Kolme noort toetatakse õpingute ajal 10 000 euro suuruse stipendiumiga. Programmis saab osaleda sada noort.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul püütakse selle programmi abil tuua Tartu Ülikooli õppima senisest veel rohkem andekaid gümnasiste ja pakkuda neile atraktiivseid õppimisvõimalusi. „Eesti parimate gümnasistide jaoks on avatud uksed paljudesse maailma ülikoolidesse. Meie eesmärk on, et neil oleks ka Eestis intellektuaalselt maailma tipptasemel õpivõimalused. Kuna paljudele neist võivad esimese kursuse ained olla juba tuttavad, siis pakume neile lisavõimalusi teaduses, ettevõtlusõppes või teiste noorte õpetamisel,“ lisas Valk.

Programmi saavad kandideerida noored, kes asuvad 2019. aastal Tartu Ülikooli õppima ning on osalenud gümnaasiumi jooksul olümpiaadide lõppvoorudes või rahvusvahelistel olümpiaadidel või saanud Tartu Ülikooli kandideerides akadeemilise testi eest vähemalt 80 punkti.

Juba esimesel kursusel saavad noored tavaliste õppeainete kõrval osaleda näiteks teadus- või ettevõtlusprojektides või omandada õpetamisoskusi ja luua ise teaduse huviring.

Programmi kolm kõige silmapaistvamat noort saavad kolmeks aastaks Tartu Ülikooli Sihtasutuse stipendiumi 220 eurot kuus ning üle 2000 euro suuruse õpirändetoetuse.

Programmis osalemise avaldusi ja stipendiumitaotlusi saab esitada 20. juunist 25. juulini 2019 teaduskooli kodulehel. Programmi pääsejad selguvad 15. augustil.

Programmi „Talendid Tartusse!“ koordineerib Tartu Ülikooli teaduskool.

Allikas: TÜ pressiteade

Jakimenko töötas aastatel 2005-2011 Eesti Lennuakadeemia koolitusjuhi, osakonna juhataja ja lektorina, olles haridusvalkonnas alustanud 2003. aastal Tartu Lennukolledži koordinaatorina. Aastateks 2011-2014 suundus Jakimenko lennundusvaldkonda ning töötas Magnetic MRO kvaliteedijuhina. Magistrikraadi omandas Jakimenko 2006. aastal Tartu Ülikoolis.

Rektorit valis valimiskogu, kuhu kuulusid Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, Eesti Lennuakadeemia nõunike kogu ja nõukogu esindajad ning tööandjate esindaja.

Rektori uus ametiaeg algab 1. augustil ja kestab viis aastat.

Eesti Lennuakadeemia on riigi rakenduskõrgkool, kus koolitatakse spetsialiste Eesti lennundusettevõtetele. Kõrgharidust saab omandada nelja õppekava alusel: lennuliiklusteenindus, õhusõiduki juhtimine, lennundusettevõtte käitamine ja lennundustehnika. 

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutas rektorikonkursi välja 3. mail. Kandidaate rektori ametikohale oli neli, kellest valimiskogu ette kutsuti kolm.

Allikas: HTMi pressiteade

Archimedese rahvusvaheliste kõrgharidusprogrammide büroo juhi Annela Hendriksoni hinnangul võttis Erasmus+ sisu väga hästi kokku programmi tunnuslause, mis lubab elu muutvat ja silmaringi avardavat kogemust.

„Erasmus+ on mõeldud kõigile. Õpirändesse võivad minna noored, õppurid ja haridustöötajad sõltumata vanusest, soost ning erialast. Kõigil on võimalus saada osa rahvusvahelisest kogemusest ja seeläbi ennast arendada,“ rääkis Hendrikson, kes on ise olnud vahetusüliõpilane Itaalias. 

Statistiliselt olid Eestist välja minevatest õpiränduritest kaks kolmandikku naised ja kolmandik mehed. Nendest 86 protsenti olid eestlased, kaks protsenti venelased ja kaks protsenti soomlased, kellele järgnesid grusiinid ja ukrainlased. 

