Õpilastele korraldatakse õppekäike küberkaitsega seotud organisatsioonidesse, loodud on drooniring ja sisustatud tehnoloogiaklass. Küberkaitse õppesuuna algatajaks ja koordinaatoriks on kooli õppealajuhataja Tiia Mikson.

Tiia Mikson

Aasta lasteaiaõpetajaks tituleeriti Silja Sarap Toila lasteaiast Naerumeri. Silja on õpetaja, kellega koos tunnevad lapsed end hästi, ta julgustab ja märkab kõiki. Esiletõstmist väärib Silja ettevõtlikkus – just tema ideena ja eestvedamisel toimus Ida-Virumaa lasteaedade esimene laulu- ja tantsupidu “Oleme Virumaa lapsed”.

Aasta klassijuhataja on Narva Eesti Gümnaasiumi õpetaja Tiiu Assafrei. Tiiu klassis õpib palju lapsi, kelle emakeel ei ole eesti keel. Oma hoolivuse, osavõtlikkuse ja pühendumusega on Tiiu loonud klassis suurepärase õhkkonna. Tiiu toetab õpilaste initsiatiivi, arvestab laste ettepanekutega ja aitab kaasa nende maailmapildi kujunemisele.

Aasta klassiõpetajaks nimetati Salme Põhikooli algklasside õpetaja, haridustehnoloog, arvuti- ja meediaõpetuse õpetaja Merle Lepik. Merle on loominguline, innovaatiline, õpilaste võimeid ja huve arvestav õpetaja. Ta leiab igale õpilasele võimetekohase ülesande, mis toetab lapse eduelamust ja motiveerib õpilast. Tema õpilased on kodukohta austavad ja väärtustavad saarlased.
 Aasta põhikooliõpetajaks kuulutati Simuna Kooli tehnoloogia- ja tööõpetuse õpetaja Jaana Palmisto. Jaana lähtub õpetamisel lapsest, tema oskustest ja huvidest. Ta on rohelise mõtteviisiga inimene, kes õpetab eluks vajalikke asju. Jaana aitab õpilastel kujuneda iseseisvalt mõtlevateks, vastutustundlikult tegutsevateks ning elus hakkamasaavateks inimesteks.

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Katrin Soika.  Katrin peab oluliseks keemiaalaste teadmiste seostamist teiste õppeainetega. Ta leiab, et parim teadmine sünnib alati sellest, kui õpilases on huvi tekitatud ning ta ise soovib ainega sügavamalt tutvuda. Katrin on kindel, et õpilase arengut toetab vanemate ja õpetaja omavaheline suhtlemine ning ausus ja avatus üksteise suhtes.

Aasta kutseõppeasutuse õpetajaks tituleeriti Raiko Kaasik Rakvere Ametikoolist. Õpilaste hinnangul teeb Raiko lihtsalt ja elulähedaselt selgeks kõik tööd, õpetab mõistma kvaliteedinõudeid ja tundma töö eest vastutust. Ta suudab luua koos õpilastega hea meeskonna, hoida motivatsiooni ja äratada huvi isetegemise vastu.

Aasta suunajaks nimetati Vanalinna Hariduskolleegiumi õppealajuhataja Kristel Üksküla, kes oma erakordse pedagoogilise vaistu ja omandatud kogemustega arvestab iga inimese eripäraga. Kristel on aidanud raskest olukorrast üle saada sadadel õpilastel, ta otsib ja leiab koostöös perekonna, tugispetsialistide ja kolleegidega iga lapse jaoks sobiva lahenduse.

Aasta õppeasutuse juht on Kiviõli I Keskkooli direktor Heidi Uustalu. Heidi peab juhina väga oluliseks töötajate rahulolu ning töötab selle nimel, et muuta koolikeskkond sõbralikuks ja usaldusväärseks. Ta on sihikindel, eesmärgile orienteeritud ning aitab jõuliselt kaasa hariduse väärtustamisele ühiskonnas.

Aasta õppejõud on Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor Eno Tõnisson. Ta on uuenduslikke aktiivõppemeetodeid kasutav ning oma üliõpilaste igakülgset arengut toetav õppejõud. Ta suunab üliõpilasi koostööle, õpetab arutlema ja oma vastuseid põhjendama. Eno on meisterlik õppejõud, kes õpetab sisukalt ja kaasahaaravalt.

Aasta hariduse sõbra tiitli sai SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, mis on haridusprogrammi “Ettevõtlik kool” algatajaks ja eestvedajaks. Sihtasutuse koordineerimisel on haridusprogrammiga liitunutest moodustunud kogu Eestit hõlmav võrgustik, kuhu on kaasatud nii koolid kui lasteaiad. Keskus peab äärmiselt oluliseks haridusasutuste ja ettevõtete koostööd.

Aasta õppuriteks kuulutati Richard Luhtaru Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Kristel Hunt Tallinna Teeninduskoolist ja Kaisa Helena Žigurs Tallinna Muusikakeskkoolist. Richard Luhtaru võitis Koreas rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil kuldmedali, Vietnamis rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil hõbemedali ja Tartus toimunud rahvusvahelisel loodusteaduste olümpiaadil võistkondliku kuldmedali. Kristel Hunt võitis Itaalias toimunud rahvusvahelisel kokkade võistlusel kuldmedali. Kaisa Helena Žigurs saavutas esimese ja teise koha harfimängus Rootsis ja Venemaal toimunud rahvusvahelistel muusikavõistlustel.

Aasta juhendajaks nimetati Riho Rannikmaa Vaeküla koolist. Riho on tunnustatud sporditegelane ja judo- ja sumotreener, kes on aastakümnete jooksul juhendanud väga paljusid lapsi.
 Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

 Lisainfot saab Aasta Õpetaja gala lehelt.

Samal teemal:

• Milleks gümnasistile küberkaitse?
• Aasta Õpetaja auhinnagala toimub laupäeval Jõhvis
• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul

„Olen väga üllatunud ja õnnelik,“ sõnas Ian pärast aasta õpetajaks kuulutamist. „Ma armastan oma tööd ametikoolis. See annab võimaluse kohtuda uute inimestega ja kõik mu kolleegid on olnud väga abivalmid.“

Ian töötab ametikoolis 2011. aastast. Eelmisel õppeaastal käivitas ta uue õppeainena muusikatehnoloogia, mis on õppijate poolt hästi vastu võetud. Samuti korraldati tema eestvedamisel Iiri nädal, mille ürituste elluviimine andis õppijatele hea elulise kogemuse läbi praktilise õppe.

„Kõik Iani tunnid on innovaatilised, loomingulised, elulised, elavad, praktilised. Ian on rahulik ja positiivne. Naeratus ta näol reedab, et tegu on üdini positiivse inimesega. Ian tuleb alati vastu nii kolleegidele kui ka õpilastele ja see ei tulene mitte sellest, et ta ei oska eesti keeles ära öelda, vaid ta ongi selline!“ on kirjas tema aasta õpetaja nominendiks esitamise põhjenduses.

Nominente said kevadel esitada kõik ametikooli õppesuunad. Aasta õpetaja selgitati ametikooli siseinfosüsteemis korraldatud salajasel hääletusel, oma hääle said anda kõik ametikooli töötajad.

