Kokku laekus taotlusvooru 116 avaldust 39 riigist.  

Kõige tihedam konkurss oli humanitaarteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 27 avaldusest rahuldas Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev hindamisnõukogu viis. Sotsiaalteaduste valdkonnas soovis oma uurimisprojekti Eestis läbi viia 26 teadlast, kellest võeti vastu viis. Tehnika ja tehnoloogia valdkonna 17 avaldusest rahuldati neli. Kõige rohkem uurimisprojekte algab loodusteaduste valdkonnas, kuhu laekunud 37 avaldusest leidis rahastust 12. Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas laekus kolm ning põllumajandusteaduste valdkonnas üks taotlus. Kummaski valdkonnas leidis rahatust ühe järeldoktorandi uurimisprojekt.

“Projektitaotluste hindamisel pidasime valdkondlikku jaotuse puhul silmas Eesti teadusmaastiku suurt pilti. Taotluste rahastamisotsute tegemisel arvestasime peale taotluste teadusliku taseme veel taotluste arvu eri teadusvaldkondades ja seniste uurimisprojektide valdkondliku rahastamise proportsiooni. See selgitab, miks sotsiaalteaduste ning humanitaaria ja kunstide valdkonnas oli edukuse määr madalam kui näiteks loodusteadustes, mille maht on valdkondadest kõige suurem,” selgitas Eesti Teadusagentuuri juhatuse ja hindamisnõukogu esimees Andres Koppel.

Mobilitas Pluss järeldoktoritoetusega Eestisse saabuvad teadlased asuvad teadustööle Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Eesti Maaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ja Tervise Arengu Instituudis. 

Viie aastaga on Eestisse tulnud enam kui sada noort teadlast 

Tänavune Mobilitas Pluss järeldoktoritoetuse taotlusvoor oli viimane, mis aitas kaasa teadlaste Eestisse tulemisele Euroopa Liidu sel eelarveperioodil. Kokku on Eesti Teadusagentuur viimase viie aasta jooksul toetanud 111 teadlase järeldoktorantuuri Eesti teadusasutustes kogusummas 9 miljoni euroga. 

“Mobilitas Pluss programmi tegevused on aidanud viie aasta jooksul kaasa Eesti teadlaskonna järelkasvu tugevdamisele. Kuigi järeldoktoriprojektid vältavad kuni paar aastat, on suur osa siia järeldoktorantuuri tulnud teadlastest leidnud rakendust ka pärast esialgse projekti lõppu,” ütles Eesti Teadusagentuuri Mobilitas Pluss programmi juht Oskar Otsus.

“Teadlasmobiilsus on väga oluline eduka teadlaskarjääri ehitamiseks, samuti teadlasrühmadele uute ideede tekkeks. Eesti Teadusagentuur peab oluliseks teadlasrände toetamist ning otsime võimalusi, et soodustada välismaalt Eestisse toimuvat teadlasrännet ka järgnevatel aastatel,” sõnas Andres Koppel.

Mobilitas Pluss programmi rahastavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Eesti riik.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade

mille viimase 14 päeva kumulatiivne koroonaviiruse positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta on suurem kui 16 inimest või kui selle riigi kohta puudub usaldusväärne statistika ja seal on kõrge viiruse leviku oht. 

Selliseid tudengikandidaate on pisut üle 300.

Tehnikaülikooli ingliskeelsed kavad siiski avatakse tudengitele Eestist ja Euroopa Liidust, keda on rohkearvuliselt. Samuti pole piiranguid doktoriõppesse astuvatele üliõpilastele. Ülikool on valmis tegema erandeid neile koroonariskiga riikidest pärit tudengitele, kes on lõpetanud siin näiteks bakalaureuseõppe ning astunud magistriõppesse ja pole vahepeal Eestist lahkunud. 

Tehnikaülikooli senati otsus lähtus valmisolekust kaitsta Eestimaa inimeste, ülikooli töötajate ja üliõpilaste heaolu ning tervist koroonaviiruse eest. 

