Iga osalev riik saadab olümpiaadile kuni kuus oma parimat noort programmeerijat. Kummalgi võistluspäeval tuleb neil lahendada kolm ülesannet ja selleks on aega viis tundi.

Olümpiaadi teadusliku komitee juhi Ahto Truu sõnul erineb võistlusprogrammeerimine igapäevasest tarkvaraarendusest ennekõike intensiivsuse poolest. „Võistlejal on iga ülesande mõistmiseks, lahenduse algoritmi väljamõtlemiseks ja selle programmeerimiseks aega ainult veidi üle pooleteise tunni. Uskumatu, aga parimad võistlejad jõuavad selle ajaga töötava tarkvarani,“ ütles Truu.

Klassikaline ülesanne on kaardil lühima tee leidmine: sisendina on antud hulk linnu ja nendevaheliste maanteede pikkusi ning võistleja loodav programm peab leidma nende andmete põhjal lühima tee kahe linna vahel. Seejuures peab programm töötama õigesti kõigi võimalike kaartidega. Lisaks on lahendustele kehtestatud mälumahu ja tööaja piirang.

Ülesehituse ja ülesannete poolest sarnaneb Balti informaatikaolümpiaad rahvusvahelise informaatikaolümpiaadiga. Paljud riigid valivad sinna pääsevad noored välja just Balti informaatikaolümpiaadi tulemuste alusel.

Esimene Balti informaatikaolümpiaad peeti 1995. aastal Tartus ja sellel osalesid ainult Balti riigid. Praegu osalevad võistlusel regulaarselt veel Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Saksamaa ja Poola gümnasistid ning külalisosalejaid on olnud ka Ungarist ja USA-st.

Rohkem teavet olümpiaadi kohta saab aadressilt http://boi2019.eio.ee.

Allikas ja foto: TÜ pressiteade. Fotol on hetk 2014. aastal toimunud informaatikaolümpiaadist.

Samal teemal:

• Koolimatemaatika olümpiaadi parimad saavad Tallinna Tehnikaülikooli konkursiväliselt
• Algab gümnaasiumi informaatika ainekavade katsetamine koolides