Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil.

Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel.

Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Väga julge pealehakkamine ja huvitav töö, sest paljud õpetajadki nuputavad uuele õpikäsitusele üleminekul, mida kujundav hindamine nende õppeaine kontekstis tähendada võiks. Õpilastelt kujundava hindamise kohta arvamuse küsimine võib ehk õpetajatele mõne niidiotsa kätte anda. Kindlasti palju arutelu ja mõtteid tekitav uurimus, aga küllap on töö laiemaks eesmärgiks nii õpilaste kui õpetajate suund teadlikuma õppimisprotsessi suunas. See võiks olla ka  kolme teise kooliteemalise enesevaatlusliku uurimuse siht. Nende tööde autorid uurisid ärevushäiretele omaste tunnuste esinemist  Prantsuse Lütseumis ja Saku Gümnaasiumis (Susanne Rosenberg), digitehnoloogia kasutussagedust õpilaste poolt Läänemaa Ühisgümnaasiumis (Heigo Ankuhin) ja akadeemilist petturlust Tartu Tamme Gümnaasiumis (Grete Ilves). Ehk siis kas üks kool teeb ärevamaks kui teine, kui palju aega päevas veedab õpilane helendava ekraani lummuses ja mida õpilased ise spikerdamisest arvavad.

Kolm uurimust on küll teemade poolest nagu luik, haug ja vähk, (loodus, tehnoloogia ja sport), kuid küsimusepüstitus on kõigil erksalt originaalne ja lähenemine klassikaliselt akadeemiline. Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tähelepanelik pilk on leidnud üles hariliku korpsambliku – kollase krobelise olluse puukoorel, rannakivil ja mujalgi, ja uurinud selle vetikast ja seenest koosneva sümbiontse eluvormi vetika poole hingeelu – on ta yin või hoopis yang? Joonas Salu samast koolist on küsinud, kui erinev on meie vaata et juba kehaosaks saanud mobiiltelefonide levi kvaliteet. Margit Kalk Ülenurme gümnaasiumist on kõrvutanud kergejõustikualade maailmarekordite sooritused nende alade ideaalse tehnika kirjeldustega ja küsinud, kas rekordid sündisid tehniliselt täiuslikult või mitte. Kirsi selle uurimuse tordile lisab kettaheite maailmarekordiomanik Jürgen Schult, aga mil viisil, seda lugege juba tööst endastJ

Kaks uurimust on kirjandusteemalised maiuspalad Andrus Kivirähki ja Jüri Tuuliku mahlaka-värvika loomingu austajatele vastavalt Janek Vaabi (Tallinna 32. Keskkool) ja Reet Koppeli (Saaremaa Ühisgümnaasium) sulest. Mida ütlevad kirjanikud lugejaile oma pea peale keeratud olukordade ja absurd-grotesksete tegelastega nende uurimuste autorite meelest, uurige juba ise!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Pille Säälik

www.akadeemiake.ee

Samanta ema on eestlanna ja räägib Samantaga eesti keeles. Isa on pärit Aafrikast ja räägib tütrega joruba keeles. Kuna nad elavad praegu Soomes, räägib Samanta lasteaias soome keelt. Ema ja isa räägivad omavahel inglise keeles. Varsti tulevad nad Eestisse elama. Kui selgub, et Samanta ei räägi nii ladusalt kui eakaaslased – millises keeles peaks logopeed temaga tegelema?

Dima on pärit vene-ukraina perest. Ta õpib eesti koolis. Et koolis toime tulla, on tal eesti keele eraõpetaja, ja et kindlustada vene keeles kirjaoskus, on tal ka vene keeles eraõpetaja. Kui suur on Dima nädalakoormus võrreldes eestikeelsete lastega? Muidugi käib ta ka trennis ja muusikakoolis.

Rocco vanemad on kõrgharitud spetsialistid, nad tulid Itaaliast Eesti firmasse tööle, kui lapsed olid koolieelikud. Algklassides arvestas õpetaja Rocco eripäraga – et ta sõnavara on vahel ebapiisav, ta otsib sõnu, takerdub, kirjatöös vajab tugisõnu, lausekonstruktsioone abiks. Aineõpetus paneb poisi raskustesse: nt loodusõpetuse mõisted ja väljendid tiirlemine, pöörlemine, pilvemassid, kujuteldav telg, gaasiline kiirgav taevakeha, …magevee osakaal võrreldes soolasega on suhteliselt väike ning seda esineb jõgedes, järvedes… - mis mõttes vesi esineb??? Selline sõnaküllus ajab teda segadusse. Logopeed õpetab talle hääliku pikkuse märkimist. Kes ja kuidas saab aidata aine õppimises?

