Budapestis kohapeal viibinud SA Innove hariduse agentuuri juhi ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul olid võistlused väga hästi korraldatud ja konkurents järjest tihedam. „Eesti võistlejatel läks hästi, tulime koju kolme meisterlikkuse medaliga kahelt võistlusalalt. Mitmel meie võistlejal jäi sama tulemuse saavutamisest puudu ainult mõni punkt. Riikide keskmiste punktisummade võrdluses andis tänavune sooritus Eestile koha keskmiste seas. Eespool näiteks Soomest ja Saksamaast,“ rääkis Oppi.

Euroskillsil kohal käinud haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul näitavad Euroskillsi tulemused, et Eesti kutsehariduse üle tasub uhke olla. „Kõik meie noored näitasid, et on samal tasemel maailma parimatega, mis tähendab, et meie kutsekoolidest saab suurepärase hariduse ja hea ettevalmistuse tulevikuks.“

Kutsemeisterlikkuse medaliga pärjatakse võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti. 11 võistlusalast oli Eesti tänavu esimest korda kutsemeistrivõistlustel väljas rätsepa ja vastuvõtuadministraatori erialaga. Rätsepa erialal kogusid võistlejad Elen Tartik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) 783 punkti ja pälvisidki sellega kutsemeisterlikkuse medalid. Neidude juhendajaks oli Diana Tuulik (Tallinna Tehnikakõrgkool). Sama medali sai 700 punktiga ka restoraniteenindaja Demi Kivilo (Rakvere Ametikool), kelle juhendajaks oli Euroopa võistluste ekspert restoraniteeninduses Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel 14 noort meistrit 11 võistlusalal: 

Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk
Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist
Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija
Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja
Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik

Kuuendad üle-euroopalised võistlused EuroSkills 2018 toimusid 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osales ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa. Eesti on osalenud üle aasta toimuval EuroSkillsil alates 2007. aastast.

Samal teemal:

• Noored meistrid asusid täna teele Euroopa kutsemeistrivõistlustele, et oma oskused proovile panna

Sinu juhendatud õpilase uurimistöö sai üle ootuste hea? 

Saada see õpilaste teadusajakirja Akadeemiake! Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 11 aastat. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium.

Tähtaeg: 30. september 2018

Ootame eelmisel õppeaastal valminud uurimistöid.

Uurimistööle esitatavad nõuded on toodud Akadeemiakese kodulehel: http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (www.akadeemiake.ee), kus avaldati 
üheksa kõrgetasemelist uurimistööd.

www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/

Õpilaste teadusajakirja Akadeemaiake väljaandmist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu. ​   ​  ​  ​

Samuti räägitakse, kuidas integreerida veebipõhine projektitöö igapäevase õppetööga.

Kuna eTwinningu portaal on viimase kahe aasta jooksul palju uuenenud, siis on koolitusele oodatud ka need õpetajad, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. Koolitaja on eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Koolitus on õpetajatele tasuta, sh majutus. 

Tutvu kavaga.
Registreeru koolitusele hiljemalt 30. septembriks. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutsume põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajaid rahvusvahelistele eTwinningu seminaridele!
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine
• Muljeid eTwinningu Rooma konverentsilt

Olümpiaad koosnes individuaal- ja meeskonnavõistlusest. Individuaalvõidu sai Poola õpilane, Puškin sai oma tulemuse eest pronksmedali. Meeskondlik üldvõit läks USA õpilastele.

Individuaalvõistlusel lahendasid osalejad kuue tunni jooksul ülesandeid eksootiliste ja väikese kõnelejaskonnaga keeltest. Raskeimaks osutus Paapua Uus-Guineas 15 000 kõnelejaga mägi-arapeši keele numbrisüsteemi lahtimurdmine. Võistlejate lemmikuks oli ülesanne Indias 10 000 inimese seas kasutusel oleva hahkuni keele lause- ja sõnaosade kohta.

Meeskonnavoorus tuli võistlejatel süveneda kolme Brasiilias kõneldava sugulaskeele – membengokre, šavante ja krinkati – sõnavarasse, leida seaduspärasusi neile ühistes omasõnades ja tõlkida dialoogijuppe.

Eesti meeskonna juhendaja Linda Freienthal pidas tänavusi ülesandeid keerulisteks, kuid põnevateks. "Nii mõnigi ülesanne oli kavala nipi või üllatava lahendusega, mille meie noored läbi nägid ja lahti murdsid. Olen võistkonna liikmetega väga rahul: igaüks jõudis individuaalvõistlusel kaugele ja lahendas nii mõnegi ülesande kõrge punktisummaga. Olen uhke Martini üle, kes osales rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil esimest korda ja keda premeeriti pronksmedaliga," lausus Freienthal.

