Noored läbisid viiekuulise koolitusprogrammi, mille eesmärk oli arendada kutseõppurite digitaalseid oskusi ja sotsiaalseid pädevusi, mida on tänapäeval vaja igal töökohal.

Noored kogusid iga uue oskuse omandamise eest õpimärke ja koostasid oma isiklikud digiportfooliod, millele viitab äsjaomandatud digipass. Nii on digipassid tulevastele tööandjatele justkui „tõestuseks“ programmi kestel saadud teadmiste ja oskuste kohta ning need aitavad leida teed unistuste töökohani. "Taoline koolitusprogramm on eriti tänuväärne seetõttu, et Euroopa majanduse tulevik sõltub praeguste noorte digitaalsetest oskustest ning nende toetamisest," selgitas Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohatäitja programmi olulisust.

Samsung Electronics Baltics president Philip Choi sõnas, et esmakordselt töötas Samsung Eesti õpilastega vahetult. “On olnud tegus aasta, mille sisse mahtus palju planeerimistööd ja Eesti noorte vajaduste väljaselgitamist, nendega töötamist ja noorte koolitamist. Kõike selleks, et neist saaksid esimesed digipasside omanikud, mis aitavad tulevikus tõestada digitaalsete oskuste olemasolu,“ lisas ta ja sõnas, et vaatamata erinevatele väljakutsetele on tegemist olnud tänuväärse teekonnaga. „Nii meid kui programmi partnereid rõõmustab, et Euroopa Komisjon valis Samsung Digi Passi nelja parima töötajate digioskusi arendava projekti hulka Euroopas.“

Koolitusprogrammis osalesid kutseõppurid Tallinnast, Tartust, Pärnust, Ida-Virumaalt, Valga- ja Raplamaalt, kes arendasid oma ala ekspertide käe all meeskonna digilahendusi, nende hulgas nii sotsiaalseid kui digitaalseid oskusi. Programmis käsitleti erinevaid digivaldkonna teemasid, näiteks digivahendite kasutamist töökohal, digitaalse portfoolio koostamist, prototüüpimist, ettevõtlikkuse ja liftikõne oskuste arendamist. Samuti õpetatati noori looma virtuaalreaalset sisu ja kasutama seda õppetöös või töökohal.

Programmi viidi tänavu läbi esmakordselt, huvilistel on võimalus kandideerida ka järgmisel aastal. Lisainfot Samsung Digi Passi kohta on võimalik saada koduleheküljelt samsungdigipass.ee.

Allikas: Samsung Digi Pass

Foto: Samsung Digi Pass

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus avas innovatsiooniklassi
• Kutseõppurist ettevõtjaks ehk kuidas teha äppi?

Tartu ülikooli loodusmuuseumi aasta alguses avatud uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ kandideerib Muuseumiroti auhinnale, mis antakse parimale uuele või renoveeritud muuseumile või uuendatud püsiekspositsioonile. Loodusmuuseumi direktori Urmas Kõljala sõnul on loodusmuuseumi ekspositsiooni esiletõstmine tunnustus paljude inimeste panusele, kes töötasid pühendunult, professionaalselt ja detailideni nõudlikult alates idee ja sisu loomisest kuni teostuseni. „Õnnestunud tulemust kinnitab ka külastusedu – alates jaanuaris, mil näituse avasime, on külastajaid olnud üle kuuekümne tuhande,” räägib Kõljala numbritest.

Tartu ülikooli muuseum nomineeriti seitsmes kategoorias.

• Aasta koguhoidja: Virge Lell - muuseumi avakogu „Kingitud hobuse suhu ei vaadata" loomine
• Aasta muinsuskaitsja muuseumis: Maris Meus - Tartu ülikooli kultuurivara projekti juhtimine
• Aasta muuseumihariduse edendaja: Annika Pindis, Arle Puusepp, Mairo Rääsk - Hullu Teadlase II teaduskonverents „Muld kui kuld"
• Aasta Muuseumirott parima näituseprojekti eest: „Maailma mõõtmine"
• Aasta teadusauhind ürituste kategoorias: üritustesari „Teeõhtu teadlasega"
• Aasta teadusauhind trükiste kategoorias: „Unistuste Raadi - Liphartite kunstikogu Eestis" koostöös Eesti Rahva Muuseumiga
• Turunduse MuuSa ehk aasta turundaja auhind: koostöö Tartu linnafestivalidega

„On sümboolne, et sedavõrd rohkearvuline tunnustus sai meile osaks Tartu ülikooli muuseumi 40. sünnipäeval.  Seitsmes valdkonnas nomineeritud tegevused näitavad ilmekalt muuseumi tugevusi erinevates valdkondades. See on meie tänane suurim rikkus ja kvaliteedimärk,” märkis muuseumi direktori kohusetäitja Mairo Rääsk.

Eesti muuseumide aastaauhinnad tunnustavad parimaid muuseumispetsialiste ning toovad esile muuseumitöö erinevaid tahke. Komisjonid tõstsid esile 29 nominenti 15 muuseumist. Kokku esitati 83 taotlust ja kõige tihedam oli traditsiooniliselt konkurents näituste, hariduse ja trükiste kategooriates.
Laureaadid kuulutatakse välja 27. jaanuaril 2017 toimuval muuseumide aastaauhindade galal Eesti Rahva Muuseumis.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Riik toetab õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist 67,4 miljoni euroga
• Google digiteeris Eesti muuseumi, nüüd saab virtuaaltuuri käigus eksponaate uurida

„Juba kaheteistkümnendat korda tulevad meie vabariigi andekaimad ehituserialade õpilased Viljandisse välja selgitama, kes on nende seast tänavune parim müürsepp,“ ütles Viljandi Kutseõppekeskuse ehitusõppeosakonna juht ja võistluse korraldaja Rein Kalda.

