23. ja 24. mail avab Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) üle 40 labori, kus oma ala eksperdid  näitavad, kuidas lahendatakse tootearenduse probleeme ning genereeritakse uusi tarku ideid. 

TalTech Mektory tehnosiirde juht Kaja Kuivjõgi innustab ettevõtteid mõtlema avatult, unistama julgelt ja mitte kartma väljakutseid: „Kui Steve Jobbs alustas garaažis, siis Elon Musk möllab laborites. Nii nagu IT-innovatsioon sünnib häkatonidel, siis innovaatilised tehnoloogilised lahendused sünnivad  just laborites katsetades. Sellisel viisil on koostöös Silberauto, ABB ja TalTech tudengitega sündinud meie laborites TalTech Iseauto. Analoogiliselt sünnivad lahendused ka tarkadele võrkudele energeetikas, tulevikulahendused nutikatendile või teistele targa linna rakendustele. „Kui ettevõte seab endale tehnoloogilised väljakutsed või arenguplaanid, on tal lahendusi ja inspiratsiooni võimalik leida TalTechist,“ julgustas Kaja Kuivjõgi.

ABB insenerkeskuse juht Lauri Kuusisto kinnitas, et ABB on aktiivne TalTechi laborite kasutaja. „Inseneerias on väga oluline erinevate katsete tegemine ja seetõttu on hädavajalikud laialdased teadmised TalTechi tänaste ja planeeritavate laborite ning nende kasutusvõimaluste kohta,“ selgitas Kuusisto TalTechi laborite avatud päevast osa võtmise vajadust. 

23. mail saab laboreid uudistada Tallinnas. Eksperdid demonstreerivad laborite maailmatasemel varustust, vastavad küsimustele ning aitavad oma teadmiste ja kogemustega kaasa ettevõtluses tekkivate väljakutsete lahendamisele. Päeva jooksul toimuvad ka mitmed kasulikud seminarid, mis algavad igal täistunnil Energeetika hoones. 

24. mail saab Kohtla-Järvel aga tutvust teha TalTech Põlevkivi Kompetentsikeskuse kütuste tehnoloogia teadus- ja katselaboriga. Samal päeval saab uudistada TalTechi meremajanduse keskust Kuressaares (Tallinna 19, Kuressaare), kus tutvustatakse arukaid süsteeme, digitaalseid kaksikuid, robotpaati ja nutikat laineenergia muundurit. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade 

„Täna tunnustame viimase aasta tugevamate kasvatusteaduslike tööde autoreid. Soovin kasvatusteadlastele silmapaistvaid ideid ja kõrget mõttelendu juba järgmiseks aastaks, et järgmisel konkursil eristuks tugevate tööde seast veelgi rohkem tippusid ning aasta pärast saaksime välja kuulutada esikohad kõigis kategooriates.“

Sel aastal anti välja üheksa preemiat neljas kategoorias.

Doktoritööde kategoorias esitati kaheksa tööd, mille seast otsustas hindamiskomisjon anda teise preemia Maire Tuule Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööle „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“. Töö autori sõnul muutusid seoses Eesti taasiseseisvumisega küll ühiskonna ootused õpetajate tegevusele, kuid sageli ei kajastunud need õpetajate tegevuses. Töö annab esindusliku vaate sellele, kui lapsekeskne on tänases Eestis koolieelne õpe ja õppekavad.

Magistritööde kategoorias oli konkurents tihe ning 20 laekunud töö hulgast valiti sel korral välja üks esimene ja kaks teist preemiat.