Keskmine õpirändur oli 28-aastane ja kõige eelistatumad sihtkohad olid Saksamaa, Soome ning Hispaania. Haridustöötajate sihtriigid olid mõnevõrra teises järjestuses: esikolmiku moodustasid Soome, Ühendkuningriik ja Saksamaa.
  
Eesti õpirändurite seas oli kõige rohkem humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna, inseneriteaduste, teenindus ning haridusvaldkonna erialade esindajaid. Töötajate õpirändes moodustasid kaks kolmandikku kõrgkoolide töötajad, kellest 40 protsenti käis partnerasutustes õpetamas.

Õppeasutustest olid kõige aktiivsemad õpirändes osalejad Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kutsehariduskeskus ja Pärnumaa Kutsehariduskeskus. 

Eestisse rändas viimase viie aastaga Erasmus+ programmi raames sisse ligi 16 000 inimest, mis on küllaltki tasakaalus Eestist välja suundunud õpirändega.
  
 Erasmus+ hariduse õpirändega Eestisse tulnud õpiränduritest 70 protsenti olid õppurid ja 30 protsenti töötajad. Rahvustest õppis siin kõige rohkem sakslasi, kellele järgnesid prantslased, itaallased, soomlased ja lätlased. Sissetulnute seas oli ka eestlasi, kes elavad väljaspool Eestit. 

Eestisse tulevatest õpiränduritest olid 56 protsenti naised ja 44 protsenti mehed ning nende keskmiseks vanuseks oli 26 aastat.

Euroopa Liidu haridus- ja noorteprogramm Erasmus+ tähistas 2017. aastal kolmekümnendat sünnipäeva, Eestis vahendab programmi Sihtasutus Archimedes alates 1997. aastast. 

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Vana-Rooma luuletaja Juvenalisele omistatakse mõttetera „Terves kehas terve vaim“. Värskest õpilaste teadusajakirja Akadeemiake numbrist leiab seekord lugemist nii kehast kui ka vaimust. Läbivaks teemaks ongi vaimne ja füüsiline tervis.

Tasakaalustatud elustiil võimaldab samaaegselt hoida head füüsilist vormi ja arendada intellekti. Noorte füüsilist ja vaimset toimetulekut mõjutavaid tegureid uuriti kahes Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilastöös. 11. klassi õpilane Dagmar Salk analüüsis nutiseadmete mõju inimeste silmanägemisele ja õpilaste silmanägemist mõjutavaid harjumusi. Sama klassi õpilane Mari-Liis Lindre võttis fookusesse depressiooni tekkepõhjused ja sümptomid ning selle haiguse raskusastmed. Lähemalt käsitleb ta depressiooni esinemist noorukitel ja võtab vaatluse alla selle ravi ning ennetamise.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 11. klassi õpilase Anna-Liis Torm-Kriisi artikkel on ühiskonnas laialdast kajastust leidnud vaktsineerimisvastasuse teemal. Oma töös analüüsis ta haigla personali soostumist gripivastase vaktsineerimisega ning kirjeldas seda mõjutavaid tegureid. Ta leidis, et vaktsineerimisega mittesoostumine on seotud vaktsineerimist puudutavate teaduslike teadmiste puudulikkuse või vaktsineerimisega seotud uskumustega.

Põllumajanduses taimekaitsevahendite kasutamise hoogustudes suureneb ka keskkonna saastumise oht. Rõngu Keskkooli 11. klassi õpilane Heiko Viksi keskendus jätkusuutlikkuse, ökoloogilise tasakaalu ja puhta keskkonna temaatikale. Oma töös uuris ta inimeste teadmisi mahetoidust ja selle tarbimisest ning teadlikkust tavapõllumajanduses kasutatavate toidu tootmise meetoditest. Linnastunud keskkonda uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Rain Alvar Kõllamaa, kes võttis vaatluse alla gümnaasiumiõpilaste transpordieelistused kooli liikumisel ja neid mõjutavad tegurid. Samuti vaatles ta, kui oluliseks peavad õpilased liikumisviiside mõju tervisele ja keskkonnale.