Individuaalvõistlusel tuleb andekatel noortel müürseppadel 10 tunniga laduda seinafragment kahes etapis. Esmalt laotakse joonise järgi gooti avadega seinafragment ning seejärel vuugitakse seina fassaadiosa.

Jõulukellust võtab osa 11 võistlejat Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest (Sillamäe ja Narva õppekoht), Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kehtna Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Võistluse kuus paremat saavad võimaluse võistelda kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 4.-5. mail 2017
Eesti Näituste messikeskuses.

Kahepäevane võistlus kestab täna, 7. detsembril kl 8.45–17.15 ning homme, 8. detsembril kl 9–15.15, parimaid autasustatakse homme kl 17. Kõik huvilised on oodatud võistlust jälgima! Võistluse lisainfo ja täpne ajakava SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/myyrsepp-2016.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Viljandi Kutseõppekeskusega ning võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Algas Euroopa kutseoskuste nädal
• Eestile Euroopa noorte kutsemeistrivõistlustelt veebiarenduse pronksmedal

Intervjuu andsid Õpiveebi asutaja Tõnis Kusmin ning Õpiveebi kaasasutaja Diana Veskimägi. Intervjuu pani kirja Birgy Lorenz.  

Mis on Õpiveeb?

Õpiveeb on koolidele suunatud veebipõhine uuenduslik õppekeskkond, kus õpetaja saab tunde ette valmistada, läbi viia ja õpilasele koduseid ülesandeid jätta. Õpetaja saab hoida oma faile, linke, pilte, videoid jm õppematerjale ühes kohas. Kõik on õppekava järgi süsteemis ja alati kergesti leitav. Ligi pääseb igast seadmest ning õpilastele jagamine käib ühe klikiga. Õpetajate lisatud avalikust sisust moodustub ühine suur õppematerjalide pank, mida kõik saavad taaskasutada. Lisaks saab teha digitaalseid teste ja kontrolltöid, arvuti kontrollib vastused kohe ära ja õpetaja töökoormus väheneb märgatavalt. Tööde kontrollimise asemel saab õpetaja keskenduda olulisemale - ainesisu omandatusele ja õpilastele, kes vajavad tuge.

Kes Õpiveebi teevad?

Tõnis Kusmin on Õpiveebi asutaja ja juht. Tõnis oli varem kohviäris: teenindas kohvikuid ja kontoreid, tegi head kohvi, juhtis oma firmat. Ta käivitas ka haridusalgatuse Silmaring, millest kasvaski Õpiveeb välja.
Diana Veskimägi on Õpiveebi kaasasutaja. Diana on olnud pikalt IT-teenuste valdkonnas, juhtinud oma ettevõtet. Lisaks töötab koolis haridustehnoloogina ja juhib Pärnu linna haridustehnoloogide aineühendust.  

Õpiveebi asutaja Tõnis Kusmin EDU EXEX 2016 konverentsil.

Mis on tänases Eesti koolis digimaterjalide kasutamise ja loomisega seotud suurim väljakutse?

Meie jaoks on olnud väljakutseks Eesti õpetajate ühise õppematerjalide panga loomine. Soovime, et õpetajate poolt loodud head õppematerjalid ei jääks ainult isiklikuks kasutuseks kõvakettale ja sahtlisse. Kokku on Tebo Õpiveebi materjalide pangas hetkeseisuga 11 913 avalikku materjali.

Kartsime esialgu, et see ei pruugi õnnestuda ja võib juhtuda, et õpetajad ei ole valmis oma materjale avalikult jagama. Õnneks osutus see kartus asjatuks ja praeguse seisuga võime kinnitada, et umbes 70% õpetajate lisatud materjalidest on avalikud ja kõigile vabaks kasutamiseks. Kõige populaarsemate õppematerjalide lisajatele maksame me ka tasu, see on olnud kindlasti üks motivatsiooniallikas.

Millised on digitaalsete õppematerajalidega seotud trendid maailmas?

Staatilised materjalid nagu PDF-failid ja Wordi-dokumendid on varsti ajalugu - õpetaja vajab õpetamiseks materjale, mis kaasaksid õpilasi aktiivsesse tegevusse. Tehnoloogia võimaldab hoopis teistmoodi õppida ning õpitut analüüsida ja järjest enam õpivad koolid neid võimalusi ära kasutama.

Teine kasvav trend on õpilaste poolt loodud õpisisu kasutamine digiõppematerjalina, õpilased õpivad väga edukalt üksteise töid analüüsides ja tagasisidet andes. Tebo Õpiveeb toetab seda suunda, et võtta õpilasi võrdväärsete õpipartneritena.

Mille poolest erineb teie lahendus kõikidest teistest?

Rahvusvahelisel turul on mitmeid keskkondi, mis pakuvad materjalide kogumikke, kuid need koosnevad enamasti Wordi-dokumentidest ja PDF-failidest. Õpiveeb pakub võimalust lisada ja luua ka interaktiivseid materjale, tekitada lingikogu jne. Ei ole vajadust kasutada erinevaid keskkondi, kõik on ühes kohas olemas.