Esimese preemia vääriliseks osutus töö „Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele“, mille autor on Piret Oppi Tallinna Ülikoolist. Selle töö jaoks koolitati õpetajaid psühholoogiliste baasvajaduste toetamise teemal ning töötati välja kaks praktikute jaoks olulist väärtust omavat materjali: tunnivaatlusleht, et tuvastada psühholoogiliste baasvajaduste toetamise kvaliteeti õpetajate seas ning küsimustik, et teada saada, kuidas õpilased seda tuge tajuvad. Lisaks uuris töö, kuidas mõjutab õpetajapoolne baasvajaduste toetamine õpilase motivatsiooni. Töö sisuks olnud praktilise sekkumise tulemusena õppisid õpetajad paremini toetama õpilaste autonoomsust ning selle tulemust tundsid ka õpilased.

Teise preemia pälvisid Tartu Ülikooli magistrandi Kärt Kao töö „Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest“ ning Tallinna Tehnikakõrgkoolis töötava Britt Petjärve töö „Enesejuhitud õppimise toetamine võimekususkumuste mõjutamisega inseneeria valdkonna üliõpilaste näitel“.

Loe ülejäänud auhinnatud tööde kohta Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada 15. veebruarini
• Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid

Lisaks ühislaulmine ja suurejooneline vilistlaspidu.

Rahvusülikooli sajandal aastal toimuva vilistlaspäeva sõnum on ühtehoidmine ja koosminemine. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser kutsub vilistlasi võtma viimast nii tihedast päevakavast kui ka kevadisest Tartust. „Kindlasti tahame kuulda, kuidas meie vilistlastel läheb, millise pagasi on nad ülikoolilt eluks kaasa saanud ning mida väärtuslikku on neil ülikoolile ja ühiskonnale öelda ja tagasi anda,“ sõnas rektor.

Kokkutulekupäev algab kell 12 kogunemisega ülikooli peahoone ees, kus vilistlasi tervitavad rektor Toomas Asser ja linnapea Urmas Klaas. Vilistlaste nimel peab kõne ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli. Linnapea annab selleks päevaks võimu Tartus vilistlaste kätte.

Raekoja platsil on kogu päevaks sisse seatud vilistlaste ala, kus saab ülikoolikaaslastega mõnusalt aega veeta. Meeleolu loovad Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tudengid. Ülikooli õppehoonetes toimuvad kohtumised, loengud ja ekskursioonid.

Toomemäel peetakse kell 13–16 mõttetalgud, et rääkida ülikooli tulevikust, Tartu omapärast ja eelistest ning vilistlaste kaasamisest Tartu linna ja Tartu Ülikooli tegemistesse. Kolmel laval arutletakse kokku üheksa teema üle. Mõttetalgutel osalemine on kõigile tasuta.

Kell 16.45 esilinastub Tartu Ülikooli aulas Theodor Lutsu dokumentaalfilmi „Alma mater Tartuensis“ restaureeritud versioon, millele on kirjutanud muusika helilooja Märt-Matis Lill. Algne film valmis Tartu Ülikooli 300. aastapäevaks 1932. aastal.

Kell 18 kogunetakse Raekoja platsile, et näidata alma mater’i ja vilistlaste ühtsustunnet ühislaulmisel. Esineb Elis & The Phunkys. Seejärel minnakse rongkäigus õhtusesse peopaika Tartu Ülikooli spordihoones, kus meeleolu loovad Ultima Thule, Curly Strings, Marten Kuningas ja Duo Traat.

Kokkutuleku piletid on müügil Piletilevis. Pileti saab enne vilistlaspäeva vahetada käepaela vastu, mis tagab kogu päeva jooksul sissepääsu kõikidele üritustele ning soodushinna paljudes Tartu kohvikutes ja mitmes mäluasutuses.

Teave kokkutuleku kohta on kodulehel.

Allikas: TÜ info. Foto: Vilistlaste kokkutulek 2016, Andres Tennus

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab huvilisi lahtiste uste päevale ja interaktiivsele konverentsile
• Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juubelikonverentsil heidetakse valgust eestlaste olemusele

Tipptasemel teadusele ja teaduspõhisele kõrgharidusele keskendumine ning seda soodustav riiklik haridus- ja teaduspoliitika on tõstnud Tartu Ülikooli uue Euroopa parima ülikooli kohale. Kuidas jõuda aga Euroopa saja parima ülikooli hulka ja ühendada sellega Eesti rahvusülikooli roll? Rahvusülikooli juubeliaastal on just sobiv aeg esitada neid küsimusi ja seada tulevikusihte.