Allikas: Kuressaare ametikool

Samal teemal:

Aasta Õpetaja auhinnagala toimub laupäeval Jõhvis

Aasta Õpetaja gala eesmärk on esile tõsta haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ja kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuskonkursile said kandidaate esitada kõik soovijad, kokku tehti seda enam kui 900 korral. Parimatest parimate väljaselgitamiseks tegid tööd maakondlikud komisjonid, kõrghariduse komisjon ja seejärel üleriigiline komisjon, kuhu kuulusid haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Galal jagatakse tunnustust järgmistes kategooriates: aasta lasteaiaõpetaja, aasta klassiõpetaja, aasta põhikooliõpetaja, aasta gümnaasiumiõpetaja, aasta kutseõppeasutuse õpetaja, aasta klassijuhataja, aasta õppeasutuse juht, aasta õppejõud, aasta suunaja, aasta hariduse sõber, aasta tegu hariduses, aasta õppurid ning aasta juhendaja.

Gala nominendid ehk kolm parimat igast kategooriast avalikustasime septembri alguses, nominentide kohta põhjalikuma ülevaate saab ministeeriumi veebilehelt.

1,5 tundi kestvasse otseülekandesse mahuvad lisaks auhindade üleandmisele ka meelelahutuslikud vahenumbrid, muusikalised etteasted ja videoklipid. Meeleolu on laval loomas Kiviõli Kunstide Kooli kandleansambel, õpetajate ansambel LemBeat, Estonian Dream Big Band, Tanel Padar, Maarja-Liis Ilus, Raivo E. Tamm. Õhtujuhid on näitlejad Priit ja Märt Pius ning Narva Eesti Gümnaasiumi õpilane Eva Lennuk ja TÜ Narva Kolledži õppedirektor Aet Kiisla.

Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, sihtasutus Innove ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Lisainfot saab Aasta Õpetaja gala lehelt

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Haridus- ja teadusminister Maris Lauri tervitus õpetajate päeva puhul
• Aasta Õpetaja nominendid on selgunud

Käime külas Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, kus räägime juttu selle juhataja Angela Leppiku ning noorte robootikahuvilistega. Sõna saavad ka IT Kolledži tudengid, kes käisid suvel õppereisil Hiinas maailmafirmas Huawei.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kirjutab, miks on hakatud gümnasistidele küberkaitset õpetama. Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht Priit Grünberg tutvustab, kuidas valida klassiruumi esitlustehnikat. Vormsi lasteaed-põhikooli õpetaja Maibritt Kuuskmäe räägib aga lähemalt, mida kujutab endast distantsõpe ning kuidas aitavad sellele kaasa tänapäevased digiõppe võimalused.

Värskest uudiskirjast leiab ka mitmeid töölehti – tutvustame Moodle’i uusi võimalusi, märkmemajanduse kontrolli alla hoidmiseks mõeldud Google Keep’i ning veebis navigeerimist lihtsustavat Symbaloo’d.

Loe edasi siit: https://koolielu.ee/uudiskiri

HITSA täienduskoolitusprogrammi „Digiajastu haridusjuht“ koolitustel osalesid nii kutse- ja üldhariduskoolide kui ka lasteaedade meeskonnad. Fotod: Triin Kaasik

Väärtuslikud õppetunnid üksteiselt
Ingrid Danilov, Haapsalu Kutsehariduskeskuse direktor

Pea kõikides kutsekoolides sai eelmisel aastal läbi järjekordne arenguperiood ja koolidel tuli hakata seadma uusi sihte järgmiseks viieks aastaks. Kuna Vabariigi Valitsus oli juba varem heaks kiitnud Eesti elukestva õppe strateegia aastani 2020 ja digipööre elukestvas õppes oli selle strateegia üks oluline eesmärk, muutus IKT valdkonna läbimõeldum arendamine väga tähtsaks ka meie koolis.

Meie mureks oli see, et kuna möödunud õppeaasta alguses lahkus koolist haridustehnoloog, puudus eestvedaja, kelle taktikepi all oleksime saanud seda muudatust ellu viia. Kui aga saabus info, et koolide juhtkondadel on võimalik osaleda koolitusel „Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“, haarasime me pakkumisest pikemalt mõtlemata kinni, sest nägime selles võimalust oma kavandatud arendustegevustega edasi minna ka olukorras, kus konkreetne eestvedaja puudub. Ja see oli õige otsus, sest koolitus andis meile väga palju sellist teadmist, mille abil saime õpetajaid nutiõppe ideega kaasa tulema.

Me kõik ju teame, et digikultuuri arendamisel koolis on oluline inimeste digiteadlikkus ning uute digivahendite ja -keskkondade kasutamise julgus, kuid sama tähtis ka nende vahendite olemasolu ja kogu IKT süsteemi töökindlus ning turvalisus. Selleks et meil oleks võimalik läbimõeldult arendada kooli IKT valdkonna nii sisulist kui ka tehnilist külge, osalesime ka koolitusprogrammi teises, digitaristu arendamise õppemoodulis.

Digimeeskonna loomine ja digipädevuste koolitused õpetajatele

Esimese koolitusmooduli lõppedes moodustasime me kooli seitsmeliikmelise digimeeskonna – eestvedajate grupi, kuhu kuulusid ka uuendusmeelsed õpetajad, kes olid aktiivsed nutiseadmete kasutajad oma ainetundides. Seejärel tegime küsitluse, et saada teada, milline on meie töötajate digioskuste ja -teadmiste hetkeseis. Teisisõnu: kes mille ees hirmu tunneb ning millist tuge ja koolitust vajab. Selle põhjal valmis sisekoolituste kava „Õppimine kogukonnas“. Koolituste tsükkel koosnes viiest sisekoolitusest, teemadeks olid Excel, Google, Facebook, erinevad blogikeskkonnad ning Pinteresti ja Picasa programmid. Koolitajaks olid meie oma töötajad – praktikud, kes ise juba oskuslikult neid keskkondi kasutavad. Osavõtjaid oli üle 40, valdavalt muidugi õpetajad. Koolituste lõppedes pidi igaüks hakkama kasutama vähemalt ühte uut õppekeskkonda ja seda ka teistele tutvustama. Paralleelselt sisekoolitustega tellisime me kaks koolitust ka HITSA-lt ja soetasime kahe klassikomplekti jagu tahvel- ja sülearvuteid. Lühidalt – oli üks suur digikoolituste aasta ja selle tegi väärtuslikumaks just asjaolu, et õppisime üksteiselt.

Digitaristu arengukava

Meil on tubli IT-juht ja tänu tema tööle pole koolis halbu üllatusi tänaseni ette tulnud, aga risk, et olulised andmefailid võivad töötajate vähese teadlikkuse tõttu kaduda või võidakse meie arvutipark halvata, on olemas. Seetõttu panimegi parendustegevusi planeerides suurt rõhku töötajate ja õpilaste teadlikkuse suurendamisele ning kogu süsteemi turvalisuse tagamisele. Ja mitte ainult – ka ühtviisi kiire internet kõikides õppehoonetes on oluline, mistõttu kavandasime mitmeid olulisi tegevusi taristu ajakohastamiseks.
Alanud õppeaastaks on valmis uus koolituskava, jalad on kindlalt maas kogu protsessi juhtival digimeeskonnal ja septembrist alates kuulub meie meeskonda ka uus ja entusiastlik haridustehnoloog.

Teisisõnu – me oleme hakanud liikuma ja see on suur asi. Käesoleva õppeaasta väljakutseks on julgustada ja innustada nutiseadmeid kasutama ka neid õpetajaid, kes eelmisest koolituste tsüklist kõrvale jäid. Oluline on muuta õppimisprotsess huvipakkuvamaks ja arusaadavamaks nii õpilastele kui ka õpetajatele endile.
Tulevikku vaatame lootusrikkalt ja ma usun, et järjest enam töötajaid meie koolis võtab omaks mõtteviisi, et digipööre pole mitte kohustus, vaid väga hea võimalus oma töö rikastamiseks ja õpilaste edukaks kaasamiseks õppeprotsessi.