On need näited teile tuttavlikud? Veel mitte? Siis varsti küll. Rahvaste segunemisele ja töörändele kätt ette ei pane.

Kutsun teid Eesti Lugemisühingu konverentsile „Igal linnul oma laul: kirjaoskuse omandamine mitmekeelses hariduses“.

Mida teha, et meie lasteaed, kool ja üldsus oleksid toetavamad laste ja noorte suhtes, kes peavad toime tulema mitte-emakeelses hariduses?

Konverents toimub 15. juunil 2018 Randvere koolis. Täpsem teave ja registreerimine:

http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=&action=article&article_id=223

 Teadus ei ole ega hakkagi kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi. (Albert Einstein)

Paikuse Põhikool esitas 2016. aasta novembris SA Archimedes tegevuse „Teaduse populariseerimine” alategevuse „Teeme+” taotlusvoorus taotluse projekti „LTT-valdkonna huviringide käivitamine Paikuse Põhikoolis 01.05.2017-31.08.2020“ rahastamiseks.

Projekt sai positiivse vastuse ning nii saime avada sellest õppeaastast koolis 8 loodus- ja täppisteaduste (LTT) huviringi: Heureka, Avastusõpe, Inimene, Robootika, Esimesed katsetused keemias, Sissejuhatus füüsikasse, Tee oma esimesed äpid ja Esimesed avastused geograafias. Paikuse kooli 530 õpilasest osaleb nendes huviringides 140. Ise peame saavutatud tulemust väga heaks, sest osaleb ju ringitöös tervelt väikese põhikooli jagu õpilasi. Kuna koolis on aastaid pakutud õpilastele võimalust õppida süvendatult inglise keelt, siis huviringides osalemise võimalus oli seekord nendel õpilastel, kes erikeelerühmades ei õpi.

Huviringide õppeaasta lõpetasime 23. mail toimunud konverentsiga, kus õpilased esinesid ettekannetega selle kohta, mida nad olid terve õppeaasta jooksul ringitöös õppinud, mida põnevat teinud. Ettekanded olid vormistatud põnevate esitlustena, millest õhkus omajagu tähtsustki saavutatu ja avastatu üle.

Kui kuulamise ja vaatamise osa läbi sai, jätkus üritus teaduspesadega. Kõik õpilased jagati meeskondadesse, kes liikusid koos tegevuspesades. Huviringide juhendajad olid ette valmistanud praktilised ülesanded, mis õpetasid õpilastele meeskonnatööd, panid nuputama, pakkusid põnevust ja arendasid loovust. Nii pandi liikuma roboteid, ehitati konstruktorite abil Archimedese kehasid, tehti keemiakatseid reaktsiooni tunnuste kohta, uuriti värvisegude eraldamist, tehti illusiooni vee ja peeglitega, mängiti geograafia-alast nutimängu, kus korraga toimetati nutiseadmete ja atlastega. Samuti tutvuti mikroskoobi ehitusega, valmistati ise preparaati hambakatust ja uuriti seda. Lisaks said õpilased vaadata valmispreparaate nahast, silma võrkkestast, kõõlusest, spermisest, munarakkudest ja närvisüsteemist. Oli võimalus olla ka ürituse reporter ning teha nutiseadme rakenduse abil klippe ning laadida üles nad vastavasse keskkonda.

Vaata Õpilaste video üritusest

Suurt elevust tekitas ürituse lõpuosa, kui  arvuti abil loositi välja need õnnelikud, kes said Lego või nutiseadme akupanga omanikeks.

Päeva lõpus olid kõik rahul – oli ju üritus suurepärane näide meeskonnatööst, kaasavast haridusest ja uuenevast õpikäsitlusest.

Järgmisel õppeaastal projekt jätkub ning ees ootamas on uued üritused, katsetused ja tõdemused. Kui tänasel päeval avastavad põhikoolilapsed alles juba avastatud asju, siis pole teaduse vastu huvi tekkides võimatu, et tulevikus avastatakse ka juba midagi päris uut.