TalTechi õppeprorektor Hendrik Volli sõnul on see raske südamega tehtud otsus. „Eestis on viirus hetkel väga hästi kontrolli all ja seda suuresti tänu kogu rahva ühisele suurele jõupingutusele. Peamiseks uue viirusepuhangu riskiks peetakse välismaalt toodavaid uusi juhtumeid. Tehnikaülikool ei soovi rahva tervisega riskida ja seetõttu oleme valmis sel aastal vastu võtma vähem välistudengeid. Immatrikuleerime tudengeid ainult nendest riikidest, mis on 3. augusti seisuga Välisministeeriumi kodulehel kuulutatud madala koroonariskiga riikideks. Õnneks on Eestist ja Euroopa Liidust pärit tudengite huvi tehnikaülikooli inglisekeelsete õppeprogrammide vastu suur ning ükski programm vähese tudengite arvu tõttu avamata ei jää,“ kinnitab Voll.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Võrreldes eelmise aastaga on uusi I ja II astme tudengeid 555 võrra rohkem, suurem on tõus just magistriõppes.

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll kommenteeris: „Hoolimata sellest, et Tehnikaülikool tõstis sel aastal mitme õppeprogrammi sisseastumislävendeid, on väga paljud tublid gümnaasiumi- ja bakalaureusetaseme lõpetajad valinud edasiõppimiseks just meie ülikooli. Kui koroonapandeemia on suurendanud tööpuudust mitmetes valdkondades, siis tehnikaülikooli erialade lõpetajate järele on tööjõuturul endiselt suur nõudlus. Meile õppima asunud noor võib kindel olla, et tema pingutusi kroonib stuudiumi lõpus kindel töökoht ja Eesti keskmisest töötasust kõrgem palk. Tugeva tunnustuse tehnikaülikooli õppeprogrammide kvaliteedile annab ka kuulumine vastloodud EuroTeQi õppekonsortsiumi, mille kaudu tehnikaülikooli astunud noored saavad tulevikus ühisõppe kogemuse Euroopa absoluutsesse tippu kuuluvate Müncheni, Taani ja Einhoeveni tehnikaülikoolide tudengitega.“

Enim õppimatulijaid on bakalaureuseõppes sellistesse programmidesse nagu ärindus, IT süsteemide administreerimine ning elektroenergeetika ja mehhatroonika. Uute magistrantide hulgas on popimateks aga juhtimine ja turundus, äriinfotehnoloogia ning hooned ja rajatised.

Suurimateks tõusjateks, ehk siis erialad, kus võrreldes eelmise aastaga on õppimaasujaid märkimisväärselt rohkem, on bakalaureuseõppes riistvara arenduse ja programmeerimise, mereveonduse ja sadamatöö korraldamise ning hoonete sisekliima ja veetehnika erialadel. Magistriõppes on positiivseteks üllatajaks küberkaitse programm, üle ootuste edukaks kujunes ka ainus uus MBA kava ettevõtlik juhtimine. 

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Sama kehtib ka välisriikidest saabuvate töötajate kohta. Otsus puudutab nii tänavu vastu võetud välisüliõpilasi ja uusi töötajaid kui ka Tartu Ülikooli seniseid välisüliõpilasi ja -töötajaid, kes naasevad lähikuudel Eestisse. 

Vabariigi Valitsus otsustas juuli alguses, et töö ja õppimise eesmärgil võib Eestisse tulla kõigist riikidest, kuid suurema nakatunute arvuga kolmandate riikide kodanike ja elanike puhul hakkavad kehtima nõuded, mille täitmise eest vastutab nii saabuv välisüliõpilane ja -töötaja kui ka ülikool ehk kutsuja. 