Kuueteistkümnendat korda korraldatud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Tšehhi pealinnas Prahas osales 192 õpilast 31 riigist.

Eestit esindasid lisaks Puškinile Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane Karl Gustav Gailit ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Hant Mikit Kolk ja Loona Volke. Rahvusvahelisse žüriisse kuulus Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik.

Õpilaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Linda Freienthal
Tartu Ülikooli üliõpilane
linda.freienthal96@gmail.com

Eestlastest parima punktisumma ja hõbemedali sai varemgi olümpiaadidel edukalt osalenud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru. Teise hõbemedali sai Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš, pronksi Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Kivisalu. Aukirjad anti Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele Karl Paul Parmaksonile ja Tallinna Reaalkooli õpilasele Robin Haljakule.

Võistlejad lahendasid kahel päeval eksperimentaal- ja teooriaülesandeid. Õpilased mõõtsid transistorite omadusi ja uurisid veniva viskoelastse niidi omadusi ja käitumist. Teooriaülesannetes oli rõhk tänapäevasel füüsikal: noored said reaalsete mõõtmistulemuste põhjal tutvuda gravitatsioonilainete avastamislooga ja otsida CERNi osakestedetektori andmete alusel neutoriinosid. Eesti õpilaste lemmikülesandes uuriti elussüsteemide füüsikat, näiteks arvutati veresoontes rõhkude ja verevoolu jaotumist sõltuvalt südame löögisagedusest.

"Eesti õpilased esinesid võrreldes eelnevate aastatega stabiilselt hästi. Ka sel aastal oleme oma särava medalikomplektiga Euroopa parimate seas, samal tasemel näiteks Saksamaaga," kiitis riikliku füüsikaolümpiaadi žürii liige Mihkel Kree. "Olümpiaadi ülesanded olid teemadel, mida pole kooliprogrammis. Näiteks seekord eeldati osalejatelt baasoskusi relatiivsusteooria rakendamisel. Meie õpilased valmistusid võistluseks teaduskooli treeninglaagrites, mida viisime läbi koos soomlastega."

Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Portugalis Lissabonis osales 396 õpilast 90 riigist. Üldvõit läks Hiina õpilasele. Tulemused on avalikustatud olümpiaadi veebilehel. Ülesannete eestikeelsed tõlked on kättesaadavad siin.

Eesti võistlejaid juhendasid Mihkel Kree ja Tartu Ülikooli füüsika doktorant Siim Ainsaar. Õpilaste osalemist olümpiaadil korraldas Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Mihkel Kree
Füüsikaolümpiaadi žürii liige
mihkel.kree@gmail.com

Kolmesaja võistleja seast sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Hanna-Riia Allas hõbemedali ja üldarvestuses 83. koha. Pronksmedalid said Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Nikita Žoglo (üldarvestuses 120. koht) ja Tallinna Reaalkooli õpilane Siim Kaukver (üldarvestuses 147. koht).

Praktilises voorus üllatasid korraldajad õpilasi kineetika ülesandega, kus tuli uurida reaktsiooni kulgemise kiirust helendava kella reaktsioonil, kasutades luminooli. Teooriavooru kõige kentsakam ülesanne oli Püha Rooma keisri Lothar III surmast 12. sajandil. Sitsiilias reisi ajal surnud valitseja keha koju tagasi transportimiseks keedeti säilmed lahuseks. Õpilased pidid lahuse analüüsitulemuste põhjal muu hulgas leidma, kaua põrmu keetmine aega võttis.

Vabal ajal proovisid õpilased mõõgavõitlust ja vibulaskmist, külastasid kaevandust, veekeskust ja seiklusparki ning tutvusid kahe riigi pealinnadega. Esmakordselt oli eestlastel kaasa võetud maskott pingviin Vladislav, kes sai nime riikliku keemiaolümpiaadi žürii esimehe Vladislav Ivaništševi järgi. Noored pidid maskotil silma pidevalt peal hoidma, et konkurendid teda ära ei näppaks ja luna ei nõuaks.