Koolitused aitasid eesmärke seada
Haana Zuba-Reinsalu, Luua Metsanduskooli direktor

Koolitustel osalemine on otseselt seotud kooli arengukavaliste eesmärkide täitmisega ning koolitused andsidki selleks hea tõuke. Esimesel koolitusel saime ülevaate digiajastul kooli juhtimisega paratamatult kaasnevatest muudatustest ning analüüsisime oma kooli õppeprotsesside parendamisi selles valguses. Teisel koolitusel liikusime sammu edasi ning uurisime võimalusi, kuidas kooli IKT süsteemid seda toetada saavad. Põhimõtteliselt võib öelda, et üks koolitus viis märkamatult teiseni ning kasvas vajadus süsteemselt kogu kooli digivaldkond üle vaadata ning edasiste arengute võtmes tegevused eesmärgistada.

E-metskond ja digipöörde arengukava

Esimese koolituse („Õppeprotsessi juhtimine digiajastul“) lõputöös töötasime välja digitaalse õppevara – metsainfosüsteemi (e-metskond) arendamise põhimõtted ja selgitasime välja selle rakendamise võimalused. Vajadus sellise muutuse järele on suur, sest kogu metsasektor kasutab väga mitmesuguseid arendusi. Selleks et meie kooli lõpetajad tööturul konkurentsivõimelised oleksid, peavad nad metsatöö oskustele lisaks suutma töötada ka erinevate metsanduslike infosüsteemide ja töövahenditega. Kinnituse sellele andis ka kevadel valminud OSKA raport, milles öeldakse, et metsandussektori tööandjad vajavad IKT pädevustega spetsialiste. Teise koolituse („Haridusasutuse digitaristu arendamine“) lõputööna valmis kooli digipöörde arengukava tööversioon, mille loodame lõplikult heaks kiita sel sügisel. Lõputöö väärtus seisneb selles, et oleme süsteemselt läbi uurinud oma kooli hetkeolukorra ning eesmärgistanud mitmed olulised tegevussuunad, nt digikultuuri integreerimine õppeprotsessi, õppevara ning õpilaste ja õpetajate digipädevuste arendamise jms. Oluline on see, et oleme teadvustanud oma vajadused ning lähiaastatel teame, kuhu digivaldkonnas liigume.

Kooli digipöörde mõtestamine

Suurimaks väärtuseks tulebki lugeda seda, et nende koolituste abil saime süsteemselt läbi mõelda kogu kooli vajadused. Koolituselt saime palju häid ja praktilisi juhiseid, kuidas üldse valdkonna arendamisega alustada. Peame väga oluliseks, et saime suhelda teiste koolidega ning kõikide praktikatest midagi õppida. See andis kindlustunde ning palju huvitavaid ideid. Kutseõppeasutuste vajadused erinevad kohati üldhariduskoolide arenguvajadustest väga suures ulatuses, kuid koolimeeskondade omavaheline suhtus aitab paremini mõista ka üksteist. Arvan, et osalemine nendel koolitustel andis olulise tõuke digipöörde mõtestamisele oma koolis. Reaalsus on see, et peame hakkama saama uute tehnoloogiate ning seadmetega ning suutma õpetada uue põlvkonna õppijaid. Loodame, et riigi tasandil jõuab lahenduseni ka ressursside küsimus, kuigi mõtteviisi muutmiseks piisab ka lihtsalt heast tahtest ja julgest pealehakkamisest.

Tänu koolitusele tekkisid meil ühised eesmärgid ning parem omavaheline koostöö. Kuna meeskonna suurus oli piiratud, siis laiendasime kooli tasandil oma töörühma veelgi ning kaasasime juurde õpetajaid, praktikakoordinaatorid ning õppekorraldusspetsialistid. Moodustasime laiapõhjalise ning kõikide õppeprotsessi osadega kokku puutuva töörühma, kes oleks edaspidi võimeline süsteemselt arendustegevusi oma lõigus ka ellu viima.

Juhi roll on olla eestvedaja ja oma meeskonna arendaja ja toetaja. IKT teema on üks nendest kooli valdkondadest, mis on tihtipeale oma spetsiifilisuse tõttu jäetud kooli IKT valdkonna eest vastutava inimese õlgadele, kuid võib-olla ebaõiglaselt. Koos juhiga panustamine annab teemale teise mõõtme.

Uudishimu peab jätkuma
Kadi Kreis, Tartu Kunstikooli direktor

Osalesime Tartu Kunstikooli meeskonnaga koolitusprogrammi „Digiajastu haridusjuht“ kahel koolitustsüklil. Oluliseks pidasin seda ennekõike sellepärast, et kooli juhtkond on eestvedaja ja toetaja kõikides arengutes, sh ka digipöörlemises. Igal meeskonnal on vaja võtta aega, et tegeleda mõne konkreetse probleemiga, mida igapäevatoimetuste juures kiputakse edasi lükkama.

Koolitusel õppisid koos kutsekoolide ja üldhariduskoolide meeskonnad, mis andis võimaluse mõista üksteise olemust ja olukorda palju paremini. See suurendab koostööd ning avardab arusaamu erinevatest koolidest. Koolituse käigus sai omi mõtteid selgemaks mõelda, kuulata teisi ja sellest kõigest õppida.
Üha selgemaks saab, et erinevate haridusastmete sarnaste digieesmärkide kõrval on ka tugevalt eristuvad probleemid. Peame need selgelt sõnastama ning üldsusele ja koolipidajale arusaadavaks tegema. Kutsekoolid vajavad digitaristu juhtimisel valdkonnapõhist lähenemist, digiareng käib ühte jalga samas valdkonnas toimuvaga. Kui üldhariduskoolidel on valdavalt sarnane taristu, siis kutsekoolil sõltub see õpetatavatest erialadest.

Üldhariduskooli digipööre on aga meie ühine huvi, sest diginutikate õpilaste edasi õppima tulek võimaldab kutsekoolidel kiiremini jõuda eesmärgini – kindla eriala õpetamiseni.

Julgen koolijuhtidele soovitada rohkem loovust ja mängulisust! Nii kaua kui koolijuhil, õpetajal ja õpilasel on (digi)uudishimu, on koolis kõik hästi. Ja ärgem unustagem tasakaalu!
Lisainfot koolituse kohta leiab digijuht.hitsa.ee.
 
Autor: Triin Kaasik, HITSA projektijuht

Loe lisaks "Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses", "Seminar „DigiMeister 2016: köieltants“ toetab digipööret kutsehariduses"

Seda toetab ka 2016. aastal Kutsekoja tehtud uuring* tööjõuvajaduste kohta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas. Uuringus on esile toodud:

• „IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste“.
• “Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi”. Eesmärk on siis tagada erialaspetsiifilise IKT-kompetentsiga valdkonnaspetsialistide olemasolu.

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Eesti e-Kutsekooli koostöökogu soovib toetada kaasaegse erialase digitehnoloogia väljaõppe arendamist, mis on üheks digipöörde saavutamise eelduseks.

Kutseõppe õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid – kellele ja milleks?