Teine lisaväärtus on see, et kui õpetaja lisab oma digimaterjalid Õpiveebi, siis koguneb tema avalikest digimaterjalidest kokku personaalne e-portfolio, mida ta saab kolleegidega jagada.

Lisaväärtus on ka see, et olemasolevat materjali saab muuta. See teeb õpetaja jaoks töö lihtsamaks, ta ei pea kogu materjali ise algusest peale looma, vaid saab vajadusel seda kohandada endale ja oma õpilastele sobivaks. Tänu muutmise võimalusele on lihtne luua erineva tasemega õppematerjale, arvestades selle käigus erinevate õppijate võimetega.

Oleme teinud koolile alustamise võimalikult lihtsaks ning õpilased saab automaatselt EHIS-est üle tuua.

Samuti pakume automaatikat ehk interaktiivsete testide ja kontrolltööde tulemused kontrollib arvuti õpetaja eest ära, süsteem annab kohe kiire tagasiside, kes õpilastest sai teemast aru ja kes mitte ning tulemused esitatakse nii individuaalselt kui klass lõikes. Ka saab õpetaja jälgida, kas õpilane avas koduse ülesande, vaatas jagatud videot või harjutas lisatud õpimängu.
 
Tebo Õpiveeb uueneb iga nädal. Lisaks kasutusmugavuse pidevale parandamisele loome juurde ka uusi funktsioone. Viimati lisandunud ülesande mooduliga saab õpetaja õpilastelt vastuseid kokku koguda (nii lingiga kui failina) ning need ei ummista enam tema postkasti. Järgmiseks on arendamisel õpetaja materjalidest kollektsiooni moodustamine, tekstiharjutuste moodul ja veel erinevat tüüpi õpimänge.  

Tebo Õpiveeb ei ole kuulus ainult Eestis. Räägi meile selle kohta lähemalt, mida te seal Lõuna-Ameerikas teete ja kuidas on läinud. Miks te just sinna läksite?

Tšiili valitsus pakub maailma parimatele idufirmadele toetust, kui nad lähevad kuueks kuuks Tšiilisse elama. Loodetavasti kujuneb mõnel firmal Tšiili riigi jaoks kasulikke majandussuhteid. Meid valiti 1700 kandideeriva firma hulgast parima 5% hulka ja kutsuti sinna.

Tebo Õpiveebi juht Tõnis ja meie kaks arendajat elasid seal ühes väikses korteris, töötasid hommikust õhtuni (u 14h päevas) ja kuus päeva nädalas, et arendada keskkonda edasi. Kes pool aastat tagasi keskkonda sisse logis ja nüüd seda uuesti teeb, näeb täiesti uuel tasemel keskkonda.

Samal ajal tõlgiti Tebo ka hispaania keelde, käidi koolides tutvustamas ja kasutajaks registreerus 2000 õpetajat Tšiilist ja Argentiinast.

Tebo Õpiveebi tiim Tšiilis (vasakult: Erkki, Tõnis, Aivo).

Lõpetuseks, mida sooviksid veel meiega jagada?

Kui me tegime Silmaringi õppevideoid, siis avastasime, kui suur hulk häid õppematerjale, millest teistel õpetajatel palju kasu oleks, on õpetajatel juba olemas. Probleem seisnes jagamises, sest failid olid arvuti kõvakettal ja interaktiivsed harjutused, õpimängid ja testid erinevates keskkondades laiali. Me soovime luua 21. sajandi jagamismajanduse keskkonna õpetajatele (nagu YouTube’i videotes), kus igaüks saab näidata, mis tal on, ja parimate materjalide autorid saavad ka tasu.

Fotod: erakogu

Samal teemal:

• Koolielu digitaalsete õppematerjalide varamu
• Nutiseadmed mõjutavad meie produktiivsust

Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni-ja tehnoloogiakeskuses Mektory toimunud auhindamispeol jagus preemiaid kokku 53le õpilasele ja juhendajale.

Presidendi sõnul on leiutamine meie tänases maailmas Eesti jaoks riiklikult tähtis üritus. „Selleks, et Eesti riigil saaks endiselt minna väga hästi, on meil vaja 1 miljon leiutajat. Siis on meil vähemalt miljon suurepärast ideed ja kui iga neist suudab tööle rakendada 10 inimest, on maailmas juba 10 miljonit inimest, kes teevad meie leiutisi suuremaks ja puhuvad neile elu sisse. See on ambitsioonikas eesmärk," ütles riigipea õpilastele auhindu üle andes.

Allpool on toodud riiklike preemiate ja koostööpartnerite poolt välja antud eripreemiate võitjad.

Riiklikud preemiad

1.–4. klassi kategoorias
I preemia (a´ 400 eurot):
-    Mattias Kuklane (Rõuge Põhikooli   4. klass) töö „Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes“ eest;
-    Otto Seppel (Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass) töö „Pähklipõmm“ eest;
-    Dharma Helena Veskimägi (Püha Johannese Kooli 4. klass) töö „Õuesõppe kott-tool“ eest;
-    Siim Oliver Virro (Tallinna Kesklinna Põhikooli 3. klass) töö „Targad ujumisprillid“ eest;
-    Aleksander Urbala (Kelmiküla lasteaia Naerulindude rühm) töö „Sassi pudrujahutaja“ eest.