„Arengukonverentsil arutlemegi selle üle, milliseid samme tuleks ülikoolil astuda, et liikuda järjekindlalt maailma haridusparemikku jõudmise kursil, ning kuidas täita samal ajal ühiskonna ootusi ning arendada eesti keelt, haridust, kultuuri ja pärandit. Loodan, et konverentsi mõttevahetustest saab tugev alus nii ülikooli kui ka Eesti ühiskonna arengu suunamisele ja need arutelud innustavad meid seadma uusi sihte, mille poole ühiselt püüelda,“ rääkis Tartu Ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

Konverentsil peavad ettekande Uppsala Ülikooli rektor Eva Åkesson, Tartu Ülikooli teadusprorektor Kristjan Vassil, Cybernetica AS-i privaatsustehnoloogiate osakonna juhataja Dan Bogdanov, Tartu Ülikooli füüsikalise optika vanemteadur Heli Lukner, Läänemere regiooni intellektuaalse ajaloo vanemteadur Tartu Ülikoolis Meelis Friedenthal ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Ilmar Raag.

Arengukonverentsi teemad on jagatud kolme plokki. Maailma tippülikoolide sekka jõudmise kõrval on tähelepanu all ülikooli roll majanduse arengus ja ülikooli kui maailma ainukese eestikeelse universitas’e väärtus.

Foto: Konverents Visioon 2032. Andres Tennus

Allikas: TÜ pressiteade

Näitusel tõstetakse rahvusülikooli kaudu esile meie rahvusliku mõtte arengulugu ja selle ideaalid Eesti vastuoluliste ning murranguliste sündmuste kontekstis, vaadeldes muu hulgas ka ebaõnnestumisi ja pettumusi.

„Rahvusülikooli asutamisega kaasnenud mõju Eesti riigi ja ühiskonna käekäigule on olnud ja on ka tänapäeval palju suurem ja sügavam, kui esmapilgul näib,“ sõnas aastanäituse kuraator Mairo Rääsk. „Eesti riigi ja ühiskonna areng on viimase sajandi jooksul olnud alati võrdelises seoses meie rahvusülikooli käekäiguga. Keeruline ja vastuolusid täis sajand on suunanud ja sundinud oma katkestuste ja uute algustega eesti ülikooli ühtejärge uute ideaalide otsingule. Paljud neist polnud määratud kunagi täituma, kuid ometi on neil ideaalidel tajutav mõju ka tänapäeval,“ lisas ta.

Iga kümnendi peateema – olgu see näiteks naisküsimus, vaba mõte, sallivus, ühiskondlik ootus ülikoolile või massiülikool – on näitusel avatud eri tasanditel konkreetsete nähtuste, sündmuste või isikute kaudu. Sündmusi vaadeldakse mitmekesises eri tasandite ja seoste kontekstis, sealhulgas vastandumise ja vastuolude kaudu. Ülikooli ja Eesti seisukohast olulistele ning ehk ka ebamugavatele küsimustele otsitakse vastuseid intrigeerivate teemapüstituste kaudu, mille eesmärk on algatada diskussiooni ja kutsuda kaasa mõtlema.

Aastanäitusega kaasnevad haridusprogrammid: kultuurilugu käsitlev „Eesti ideaalid – arengutest elu- ja ülikoolis“ ning võimalusi ja valikuid lahkav rollimäng „Kui ma oleksin olnud ...“. Alates augustist on võimalik osaleda ekskursioonil „Ma teile jutustan ... Tuntud tudeng(ielu). Kohtingud muuseumis“ ja stand-up-giidituuril „Kui kõik oleks olnud teisiti?“.