Haridustehnoloogi töö kutseõppeasutuses hõlmab väga erinevate ülesannete kombineerimist, mis kõik koonduvad vähemal või suuremal määral tegevuse alla, milleks on tehnoloogiline ja pedagoogiline tugi ja nõustamine kutseõpetajatele. Teatavasti õpetatakse ühes kutseõppeasutuses väga palju valdkondi, mis tähendab vähemalt kümneid erinevaid õppekavasid. Seega eeldatakse ühelt haridustehnoloogilt ühes konkreetses kutseõppeasutuses väga erinevate valdkondade teadmisi ja mõistmist. Ta peab suutma nõustada õpetajat vajaliku digitehnoloogia kasutamises teeninduse valdkonnas, kokanduses, metsanduses, iluteeninduses jne. Selleks et paremini toetada konkreetses õppekavarühmas digitehnoloogia rakendamist, koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus nende õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide tööd, kes tegelevad konkreetse valitud valdkonnaga süvendatult, koondades ühisesse võrgustikku kõik vastava valdkonna kutseõpetajad üle Eesti.

2015/2016. õppeaastal alustasid tööd järgmiste õppekavarühmade haridustehnoloogid:

• Anne Krull – ehitus ja puitmaterjalide töötlus;
• Eva Tšepurko – turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus;
• Katrin Kisand – disain ja käsitöö;
• Katrin Uurman – aiandus;
• Katriin Orason ja Priit Auväärt – transporditehnika.

Õppekavarühmapõhiste haridustehnoloogide ülesandeks on tõsta digivõimekust oma valdkonnas, pakkudes digitaalseid lahendusi ja vahendeid lähtuvalt konkreetsete õppekavade vajadustest.

Olulisemad töövõidud esimesel aastal

Õpetajate kaasamine ja motiveerimine ei ole lihtne töö. Igal kutseõpetajal on täiskoormusega põhitöö – õpetamine, mille arvelt palju vaba aega muude arendustegevuste jaoks ei jää. Siin ongi suureks abiks võrgustik, kus saab koormust ja vastutust jagada, nii et tulemustest võidavad kõik.

Võrgustikes toimusid esimesel tööaastal haridustehnoloogide juhtimisel õppekavarühmapõhised seminarid ja kohtumised, kus:

• õpetajad said uusi ideid digilahenduste rakendamiseks oma õpetatavates valdkondades;
• loodi veebipõhised keskkonnad vastavate valdkondade huviliste koondamiseks ja olemasolevate ressursside ning ideede jagamiseks;
• tekkis ühine soov konkreetses valdkonnas midagi ära teha. Muu hulgas kohandati, parandati ja uuendati digiõppematerjale, korraldati ühiseid koolitusi ja õppekäike, kirjutati ühisprojekte;
• toimusid õppekavade rakenduskavade ja kutseeksamite digitaliseerimise arutelud, jagati kogemusi, kuidas lõimida üldaineid erialaainetega;
• kujunes ühtne arusaam vastava valdkonna visioonist, eesmärkidest, õppekavade kvaliteedist jmt.

Eriti suur väärtus taolistest võrgustikest on ühisprojektid. Näiteks oli eelmisel õppeaastal aktuaalne Haridus- ja Teadusministeeriumi digitaalsete õppematerjalide koostamise hange, mille tarvis võrgustikes ka projekte kirjutati. Disaini- ja käsitöövõrgustikus kirjutati kaks projekti: „Kavandamise ja kujundamise õppematerjal käsitöö erialadele“ ja „Erialane keemia ja materjaliõpetus dekoraatoritele ja stilistidele“. Aianduse õppekavarühmas esitati projekt „Aedniku ABC“. Ehituse ja puitmaterjalide töötluse võrgustikus esitati samuti taotlus õppematerjalide koostamise hankesse, kuid see projekt ei saanud esimeses voorus toetust.

Ühised projektid, koolitused, arutelud loovad ühist teadmist ja ühtlustavad valdkonna taset terves Eesti. Mida rohkem huvilisi valdkonda koguneb, seda keerulisem on teistel sama valdkonna õpetajatel jääda ükskõikseks ja vältida eriala digitaalset arengut.

Õppekavarühmapõhised haridustehnoloogid olid suur jõud ka kutsehariduse digiteemalise seminari „DigiMeister 2016: köieltants“ sisu kokkupanemisel. Tänu sellele sai seminaril suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustasid erinevad kutseõppekeskused ja nende koostööpartnerid nelja valdkonna võimalusi – aiandus, käsitöö ja disain, ehitus ja puitmaterjalide töötlus, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ning transporditehnika.

OÜ Dronestonia esindaja Meelis Trumberg tutvustas kutsehariduse seminaril droonide kasutusvõimalusi aianduse õppekavarühma võrgustiku kutseõpetajatele. Foto: Reio Laurits

Kui sind ei ole internetis, siis sind ei ole olemas

Õppekavarühmade võrgustikes tehtust saab põhjalikuma ülevaate nende veebipesadest:

• Aiandus: https://aiandusevaldkond.wordpress.com
• Disain ja käsitöö: saab liituda Facebooki grupiga.
• Ehitus ja puitmaterjalide töötlus: https://ehituspuit.wordpress.com
• Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus: https://hitsakokk.wordpress.com (lisaks on loodud ka grupp Facebookis).
• Transporditehnika: http://e-taristu.ee/auto

Kuidas edasi?

Kutsehariduse õppekavarühmasid on kolmekümne ringis (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1280/8201/3013/VV_130m_lisa2.pdf), seega otsivad ka teised valdkonnad endale hakkajat haridustehnoloogi. Kui sul tekkis huvi ja sooviksid mõne õppekavarühma haridustehnoloogiks hakata, siis kirjuta kerli.pozogina@hitsa.ee.
 

Õppekavarühmapõhise haridustehnoloogi tööülesanded

1.    Õppekavarühma võrgustiku koordineerimine ja koostöö:

• Õppekavarühma kuuluvaid õppekavasid õpetavate kutseõpetajatega kontakteerumine ja nende kaasamine võrgustiku tegevustesse;
• Võrgustiku ühise visiooni loomine ja tööpõhimõtete kehtestamine;
• Võrgustiku tegevuskava koostamine koostöös võrgustiku liikmete ja SA Innove õppekavarühma juhiga;
• Võrgustiku liikmete vahel ülesannete ja vastutusvaldkondade jagamine;
• Võrgustiku liikmetele seminaride ja koosolekute korraldamine ja nende juhtimine;
• arendus;
• SA Innove korraldatud õppekavarühma seminaridel ja õppekava arenduse töörühmades osalemine ja haridustehnoloogilise kontseptsiooni esitamine;
• Koostöö teiste haridustehnoloogidega ja koolijuhtidega kutseõpetajate kaasamiseks ja valdkonna edasiarendamiseks;
• Koostöö erialaekspertide, õppekavaarenduse ekspertide ja aineühenduste liitudega.

2.    Õppekavarühma võrgustiku liikmete digipädevuste tõstmine:

• Võrgustiku liikmete haridustehnoloogiline nõustamine; lühikoolituste ja veebiseminaride korraldamine ja läbiviimine valdkonnas sobivate digivahendite õpetamiseks ja parima praktika tutvustamiseks;
• Vastava valdkonna digitaalse õppevara kaardistamine, kohandamine ja haldamine ning kvaliteedipõhimõtete juurutamine.
• Õppekavarühma valdkonna ja haridustehnoloogia populariseerimine õppetöös erinevates infokanalites, sh uudisteportaalid, konverentsid ja seminarid.

*“Tööjõuvajaduse seire- ja tulevikuprognoosisüsteemi OSKA” raames tehtud rakendusuuringuga “Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadustele info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas” on võimalik tutvuda Kutsekoja koduleheküljel: www.kutsekoda.ee (vali avalehel OSKA).