Kultuur ei tähenda siiski ainult kultuuri väljendusvahendite loomist ja neist osa saamist, selle all peetakse silmas ka põlvkondlikult edasiantavaid tavasid, norme ja väärtusi, mida saab vaadelda sotsiaalse tegevuse kirjutamata reeglitena. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Elisa Monticelli töö käsitleb rahvusliku identiteedi kujunemist sega- või mitte-eesti perekonnast pärit Eesti noorte seas.

1930. aastatel Tartu Mart Reiniku Koolist tehtud foto alusel loovtööna valminud linoollõiget tutvustav 8. klassi õpilane Triin Kuusk annab lisaks oma loomeprotsessi avamisele ka ülevaate kooli ajaloost ning koolimaja ja selle arendusi projekteerinud arhitektide tegevusest. Tallinna Prantsuse Lütseumi 12. klassi õpilane Hana Geara uuris maailma mastaabis unikaalse eesti hobuse värvikirevuse põhjusi ja hõbemutatsiooni päritolu eesti hobuse genofondis. Lisaks eesti hobuse värvikirevuse tagamaade selgitamisele kirjeldab ta ka Eestis ainulaadse geneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Täname kõiki autoreid ja juhendajaid!

Põnevat lugemist!

Andu Rämmer, Akadeemiakese toimetaja

Informaatika ei ole meie koolides kohustuslik aine, aga digiteenuste tarbijatest tulevaste digiteenuste loojate kasvatamise on paljud koolid ja huviringid oma südameasjaks võtnud. 2018. aastal valmis informaatika ainekava ja õpik 1. ja 2. kooliastmele, aga puudu on ligi 300 informaatikaõpetajat. Digipaja toetab kõige praktilisemal moel informaatikaõpetajaks õppimist Tallinna Ülikoolis. 

Õppelabori avamisel oli laudadele pandud hulk roboteid, andureid, 3D-printereid ja ka seninägemata digividinaid, mis tulede vilkudes või vaikse surinaga uudishimulikke katsetajaid ootasid. TLÜ digitehnoloogiate instituudi vanemteadur Mart Laanpere sõnas, et välja on pandud murdosa sellest, mis kappides on. “See õppelabor on mõeldud eelkõige õpetajakoolituse tarvis, et tudengid saaksid kogeda praktilist projektõpet asjade interneti ja robootika valdkonnas,” sõnas ta. 

Digipaja loomist ja seadmetega varustamist toetas HITSA IT Akadeemia programm, aga ka ülikool ise investeeris üksjagu. “Teadustööga asjade interneti vallas tegeleb Tallinna Tehnikaülikool, siin keskendume mitte tehnoloogiate arendamisele, vaid nutikate kasutajate kasvatamisele. See on eelkõige informaatikaõpetajate õppebaas, aga mõeldud ka teiste ainete õpetajatele,” ütles Laanpere. Ta kinnitas ka, et Tartu Ülikooliga, kus samuti magistriõppes informaatikaõpetajaid õpetatakse, tehakse koostööd ja hoitakse vastastikku plaanidega kursis. 

Informaatikaõpetaja magistriõppekava kinnitas TLÜ senat sel kevadel. Informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS.  

Õppekava annab oskused ja kvalifikatsiooni õpetada informaatikat ja muid digitehnoloogiaga seonduvaid teemasid (robootika, 3D-modelleerimine, tarkvara-arendus) üldharidus- ja kutsekoolis, aga ka nõustamaks täiskasvanuid töökohal või juhendamaks laste huviringe digitehnoloogia valdkonnas.

Lisaks informaatikutele ja ringijuhendajatele oodatakse õppima ka teiste tehnoloogiliste, inseneri- või reaalteaduslike erialade bakalaureuseõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi digitehnoloogia ja selle õpetamise ning koolitamise vastu. Mart Laanpere sõnas, et iga kool ei suuda informaatikaõpetajale tagada täiskoormust, ja sellele on õppekava koostades mõeldud. “Pool õppekavast on informaatikaõpetajaks ettevalmistamine, siis on tradistioonilised pedagoogilised ained, ja lisaks võib õppija omandada kas haridustehnoloogi oskused või mõne teise aine õpetamise õiguse, näiteks matemaatikaõpetaja põhikoolis,” kirjeldas Laanpere õppekava paindlikkust. Kel tekkis huvi, saab täpsemat infot siit: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja.