II preemia (a´ 300 eurot):
-    Otto Lõoke (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass) töö „Lumepurskkaev“ eest;
-    Artur Püss ja Heiki Lõhmussaar (Tallinna Vaba Waldorfkooli 4. klass) töö „Emme jagamise äpp“ eest;
-    Mikk Reinkubjas (Ülenurme Gümnaasiumi 4. klass) töö „Panni poolitaja“ eest;
-    Miku Tanel ja Uku Karel Vellet (Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli 1. klass ja 4. klass) töö „Puulehtede pakkimise masin „Leheõgard““ eest;
-    Eliise Võigemast (Märjamaa Gümnaasiumi 3. klass) töö „Lindude peletaja“ eest;
-    Dina Voinova (Tallinna Nurmenuku Lasteaia Nurmenuku rühm) töö „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“ eest.

III preemia (a´200 eurot):
-    Helga Maari Lepasepp (Tallinna Reaalkooli 3. klass) töö „Lint“ eest;
-    Erik Maidla (Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi 3. klass) töö „Kookonmadrats“ eest;
-    Tõnis Reitalu (Lümanda Põhikooli 1. klass) töö „Hoolitse oma silmade eest!“;
-    Konrad Sirel (Tallinna Reaalkooli 4. klass) töö „Automaatpiduriga jalutusrihm“ eest;
-    Kaarel Süld (Tallinna Reaalkooli 2. klass) töö „„Koolitee huvitavaks!“ prillid“ eest;
-    Berta Tsirk (Parksepa Keskkooli 2. klass) töö „Rebitav piimapakk“ eest;
-    Eva-Lotta Urke (Vanalinna Hariduskolleegiumi lasteaia "Aiake" vanem rühm) töö „Katkestusteta (tõuke)rattasõit (vana-)linna kõnniteedel“ eest.

5.–9. klassi kategoorias
I preemia (a´ 500 eurot):
-    Uku Allikvere (Tallinna 21. Kooli 6. klass) töö „Värve muutev lipp“ eest;
-    Kaur Lõhmus (Tartu Tamme Kooli 6. klass) töö „Kiviparketi hooldusmasin“ eest;
-    Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo ja Natali Carmel Sarapuu (Peetri Lasteaed-Põhikooli 9. klass) töö „Ultrahelianduriga rattakell“ eest.
II preemia (a´ 400 eurot):
-    Kristi Aas (Tõrva Gümnaasiumi 7. klass) töö „Suitsuvaba auto“ eest;
-    Kirke Liis Kokamägi Tõrva Gümnaasiumi 6. klass) töö „Sõrmejäljelugejaga jalgratas“ eest;
-    Lauri Laaspere (Tallinna Tehnikagümnaasiumi 9. klass) töö „Elektromagnetiga jootekolb“ eest.
                                               
III preemia (a´ 300 eurot):
-    Andre Jalajas (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 6. klass) töö „Avatud suuga prügikott lehtede riisumiseks“ eest;
-    Gregor Ludvig Kikas (Tallinna Reaalkooli 6. klass) töö „Kips ei sega riietumist“ eest;
-    Gregor Korde (Vastseliina Gümnaasiumi 5. klass) töö „Reguleeritav teleskoop-riidepuu“ eest;
-    Ardi Raag (Tallinna Reaalkooli 5. klass) töö „Oopiumivaba oopiumimoon“ eest;
-    Riin Voolaid (Märjamaa Gümnaasiumi 5. klass) töö „Sõbra iste“ eest.

10.–12. klassi kategoorias:
I preemia (a´1000 eurot):
-    Hans Anniste (Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass) töö „Signaalpoi“ eest,

II preemia (a´ 700 eurot):
-    Mark Jõgar (Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass) töö „Sportify“ eest.

Preemiad 2016. a konkursil I preemia saanud tööde juhendajatele  (a´ 400 eurot):
-    Eveli Kuklane (Võru Maavalitsus) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Mattias Kuklase töö „Projekti- ja koolilaud. Kaks ühes“ juhendamise eest;
-    Inga Veskimägi (Peetri Lasteaed-Põhikool) põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Dharma Helena Veskimägi töö „Õuesõppe kott-tool“ juhendamise eest;
-    Kristi Kiviaru põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Siim Oliver Virro töö „Targad ujumisprillid“ juhendamise eest;
-    Heiki Urbala (Idea AD) ja Olev Urbala põhikooli 1.–4. klassi astmes I preemia pälvinud Aleksander Urbala töö „Sassi pudrujahutaja“ juhendamise eest;
-    Rünno Lõhmus (Tartu Ülikooli Füüsika Instituut) ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud Kaur Lõhmuse töö „Kiviparketi hooldusmasin“ juhendamise eest;
-    Meelis Saanpere (Baltic Indrustial) ) põhikooli 5.–9. klassi astmes I preemia pälvinud
-    Marjella Saanpere, Kle-Ingelin Jõgisoo ja Natali Carmel Sarapuu töö „Ultrahelianduriga rattakell“ juhendamise eest;
-    Urmas Kuusik (Põltsamaa Ühisgümnaasium) gümnaasiumiastmes I preemia pälvinud Hans Anniste töö „Signaalpoi“ juhendamise eest.