Autorid:

Kerli Požogina, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse projektijuht
Anne Krull, Tartu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, ehituse ja puitmaterjalide töötluse õppekavarühma haridustehnoloog
Katrin Kisand, Tartu Kunstikooli haridustehnoloog, disaini ja käsitöö õppekavarühma haridustehnoloog
Katrin Uurman, Räpina Aianduskooli haridustehnoloog, aianduse õppekavarühma haridustehnoloog

I koha saavutas Tallinna Tuule Lasteaed tööga „Tuuletrolli kompanii“, II koha Tallinna Liikuri Lasteaed tööga „Laulupidu kutsub sõbrad kokku“ ja III koha Kalli-kalli Lasteaed Tallinnast tööga „Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist“. Animatsioon kui väikestele lastele jõukohane, samas loov ja arendav tegevus on lasteaedades jätkuvalt populaarne.

Kalli-kalli lasteaia õpetaja ja töö „Eesti Vabariigi 100 talve, kevadet, suve ja sügist“ juhendaja Liis Viin, kas kõigepealt oli multifilm, mille otsustasite konkursile saata, või andis konkurss tõuke multifilmi tegemiseks?

Juba 2015. a sügisest, kui HITSA digiloovtööde konkurss välja kuulutati, tahtsin sellel lastega osaleda, aga ideid ei olnud, kohe mitte ühtegi ideed. Nädal enne vabariigi aastapäeva istusin ma hommikuringi maha ja küsisin lastelt, miks on Eestis hea elada. Arvamusi oli erinevaid: kes ütles, et trammiga saab sõita, ja kes, et siin on Lottemaa. Üks laps ütles, et Eesti saab kahe aasta pärast 100-aastaseks. See tähendab, et Eestis on olnud 100 talve, suve, sügist ja kevadet. Idee tuligi tol hetkel, nädal aega enne konkursitööde esitamise tähtaega. Lapsed olid varem ka teinud multifilme, isadepäevaks tegime lamenukk-animatsiooniga online-kaardi, kus lapsed ja isad seiklevad koos ringi. Animatsioon ei olnud nende jaoks võõras asi, sellepärast ma ei muretsenud.

Miks te tahtsite nii väga sellel konkursil osaleda?

Meie lasteaed ei ole varem konkurssidel osalenud. Pidasin õigeks, et enne kooliaega on lapsed selle kogemuse võrra rikkamaks saanud, et nad teavad, mida üks konkursil osalemine endast kujutab. Neil tuli ju ka kohale minna oma tööd esitlema, ja nad olid nii tublid.

Multifilmi tegemine käis koostöös minu paarilisega, õpetaja Reti Volteiniga. Lapsed joonistasid, mis seal multifilmis olla võiks. Nad joonistasid kõike, mis pähe tuli – pilvi, päikest, Lottet, puid, lilli, loomi, seeni, vihma. Mina ei pidanud õigeks stsenaariumi paika panna, sest isegi kui seda teeks, tuleb lõpptulemus ikkagi midagi muud. Reti juhtis laste koostööd, minu ülesanne oli animatsioon arvutis kokku panna. Suur toetus oli ka õpetaja abilt Carmen Antonovalt. Ta tegeles nende lastega, kes animatsioonis ei osalenud ja jättis nii meile loominguks vabad käed.

Kuidas multifilm sündis?

Multifilmi tegid Kuukalli rühma lapsed Anna-Lotta (6), Kristofer (7), Laura Lisanna (5), Iti Loo (6) ja Carlota (6). Ma küsisin, kes tahavad multikat teha, ja nemad tõstsid käe. Oligi kõik.

Ütlesin lastele lihtsalt, et seda multifilmi näevad pärast teised ka. Ma ei ajanud neid algul pingesse sellega, et läheme konkursile ja mis see konkurss on. Kui sain teada, et meie töö pääses edasi, siis rääkisin küll lastele, mis nad nüüd tegema peavad ja kuhu me nüüd läheme.

Vanemaid ma ei teavitanud enne, kui olime edasi pääsenud. Nad teadsid, et tegeleme IKT-vahendite lõimimisega lasteaia õppekavasse. Kui ütlesin, et pääsesime konkursi finaali, siis olid vanemad rõõmsad.

Lapsed joonistasid ja pildistasid, montaaži arvutis tegin mina. Kõik osalesid tegelaste valmistamisel, aga kõik ei osalenud animatsiooni liigutamises. Osa lapsi oli abigrupp, et kui midagi veel vaja läks, siis abigrupp ruttu joonistas. Statiivi ehitasime taburettidest ja harjavarrest. Ma tahan, et nad ise oleksid ka loovad, et ükski tegevus ei jääks selle taha, et vahendeid ei ole. Multifilmi tekst on ka laste endi improviseeritud, nad lihtsalt rääkisid või laulsid, mida nägid.  

Kuidas te jõudsite lastega animatsioonini?

Kui ma ise olin 11-aastane, siis liikus Eestimaal ringi kinobuss. Elasin maakohas, kinobussi tulek oli suur sensatsioon. Läksime vennaga sinna ja kohapeal meile näidati, kuidas multifilmi teha. Mu isal oli videokaamera, millega sai ka pilte teha. Kokkuvõttes sai luua animatsiooni, kus tegelased liikusid. Hakkasin vennaga koos animatsioone tegema. Mõtlesingi, et kui mina sain lapsena hakkama, siis saavad nemad ka kindlasti. Multimeediumivahendid on ju ümberringi. Ma üldse ei kahelnud oma rühma lastes.

Valisin lamenukk-animatsiooni, sest see on laste jaoks kõige lihtsam. Tahaks küll liiva-animatsiooni proovida, aga see on keeruline.

Mida animatsiooniga tegelemine lastele õpetab?

Koostööd. See on kõige tähtsam. Animatsiooni tegemisel märkasin, et mindi ikka riidu ka, kes mis tegelast liigutab. Teine asi – nad saavad aru, et see, mida telekas multifilmides näevad, ei saa päriselt olla, et see on samamoodi tehtud, nagu nemad tegid oma multikat. See paneb neid mõtlema, mis jääb kaadri taha.

Kõige lahedam oligi laste jaoks see, et nende loodud asi liigub. Tihti nad ei usugi seda: on küll minu joonistatud asi, aga kuidas ta liikuma sai?

Digimaailma vahendid, suured ja väikesed robotid – on need tänapäeva mänguasjad?

Ma ei pea neid mänguasjadeks. Neid saab kasutada õppevahenditena. See on võimalus laste mõistes mängu siduda kasulikuga nii, et nad ise ei saagi aru, et nad õpivad. Nende jaoks on see mäng, minu kui õpetaja jaoks mitte.

I koha saavutas Tallinna Tuule Lasteaed tööga „Tuuletrolli filmikompanii“. Lapsi juhendasid õpetajad Marian Vares, Laura Herne ja Raige Ifrad. Tuuletrolli filmikompanii loodi aasta tagasi ja selles tegutsevad 5- kuni 7-aastased lapsed. HITSA konkursiks valmis samanimeline lamenukk-animatsioon. See koosneb kolmest lühifilmist: „Kuidas kuningaga sõbraks saada“, „Kuidas president Eestit kaitseb“ ja „Kuidas karu unistusetaolist und nägi“. See kõik on seotud ka Eestiga, sest kõige tähtsam ongi valitseda suures sõpruses ja armastada oma kodumaad, vajadusel oma riiki kaitsta ja julgeda unistada suurelt. Väärib märkimist, et joonistamisele ja filmimisele lisaks improviseerisid ka muusika ja teksti lapsed ise.

