis GPS saata Saksamaale. Hoolimata raskustest säilitasid piraadid hea tuju ning said oma aarde ka lõpuks kätte. See oli järjekordne meeldetuletus, et vahel võib tehnoloogia alt vedada ja kindlasti tuleb kõik ise eelnevalt läbi teha.