Paikuse Põhikooli arendusjuht Anne Kalmus

Konkurssi korraldava Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooni Andras koordinaator Monica Marfeldt märkis, et täiskasvanuna uuesti õppima asumine nõuab sisemist motivatsiooni, enesekindlust ning igapäevaelu kõrvalt on see suur väljakutse. “Meie ümber on inimesi, kes leiavad jõu ning aja, et erinevate takistuste kiuste uuesti õpinguid alustada,” ütles Marfeldt. “Ootame kõiki inimesi esitama aasta õppija kandidaadiks neid, kes on jätkanud täiskasvanuna katkenud haridusteed, osalenud täienduskursustel või omandanud uue eriala.”

Tanel Padar kutsub üles tunnustama, öeldes, et hindab nüüd veel rohkem neid inimesi, kes on õpingud taas ette võtnud. “See nõuab eneseületust, kuid annab hiljem elus oluliselt suurema valiku- ja tegutsemisvabaduse. Mäletan selgelt, kui raske oli alguses õppida uuesti õppima ja kui loomulik see nüüd tundub. Täna on õppimine minu jaoks kui uus meelelahutus,” sõnas Padar.

Mullu pärjati aasta õppija tiitliga Tarmo Tuuling, kes omandas keskhariduse Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumis. Tõuke haridustee jätkamiseks andis poja sünd. “Isaks saades sain aru, et olen  suur eeskuju oma lastele ning mul poleks mingit moraalset õigust nendelt nõuda koolis käimist, kui ma ise seda teinud pole,” põhjendas Tuuling.

Aasta õppija kandidaate saab esitada 31. maini 2018 veebilehel www.jällekooli.ee, täites seal vormi.
Žürii valib esitatud kandidaatide seast välja 16, kes pääsevad rahvahääletusele. Kõik inimesed saavad septembris anda hääle oma lemmiku poolt.

Lisaks aasta õppija kandidaatidele kutsume üles märkama ja tunnustama ka täiskasvanute koolitajaid, õppijasõbralikke tööandjaid ja õpitegusid. Kõigi kategooriate kandidaate saab esitada lehel www.andras.ee.

Aasta õppija, rahvalemmiku ja teiste tiitlite võitjad kuulutatakse välja 19. oktoobril täiskasvanud õppija nädala avaüritusel. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, William Iven. 

Samal teemal:

• Täiskasvanud õppijate hulk tõusis rekordilise 17,3 protsendini

eTwinningu projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net.  Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinningu töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

2017/2018. õppeaasta eTwinningu projektikonkursi tingimused

1. Konkursile võib esitada 2017. ja 2018. aastal loodud ja lõpetatud projekte.
2. Kandideerida saab eTwinningu portaali kaudu, esitades oma eTwinning Live taotluse kvaliteedimärgi saamiseks. Lisada tuleb kindlasti lingid projektitöö käigus valminud materjalidele ning anda hindajatele ligipääs projekti materjalidele (näiteks ligipääs suletud Twinspace´i puhul luua külaliskonto ja lisada taotlusele sisselogimiseks vajalik parool).
3. Kvaliteedimärgi taotlused peavad eTwinningu portaalis olema täidetud hiljemalt 11. maiks 2018.
4. Projektide hindamisel lähtutakse kriteeriumidest, mis on toodud siin.

Kui olete Erasmus+ õpirändest (KA1) insipireerituna loonud 2017. või 2018. aastal rahvusvahelise eTwinningu õpiprojekti, siis lisage taotlusele märgusõna Erasmus+ KA1 ning teil on võimalik osaleda projektivõistluse kategoorias "Õpetamine on õppimine", vaata lähemalt.

Auhinnad

Esimese kuni kolmanda koha saavutanud projekti juhendanud õpetajale osalemine rahvusvahelisel koolitusel mõnes Euroopa riigis, võiduprojektides osalenud õpilastele on auhinnaks töötuba, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel ja loovusel.

Neljanda kuni kümnenda koha saavutanud projekte juhendanud õpetajatele on auhinnaks internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.

Projektivõistluse võitjad kuulutatakse välja eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel.

Samal teemal:

• Selgunud on esimesed eTwinningu Koolid
• eTwinning kui kultuurinähtus

Ilona Säälik on Tallinna Teeninduskooli üldainete juhtivõpetaja ja soome keele õpetaja, kes jagab oma kogemusi täiendkoolitustel ka teistele õpetajatele. Kolleegid iseloomustavad teda kui väga innustavat pedagoogi, kes kasutab innovaatilisi õpetamismeetodeid. Ilona on kõigile heaks eeskujuks võimaluste leidmisel, kuidas keeleõppimine põnevamaks teha.