Kolmandate riikide kodanikke teavitab Tartu Ülikool nõuetest, mis kehtivad nende kohta esimese kahe nädala jooksul pärast Eestisse jõudmist. Saabujad kinnitavad oma allkirjaga, et on tutvunud nõuetega, jäävad 14 päevaks eneseisolatsiooni ja kasutavad selle aja jooksul eraldi transpordivahendit. Nad teevad COVID-19 testi kohe saabumise järel ja kordustesti isolatsiooni lõppemisel, st 14. päeval. Kui kellelgi ilmnevad COVID-19-le iseloomulikud sümptomid, tuleb pöörduda viivitamata perearsti poole. Nii transpordi kui ka testimise korraldamisel on vajaduse korral abiks Tartu Ülikool.

Eneseisolatsiooni peavad jääma kõik välisüliõpilased ja -töötajad, kes saabuvad Eestisse
• kolmandast riigist või kolmanda riigi kaudu, mida pole Välisministeeriumi kodulehel nimetatud, 
• riigist või riigi kaudu, kus viimase kahe nädala COVID-19-positiivsete testide arv 100 000 elaniku kohta päevas on suurem kui 16,
• riigist või riigi kaudu, mille kohta puuduvad eelnimetatud andmed ja kus on suur viiruse leviku oht.

Eneseisolatsiooni ajal peavad välisüliõpilased ja -töötajad viibima oma elukohas ning hoiduma kontaktidest, kui selleks ei ole just hädavajadust. Nad võivad elukohast lahkuda üksnes arsti juurde minemiseks, toidu, esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks või hädajuhtumi korral.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk ütles, et otsuse tegemisel küsiti nõu meditsiinilise mikrobioloogia professorilt Irja Lutsarilt, kelle sõnul peame õppima viirusega elama. „Ülikooli õppimatulek on pikaajaline otsus – õpingud kestavad vähemalt kaks aastat ja seda arvestades pole kahenädalane eneseisolatsioon ebarealistlik pingutus. Tänu sellele, et oleme sügisel valmis alustama e-õppega, saavad üliõpilased pikema aja, et Eestisse kohale jõuda, ning ülikoolil on natuke rohkem aega nende saabumise ettevalmistamiseks. Me ei saa olla täiesti kindlad, et midagi ei juhtu, sest viirus võib niisama hästi levida ka Eesti üliõpilaste hulgas, kuid usun, et Raatuse ühiselamu juhtum andis meile hea kogemuse, kuidas selgete reeglite ja süsteemse elukorralduse abil viiruse levikut lokaalselt ohjata,“ rääkis Valk. 

Tartu Ülikooli rahvusvahelise õpirände keskuse juhataja Ülle Tensingu sõnul on ülikooli tänavu vastu võetud üle 500 välisüliõpilase. „Arvestades aga olukorda maailmas, jõuab tegelikult kohale tõenäoliselt kolmandik kuni pool vastuvõetutest. Meil on keeruline öelda, kui palju on neid üliõpilasi, kellele isolatsiooninõuded kehtima hakkavad, sest ülikool ootab tagasi ka praeguseid välismaal viibivaid üliõpilasi,“ selgitas Tensing. 

Ülle Tensing peab oluliseks, et võimalikult palju välisüliõpilasi saaks alustada sügisel õpinguid koos Eesti üliõpilastega. „Testimise ja isolatsiooni korraldamine on ülikoolile lisakoormus, kuid tähtis on säilitada avatus ka keerulistel aegadel. Välisüliõpilased ja -töötajad moodustavad olulise osa ülikooliperest,“ ütles Tensing. 

Allikas: TÜ pressiteade

Lisaks paistis 65% küsitletutele silma Tartu Ülikooli panus võitluses koroonaviirusega, ennekõike uuringud ja teadustöö.

Kõige mainekamaks Eesti ülikooliks peavad Eesti elanikud pikima ajalooga Tartu Ülikooli: nii arvab 84% ligi 1200-st küsitlusele vastanust. Küsitletutest 92% mainis Tartu Ülikooli kõige sagedamini spontaanselt, kuus inimest kümnest tegi seda esimese valikuna. 