Preemiad 2016. a konkursil II preemia saanud tööde juhendajatele (a´ 300 eurot):
-    Maarja Kask (Salto AB OÜ) ja Jaanika Pärnamägi (Gustav Adolfi Gümnaasium) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Otto Lõokese töö „Lumepurskkaev“ juhendamise eest;
-    Urmas Püss (JELD-WEN Eesti AS) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Artur Püssi ja Heiki Lõhmussaare töö „Emme jagamise äpp“ juhendamise eest;          
-    Kairit ja Toomas Vellet põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Miku Tanel ja Uku Karel Velleti töö „Puulehtede pakkimise masin „Leheõgard““ juhendamise eest;
-    Eve Burmeister (Märjamaa Gümnaasium) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Eliise Võigemasti töö „Lindude peletaja“ juhendamise eest;
-    Reena Uusmets (Tallinna Nurmenuku Lasteaed) põhikooli 1.–4. klassi astmes II preemia pälvinud Dina Voinova töö „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“ juhendamise eest.
-    Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes II preemia pälvinud Kristi Aasa töö „Suitsuvaba auto“ juhendamise eest;
-    Jaan Tasa (Tõrva Gümnaasium) põhikooli 5.–9. klassi astmes II preemia pälvinud Kirke Liis Kokamägi töö „Sõrmejäljelugejaga jalgratas“ juhendamise eest:
-    Maie Jõgar (Estonian Young Inventors MTÜ) gümnaasiumiastmes II preemia pälvinud Mark Jõgari töö „Sportify“ juhendamise eest.

Parima kooli preemia (2600 eurot)
-    Põltsamaa Ühisgümnaasium

Osalemine noorte leiutajate talvekoolis
-    kõik auhinna saanud 4.–9. klasside õpilased. Talvekool toimub 4.–6.01.2017 Tartus.
 

Eriauhinnad
Eesti Ameerika Suursaatkonna ja Eesti Teadusagentuuri ühisauhind:
Osalemine maailma suurimal õpilaste teadusmessil Intel ISEF (The Intel International Science and Engineering Fair) Ameerikas, mis toimub 2017. aasta mais Los Angeleses
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“  ja tema juhendaja Urmas Kuusik Põltsamaa Ühisgümnaasiumi töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja

Koostööpartnerite auhinnad

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
-    Georg Tamm, Vääna-Jõesuu Kooli 4. klass, „Erifunktsioonidega nokamüts EFN“
-    Märtin Jõe, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 8. klass, „Päikesepaneeliga nutitelefon“
-    Kristjan Raud, Nõo Reaalgümnaasiumi 12. klass, „CO2- ja CO-andur telefonis“  

Kuninglik Taani Saatkond
-    Otto Seppel, Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass, „Pähklipõmm“  
-    Kirke Liis Kokamägi, Tõrva Gümnaasiumi 6. klass, „Sõrmejäljelugejaga jalgratas“
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) koostöös Eesti Patendiametiga
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

Energia Avastuskeskus
-    Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaed, „Sassi pudrujahutaja“
-    Otto Seppel, Pärnu Vanalinna Põhikooli 2. klass, „Pähklipõmm“
-    Kaur Lõhmus, Tartu Tamme Kooli 6. klass, „Kiviparketi hooldusmasin“
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“

Teaduskeskus AHHAA
-    Dina Voinova,  Tallinna Nurmenuku Lasteaed, „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“
-    Uku Allikvere, Tallinna 21. Kooli 6. klass, „Värve muutev lipp“
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi  11 klass, „Sigaalpoi“

Energia Avastuskeskus  
-    Dina Voinova,  Tallinna Nurmenuku Lasteaed, „Seade vanematele meelde tuletamaks lasteaeda jäetud lastele lehvitamist“.  
-    Uku Allikvere, Tallinna 21. Kooli 6. klass, „Värve muutev lipp“
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi  11 klass, „Sigaalpoi“
 
TTÜ Mektory tehnoloogiakool
-    Konrad Sirel (Tallinna Reaalkooli 4. klass) töö „Automaatpiduriga jalutusrihm“
-    Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“
-    Hans Anniste, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 11. klass, „Signaalpoi“
 
Laste teadusajakiri „Minu Maailm“
-    Kõik noorema vanuserühma riikliku preemia saajad saavad ajakirja Minu Maailm detsembrinumbri ja ajakirja 3-kuulise tellimuse.
 
Eesti otsib leiutajat! 

Eesti Rahvusringhääling ja Eesti Vabariik 100 – Leiutades Eestit!
 
Eesti Rahvusringhäälingu eriauhind
-    Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“

Eesti otsib leiutajat!
-    Karlos Angerjärv, Ülenurme Gümnaasium, 2. klass, „Tahvlitolmuimeja“
-    Adanna Emily Egwenu, Avinurme Gümnaasium, 4. klass, „Telefoni suitsuandur“
-    Karl ja Rasmus Freiberg, Kohila Gümnaasium, 3. klass, „Neptun“ ja „MaLuVe
-    Greta Madeleine Gnannt, Ecole Val Guermante, 1. klass „Rohuhaldjas“
-    Gregor Ludvig Kikas, Tallinna Reaalkooli 6. klass „Kips ei sega riietumist“ ja  „Lahe jahe jook“
-    Lev Kirillov, Paldiski Vene Põhikooli 1. klass „Tark termomeeter lastele (riietumise vihtega)“ ja „Veealune mulli joonitamiskomplekt“
-    Agnes Kuura, Tartu Tamme Kooli 3. klass, „Doktor Rohi“, „Leidur“ ja „Soengumeister“
-    Vesse Leok, Pärnu Mai Kooli 1. klass „Mobiilne tolmuimeja 6000“
-    Mia-Maria Loigom, Haabneeme Kooli 2. klass „Koerakaka koristaja“
-    Mirjam Olesk, Kiili Gümnaasiumi 3. klass, „Inimjõul liikuv jõusaalibuss“ ja „Ümbrust kirjeldavad prillid nägemispuudega inimestele“
-    Aap Petrov, Rakvere Vanalinna Kooli 5. klass „Taskuspikker“ ja „Interaktiivsed kindad“
-    Ere ja Rute Reimann, Kuusalu Keskkool 2. ja 3. klass, „Mütsik“ ja „Riisel“ ja „Saabik“
-    Grete Elise Rillo, Tallinna Toomkooli 1. klass, „Iseliikuv tool“
-    Uku Savi, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 3. klass „Nutikas koolikott“
-    Maarja Somelar, Tartu Erakooli 5. klass, „Kodune BIOGAAS HBG – HomeBioGas“
-    Sume Gregor Toome, Püha Johannese Kooli 2. klass „Tehniline Uuendus Ukse Toetuseks ehk TUUT“
-    Aleksander Urbala, Kelmiküla lasteaed, „Sassi pudrujahutaja“
-    Günther Andreas Vaaro, Audru Kooli 4. klass „Stressilaadur“
-    Sofia Vavilova, Elva Gümnaasiumi 3. klass, „Lendav vihmavari“ ja „Nuti-arvutilaud“
 
Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja teadusministeerium.
Selle aasta konkurss toimub koos ERRi ja EV 100 korraldustoimkonnaga – osalejate hulgast valitakse 40 last (vanus 6–12 a), kellest tehakse EV sünnipäevaks 40 minidokumentaali.

Auhindadega toetavad Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, Patendiamet ja Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Nordic Avaiation Academy, TS Shipping, Nordica), TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, Teaduskeskus  Ahhaa, Energia Avastuskeskus, laste teadusajakiri „Minu Maailm“ .

Konkursi koduleht: http://www.etag.ee/tegevused/konkursid/opilasleiutajate-konkurss/

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 902 ideed
• Alasniidu Lasteaias õpivad ja mängivad väiksed leiutajad!

Samuti on Eesti tippsooritajate osakaalult maailma tugevaimate riikide hulgas. PISA 2015 keskendus loodusteadustele ning lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja funktsionaalses lugemises.

Eesti 15-aastaste noorte loodusteaduste ehk bioloogia, geograafia, füüsika ja keemia teadmised ning oskused on maailmas tipptasemel, olles Euroopas esimesel kohal ning maailmas kolmandal kohal. Varasemast rohkem on meil loodusteadustes tippsooritajaid, kes suudavad lahendada väga keerukaid ülesandeid – kokku 13,5 protsenti, samas OECD keskmine on 8 protsenti. Euroopa riikidest on Eestis kõige vähem madalate oskustega õpilasi – üle kahe korra vähem teiste riikide keskmisest.

„Sedavõrd head tulemused rahvusvahelises võrdluses näitavad, et Eesti õpetajad ja kool teevad jätkuvalt väga tugevat tööd. Oleme lähtunud oma haridust arendades õigetest põhimõtetest, sest muudatuste mõju saamegi näha alles 10-15 aasta pärast,“ ütles minister Mailis Reps. „On hea meel, et oleme enamike teiste tippriikide taustal finantsiliselt kasinamatest võimalustest hoolimata kindlustanud endale hariduse tippriigi staatuse ning suutnud seda hoida.“

Matemaatikaalaste teadmistega jagavad Eesti noored Euroopas Šveitsiga teist kohta ning maailmas on üheksandal kohal. Pea 90% Eesti noortest on vähemalt matemaatika baasteadmistega, millega kuulume parima viie riigi hulka.

Eesti õpilaste funktsionaalne lugemisoskus on Euroopas kolmandal ning maailmas kuuendal kohal. Tippsooritajaid on üle 11,1 protsendi, millega oleme ületanud ka aastaks 2018 seatud strateegilise eesmärgi. Märkimisväärne on, et poiste ja tüdrukute lugemisoskuse erinevus vähenes võrreldes eelmise PISA testiga enam kui kolmandiku võrra.

PISA hindab oskusi

Uuringu Eesti-poolse läbiviija Gunda Tire sõnul hindab PISA õpilaste oskusi teadmisi kasutada. „Uuring hindab, kuidas noored oskavad õpitut igapäevaelus rakendada. Seetõttu on selle tulemused tähenduslikumad lihtsalt teadmiste kontrollist. Me tahame teada, kas noored on valmis tuleviku väljakutseteks ja kuidas Eesti haridussüsteem seda toetab,“ märkis Gunda Tire.

PISA uuringu põhjal on Eestis võrdne ligipääs kvaliteetsele ja õpilast toetavale haridusele, mida võib pidada üheks edu põhjuseks. Kuigi sotsiaalmajandusliku tausta mõju õpilaste tulemustele on maailmas üks väiksemaid, saavutab koolis häid tulemusi suur osa Eesti nõrga sotsiaal-majandusliku taustaga perede noortest.

Eesti kooli töö on tõhus, sest meie noored saavutavad maailma tipptulemused, õppides nädalas koolis vähem kui kolmveerand OECD riikide õpilastest.

Mõnes valdkonnas on arenguruumi

PISA uuringu 2015. aasta tulemustest selgub, et vaatamata sellele, et poiste ja tüdrukute tulemuste vahe on vähenenud, on siiski nõrku õpilasi poiste seas rohkem. Samuti on jätkuvalt märkimisväärne erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide tulemuste vahel.