Soome keelt on Ilona Säälik õpetanud juba 20 aastat. Tänavu õpib teeninduskoolis tema käe all 50 tulevast teenindajat. Lisaks on ta ka aktiivne soome keele õpetajate seltsi juhatuse liige ja kuulub e-koolikoti projekti meeskonda.

Esimest korda valiti aasta soome keele õpetajat aastal 1997. Tiitliga soovivad korraldajad tõsta esile õpetajaid, kelle südamega tehtud töö aitab kaasa Eesti ja Soome keele- ja kultuurisuhete edendamisele. 

Tänavu selgus tiitlisaaja soome keele õpetajate kevadseminaril Narvas. Samal üritusel tunnustati ka soome keele toetajat Terje Kruusimaad, kes valiti Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi auliikmeks. Terje tegutses pikaajaliselt (2014-2017) seltsi esinaisena ja oli Eesti Võõrkeeleõpetajate Liidu üks asutajaliige.

Aasta soome keele õpetaja valimist korraldab Soome Instituut koostöös Soome Suursaatkonna, Eesti Soome Keele Õpetajate Seltsi ja Soome-Eesti Kaubanduskojaga.

Allikas: Soome Instituudi pressiteade. Foto: Anna Markova.

Samal teemal:

• Selgunud on parimad noored soome keele tundjad

Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:

• digipraktika;
• e-turvalisuse praktika;
• uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
• töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
• koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.

Eestist pälvisid eTwinningu Kool 2018-2019 märgi: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Palju õnne Eesti esimestele eTwinningu Koolidele!

Mis on eTwinning? eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Samal teemal:

• eTwinning kui kultuurinähtus
• Osale koos õpilastega eTwinningu veebimängus!

Minister Mailis Reps õnnitleb kõiki preemiate saajaid ja tänab neid Eesti teadusse antud panuse eest. „Laureaadid on pühendunud teadlased ja sihikindlad teerajajad oma alal,“ sõnas Reps.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur Mall Hiiemäe on eesti silmapaistvamaid rahvaluuleteadlasi, kes on üle poole sajandi tegelenud eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega. 1960. aastatel uuendas ta oluliselt eesti folkloristikat, selgitades oma teadustöödes, kuidas rahvajutud tekivad ja levivad elavas jutustamistraditsioonis. 1990. aastatel aitasid tema tööd omaks võtta arusaama, et folkloor ei ole hääbuva talurahvakultuuri jäänuk, vaid osa elavast kultuuriprotsessist, mis hõlmab ka linnakeskkonda ja internetimaailma. Mall Hiiemäe suurtöö on 8-köiteline „Eesti rahvakalender“.

Akadeemik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Agu Laisk on väljapaistev taimede fotosünteesi uurija, kelle teadustööd on läbi aastate saatnud küsimus “Mis määrab fotosünteesi kiiruse”. Sellele vastamiseks on Agu Laisa juhtimisel konstrueeritud maailma kõige kiirem fotosünteesi mõõtmissüsteem, koostatud kõige keerulisem fotosünteesimudel ja saadud hulgaliselt fotosünteesiprotsessi valgustavaid teadustulemusi, mille kohta võib öelda “maailmas esimene”.

Tallinna Tehnikaülikooli tarkvarateaduse instituudi professor Ahto Buldas pälvis väljapaistva avastuse preemia teadus- ja arendustöö „E-ühiskonna alustehnoloogiad“ eest. Tänu Ahto Buldase tööle elame suhteliselt turvalises e-riigis. Tema töö ründekindlate e-teenuste ja ajatemplisüsteemide loomisel on pannud aluse Eesti e-riigi tehnoloogiatele ning kahe rahvusvahelistelt eduka Eesti ettevõtte, Cybernetica AS ja Guardtime AS toodetele ja teenustele. Ahto Buldase loodud tehnoloogia on sisse ehitatud igasse edukasse infosüsteemi ja paljud selle rakendused alles hakkavad ühiskonda muutma.

Parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa preemiat

Eelmise nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust riigi teaduspreemiat. Preemiad saavad:

• Ülle Kotta täppisteaduste alal tööde tsükli „Algebralised meetodid matemaatilises juhtimisteoorias“ eest;
• Tanel Tenson (kollektiivi juht), Vasili Hauryliuk, Arvi Jõers, Niilo Kaldalu, Karin Kogermann, Ülo Maiväli, Marta Putrinš keemia ja molekulaarbioloogia alal tööde tsükli „Antibiootikumide toime ja resistentsuse mehhanismid“ eest;
• Jarek Kurnitski tehnikateaduste alal tööde tsükli „Liginullenergiahoonete süsteemipiirid ja tehnilised lahendused“ eest;
• Joel Starkopf, Annika Reintam Blaser arstiteaduse alal teadus-arendustöö „Kõhuõõnesisese rõhu tõus ja seedetrakti puudulikkus intensiivravi haigetel“ eest;
• Ülo Niinemets geo-ja bioteaduste alal tööde tsükli „Taimede fotosünteesi kohanemise ja kohastumise mehhanismid: lehestikugradientidest globaalsete mustriteni“ eest;
• Rein Drenkhan põllumajandusteaduste alal teadustöö „Invasiivsete dendropatogeenide varajane tuvastamine ja levikuanalüüs“ eest;
• Ringa Raudla sotsiaalteaduste alal tööde tsükli „Riigi rahanduse arengud ja väljakutsed kriiside ajal ja nende järgselt Eestis ning Euroopas“ eest;
• Martin Ehala humanitaarteaduste alal uurimistöö „Identiteedi märgiteooria välja töötamine Eesti keelekeskkonna uuringute põhjal“ eest.

Riigi teaduspreemiad antakse laureaatidele üle 20. veebruaril Läänemaa Ühisgümnaasiumis, millele järgneb pidulik vastuvõtt Haapsalu kultuurikeskuses.

Tänavuste laureaatide tutvustused.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades
• Teadushuvi väärib võimalust

Õpilasfirmade programmi juhtiva JA Eesti (Junior Achievement) direktor Kersti Loor märkis, et aasta suurimal laadal osaleb ettevõtteid rohkem, kui ühelgi varasemal aastal ning tegelikult isegi kõik huvilised ära ei mahtunud. “Lisaks meie õpilasfirmadele võib seekord laadalt leida ka mitmeid välismaiseid külalisi – mitu erinevate riikide õpilaste rahvusvahelist ühisfirmat ning lisaks veel meile kauplema saabunud Itaalia, Rootsi, Gruusia, Soome ja Läti õpilasfirmad,” rõõmustas Loor.

Kõikide klientide ja ka noorte kauplejate rõõmuks on seekordse laada uuenduseks kaardimaksete võimalus. “Me ise ja õpilased on aastaid sellest unistanud, sest see teeb kauplemist märksa mugavamaks ja suurendaks ka läbimüüki. SEB panga toel on see nüüd võimalikuks saanud, kuigi sularahaga peaks ikka ka arvestama, sest osa õpilasfirmasid nutiterminali siiski ei kasuta,” märkis Kersti Loor. “Meie õpilasfirmad on äärmiselt tublid ja kindlasti ei tohiks arvata, et mäng käib ainult sentide peale,” lisas Loor. “Näiteks õpilasfirma Spoony on rekordina teinud ühe laadaga lausa 1600-eurose käibe ja kallimate toodete hinnad võivad ületada 100 eurot.” 

Kristiine ja Rocca al Mare keskuste peale laiali jagunenud õpilasfirmad pakuvad tooteid ja teenuseid laias spektris, alustades lihtsamatest käsitööesemetest kuni originaalse disaini ja tehnoloogiliste lahendusteni välja. Laadalt leiab teiste hulgas ka näiteks söödavad kahvlid ja noad, signaali andvad kindad jalgratturitele, vihmasussid jalanõudele või katted muusikainstrumentidele, särki püksis hoidvad traksid, käsitöönätsud, Eesti kommidest valmistatud käsitööjäätised või nahahoolduseks mõeldud rabavee.

Žürii valib päeva lõpuks välja parimad õpilasfirmad erinevates kategooriates: tunnustatakse kõige innovaatilisemat ideed, parima toote või teenuse välja mõelnud õpilasfirmat, tugevaimat müügistrateegiat, sotsiaalseimat õpilasfirmat, silmapaistvaimat Kesk-Läänemere ühisõpilasfirmat ning stiilseimat õpilasfirmat. Žüriisse kuulub palju ettevõtjad, äriinimesi ja ettevõtlushariduse spetsialiste, nende hulgas Andrei Korobeinik, Anne Sulling, Jaak Roosaare, Evelyn Sepp jt. Aasta parim Eesti õpilasfirma selgub siiski alles maikuus toimuval õpilasfirmade võistlusel.