Sümbol näituselt. Foto autor Gabriela Liivamägi

Näituse kuraatorid on Mairo Rääsk ja Mariliis Hämäläinen, kunstnik on Evelin Urm. Erilahendused on teostanud Marcus Arula, Tanel Nõmmik, Marko Nõmmik, Martin Rattus, Alar Suija, Ingrid Tammela, OÜ BlueRay, OÜ Zed, Tartu Ülikooli multimeedia talitus ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi stuudio. Näituse on teostanud OÜ Ruut Disain.

Näitus on pühendatud rahvusülikooli sajandale aastapäevale ning on muuseumi kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks, kuuludes „Rahvusülikool 100“ ja „Eesti Vabariik 100“ juubeliaastate kavva.

Allikas: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikool kutsub üles jagama mälestusi ülikoolielust

See võimaldab tudengitel õppe- ja teadustööd tehes omandada teadmisi kogu puidutöötlemise protsessist, alustades ümarmaterjali töötlemisest, lõpetades toodete valmistamisega.

Labor on varustatud seadmetega, millega saagida kuni meetrise diameetriga palki ja kuivatada kuni 4,7 meetri pikkust saematerjali. Materjalitehnoloogia alase uurimistöö seisukohalt on üks olulisemaid seadmeid termotöötlusahi, millel on teadur Linnar Pärna sõnul ka suur teaduspotentsiaal. „Näiteks võimaldab seade uurida, kuidas töödelda puitu selliselt, et säiliksid soovitud füüsikalised ja mehaanilised omadused ning paraneks vastupanu keskkonna mõjudele ja kahjuritele,“ rääkis Pärn. Olenevalt töötlusastmest suureneb termotöötlusahjus puidu pinnakõvadus ja muutub värvus. Lisaks suureneb puidu mädanikukindlus ning vähenevad niiskusest tingitud deformatsioonid, mis on Pärna sõnul oluline nii sise- kui välisviimistluses.

Äsja soetatud masinate hulka kuulub 60 tonnine kuumutatavate plaatidega press, mille eesmärk on erinevate puitplaatide, sealhulgas vineeri ja teiste komposiitplaatide väljatöötamine ning katsetamine. Vaakummembraanpress võimaldab aga erinevate pinnakattematerjalidega, sh spooniga katta ka kumeraid detaile. Viimane lihv antakse laboris puidule kalibreerimismasinaga.

Igapäevaselt saab labor olema pinnaks praktilisele õppetööle, puidutehnoloogia alasele teadustööle, aga ka koostööle erinevate puidutöötlemise ettevõtetega. 

Allikas ja foto: Eesti Maaülikooli pressiteade

Vaatluspäeval tuleb endale valida sobiv torn, üles märkida ajavahemikus kella 5–13 nähtud linnuliigid ning saata andmed 11. mail kella 18.00-ks ornitoloogiaühingule aadressile margus.ots@eoy.ee. Palume ühingule edastada vaatluse koha ja kellaaja, kohatud liikide nimekirja ning vaatlejate arvu. Iseseisvaks vaatluseks meelepärase torni leiab ornitoloogiaühingu kaardirakendusest www.eoy.ee/linnutornid/.