"Parimad tulemused olid seekord meie noorematel võistlejatel Hanna-Riial ja Nikital, kes lõpetasid kevadel 10. klassi," sõnas Tartu Ülikooli üliõpilane ja võistkonna juhendaja Lona-Liisa Pruks. "Täname nii Tartu Ülikooli tudengeid ja õppejõude kui ka õpetajaid Eha Paabot, Pelageja Ozerovat ja Andrus Kangrot, et nad panustavad nii palju andekate noortega tegelemisse."

Eesti võistkonda kuulus lisaks medalisaajatele Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Juri Volodin. Noori juhendasid Tartu Ülikooli keemia doktorant Ida Rahu ja arstiteaduse üliõpilane Lona-Liisa Pruks.

Viiekümnes rahvusvaheline keemiaolümpiaad oli 19.–29. juulini Slovakkia pealinnas Bratislavas ja Tšehhi pealinnas Prahas. Kahes riigis toimuva sündmusega tähistati esimese rahvusvahelise võistluse korraldamist kunagises Tšehhoslovakkias. Tänavu osales olümpiaadil 300 õpilast 76 riigist. Üldvõidu saavutas Hiina õpilane, teise koha Venemaa ja kolmanda Korea õpilane.

Eesti õpilaste osalemist olümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Monton ja Neo Performance Materials.

Rahvusvahelise keemiaolümpiaadi kohta saab rohkem infot veebilehelt https://50icho.eu/.

Lisainfo:
Lona-Liisa Pruks
Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane
lona.pruks@gmail.com

Eestit esindanud Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Kirke Joamets Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja äsja sama kooli lõpetanud Meeri Jürgenson pälvisid hõbemedali. Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm tõi koju pronksmedali.

Olümpiaadi üldvõitja oli Vietnami õpilane, teise koha saavutas Hiina ja kolmanda koha Taiwani õpilane. Võistlusel osales 261 koolinoort 68 riigist.

Osalejad lahendasid nii praktilisi kui teoreetilisi ülesandeid biokeemiast, taime- ja loomasüstemaatikast, evolutsioonist ja muudest valdkondadest. Näiteks määrasid noored mikroskoobi all lestaliste liike, vastasid küsimustele kivirikulaadsete liigitekke ja väljasuremise ning mikroRNA vähiravis kasutamise kohta.

"Tulemus on väga hea, kõik meie õpilased said medali," kiitis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. "Kaks õpilast – Martin ja Anna Pauliina – alustavad sügisel õpinguid 10. klassis ja neil on võimalus veel korra IBO-l osaleda. Varasem kogemus tuleb kindlasti kasuks."

Vabal ajal külastasid noored muu hulgas kunstimuuseumi, turgu, mošeed ja maailma kõrguselt kuuendat Miladi torni.

Eesti võistlejate juhendajad olid Sulev Kuuse ja Tartu Ülikooli doktorant Mark Gimbutas. Olümpiaadi žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistrant Kristina Põšnograjeva ja Tartu Ülikooli Kliinikumi resident Uku-Laur Tali.

Olümpiaadil osalemist aitasid ette valmistada ja toetasid Tartu Ülikooli teaduskool, Haridus- ja Teadusministeerium, Tapvei Estonia OÜ ning Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötajad ja tudengid.

Rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud veebilehel http://ibo2018.org/.

Lisainfo:
Sulev Kuuse
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja
Tel 737 5060
sulev.kuuse@ut.ee

3.–14. juulini Rumeenias Cluj-Napocas toimunud matemaatikaolümpiaadil osales ligi 600 õpilast 107 riigist.

Eestlastest oli parim Richard Luhtaru, kes sai hõbemedali ja üldarvestuses 111. koha. Aukirja vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendamise eest said Artur Avameri (üldarvestuses 290. koht), Toomas Tennisberg (üldarvestuses 320. koht) ja Kati Iher (üldarvestuses 368. koht).

Mitteametlikus riikide järjestuses tuli esimeseks USA, teiseks Venemaa ja kolmandaks Hiina. Eesti jõudis 107 riigi seas 51. kohale, mis on viimase kümne aasta paremuselt teine tulemus. Lähiriikidest olime eespool nii Lätist, Leedust, Soomest, Taanist kui ka Norrast, jäädes alla ainult Rootsile.

Kahel võistluspäeval lahendasid osalejad kokku kuus ülesannet. Maksimaalse punktisumma sai kaks õpilast – Agnijo Banerjee Suurbritanniast ja James Lin USAst. Nemad olid ka olümpiaadi üldvõitjad.