Kui Digipaja avamise ametlik osa läbi sai, võisid julgemad katsetada robomatemaatikat Janika Leoste juhendamisel või siis mõnd robootikakomplekti päris omapäi. Ja ühte asja tuleb veel mainida – labori nimi on tõesti Digipaja, ehkki nii mõnigi tahaks parandada Digipada. Lõuna-Eestis öeldakse sepapada, Põhja-Eestis sepapaja. Seega siis Digipaja.

Autori fotod

Samal teemal:

• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli
• IT Akadeemia programmist toetatakse uuenduslikke projekte asjade internetist uute kursuste loomiseni
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaani Margit Sutropi sõnul on Kärt Summatavet hea näide sellest, kuidas ühendada teadus- ja kunstilooming. „Teadustöö Eesti kultuuripärandi uurimisel on muutnud tema ehteloomingu sügavamaks ja väljendusrikkamaks,“ ütles Sutrop.

Praegune ja tulevane vabade kunstide professor on 5. juunil toimuva professuuri üleandmise ürituse pealkirjaks pannud „Vanade lugude isiklik tähendus“. Nii tuleb Ilmar Raagi ja Kärt Summataveti vestluses juttu nähtamatutest seostest oleviku ja mineviku vahel ning sellest, kuidas tulevikku ise kujundada, mitte paratamatusena omaks võtta. Professorid arutavad, kui palju me urgitseme iseendas ja kui palju tajume universaalset ning kas me üldse teame, millised on eesti kultuuri põhiteemad. 

„Oleme harjunud oma kultuurist ja meist endist mõtlema teatud viisil, süvenemata sellesse, kus on tegelikult teatud suhete, kommete, kokkulepete ja sõnade juured,“ selgitavad Raag ja Summatavet. „Kui räägime, et lugu on isiklik, siis mil viisil on see seotud meie tänapäeva, meie omapära ja üldinimlike väärtustega?“ küsivad nad retooriliselt.

Kärt Summatavet annab eeloleval õppeaastal kummalgi semestril ühe kursuse teemal „Inspiratsiooniallikad ja mälumaastikud: traditsioon, inspiratsioon, innovatsioon“. Tema sõnul on kursused mõeldud loovuse ja ettevõtlikkuse arendamiseks meie keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Sügissemestri viis loengut on avalikud kõigile huvilistele. Ülikoolivälised osalejad, kes soovivad koguda ainepunkte ja saada tunnistuse, võivad kursustel osaleda täiendusõppijana. 

Kursustel püütakse kujutlusvõime ja arhailise maailmapildi ühendamise teel mõista visuaalse emakeele loomingulisi aluseid, et tõlgendada mustrites ja rütmides peituvaid salakoode. Summatavet selgitas, et eri valdkondade osalejad harjutavad üldise heaolu ja õnne disainimisel koostööd, et leida põhjamaisest elukogemusest nutikaid uuenduslikke ideid ja lahendusi üleilmsete tulevikuprobleemide leevendamiseks. „Kursused keskenduvad virtuaalreaalsuses elava inimese elumõttele ja tugevdavad sallivust,“ kommenteeris ta. 

Kärt Summatavet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti eriala ja kaitsnud kunstidoktori väitekirja Kristjan Jaagu stipendiaadina Helsingis Aalto Ülikooli disainiosakonnas. Ta on Aalto Ülikooli priimusdoktor, loovuse ja loomemajanduse valdkonna ekspert, õppejõud, teadur, leiutaja ning ettevõtja. Ta on loonud rahvusvaheliselt edukaid tootearenduse projekte ülikoolidele, aga ka töötutele ja lisavajadustega inimestele üle Eesti. 

Allikas: TÜ pressiteade

Datelist saab TalTechi tudengisatelliitide kuldsponsor.

Algselt oli TalTechi tudengitel kavas saata kosmosesse üks kosmosesatelliit, kuid hiljuti tekkis soodne võimalus saata orbiidile kaks. Nüüd saadavadki tudengid kosmosesse satelliidid nimedega Koit ja Hämarik. Satelliidi Koit lennutab kosmosesse Soyuz rakett juba sel suvel. Teine satelliit – Hämarik – on valmimas ning see saadetakse kosmosesse sel sügisel Vega raketiga.