Kogenud linnuvaatlejate juhendamisel saab linde tundma õppida ja vaadelda 15 tornis üle Eesti:
Harjumaal Paljassaare roostikutornis kell 6.00-12.00, juhendab Sten Lassmann;
Ida-Virumaal Rannapungerja tuletornis kell 7.00-10.00, juhendab Margus Pensa;
Ida-Virumaal Saka mõisa vaatetornis kell 8.00-11.00, juhendab Indar Zeinet;
Läänemaal Haapsalu Aafrika vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendab Peter Lind;
Läänemaal Haeska vaatlustornis kell 6.00-12.00, juhendab Janne Põlluaas;
Pärnumaal Pärnu Hirve vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendab Eedi Lelov;
Saaremaal Kuusnõmme vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Jüri-Karl Seim;
Saaremaal Linnulahe vaatetornis kell 8.00-9.00, juhendab Hillar Lipp;
Saaremaal Loode tammiku vaatetornis kell 10.00-11.00, juhendab Hillar Lipp;
Tartumaal Ilmatsalu vaatetornis kell 6.00-11.00, juhendab Mariliis Paal;
Tartumaal Raigastvere vaatetornis kell 6.00-12.00, juhendavad Monika Bondarenko ja Urmas Männik;
Tartumaal Tartu toomkiriku tornis kell 8.00-10.00, juhendab Margus Ots;
Valgamaal Tellingumäe vaatetornis kell 7.00-10.00, juhendab Kalle Muru;
Viljandimaal Õisu järve vaatetornis kell 6.00-10.00, juhendab Riho Männik;
Võrumaal Lüübnitsa vaatetornis kell 6.00-9.00, juhendavad Kadri Niinsalu ja Toomas Mastik.

Vaatlusajad ja tornide asukohad leiab ka kaardilt tinyurl.com/tornidevaatlus2019, nimekiri võib jooksvalt täieneda. Eelregistreerumine ei ole vajalik, osalemine on tasuta.

Laekunud andmete põhjal selgitavad korraldajad välja kõige liigirikkama vaatlustorni. Osalejad saavad täiendada oma linnumääramise oskust ja kogemusi vaatluste tegemisel.

Tornide linnuvaatluspäev toimub looduskaitsekuu "Igaühe loodushoid" raames, toetab Keskkonnaamet.

Jälgi ürituse infot Facebookis.

Lisainfo:
Margus Ots
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee

Sealjuures toetab Pärnu linn kolledži arengut kuni poole miljoni euroga aastas.

Ülikooli ja linna ühine eesmärk on kujundada Pärnu kolledžist 2024. aastaks Lääne-Eesti väljapaistev kõrgharidus- ja pädevuskeskus. Selleks soovib kolledž kasvatada põhiõppe üliõpilaste arvu ning suurendada tunduvalt täiendusõppe-, teadus- ja arenduslepingute mahtu.

TÜ rektori Toomas Asseri sõnul on Pärnu linnaga sõlmitud koostööleping hea näide sellest, et kohalik omavalitsus mõistab kolledži tähtsust piirkonna arengus ja on valmis ka ise kaasa aitama kolledži edasikestmisele. „Regionaalsed kolledžid pole mitte üksnes hariduse andjad, vaid ka kogukonnakeskused ja neil on tähtis roll regionaalpoliitikas,“ sõnas Asser. „Seetõttu ei saa kolledžid toimida ainult õpperaha toel, vaid vajavad ka omavalitsuste ja riigi panust.“

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse sõnul on linna huvides soodustada teadusmahuka ettevõtluse arendamist Pärnus ja Lääne-Eestis ning kasvatada kolledžis Pärnu piirkonna ettevõtete ja asutuste jaoks vajalike, aga seni puuduvate tööstus- ja digilahenduste võimekust.

„Eesti ühtlane regionaalareng on tähtis ja selleks, et vältida vaid ühe-kahe tõmbekeskusega Eestit, on vaja tugevdada piirkondlikke keskusi,“ märkis linnapea. „Möönan, et kindlasti peab kohalike kolledžite arendamine olema osa riiklikust hariduspoliitikast ja endiselt on väga selge riigi kohustus rahastada kohalikke kolledžeid.“

Koostöölepingu kohaselt tegutseb ülikool muu hulgas selle nimel, et avada kolledžis uued, spetsialistide puudust leevendavad tasulised õppekavad ning kasvatada üliõpilaste arvu hiljemalt 2023. aastaks vähemalt 800-ni. Samuti on ülikooli soov kujundada kolledži eestvedamisel Pärnusse üle-eestiline teenuste juhtimise, disaini ja digilahenduste keskus ning soodustada teadusmahuka ettevõtluse edendamist Pärnus ja kogu Lääne-Eestis.