II koha saavutas Tallinna Liikuri Lasteaed tööga „Laulupidu kutsub sõbrad kokku“. Vene õppekeelega Liikuri Lasteaias oli veebruarikuu pühendatud tutvumisele Eesti sümboolika ja traditsioonidega. Lasteaed asub Lasnamäe kõrgendikul lauluväljaku läheduses, seega ei valitud multifilmi teemat juhuslikult. Lasteaias toimus oma väike laulu- ja tantsupidu, mille fragmenti kasutatakse ka multifilmis. Laste jaoks oli suur töö rahvarõivastes nukkude joonistamine ja väljalõikamine, neid tuli teha päris suur hulk. Paberile tuli joonistada ka taustad: Tallinna lauluväljak laulukaarega, Raekoja plats, Pikk Hermann. Nukud kõnnivad, tantsivad ja laulavad Tallinna ajalooliste paikades ja kokku sai sellest väga lustlik ja värvikirev multifilm. Lapsi juhendasid õpetajad Tatjana Krupi ja Irina Jevdokimova.

 

Autor: Madli Leikop, haridusportaali Koolielu toimetaja

Fotod: Liis Viin

Selle kohta, miks võit nii napilt saamata jäi, ütles Gregor, et iseenda väikese rumaluse pärast: „Üks ülekandemehhanismi nöör oli kas välja veninud või pingutamata jäänud.“  (Saate finalistidel oli aega üks ööpäev, et ehitada ülimat täpsust nõudev Rube Goldbergi masin.) 

Miina Härma Gümnaasiumi nüüdseks vilistlane Gregor Randla sõnas, et kogu saade oli väärt kogemus, kust üksikasju on raske välja tuua: „Kogemus ise oli see, mis mind edasi arendas. Õppisin, et ei tohi närvi minna, asjatult rapsima hakata, tuleb rahulikuks jääda.“

Ehkki Rakett 69-s saavutatud teine koht avanuks nii mõnegi kõrgkooli uksed, ei läinud Gregor sügisest edasi õppima, vaid otsustas kõigepealt läbida teenistuse Kaitseväes. „Eks pärast vaatab, mis kõrgkool valida. Tahan minna tehnika- või insenerieriala õppima, mis ei oleks kontoris istumine, vaid aktiivne praktiline töö. Mulle istuvad praktilised tööd rohkem,“ ütles Gregor. 

Rakett 69 eripreemiana pälvisid Frida ja Gregor HITSA, Skype Eesti ja IT Akadeemia poolt välja pandud nädalase õppereisi USAsse Microsofti peakontorisse Seattle´i lähistel Redmondis. Reis toimus augustis. 

„Ausalt öeldes ma ei teadnud küll, et Microsofti peakontor on Ameerikas, ma polnud eraldi selle kohta uurinud. Ameerikas ei olnud varem käinud ka,“ ütles Gregor. „See oli üks minu elu parimaid reise. Esimene mulje Ameerikast – kõik oli nagu filmis. Tagantjärele mõtlen, et olin nagu väike laps, iga asja peale üllatusin. Ameerika filmidest ju näed, kuidas seal elu on, aga kui kõike oma silmaga näed, siis minu jaoks oli see võimas kogemus. Kasvõi tänavate paigutus, hiigelsuured majad, suured Ameerika autod – kõik need pisiasjad lõid kokku Ameerika-tunde.“

Microsofti peakorter on linnak, kus töötajaid 30 000 ringis ja majad on nummerdatud. On kontorid, on poed, pargid, puhkealad, on külastuskeskus, on oma väikebussid. Mida teile näidati?

Iga päev käisime erinevates kohtades, kus meiega tegeles juhendaja-vastuvõtja. Näiteks käisime Wordi hoones ja Exeli hoones, vaatasime, kuidas seal töötatakse. Meile anti üldine ülevaade, missugused on töötingimused, puhkuse- ja õppimisvõimalused. Ja võisime ise küsida. Näiteks Wordis nad rääkisid, et enam ei lasta igal aastal uut tekstitöötlusprogrammi versiooni välja, vaid tehakse uuendusi. Nägime, kuidas tegeleti vigade parandusega selles mõttes, et Wordi tegijad ei oleks unes ka selle peale tulnud, kuidas inimesed võivad üht või teist Wordi funktsiooni kasutama hakata. Kasutajad mõtlevad välja x asju, mida arendajad ei ole algselt mitte mõelnudki. Siis tekib tarkvaras viga, ja nad peavad vea ära parandama. 

Samas väga palju nad ei tohtinud meile rääkida. Minu küsimus oli, et kuhupoole saab Word ja Office veel areneda. Vastus kõlas, et võimalusi on palju. 

Visuaalselt olid kõik kontorid väga erinevad. Näiteks Skype´i kontorid on interaktiivsed, suured, seal oli väga vaba õhkkond. Office´i kontoris olid kinnisemad boksid, kus inimesed tegid omaette oma tööd. Puhkevõimalused on igal pool suurepärased. 

Neil käib palju praktikante, Microsoftile meeldib praktikante võtta. Praktikantidele meeldib seal ka olla, sest võimalusi on palju, tegu võib olla ju tulevase töökohaga. Mina ennast  praktikandiks ei pakkunud, ma ei ole nii tugev programmeerimises, ma ei oskaks seal eriti midagi teha. 

Meie inglise keele oskust kiideti, küsiti, kas me oleme Inglismaal elanud, et nii hästi keelt oskame. Keeleoskusega probleeme ei olnud. 

Kas kaugelt vaadates tundus ikka ka, et Eesti on IT-riik?

Ega hullu vahet ei tundnud. Ameerikas ei toiminud kiibi-süsteem. Meie kasutame kiibiga kaarte, nemad kasutavad magnetriba. Kui rääkisin Eesti ID-kaardist, et saame hääletada ja makse maksta ID-kaardiga, et see on mõne kliki küsimus, oli see nende jaoks uskumatu. Aga ega selle nädalaga väga aru ei saanud, et Eesti ja Ameerika IT-arengul suur vahe oleks. 

Aga nii palju see reis sinu mõtteid ei muutnud, et plaaniksid minna IT-d õppima?

Kindlasti on infotehnoloogias ka praktilisemat poolt. Kahjuks minu loomuses ei ole seda, et istuks paar päeva järjest arvuti taga. Ma tahan asjadele käed külge panna. Ja öeldakse ju, et tee ikkagi seda, mida ise soovid teha, mitte ära tee asju raha pärast. Aga ma ei saa ka kindlalt öelda, et ma mitte kunagi ei hakka infotehnoloogiaga tegelema. 

Mis on see kõige olulisem teadmine või õppetund, mille Ameerikast kaasa võtsid?

Kindlasti ei tasu endal teed ära lõigata asjadega, mille puhul sa arvad, et sellega ma tulevikus küll ei tegele. Alati hoia oma valikud avatud. Erinevad tutvused erinevates valdkondades toovad sulle igati kasu. 

Fotod: erakogu ja ekraanitõmmis. Ameerikas nähtust valmis noortel ka video. 

Samal teemal:

• Microsoft YouthSpark programm toetab NutiLaboreid
• Nädal aega Microsofti südames
• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse

Baasõppeaineteks on riigikaitse, tehniline joonestamine ja 3D-modelleerimine ning programmeerimine, sh robootika. Lisaks neli küberkaitse kursust: infoühiskond, infotehnoloogia ja turvalise võrgunduse alused, digiturvalisus ja krüptograafia ning sissejuhatus mehhatroonikasse. Küberkaitse õppesuuna arenguid tutvustab kooli õppealajuhataja, küberkaitse õppesuuna algataja Tiia Mikson.

Mõte alustada Põltsamaa Ühisgümnaasiumis küberkaitse õpetamist tekkis 2015. aasta jaanuaris, kui Kaitseliidu Jõgeva maleva inimesed eesotsas pealik Mati Kuusverega tulid kooli sooviga käivitada siin riigikaitse huviring (nt õhupüssist laskmine, side ja droonid). Droonidest ja nendega seotud turvalisusest rääkides läks vestlus küberkaitse teemale. Selle arutelu käigus tekkiski mõte, et gümnaasiumis võiks olla ka küberkaitse valikkursus.