Datel toetab TalTechi Mektory kosmosekeskust arvutus- ja esitlustehnikaga ning mõlemat satelliiti tarkvaraga.

Dateli tarkvaraarendus- ja tehnoloogiadirektori Agu Leinfeldi sõnul on ettevõte kosmose valdkonnas järjepidevalt oma haaret laiendamas. “Meie mõned aastad tagasi alanud partnerlus Euroopa Kosmoseagentuuriga oli selle esimeseks kinnituseks ning rahvusvahelisele turule suunatud teenused on tänaseks juba reaalsus. Usun, et Dateli ja TalTechi teadmistepõhine koostöö aitab luua praktilisi rakendusi, mis inimeste elu lihtsamaks ja turvalisemaks teevad. Kuigi kosmos võib tunduda midagi kauget ja kättesaamatut, toob arendustegevus maailmaruumis innovatsiooni täiesti maapealsetesse teemadesse. Olgu selleks siis takjaribaga asjade kinnitamine, tuubist toitumine või kosmosest infrastruktuuride seisukorra hindamine," sõnas Agu Leinfeld.

TalTechi tudengisatelliitide Koit ja Hämarik missiooniks kosmoses on peamiselt Maa seire liitvärvi- ja lähi-infrapuna kaameraga. TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon selgitas: “Põhimõtteliselt saame teha kosmosest detailseid värvipilte Maast ja nende piltide abil maakera kaardistada. Ka saame jälgida detailsemalt mingis piirkonnas toimuvaid muutusi, näiteks geoloogilisi protsesse või ilmastikunähtusi. Lähi-infrapuna ja värvikaamerad annavad võimaluse jälgida taimestikku ehk seda, kui heas eluvormis on taimed mingis piirkonnas – kas nad kasvavad jõudsalt või on kuivanud.”

Kõige tähtsamaks ja innovaatilisemaks katseks on niivõrd väikesel satelliidil kõrgsagedusliku andmeside kasutamine. Satelliidil on väike x-riba raadiosaatja ning sellele on Maal kuulajaks seatud suur 5-meetrise diameetriga kõrgsageduslik paraboolantenn, mille ehitus veel käib ja tõenäoliselt saab selle tööle sel suvel. Teiseks oluliseks testiks on tõrkekindla arvuti-arhitektuuri katsetamine, mis peaks kosmoses radiatsioonist tulenevatest arvutusvigadest hoolimata suutma edasi töötada. Lisaks on satelliidil seadmed optilise side ja andmeside turvalisuse katsetusteks.

Satelliit hakkab sidet pidama sel suvel valmiva maajaamaga.

Satelliit Koit asub juba Saksamaal ettevõttes EXOLAUNCH GmbH ning on integreeritud orbitaalkonteinerisse kosmoseraketi Soyuz tarvis, mis stardib Vostochny kosmodroomilt Venemaal 5. juulil 2019 kell 7.50 Eesti aja järgi.

Satelliidi Hämarik start Kourou kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas on kavas 5. septembril 2019 kell 4.45 Eesti aja järgi. Hämariku viib orbiidile kanderakett Vega, mille tarvis sõlmiti möödunud aastal leping Itaalia ettevõttega SAB Launch Services Srl.

Datel on üks Eesti vanimaid IT-ettevõtteid, mis on tegutsenud juba aastast 1990. Satelliitide Koit ja Hämarik ehitusega alustati Tallinna Tehnikaülikoolis aastal 2014. Samuti osalesid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ka Eesti esimese satelliidi Estcube-1 projektis.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

„Ameerika Ühendriigid on üks meie kasvavatest turgudest. Eelmisel aastal õppis Eestis 92 USA kraadiõppe tudengit, sellel aastal aga on arv kasvanud enam kui veerandi võrra. Põhja-Ameerika suurimal võrgustikkohtumisel NAFSA osaleme igal aastal ning tutvustame Eesti ülikoole leidmaks koostööpartnereid üle maailma,” kommenteeris välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm. 