OECD PISA 2015 lehekülg

PISA 2015 Eesti tulemused

TAUST

•     PISA 2015 uuringus osales üle poole miljoni noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Eestist osales 5587 noort, mis moodustab poole 15-aastastest õpilastest. Seekord oli keskne hindamisvaldkond loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust. Lisaks testiti seekord õpilaste meeskondlikku probleemi lahendamise oskust. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaal-majanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist jms.
•     Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbiviidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastaseed noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õpingute kohta.
•     PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi reaalses igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma. Samuti näitab uuring, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid.
•     PISA uuringu läbiviimise eest Eestis vastutavad Haridus- ja Teadusministeerium ja sihtasutus Innove.

„Tõeliselt hea meel on selle üle, et meid on märgatud ja nii palju inimesi kohale tuleb. Oleme kogu meeskonnaga terve aasta selle päeva nimel tööd teinud ja ootame ka ise kõiki diskussioone põnevusega. Väga hea programm on!“ rõõmustas ürituse üks peakorraldaja, Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik.

Festivali teema „How to earn if there is nothing to burn“ egiidi all räägitakse sellest, kuidas raha teenida ja kuidas jõuda esimese käibeni päris alguses, kui raha, mida põletada, ei olegi veel.

Kohale on meelitatud üle 40 rahvusvahelise esineja eri valdkondadest nagu biotehnoloogia, sport, loomemajandus, virtuaalreaalsus, kosmosetehnoloogiad, smart city jmt.

Kohalikest staaridest näeb laval olümpiasangar Gerd Kanterit, muusik Sandra Vabarnat ning Taxify kaasasutajat Martin Villigit. Rahvusvahelise mõõtme annavad teiste seas üheks maailma parimaks noorettevõtjaks peetav Jamie Dunn, Youtube-sensatsioon Christian LeBlanc ja virtuaalreaalsuse visualiseerija Keiichi Matsuda.

Üritus on ingliskeelne ning programmiga on võimalik tutvuda aadressil www.startupday.ee
sTARTUp Day’ks andis Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis välja ka erinumbri.

sTARTUp Day ärifestivali korraldavad Tartu ülikooli eestvedamisel Tartu linnavalitsus, Tartu Teaduspark, Tartu Ärinõuandla, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu Loomemajanduskeskus, Contriber ja sTARTUp community. Sündmust toetavad Startup Estonia, Swedbank, Pipedrive, Mooncascade, A. Le Coq, Fortumo ja Hedman Partners. Esinejaid aitavad kohale tuua EAS, Baltic-American Freedom Foundation, USA, Rootsi ning Hollandi saatkonnad ning Edu Tegu. Jätkupidu korraldab Tallinn Music Week.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds
• Mektory start-up konkurss viib parimad Silicon Valleysse ja Euroopa Innovatsiooni Akadeemiasse

Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi direktori Margus Araku sõnul on Kristjan Türk väga hea õppeedukusega ja eeskujuliku käitumisega magistriastme üliõpilane, kes sel suvel lõpetas maaülikooli tehnika ja tehnoloogia bakalaureuse õppekava väga heade õpitulemustega.

Kristjan Türk on projekti Pneumobiil 2016 üks eestvedajatest ja elluviijatest – projekti käigus konstrueeriti ning valmistati pneumosõiduk (sõiduk, mille liikumiseks vajalik energia saadakse pneumosilindrite käitamisest suruõhuga), mis saavutas 5.-7. mail 2016 Ungaris Egeris toimunud rahvusvahelisel üliõpilaste võistlusel sõidukite insenerilahenduste kategoorias esimese koha. Võistlusel osales kokku 47 võistkonda erinevatest Euroopa ülikoolidest, Eestit esindas kolm maaülikooli võistlusautot.

„Pneumosõiduki projekt on terve aasta vältav mitme-etapiline tegevus, mis hõlmab endast projekti ja 3D mudeli koostamist ning selle vormikohast esitamist võistluste korraldajatele, võistlusauto valmistamist, testimist ja seadistamist, projekti esitlemist ja tehniliste lahenduste põhjendamist žüriile ning võistlussõite,“ rääkis Arak. „Projekti elluviimine on toonud esile Kristjani väga head inseneri- ja juhiomadused mitmetes olulistes valdkondades: väga head teadmised mehaanikas, masinaehituses ja elektroonikas, väga heal tasemel projekteerimis- ja modelleerimisoskus, tehnilise dokumentatsiooni koostamine, meeskonna juhtimine, meeskonna majandusküsimuste lahendamine, esinemis- ning veenmisoskus, mis päädis meeskonna projekti väga eduka kaitsmisega rahvusvahelise erineva valdkonna inseneridest koosneva žürii ees.“

Maaülikooli tudengid on registreerunud ka järgmisel aastal toimuvale samalaadsele võistlusele, millest osavõttu kavandatakse kolme võistlusautoga. Projekteeritakse ja täiendatakse juba olemasolevaid sõidukeid ning töötatakse uue isesõitva sõiduki projektiga. Ettevalmistusi järgmise aasta võistlusest osavõtuks oma meeskonnaga juhib ja koordineerib samuti Kristjan Türk.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Loomisel on Eesti noorte teaduste akadeemia
• Microsoftis Ameerikat avastamas

Prin(t)ouch'i raames toimusid kujundusgraafika võistlus Trükis+, Baltimaade esimene trükkalite võistlus Imprint ja 24-tunni fotograafiavõistlus Tallinn 144K.