Aprillis korraldas Eesti NATO Ühing kevadkooli, millest kutsuti osa võtma ka koolijuhte. Kuna küberkaitseõpetuse mõte oli välja käidud, siis otsustasin kandideerida kevadkooli ja see õnnestus. Erinevate lektorite esinemisi kuulates veendusin järjest enam, et küberkaitse algteadmised peaksid õpilased saama juba gümnaasiumis. Kevadkooli lõppedes rääkisin oma mõttest Eesti NATO Ühingu juhile Krista Mulenokle ja samas leppisimegi kokku, et hakkame katseprojektina oma gümnaasiumis õpetama küberkaitset.

Seega sain teise mõttekaaslase veel – Kaitseliidu inimesed olid varem öelnud, et on valmis meile küberkaitse valikursuse ainekava koostama. Samas oli selge, et mõtte elluviimiseks on vaja kaasata erialaspetsialiste ja luua toimiv koostöövõrgustik. Praeguseks on meie head partnerid Kaitseliidu Jõgeva malev ja Eesti NATO Ühing ning nende kõrval ka Kaitseliidu küberkaitse üksus, Riigi Infosüsteemide Amet, Kommunikatsiooni ja Infoturbe Arendus- ja Uurimiskeskus. Meie tegemisi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Kaitseministeerium, Põltsamaa linnavalitsus, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Head sidemed on NATO Küberkaitsekoostöö Keskusega.

Kuigi ettevalmistusaeg oli suhteliselt lühike ja kevadel polnud meil veel õppekavagi – selle kirjutasid spetsialistid kokku suvel – otsustasime siiski juba septembris 2015 küberkaitse õppesuuna avada. Klassi komplekteerimine jäi juunikuusse. Otsustasime prooviklassi võtta 15 õpilast, lõpuks võtsime 18. Alustasime riigikaitse kui baaskursusega ning küberkaitse esimene kursus algas detsembris. See andis aega lektorite leidmiseks ja kursuse praktiliste tegevuste kavandamiseks.

Küberkaitse suuna õpilaste õppimine on olnud tänu praktilistele tegevustele ja õppekäikudele huvitav: nad on käinud NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses ja e-Estonia Showroomis, kus tutvuti e-teenuste, e-kabineti, e-residentsuse, ID-kaardi, digiallkirja ja muuga. Õppekäigul käidi ka TRÜB Balti ASis, kus tutvuti ID-kaartide valmistamisega. Õppetöös oleme kasutanud erinevaid meetodeid: Skype’i vahendusel toimusid videoloengud Londonist (Big Data Scoring firma asutajalt Erki Kerdilt, kes on meie kooli vilistlane) ja Brüsselist (Euroopa digitaalse turu teemal rääkis Thor-Sten Vartmann eurosaadiku Andrus Ansipi tiimist). Õppetöö huvitavamaks muutmisel oleme kasutanud ka teisi võimalusi: ERRi küberkaitseteemalist saadet „Püramiidi tipus“ ja filmi „Kübersõja oht“ – selle õppetöös kasutamise õiguse taotlesime USAst.

Õppeperioodi vältel said õpilased osa spetsialistide ja erialainimeste loengutest: peaminister Taavi Rõivas, pr Ieva Ilves, Kaitseliidu Küberkaitse üksuse pealik Andrus Padar, RIA analüütik Anto Veldre. NATO Küberkaitsekoostöö Keskuses rääkis õpilastele keskuse juhataja Sven Sakkov. Kevadel käisid õpilased Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis arvutisüsteemide assistent Kristjan Kripsi juhendamisel õppimas andmete graafilist krüpteerimist ja programmeerimist Linuxi baasil.

Kuigi oma kooli infojuht ja IT-spetsialist suudavad nii mõndagi teemat õpetada, vajame siiski ka väga palju abi oma koostööpartneritelt. Oleme tänulikud iga võimaluse ja pakkumise üle: septembrikuus tuleb meie küberkaitse õppesuuna õpilastele rääkima USA kogenud kübervaldkonna spetsialist; oma abi küberkuritegevuse ärimudelite ja väärtusahelate teemal rääkimiseks on pakkunud Tallinna Polütehnikumi IT ja telekommunikatsiooni erialaosakonna juhataja Thea Sogenbrits.

Kuna kaasaegse riigikaitseõpetuse lahutamatu ja vajalik osa on seotud droonide ehk mehitamata õhusõidukitega, siis tänu Kaitseliidu Jõgeva malevale, kes ostis meile droonid ja leidis Tartu Ülikoolist juhendaja, käivitasime drooniringi – kool ise poleks seda suutnud, sest droonid on väga kallid ja koolil lihtsalt pole raha nende ostmiseks ega töökorras hoidmiseks.

Õpilased on senise õppetööga väga rahul: nad mõistavad ja hindavad, et on esimesed ja et neil on tulevikus globaalsed võimalused ning et kool pingutab õppesuuna arendamise ja võimaluste otsimise nimel väga palju. Õpilased tunnetavad, et neil on igapäevases õppetöös erilised võimalused – nad on saanud tänu küberkaitse õppesuunale käia kohtades, kuhu teised õpilased ja tavakodanikud ei pääse, ning omandada ja rakendada reaalselt küberturvalisusega seotud teadmisi.

Võtsime suunaainesse vastu õpilased, kellel oli selle vastu tõsine huvi. Huvipõhine vastuvõtt on meil juba mitmeid aastaid ja see on toonud gümnaasiumi rohkesti poisse. Sel sügisel alustanud küberkaitse klassis on 18 poissi ja taas 1 tüdruk.

Kuna alustasime riigikaitse kursusega – see on meil baaskursus – ja juhendaja Meelis Amur korraldas 2015/16. õppeaasta sügisvaheajal neile ka praktilise välilaagri, siis aitas see õpilastel üksteist tundma õppida ja liitis klassikollektiivi. Juunis oli riigikaitse teine kursus – kolmepäevane välilaager koos Jõgevamaa Gümnaasiumi õpilastega.

Üks põhjus, miks julgesime küberkaitse õppesuunaga tegelema hakata, oli ka see, et koolil on vägagi korralik IT-taristu. Võiks isegi öelda, et see on vabariigi koolide parim. Oleme selle saanud tänu sponsoritele, toetajatele ja ka heale õnnele. Näiteks robootikakomplektide ostmist on toetanud HITSA.

Teine põhjus on aga see, et olime alustanud aasta varem koostööd Tartu Kutsehariduskeskusega ning õpetame nende ainekavade alusel infotehnolooge. IT õppesuuna õppekavas on tekstitöötlus, tabelarvutus, tehniline joonestamine, 3D-modelleerimine, kontoritarkvara ja pilveteenused, arvutigraafika, riistvara ja lisaseadmed arvutitele, arvutite koostetehnoloogia ning kooli poolt lisaks programmeerimine ja robootika Arduino robootikakomplektide baasil. Lõpetades saavad õpilased Tartu KHK IT-süsteemide spetsialisti kutse-eelse koolituse tunnistuse.