Aeg: laupäev, 10. veebruar kell 12-17

Koht: Kristiine keskus ja Rocca al Mare kaubanduskeskus

Sel aastal tegutseb Eesti 103 põhi-, kesk- ja kutsekoolis rekordilised 370 õpilasfirmat. JA Eesti ettevõtlusõppe programmide järgi õpib erinevates kooliastmetes algklassidest gümnaasiumi ja kutskoolini enam kui 13 000 noort aastas. Lisaks JA Eestile ja õpetajatele on paljudel õpilasfirmadel ka mentorid (nt. Southwestern Advantage, AS Infotark jpt.), kes jagavad oma kogemusi näiteks müügi, turunduse või tootedisaini alal.

Keskmiselt teenib üks õpilasfirma tegutsemise jooksul kasumit umbes 200 eurot, kuid edukaimatel küündivad need numbrid 10 000 euroni. Üle 16 000-eurose käibega firmad tuleb registreerida juba päris ettevõttena ning ka seda on nii mõnedki õpilasfirmad teinud.

Eesti läbi aegade kõige esimene ametlik õpilasfirma loodi juba aastal 1992 Väike-Õismäe Gümnaasiumis ja see tegeles kohviku pidamisega. Eesti õpilasfirmad on väga hästi paistnud silma ka erinevatel võistlustel. Euroopa õpilasfirmade võistlusel on meie õpilasfirmad pälvinud mitmeid auhinnalisi kohti ning kolm korda on koju toodud ka esikoht (2009 – Roheline Jälg, 2013 – Kolm Põrsakest, 2017 – Festera).

Näited õpilasfirmade toodetest:

Allikas: JA Eesti

Samal teemal:

• Ettevõtlusõpe jõuab uuel aastal kutsekoolidesse ja rakenduskõrgkoolidesse
• Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas välja ettevõtlusõppe tunnustuskonkursi nominendid

Tunnustuse pälvinud noortekonverents oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise noortevaldkonna suursündmus, mille keskmes oli Euroopa tulevik noorte pilgu läbi. Konverentsi korraldasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Noorsootöö Keskus koos Tallinn Music Week meeskonnaga.

Ministeeriumi noorteosakonna juhataja Reelika Ojakivi sõnul pakuti osalejatele mitmekülgset ja isiklikku kogemust ja suhet loova ja tehnoloogiliselt edumeelse Eestiga, samuti tutvustati siinseid noori ja nende poolt loodud nutikaid idufirmasid. „Võtsimegi endale eesmärgiks luua uuenduslik ja mittetraditsiooniline konverentsikeskkond, mis inspireeriks ja toetaks osalejate aktiivset ühismõtlemist ja koosloomet,“ ütles Ojakivi.

Konverents kanti üle veebis ja kõigil huvilistel üle maailma oli võimalik kaasa rääkida ning esitada küsimusi Twitteris ja Instagramis, mis omakorda kuvati reaalajas kõigile osalejatele nähtavale seinale konverentsisaalis. See lõi omalaadse vastastikuse suhtluse nende vahel, kes osalesid konverentsil Tallinnas ja nende vahel, kes jälgisid ja ütlesid sõna sekka läbi sotsiaalmeedia.

Kõigil osalejatel oli võimalik katsetada Eesti idufirma Sprayprinteri graffiti käsiprinterit. Joonistatavad pildid valiti Instagramist #euyc teemaviite järgi, kus kolm kõige rohkem meeldimisi saanud fotot läksidki joonistamisele. Pildid Instagramis olid samuti tehtud delegaatide endi poolt.

Delegaatide operatiivse suhtlemise tagamiseks kasutati Eesti Startupi Messente’t, millega oli võimalik korraga 260 külastajat teavitada näiteks busside saabumise infost, giidituuride alguse kellaaegadest jms.

Konverentsi avaõhtusöögil tutvustati külalistele Eesti kultuuri ja loodust läbi virtuaalreaalsusprillide ja videote.

Koostöös Balti Filmi ja Meediakooliga loodi virtuaalreaalsuskeskkond, kus tutvustati konverentsi teemasid, lahendusi ja tipphetki.

Aasta konverentsiteo auhinnatseremoonia korraldas Eesti Konverentsibüroo koos Tallinna linnaga.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: kuvatõmmis.