Ta märkis, et Eestis õpib selle õppeaasta seisuga bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes kokku 117 Ameerika tudengit. Ameeriklaste seas on kõige populaarsemad poliitikateaduste, ärinduse ja halduse ning juhtimisvaldkonna õppekavad. 

"Lisaks on igal aastal kümneid ameeriklasi, kes tulevad õppima vahetustudengina või ka Eesti ülikoolide poolt korraldatavasse suveülikoolidesse," lisas Loonurm.

Selle aasta NAFSA foorum toimub USA pealinnas Washingtonis ning Eesti ülikoolidest lähevad koostööpartneritega kohtuma Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli, Eesti Maaülikooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esindajad. 

NAFSA toimub 29. maist kuni 31. maini ning sündmusest võtab osa rohkem kui 10 000 hariduseksperti, õppejõdu ning spetsialisti.

 Ameerika tudengeid on kõigis seitsmes Eesti ülikoolis ja ühes kõrgkoolis – neid võõrustavad Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Eesti Maaülikool ja Eesti Kunstiakadeemia ning lisaks ka Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar.

Study in Estonia on Eestit kui kvaliteetset kõrgharidusvõimalusi pakkuvat maad tutvustav koostööalgatus. Tegevustes osalevad kõik Eesti kõrgkoolid, kus võimalik õppida vähemalt ühel täies mahus inglise keeles õpetataval ja rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeõppe kaval. Study in Estonia tegevusi koordineerib Sihtasutus Archimedes programmi Dora Pluss raames, mida viiakse ellu Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu ning Euroopa Liidu struktuuritoetuste abil.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

„Pean tunnistama, et väga suuri ootusi mul enne uut algust polnud,“ nendib Mikk Oad. „Olen Tallinna Ülikoolis juba aastaid õppinud ning aimasin, kuidas õppimine siin välja näeb.“

Tema peamine soov oli saada rohkem praktilisi teadmisi õpetamise kasvatusteaduslikust poolest. „Siiani on mu ootused ka suurel määral täitunud,“ tunnistab Mikk. „Olen saanud palju näpunäiteid, kuidas tõsta õpilaste motivatsiooni ja kuidas ainetundi läbi viia.“

Teise eriala kõrvale

Digitehnoloogiate kiire arengu tõttu on informaatikaõpetajatest nii Eestis kui ka ülejäänud maailmas suur puudus. Kuna informaatika alaseid teadmisi lõimitakse aina enam teistesse ainetundidesse, sobib selle eriala magistrikraad hästi mõne juba olemasoleva õpetajakutse kõrvale, tõdeb Mikk.

Hea on ka see, et kohe esimesel magistriõppe aastal algavad praktikad, mis näitavad ära, kuidas töö koolis võiks hakata välja nägema.

Muidugi on motiveeriv ka see, et iga Tallinna Ülikoolis informaatikaõpetaja erialal õppiv magistrant saab korralikku õppetoetust – 300 eurot kuus. „Tallinna Ülikoolis olen just digitehnoloogiate instituuti jäänud ühelt poolt huvist tehnika ja arvutite vastu, teiselt poolt aga tunde tõttu, et siit omandatud teadmistega ei ole kartust nii praegusest kui ka tuleviku tööturust kasutuna kõrvale jääda,“ selgitab Mikk.

Õppijad juba töötavad

Omaette näitaja on seegi, et digitehnoloogiate instituudi üliõpilased on suuremalt jaolt juba enne kooli lõpetamist erialasele tööle läinud. Ühest küljest takistab see küll veidi kooli lõpetamist, aga teisalt näitab omandatava hariduse kasulikkust ja vajalikkust.

„Hindan kõrgelt ka digitehnoloogiate instituudi õppejõudude ja tugitöötajate vastutulelikkust ja inimlikkust,“ räägin Mikk. „Erinevad ülikoolielus ette tulevad probleemid saavad tavaliselt
kiire lahenduse.“ Mikk tunneb ka, et Eestis väärtustatakse õpetajaametit aina enam ning usub, et see aitab
kaasa õpetajate heaolule ning heale õhustikule koolides. „Õpetajaameti väärtustamine on ilmselt seotud ka tasustamisega, mis on viimasel ajal kulgenud tõusval suunal,“ tunnistab Mikk.