Joonestamine, 3D-modelleerimine, robootika ja programmeerimine on ka küberkaitse õppesuuna kursused. Neid oskusi läheb küberkaitse suuna õpilastel vaja selleks, et õppida kursustel "Turvalise interneti alused", "Digiturvalisus ja krüptograafia" ja "Sissejuhatus mehhatroonikasse" (ainekavadele on oma hinnangu andnud TÜ ja RIA spetsialistid). Oleme alustanud küberkaitse lõimitud töökava koostamist, sest näeme, et üksikute kursuste õpetamine tükeldab terviku: lõimime robootika, programmeerimise, 3D-modelleerimise, infoühiskonna, turvalise võrgunduse alused, digiturvalisuse ja krüptograafia ja mehhatroonika kursused. Eesmärgiks on vähendada kursuste arvu ja käsitleda teemasid loogilises järgnevuses ning saada aega praktiliste tegevuste tarvis. Meie küberkaitse õppesuuna õpilastel on võimalus vastava eksami sooritamisel saada MTCNA rahvusvaheline sertifikaat.

Internetiajastul on turvalisuseküsimused väga olulised. Noor inimene, kes on enda arvates tänapäeval arvutimaailmas tegutsemisel tõeline professionaal, peab teadma, kuidas digimaailmas teisi ohustamata toimetada ja käituda ning ta peab oskama ka ennast kaitsta. Lisaks on riigil vaja spetsialiste nii hübriid- kui ka võimaliku kübersõja tarvis. Mida varem õpilased sel teemal teadmisi saavad, seda vastutustundlikumad kodanikud ja spetsialistid saame. Kui meie koolist sirgub mõnigi küberturbe spetsialist, oleme andnud olulise panuse riigikaitsesse.

Artikli autor Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja, küberkaitse õppesuuna algataja Tiia Mikson. Fotod: erakogu

Loe lisaks "Peatu, mõtle ja alles siis kliki!"

Neid on koolis kuus: teises, kolmandas, seitsmendas ja üheksandas klassis. Selline lähenemine on nii mõnegi Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpilase vanema jaoks alternatiiv tavakoolile, võimalus jätkata õpinguid õpilasele sobival viisil.

Distantsõppe vormis põhikooli läbinud õpilasi on Vormsi koolil juba kolm lendu. Põhjuseid koolist eemale jäämiseks on mitmeid, näiteks haigestumine või teise riiki sõitmine, aga ka eriandekus, mis võtab õppetööks vajaliku aja ära näiteks trennide ja võistluste näol. Erinevaid juhtumeid meenutades tooksin esile Itaalias elava tütarlapse, kelle pere soovis, et neiu saaks hariduse Eestis. Teine näide – eelmise aasta lõpetajal oli koolitee pooleli jäänud, kuid ta soovis pere ja lapse kõrvalt kooli lõpetada, nii valiski ta õppevormiks distantsõppe. 2015. aasta kevadel tuli Vormsi kooli õppima poiss, kes olude sunnil pidi mõneks ajaks vanematega Ameerikasse sõitma. Üks õpetajatest tegi temaga Skype’i tunde varahommikul, kui poisil oli juba päev õhtusse liikumas. Aasta lõpul õnnestus õpilasel ka koolis kohal käia, mis oli õpetajate jaoks suur rõõm – eesmärk on kaugõpilasi koolitöösse integreerida nii tihti kui võimalik.

Distantsõppe koordinaator õpetaja Kadi Kivilo on oma südameasjaks võtnud õpilaste motiveerimise ja koostöö loomise küsimused, mis suunasid teda kirjutama Tallinna Ülikoolis magistritöö teemal „Distantsõppe korraldus Vormsi Lasteaed-Põhikoolis“.

Distantsõppe sõna sisaldab kolme suunda: kaugõpet, koduõpet ja
kombineeritud e-õpet. Kõigi ühisosa on õppimine füüsilise vahemaa tagant. Traditsioonilisi kontakttunde toimub erinevas mahus. Õpikeskkonnana vaatleme kombineeritud e-õppe puhul nii füüsilist klassiruumi kui ka õpihaldussüsteemis töötamist, mis on virtuaalne kohtumis- ja töökoht. Koduõppe puhul reguleerib ja vastutab õppetöö eest lapsevanem. Kaugõppija õpib eksternina ja osaleb kontakttundides osalise koormusega. Kombineeritud e-õppija õpib individuaalse plaani kohaselt. Suurem osa õppest toimub virtuaalselt. Neljal korral aastas kohtume distantsõppesessioonidel koolis kontakttundides. Iga aineõpetaja loob õppijat arvestades talle sobiva tööplaani, koostab kursuse, varustades teda materjalidega, andes ülesanded ja jagades tagasisidet.

Kõige olulisem kombineeritud e-õppe korralduse juures on tihe kontakt õppija ja lapsevanemaga. Viimase ülesanne on õppijat kodus motiveerida, julgustada ja hoida suhtlust. Lapsevanem on koduse õpikeskkonna looja, õpetaja loob virtuaalse ruumi ja toetab last tagasisidet andes.

Töövahendeid distantsõppe jaoks jagub

Vormsi Lasteaed-Põhikooli distantsõppe töövahendina kasutatakse üldjuhul Moodle’i õpihaldussüsteemi. Algusaastatel käis õppetöö e-posti ja Google Classroomi vahendusel, kuid Moodle’i võimalused osutusid laiemaks. Ettevalmistamine võtab õpetajalt aega, kuid õpilasele võimaldab see terviklikumat õppepaketti.

Rääkides kontakti loomisest õppijaga, kasutame niisiis eelkõige vahendatud kontakti, mis võib toimuda ajanihkega või samaaegselt, nii et õppija ja õpetaja viibivad samas virtuaalses ruumis, näiteks õpihaldussüsteemis. Hea võimalus on ka Skype’i rakendus, millest keeleõpetajal on suhtlemisel väga palju abi. Moodle’i abil luuakse õpilasele terviksüsteem. Lisaks sellele võimaldab Moodle’i õpihaldussüsteem ka salvestus- ja konverentsikõnede võimalusi. Kasutada saab foorumeid ja erinevat tüüpi ülesandeid.

Materjalide haldamiseks kasutatakse koolis Google Drive’i keskkonda, mis Moodle’iga ühildub. Kooli ja õpilasi puudutav dokumentatsioon on Drive’i jagatud kaustades ja kogu personalile ligipääsetav. Kõigil õpilastel on kooli meilikonto, iga õpilase arengut jälgitakse eksperthinnangute tabelis. Seda täidavad kõik aineõpetajad kaks korda õppeaastas. Seejärel toimuvad koosolekud ning nende järel arenguvestlused õppija arengu toetamiseks.

Distantsõpe nõuab õpetajalt põhjalikku ülevaadet, kuidas oma kursust luua, sh Moodle’i tundmist ja arvutiga töötamiseks valmisolekut ja oskusi. Paraku ei ole kõik õpetajad saanud ülevaadet Moodle'i keskkonnast, enamusele tehti lühike sissejuhatav kursus, kust siis oskajamad oma teadmistega edasi läksid ja teised valisid sobivama variandi. Samuti on õpetajal vaja ajaressurssi, mille jooksul ta saab oma kursusi planeerida ja ette valmistada. Kokkuvõttes nõuab see õpetajalt palju panustamist, kuid tulemuse hilisem kasutamine kergendab tema tööd tunduvalt. Moodle'i kursust saab kasutada ka õppetunni rikastamiseks.

Distantsõppe süsteemi loomine ja arendamine on koolile ja õpetajaskonnale suurepärane arenemisplatvorm, mis võimaldab arvestada nüüdisaegse õppija soovide ja vajadustega, täiendada ennast digivaldkonnas, luua uusi suhtlus-, õppimis- ja koostöövorme ning ennast proovile panna.

Autorid: Maibritt Kuuskmäe ja Kadi Kivilo, Vormsi Lasteaed-Põhikooli õpetajad