Vastustest ilmneb, et Tartu Ülikooli maine tugevuse tagavad eelkõige kõrgetasemeline haridus ja teadus ning lõpudiplomi suur väärtus tööturul. Lisaks peavad vastajad Tartu Ülikooli usaldusväärseks, sest seal pakutav haridus vastab nende ootustele. Vähem teadvustatud, kuid suureks ülikooli eeliseks peetakse rahvusvahelisust ja toimivat üliõpilasvahetust. 

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on hea maine Tartu Ülikoolile väga oluline. „On rõõmustav, et Tartu Ülikoolile antud hinnang on võrreldes teiste uuritud kõrgkoolidega eriti kõrge just noorte hulgas. Hariduse ja koolide puhul laiemalt on maine ja rahulolu tihedalt seotud – tähtis on nii see, mida ülikool suudab hea hariduse pakkumiseks teha, kui ka see, kuidas neid pingutusi tajutakse,“ märkis Valk. 

Õppeprorektor lisas, et kindlasti on kasu ka sellest, kui teada enda nõrku kohti. „Küsitluses hinnati madalamalt ülikooli hariduse praktilisust. Võin kinnitada, et sügisest sisaldavad kõik ülikooli õppekavad praktikat ja loodetavasti liigume selles vallas õiges suunas. Samuti tuleb ülikoolil veel rohkem selgitada lõpetanute palgateemat, näiteks millistel Tartu Ülikoolis pakutavatel erialadel on palk võrreldes teiste kõrgkoolidega kas märksa parem või samal tasemel,“ selgitas õppeprorektor.

Seoses COVID-19 pandeemiaga uuriti maineuuringus tänavu ka seda, kuidas aitasid Eesti kõrgkoolid pandeemiaga võidelda. Vastustes paistis taas enim silma Tartu Ülikool – 65% küsitletutest tõi esile Tartu Ülikooli COVID-19 uuringud ja teadustöö.

Kantar Emori korraldatud ülikoolide maineuuringu eesmärk oli selgitada välja Eesti kõrgkoolide üldine maine elanike seas. Lisaks esitati esimest korda küsimusi ülikoolide silmapaistvuse kohta COVID-19 pandeemiaga võitlemisel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Andres Tennov, TÜ

Neil tuleb hiljemalt neljapäeval, 16. juulil oma õppima tulek kinnitada. Seejärel vabanenud õppekohad täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini ja kõik järgmised vastuvõtuotsuse saanud peavad oma õppima tuleku kinnitama samuti kahe päeva jooksul. 

Juba varem on endale lävendipõhiselt õppekoha taganud 1500 kandidaati. Nende hulgas said ülikooli sisse 309 õppijat, kes olid täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga hea tulemuse. Tänavu on vastuvõtuotsuse saanute seas ka 513 medaliga pärjatud gümnaasiumilõpetajat. Kutse Tartu Ülikooli õppima asuda sai viiendik tänavu gümnaasiumi lõpetanud noortest.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul tõstis koroonakriis esile ühiskonnas olulised erialad: psühholoogia, õenduse, arsti- ja IT-õppe. „Teist aastat saame rõõmustada, et noored tunnevad huvi õpetajakoolituse ja sel aastal eriti ka loodusteaduste õpetaja õppekavade vastu,“ ütles Valk. Selle taga, et õpetajakoolituse kuvand on teinud suure nihke ning noored tahavad saada õpetajaks, on Valgu sõnul paljude inimeste ja organisatsioonide töö.