Pärnu linn toetab kolledži arendustegevust sama suure summaga, nagu ülikool on selleks kolledži eelarvesse planeerinud. Linna toetuse ülempiir on 500 000 eurot aastas. Muu hulgas on linn valmis toetama Pärnule olulise külalisõppejõu või professori kutsumist kolledži õppejõuks.

Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis õpib 590 üliõpilast. Kolledžis saab omandada rakenduskõrghariduse ettevõtluse ja projektijuhtimise, turismi- ja hotelliettevõtluse ning sotsiaaltöö ja rehabilitatsiooni korralduse erialal. Magistriõppes on võimalik õppida teenuste disaini ja juhtimist ning ingliskeelse õppekava alusel heaolu- ja spaateenuste disaini ja juhtimist. Kõige rohkem tuleb kolledžisse üliõpilasi Pärnust ja Pärnumaalt, teisel kohal on Tallinn ja Harjumaa ning kolmandal Tartu ja Tartumaa.

Allikas: TÜ pressiteade

Nii nagu teadus on rahvusvaheline, peab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ka teadus- ja kõrghariduspoliitika kujundamisel oluliseks teiste riikide kogemusega arvestamist. „LERU kohtumine on selleks hea võimalus, sest kõik Kesk-Euroopa ülikoolid seisavad praegu silmitsi samade muredega nagu meiegi – kuidas tagada teaduse ja kõrghariduse piisav ja stabiilne rahastamine ning vähendada konkurentsipõhist rahastamist,“ rääkis Asser. „Lisaks on Euroopas kerkinud esile akadeemilise vabaduse ja ülikoolide autonoomia küsimus, mille kaitsmisel peame olema üksteisele toeks,“ sõnas ta.

Seminari avab ettekandega LERU peasekretär Kurt Deketelaere, kes räägib, millised muutused on viimasel ajal toimunud Euroopa Liidu teadus-, innovatsiooni- ja hariduspoliitikas. Seminaril peavad teiste hulgas ettekande haridus- ja teadusminister Mailis Reps ning Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teaduskeskuse asedirektor Tõnu Esko. Nad annavad ülevaate Eesti võimekusest Euroopa riikide põhiprobleemide lahendamisel.

Veel tuleb juttu Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi uutest haridustegevustest Kesk-Euroopas ning Poola projektist „Teaduse põhiseadus“.

LERU-CE7 initsiatiiv on Euroopa parimate teadusülikoolide võrgustiku LERU (the League of European Research Universities) ja seitsme Kesk-Euroopa ülikooli partnerlusprogramm, mis on loodud sihiga mõjutada kõrgharidus- ja teaduspoliitikat Euroopas. LERU võrgustikku kuulub 23 Euroopa juhtivat teadusülikooli 12 Euroopa riigist.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus näitus kannab maailma seljakotis
• Tartu Ülikool kutsub üles jagama mälestusi ülikoolielust 

Palju õnne kõigile autoritele!

„E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2019“ ANTAKSE VÄLJA JÄRGMISTELE E-KURSUSTELE:

Anatoomia ja füsioloogia                                                                                      
Eha Hõrrak, Marelle Grünthal-Drell / Tallinna Tervishoiu Kõrgkool

Andmebaasisüsteemid
Žanna Gratšjova, Natalja Ivleva / Tallinna Tehnikaülikool

Auditing environmental impacts of infrastructure
Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Auditing water issues
Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Biokeemia
Ly Villo / Tallinna Tehnikaülikool