"Richard osales matemaatikaolümpiaadil neljandat aastat järjest ja saab osaleda ka järgmisel aastal. Tore on näha, et iga aastaga on tema tulemus paranenud. Veel pole ükski Eesti õpilane suutnud võita rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil kuldmedalit, nii et oleme järgmise aasta suhtes optimistlikud," lausus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur ja võistkonna juhendaja Oleg Košik.

Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 59. korda. Eesti võistkonda kuulusid veel Hendrik Vija ja Karl Paul Parmakson. Noortega olid kaasas juhendajad Oleg Košik ja Sandra Schumann.

Võistluse tulemused on kättesaadavad veebilehel www.imo2018.org.

Lisainfo: Oleg Košik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur, oleg.koshik@ut.ee

Vastavalt Euroopa koolide reeglitele tuleb õpilasel kooli lõpetamiseks ja Euroopa bakalaureuse tunnistuse saamiseks läbida kooli gümnaasiumiaste ehk kaks aastat kestev õppeprogramm. Viimase kooliaasta lõpus sooritavad abituriendid viis kirjalikku ja kolm suulist lõpueksamit, milleks Euroopa koolide süsteemis on esimese keele (L1) eksam, teise keele (L2) eksam, matemaatika (standardkursus või süvendatud kursus) eksam ja õpilase valikul veel kaks lõpueksamit nendes õppeaines, mida õpilane on süvendatult õppinud. Eksamid sooritatakse kõikides Euroopa süsteemi koolides samaaegselt ning tsentraalselt ette valmistatud materjalide alusel. Eksamitöid hindavad oma õpetaja ja välishindaja.

Tallinna Euroopa kooli direktori Auli Udde sõnul on rõõm saata kooli poolt teele esimesed lõpetajad. „Tallinna Euroopa kool on tegutsenud viis aastat ja rahvusvahelise kogukonna pered on tee meie kooli leidnud. Sügiseks on inglise keele sektsiooni kaks esimest klassi komplekteeritud, vabu kohti on veel vast avatava prantsuse keele sektsiooni 1. klassis,” sõnas ta.

Innove juhatuse liikme Birgit Lao sõnul on Tallinna Euroopa kool sellel kevadel astunud viimase sammu kvaliteetse ja tunnustatud rahvusvahelise õppe suunal. „Kõikide kooliastmete õpe on akrediteeritud ning kool tervikuna toimiv. See on kindlasti suur samm Eesti ettevõtluse elavdamiseks ning rahvusvaheliste talentide Eestisse tulekuks.“

Tallinna Euroopa kool asutati Innove poolt 2013. aasta augustis. Kool pakub ingliskeelset põhiharidust Euroopa Liidu institutsioonide ametnike, diplomaatide jt lastele. Viie aastaga on kool jõudsalt kasvanud ja sügisest 2018 alustatakse õppetööd uues ja värskelt renoveeritud õppehoones (Tehnika 18, Tallinn). Uuendusena avatakse koolis sügisel ka prantsuse keele sektsioon. Loe lähemalt kooli kodulehelt.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti täiskasvanuhariduse edendajad said rahvusvahelise tunnustuse
• Gümnaasiumi lõpetajatel avaneb võimalus omandada väärt amet töökohapõhises õppes

Eestile anti auhind täiskasvanuõppe võrgustiku arendamise ja täiskasvanud õppija nädala läbiviimise eest. Edu on taganud pikaajaline usalduslik koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning paljude teiste partneritega.

Konkursil tunnustatakse ja väärtustatakse innovaatilisust, koostööd ja kvaliteeti täiskasvanuhariduses – juba 15. korda antakse auhind parimale rahvuslikule, rahvusvahelisele ja Euroopa projektile. Parima rahvusvahelise projekti eest sai tänavu auhinna Laose täiskasvanuhariduse organisatsioon DVV International ja parima Euroopa projekti auhinna pälvis Itaalia assotsiatsioon Agrado. Võitjad valiti välja 30 nominendi hulgast.

42 riigi esindajatest koosneva 123 liikmelise Euroopa Täiskasvanuhariduse Assotsiatsiooni Tallinnas toimuvate ürituste peamiseks eesmärgiks on tihendada rahvusvahelist koostööd ja üksteise kogemustest õppides leida uusi võimalusi täiskasvanuhariduse populariseerimiseks. 1953. aastal loodud assotsiatsiooni kuuluvad mittetulundusühingud, haridusametid, instituudid ja ülikoolide täiskasvanute koolituse osakonnad.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Tallinnasse kogunevad kaheks päevaks täiskasvanuhariduse tipud
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub koolijuhte kandideerima arenguprogrammi neljandasse lendu