Õppeprorektor lisas, et ülikooli on aasta-aastalt raskem sisse saada: „Õppida soovijate hulk tervikuna kasvab, kuid õppekohti kõrghariduse napi rahastamise tõttu juurde ei tule.“

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma paneb kõigile südamele, et nad ei unustaks oma õppima tulekut kinnitada. „Selleks, et sügisel Tartu Ülikoolis õpinguid alustada, on vastuvõetutel vaja teha veel üks samm – kahe järgneva päeva jooksul tuleb teada anda õppekoha vastuvõtmisest. Seda saab teha SAIS-i kaudu või kui see pole võimalik, siis e-kirja teel. Kui ka see samm on tehtud, võib lugeda sisseastumise Tartu Ülikooli lõppenuks,“ sõnas Kaldma. „Kinnituse andnud kandidaate on meil hea meel tervitada juba õppeaasta avaaktusel.“

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning praeguseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 1246, kellest 907 on andnud ka kinnituse oma õppima asumise kohta. Kokku võtab Tartu Ülikool kõigile õppeastmetele vastu 4200 üliõpilast.

Allikas: TÜ pressiteade

Pühapäeval, 12. juulil algav kolmenädalane suvekool toimub virtuaalsena ja pakub kursuseid enam kui sajale osalejale ligi 30 erinevast riigist.

Tallinna Ülikooli suvekool toimub tänavu vähendatud formaadis. Kursuseid on kaheksa, mis on tavapärasest kolm korda vähem. Kõige pikemad nendest kestavad kaks nädalat. Osalejad saavad teiste kursuste seas õppida, kuidas kirjutada ning illustreerida koomikseid, kuidas kasutada õppimiseks roboteid ja õppida mõistma sotsiaalset ettevõtlust. Traditsiooniliselt toimuvad eesti keele tunnid.  

Osalejaid on suvekoolis ligikaudu 120. Kokku on esindatud 29 riiki. Kõige rohkem on osalejaid Eestist, Venemaalt, Saksamaalt ja Hongkongist. Nendest suurem osa on tudengid.

Loe lähemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

Photo by Karson on Unsplash

Samal teemal:

• Neli kõrgkooli said toetuse EMP/Norra kõrghariduse koostööprogrammist
• Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide populaarsemad erialad 2020

See tähendab ambitsioonikat koostööd õppes ja teaduses ning ettevõtluskoostööd selliste maailma tehnoloogiahiidudega nagu Siemens, Total, BMW.

TalTechi üliõpilastele tähendab see tulevikus kõikides partnerülikoolides täieõigusliku tudengi staatust, nad saavad valida aineid ning teha eksameid nii virtuaalselt kui ka kohapeal lähtudes individuaalsest õppeprogrammist. EuroTeQ Engineering University hakkab andma diplomeid ja haridust, mis on vastavuses kõigi osalevate riikide, Euroopa Liidu ja maailma standardite ja seadusandlusega, keskendudes eelkõige tulevikuvajadustele. Superülikooli üheks eesmärgiks on ka inseneride elukestev õpe.

TalTechi õppreprorektori Hendrik Volli kinnitusel on see tõsine kvaliteedigarantii nii praegustele kui ka tulevastele tudengitele: „Supertehnikaülikooli lähenemine inseneriõppele on terviklik ja kõikehõlmav: lisaks suurepärastele erialateadmistele saavad noored insenerid laiapõhjalise hariduse, ettevõtlikkusepisiku ning erksa ühiskondliku närvi. Sisuliselt tähendab EuroTeQi loomine seda, et Tallinna Tehnikaülikoolil on potentsiaalselt 100 000 välisüliõpilast Euroopa parimatest tehnikaülikoolidest.“

Lisaks TalTechile kuuluvad EuroTeQ Engineering Universitysse Müncheni, Taani, Eindhoveni ja Tšehhi tehnikaülikoolid ning Ecole Polytechnique Prantsusmaal. Partneritena löövad kaasa ka Technion Iisraelist ning EPFL Šveitsist. Kavandatavasse supertehnikaülikooli kuuluks täna kokku 100 000 tudengit.

EuroTeQ on loodud selleks, et ühiselt tippinsenere koolitades anda Euroopa Liidu majandusse senisest veel jõulisem panus. Siin on lisaks ülikoolidele partneriteks ka sellised ettevõtlushiiud nagu Siemens, Total, BMW ja DAF; ning Eestist Telia, Transferwise, Eesti Energia, RIA ja ITL.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

„Noore õpetlase stipendium on eraettevõtjate ja Eesti riigi koostöös loodud võimalus gümnaasiumilõpetajatele, kes soovivad Eesti elu paremaks muuta välismaal tarkusi ja kogemusi omandades. Noortel on aina suurem huvi välismaale õppima mineku vastu, mida näitab läbi aegade suurim taotluste arv,“ selgitas sihtasutuse Archimedes riiklike kõrgharidusprogrammide büroo juhataja Evelin Einla-Polluks.

Tavapärasest rohkem on sihtriikidena esindatud Suurbritannia, Holland ning Taani. Samuti on taotlejaid Läti, Soome ja Prantsusmaa ülikoolidesse. Taotlusi tuli nii eesti kui vene õppekeelega gümnaasiumide lõpetajatelt, nii nõnda-öelda eliitkoolidest kui ka väiksematest koolidest. Erialadest on esindatud näiteks astronautika, biokeemia, džässlaul, lennundus, moekunst ja zooloogia.

Noore õpetlase stipendiumi antakse välja era- ja avaliku sektori koostöös, kus võrdse rahalise panuse annab nii erasektor kui ka Haridus- ja Teadusministeerium. Lisaks rahalisele toetusele saavad värsked stipendiaadid osa Eesti kontekstis võrdlemisi haruldasest võrgustikust, mille moodustavad endised ja praegused stipendiaadid ning eraettevõtjatest annetajad. Võrgustik tagab, et stipendiaadil ei ole välisriiki vaja minna üksinda, vaid tal on olemas kontaktid, kellele helistada või kellega suhelda, kui peaks tekkima mõni mure. Pärast lõpetamist oodatakse stipendiaate kodumaale tagasi oma teadmisi rakendama.

Rohkem informatsiooni stipendiumi taotlemise nõuete ning stipendiumiprogrammi toetamise kohta leiab sihtasutuse Archimedes kodulehelt http://haridus.archimedes.ee/noore-opetlase-stipendium.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Rahvuskaaslaste stipendiaadid näevad oma tulevikku Eestis
• Välisüliõpilased hindavad Eestis õppimist kõrgelt ja kulutavad elamisele 35 miljonit eurot aastas

Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Kangilaski on uurinud alates 1960. aastatest moodsa kunsti ajalugu, sh kaitsnud väitekiri rühmitusest Les Nabis (1969), ja osanud selle nii oma ülipopulaarsete ringauditooriumi loengute kui kirjutiste kaudu muuta oluliseks kogu Eesti jaoks. Selle kõrvalt oli ta oluline kunstipoliitik, kes püüdis kaitsta kunstnike loomevabadust. Sel sajandil on ta uurinud Eesti sõjajärgset kunsti, eriti kunstielu, mida kroonib tema koostatud Eesti kunsti ajaloo VI köite I osa (2013).

Keeleteadlase, akadeemik Paul Ariste nimelist medalit antakse välja saavutuste eest humanitaar- ja sotsiaalteadustes. Eelmine laureaat, akadeemik Arvo Krikmann, pälvis selle 2014 aastal. 

Teaduste Akadeemia medal anti üle Tartu Ülikooli juhtimise professorile Maaja Vadile. Silmapaistev organisatsioonikultuuri uurija prof Vadi on lahkelt ja koostööaltilt aidanud akadeemial oma eesmärke saavutada.

Akadeemia saalis esitleti ka 2020. aasta Eesti riigipreemiate raamatut. Esimest korda on ühtede kaante vahel ülevaated teadus-, kultuuri- ja spordipreemiate ning F. J. Wiedemanni keeleauhinna laureaatide saavutustest koos sisukate kirjeldustega riigi hariduspreemiate laureaatidest. 

Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu koguneb kaks korda aastas.

Allikas ja foto: Teaduste Akadeemia pressiteade