Tasu oleneb ka sellest, millist eriala õpetaja õpetab. Ning informaatikaõpetajad tasustatakse osades koolides kindlasti kõrgemalt. „Kui õpetamise soov on olemas, siis soovitan kindlasti just informaatikaõpetajaks tulla,“ lausub Mikk. „Sel puhul pole ka kartust peale kooli lõpetamist tööta jääda.“

Mikk Oad

Kooli ja tööga rahul

Koolis töötab Mikk Oad eelmise aasta oktoobrist. Talle meeldib kooli positiivne õhustik ja motiveeritud kolleegid, õpilased on samuti väga motiveeritud ning nendega on hea tööd teha. „Ma näen, et kool ise tahab tegeleda digipädevustega ja mulle väga meeldib, et arendustegevuses on piisavalt soovi selle nimel ka vaeva näha,“ lausub õpetaja. „Koolil on huvi, et õpilastel oleks lõpetades piisavalt oskusi moodsal tööturul hakkama saada. See on õppiva magistrandi vaatenurgast väga motiveeriv keskkond, kus oma värskeid oskusi ja teadmisi rakendada.“

Tallinna Ülikooli informaatikaõpetaja erialale astumiseks ootab Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituut kandidaatide avaldusi alates 20. juunist infosüsteemis SAIS. Tutvu erialaga lähemalt: https://www.tlu.ee/informaatika%C3%B5petaja

Allikas: TLÜ digitehnoloogiate instituut

Samal teemal:

• Balti informaatikaolümpiaadil Tartus osalevad kümne riigi parimad programmeerijad
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides

Samal üritusel tunnustati ka e-kursuse kvaliteedimärgiga pärjatud kursuste autoreid.

Aasta e-kursuse 2019 tiitliga pärjatud kursusel “Kliiniline farmaatsia” on traditsiooniline auditoorne õpe kombineeritud edukalt e-õppega, mis annab üliõpilastele head võimalused iseseisvaks tööks loengu- ja seminarimaterjalidega. Kursuse selge struktuur, õppejõudude tagasiside üliõpilaste töödele ja tähelepanu pööramine enesereflektsioonile tagavad üliõpilastele hea õpikogemuse.

“Kursuste häid kogemusi jagades võidab terve ülikool, võidavad kõik ja ennekõike õppijad,” märkis tunnustust vastu võttes kursuse üks autoreid Marika Saar.

Kokku esitati Aasta e-kursuse 2019 nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, visuaalselt meeldivad ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi esiletõstmist väärib, et e-kursuste autorid on andnud kursustele lisaväärtust põhjalikult läbimõeldud metoodika abil, edukalt õppijate tööde tagasisidestamise süsteemi või e-õppe keskkonna pakutavaid võimalusi kaasates. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel eriteadmisi nendes valdkondades pole.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2019 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autoritele. 

Lisaks parimate e-kursuste tunnustamisele arutleti seminaril e-Ülikooli võimalike arengusuundade teemal. Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on ülikoolide vahel ühiseid olulisi koostöökohti. E-Ülikooli nõukogu hinnangul võiks e-Ülikooliga jätkamisel olla selle eesmärk toetada ühiselt kasutatavate infosüsteemide ja tarkvara kasutuselevõttu ning olla e-õppe arendaja, vahendaja ning kvaliteedi hoidja.

E-kursuse kvaliteedimärk 2019

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi saamiseks 42 e-kursust nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati kokku 32 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt. 

Aasta e-kursus 2019 

Tiitli nominentideks esitati kuus kursust, lisaks tiitliga pärjatud kursusele “Kliiniline farmaatsia” kandideerisid veel: 

Auditing water issues. Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll.

Ehitusinfo modelleerimise alused. Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool.

Juhtimine. Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool.

Philosophical Disagreements. Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool.

Programmeerimine. Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool.

Avafotol on Marika Saar, aasta e-kursuse 2019 üks autoritest.

Samal teemal:

• E-kursuse kvaliteedimärgi saajad on selgunud
• Kvaliteedimärgi saab üha rohkem e-kursuseid