Bioloogia ning elustiku kaitse erialaseminar
Marko Mägi, Maris Hindrikson, Aveliina Helm, Urmas Saarma, Maia Kivisaar, Jaanus Remme, Tiina Tamm, Andres Ainelo, Silva Lilleorg, Ivan Kisly, Mari Tagel, Ene Voolaid, Margus Leppik, Ants Kurg, Raivo Mänd, Arne Sellin, Taavi Virro, Maarja Öpik, Tanel Vahter, Toomas Tammaru, Pille Mänd, Sirli Rosendahl, Ingrem Metsik, Ingmar Tulva, Siim-Kaarel Sepp, Marju Keis, Inga Hiiesalu, Susanna Vain, Tuul Sepp / Tartu Ülikool

Diskreetne matemaatika
Harri Lensen, Margus Kruus / Tallinna Tehnikaülikool

Ehitusinfo modelleerimise alused
Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool

Ettevalmistus füüsikaolümpiaadiks
Kelli Hanschmidt, Urmo Visk / Tartu Ülikool

Ettevalmistus keemiaolümpiaadiks II
Vladislav Ivaništšev, Heigo Ers, Verner Sääsk / Tartu Ülikool

Ettevõtlus
Helen Kiis / Tallinna Tehnikakõrgkool

Eureka Start
Darja Lavõgina / Tartu Ülikooli teaduskool

Finantsvahendus
Irina Malkus / Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus

Hüdro- ja pneumoajam
Vladimir Kuts, Ellen Parik / Tallinna Tehnikaülikool

Introduction to environmental auditing in the public sector
Tuuli Rasso, Krislin Kivi, Kaire Kuldpere, Viire Viss, Kristiina Visnapuu, Silver Jakobson / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Juhtimine
Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool

Kirjutamisseminar
Riina Reinsalu, Sirli Zupping, Miina Norvik, Maigi Vija / Tartu Ülikool

Kliiniline farmaatsia
Jana Lass, Marika Saar / Tartu Ülikool

Majandusmatemaatika
Kirsti Rumma, Raili Lahi, Jelena Matina / Tallinna Tehnikaülikool

Matemaatika riigieksamiks ettevalmistav e-toega kursus
Päivo Simson, Anne Küüsmaa, Hele Kiisel, Esta Erit, Märt Sildvee / Tallinna Tehnikaülikool

Minu keha ja ravimid
Malle Kuum, Külli Jaako, Anti Kalda / Tartu Ülikool

Philosophical Disagreements
Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool

Programmeerimine
Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool

Religioosne fundamentalism ja radikaalne poliitika
Ain Riistan, Olga Schihalejev, Roland Karo, Anne Kull / Tartu Ülikool

Sissejuhatus muusikateraapiasse
Kadri Arula / Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Statistika
Ako Sauga / Tallinna Tehnikaülikool

Taimse toorme tehnoloogilised protsessid
Katrin Laos / Tallinna Tehnikaülikool

Tervisedenduslik projekt
Piret Simm-Pärle / Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Toidufüüsika ja struktuur
Katrin Laos / Tallinna Tehnikaülikool

Täiendavaid teemasid koolimatemaatikale 
Maksim Ivanov / Tartu Ülikooli teaduskool

Uurimistöö alused
Triinu Orumaa / Kadrioru Saksa Gümnaasium

Uurimistöö alused
Maris Kuiv / Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

"AASTA E-KURSUS 2019" STIPENDIUMI KANDIDAADID:

Auditing water issues
Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll

Ehitusinfo modelleerimise alused
Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool 

Juhtimine
Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool 

Kliiniline farmaatsia
Jana Lass, Marika Saar / Tartu Ülikool 

Philosophical Disagreements
Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool 

Programmeerimine
Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool

Tulemustega on võimalik tutvuda ja protsessist täpsemalt lugeda siin.              

Foto: Unsplash, Jason Leung

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi programmeerimise algkursus algab kümnendat korda
• Eesti Lennuakadeemias alustab taas tasuta e-kursus lennundushuvilistele