Kujundusgraafika võistluse Trükis+ võitis Tallinna Polütehnikumi õpilane Marje Kask, Baltimaade esimese trükkalite võistluse Imprint esimene koht läks Anzelika Aksenovale Moskva Trükikoolist ning 24-tunni fotograafiavõistluse Tallinn 144K võitis Tanel Topaasia samuti Tallinna Polütehnikumist.

Juba kuuendat aastat toimunud Trükis+ on kasvanud suurimaks graafilise disaini õpilaste ja tudengite vaheliseks mõõduvõtmiseks Baltimaades. Tänavu võistlesid osalejad Pimedate Ööde Filmifestivalile järgmise aasta festivaliprogrammi tutvustava trükise ja fotostendi kujundamises; võistluse parimad tööd lähevad järgmisel aastal ka kasutusele.

Esmakordselt toimus samaaegselt ka Baltimaades esimene trükkalite võistlus Imprint, kus Eesti ja Moskva koolide trükitehnika õpilased võistlesid ofset ja digitrüki masinate kasutamises, ning 24-tunni tänavafotograafia võistlus Tallinn 144K, kus osalejatele anti ülesandeks Uue Maailma omanäoline kujutamine ning ülesande täitmiseks 27 tundi – 24 tundi pildistamiseks ja 3 tundi töötlemiseks.

Võistluste peakorraldaja, Tallinna Polütehnikumi meedia erialaosakonna juhataja Marko Levini sõnul näitasid võistlused, et kõige edukamad on need osalejad, kel on peale koolitarkuse ka võime interpreteerida, katsetada ja riskida. „Ajapiirang ja võistluspinge panevad õpilased uude olukorda, kus saab end täiesti uuel viisil tõestada. Plaanime võistlustega kindlasti ka tulevikus jätkata,“ lisas Levin.  

Võistluselt Trükis+ sai teise koha Tartu Kunstikooli õpilane Kaile Tuvi ning kolmanda koha Tartu Kõrgema Kunstikooli tudeng Margit Urva. Žüriisse kuulusid Pimedate Ööde Filmifestivali turundusjuht Mari Kareda, reklaami- ja disainibüroo Disainikorp juht Karel Korp, Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Villu Järmut, trükikoja Kroonpress kvaliteedijuht Elari Kingo ja Eesti Trükitööstuse Liidu varasem juht Külli Tammes.

Trükkalite võistluse Imprint teise ja kolmanda koha said Tallinna Polütehnikumi õpilased Lilija Anzelika Kostrova ja Lauri Laurimäe. Žüriisse kuulusid Eesti tunnustatuim trükkal Peeter Russow, Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia õppejõud Aivo Brenner ning trükitehnoloogia õppejõud Irina Marunova Moskva Trükikoolist.

Fotograafiavõistluse Tallinn 144K teise koha sai Evelin Lumi Tartu Kunstikoolist ning kolmanda koha Agija Bataraga Riia Kunstikoolist. Žüriisse kuulusid pressifotograafid Erik Prozes ja Liis Treimann, Nikoni esindaja Aivar Pihelgas ja loodusfotograaf Jarek Jõepera.

Kujundusgraafika võistlus Trükis+, Baltimaade esimene trükkalite võistlus Imprint ning 24-tunni fotograafiavõistlus Tallinn 144K toimusid kolmapäevast reedeni (23.-25. novembril) Tallinna Polütehnikumis. Kolmel võistlusel osales ligi 50 tudengit ja õpilast Eesti, Moskva ja Riia kutse- ja kõrgkoolidest: Eesti Kunstiakadeemiast, Kuressaare Ametikoolist, Moskva Trükikoolist, Narva Kutseõppekeskusest, Riia Kunstikoolist, Riia Tehnikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tartu Kõrgemast Kunstikoolist, Tartu Kunstikoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.  

Allikas: Tallinna Polütehnikum

Samal teemal:

• Dokumentalist Kullar Viimne: kõige olulisem on ikkagi sõnum
• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta

TTÜ esitas keemia- ja materjalitehnoloogia erialalt Maarja Grossbergi, mehaanikast Kristo Karjusti, matemaatika- ja loodusteadustest Gert Preegeli, ITst Innar Liivi, sotsiaalteadustest Ringa Raudla ning  ehitusteadusest Hendrik Volli kandidatuurid. Asutajaliikmed on nooremad kui 37 aastat ning doktorikraadiga.

TTÜ teadusprorektor Renno Veinthali sõnul on Eesti Teaduste Akadeemia algatanud koos Eesti Teadusagentuuriga Eesti noorte teaduste akadeemia asutamise, mis esindab ja ühendab kõigi teadusalade nii Eestis kui väljaspool Eestit töötavaid noorteadlasi ja järeldoktoreid.

Loodava akadeemia eesmärgiks on toetada ja motiveerida noorteadlasi nende teadustöös ja püüdlustes. Samuti edendada koostööd erinevate valdkondade teadlaste vahel nii Eestis kui ka välismaal ning julgustada noori teadlasi ühiskonnas enam kaasa rääkima. Loodavast organisatsioonist loodetakse kasvulava tulevaste Eesti Teaduste Akadeemia liikmetele.

Noorte teaduste akadeemia luuakse Eesti Teaduste Akadeemia  juurde ja see esindab Eestis ja väljaspool Eestit töötavaid noorteadlasi. Organisatsioon saab oma tegevuses olema iseseisev, kuid teeb tihedat koostööd teaduste akadeemiaga ning teiste noorteakadeemiatega üle maailma.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool