ITL-i Ustus Aguri stipendiumi on ette nähtud ühe doktorandi õppe toetamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna õppekaval. 

„Tehnikateadlane ja informaatik Ustus Agur oli igas mõttes Eesti infoühiskonna teerajaja, kes pani aluse ka Eesti IT-oskusõnavarale,“ selgitas ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. „Ustur Aguri nimelise stipendiumiga tunnustab ITL tema silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse.“  

Üks kriteeriume, mille alusel stipendiaat välja valitakse, on doktoritöö teema oodatav mõju infoühiskonna arengule. 

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 24. oktoobril 2018. Täiendava info taotluse esitamise kohta leiab HITSA kodulehelt.

Stipendiumi annavad ITL ja HITSA välja IT Akadeemia programmi raames. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja viieteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada TÜ nõukogu ja senati liikmed, valdkondade ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised palume saata TÜ rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee.

Eelmistel aastatel esitatud isikuid ei arvata automaatselt kandidaatide hulka, küll aga on sama isikut lubatud esitada mitu korda.

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad TÜ rektor, eelmisel aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale kingitakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ning klaasikunstnik Ivo Lille klaasist taies. Need antakse pidulikult üle rahvusülikooli 99. aastapäeval 1. detsembril Tartu Ülikooli aulas.

Eelmistel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt ning zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinnaga pärjati Fred Jüssi

Veel enne, kui tehnoloogiatrendidest tulenevatele uutele võimalustele saab osutada, on vaja teha tööd hetkeseisu väljaselgitamiseks.

HITSA ootabki küsitluses osalema kõiki haridustehnolooge või koolide tehnoloogiavaldkonna eest vastutajaid.

Vasta küsimustele.

Kõik, kes hiljemalt 9. oktoobril 2018 oma vastused ära saadavad, osalevad loosimises, kus on võimalik võita Apple Airpods kõrvaklapid!

Lisainfo HITSA kodulehel

Taotleja saab ise valida soovitud koolituse-kursuse, selle toimumisaja jne. Stipendiumiandjate hulgas on tuntud Eesti idufirmade tipud nagu Testlio looja Kristel Kruustük, Taxify loojad Markus ja Martin Villig, Veriffi asutaja Kaarel Kotkas, United Angels'i investorid Gerry Kodres ja Riivo Anton.

Kandideerimisel ei ole vanusepiiranguid. Lisainfo stipendiumile kandideerimiseks avaneb siit.

Stipendiumi eesmärk on tuua rohkem inimesi startup-maailma. Kui kellelgi on suur tahe midagi õppida ja kuhugi jõuda, ei tohiks asjad raha taha jääda. RocketFuel'i stipendium annab stardihoo inimestele, keda kõnetab startup-maailm ja IT, ning võidetud 1000 eurot võib minna nii uute oskuste õppimisele (nt online koolitused) kui ka vajalike materjalide (nt õpikud) või riistvara soetamisele (nt Arduino). 

Loe ka asjakohast artiklit Äripäevast!

Allikas ja fotod: Startup Estonia info. Fotol annab president Kersti Kaljulaid 14. septembril Ukrainas esimestele võitjatele stipendiumi üle. 

Samal teemal:

• Haridusstipendium annab õpetajatele vaba semestri enesetäiendamiseks
• Reet ja Tiit Villig toetavad stipendiumiga TÜ arvutiteaduse naisüliõpilasi

TalTechi Teadlaste Öö tegevused jagunevad Mektory keskuse (Raja 15), energeetikamaja (Ehitajate tee 5), ülikooli peahoone ja raamatukogu vahel. Kavas on palju erinevaid tegevusi ja töötubasid robootikast keemiakatseteni, programmeerimisest kosmosesatelliidini, luua saab ka oma virtuaalreaalsuse maailma.
 
Tegevusi ja põnevust on nii mudilastele, kooliealistele kui täiskasvanutele. Lisaks erinevatele teaduskatsetustele ja huvitavatele vaatemängudele saab TalTechi muuseumis ülevaate tehnikaülikooli ajaloost. Sel ajal kui noored osalevad töötoas, saavad vanemad rahulikult Mektory kohvikus jalga puhata.

Vaata, mida kõike Teadlaste Ööl teha saab TalTechi kodulehelt.
 
Allikas: Tallinna Tehnikaülikool 

Samal teemal:

• Algas üle-eestiline Teadlaste Öö festival

"Õpetajate palgatõus ja järelkasv on meie prioriteet," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Järgmisel aastal tõusevad õpetajate palgad ligikaudu 9 protsenti, omavalitsused saavad lisaraha selleks, et ka lasteaiaõpetajate palgad saaksid edaspidi tõusta samas tempos.“

2019. aastal tõuseb õpetajate palga alammäär riigi toel vähemalt 1250 euroni, mis tõstab arvestusliku keskmise palga prognoosi 1500 euroni.

Lasteaiaõpetajate palgatõusu motiveerimiseks suunab valitsus omavalitsustele tuleval aastal 15 miljonit eurot. See aitab omavalitsustel tagada magistriharidusega lasteaiaõpetajatele palga vähemalt üldhariduskooli õpetaja miinimumpalga tasemel. Toetust makstakse omavalitsustele, kus 2019. aasta 1. jaanuarist on lasteaiaõpetaja töötasu vähemalt 90 protsenti ja magistrikraadiga lasteaiaõpetaja oma vähemalt 100 protsentio kooliõpetaja omast. Kokku panustab riik üldhariduskoolide õpetajate palkadesse üle 300 miljoni euro, millele lisandub omavalitsuste osa.

Teaduse rahastus kasvab 2019. aasta eelarves 18,9 miljonit eurot. "Eriti hea meel on selle üle, et kasvab teaduse baasrahastus ehk 12 miljonit suuname otse teadusasutuste tegevuskuludeks," kommenteeris Reps. "See vähendab sõltuvust projektipõhisest rahastamisest."

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarves on teaduse ja kõrghariduse rahastus kokku on 2019. aastal 364,1 miljonit eurot. Teadus- ja arendusprogrammi rahastus on kokku u 170 miljonit eurot.

 Üks viimaste aastate prioriteete on hariduse digipööre. Digitehnoloogia otstarbekamaks rakendamiseks, digioskuste parandamiseks ning digitaristu uuendamiseks õppimisel ja õpetamisel eraldatakse 2019. aastal vähemalt 13 miljonit eurot. Järgmisel aastal saavad uuenduslikud ja digitaalsed õppematerjalid sisse veel suurema hoo. Jõulisemalt käivituvad koolide koostöölaborid uuendusliku õppe läbiviimiseks (multimeedialaborid, teadus- ja taastuvenergialaborid ning digiõppematerjalide sisukama ning mõtestatuma kasutuselevõtu toetamine). Käivitub ka uuenduslike õppevaralahenduste väljatöötamine, mille avatud taotlusvoorus saavad osaleda ka haridusvaldkonna idufirmad.

Riigigümnaasiumide õppehoonete ehitamist toetatakse 2019. aastal 11,4 miljoni euroga. Järgmisel aastal alustab Kohtla-Järve riigigümnaasium, mis on oluline investeering Ida-Virumaa tegevuskava rakendamiseks. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekeskkonna parandamiseks ja kaasava hariduse rakendamiseks on 2019 plaanitud 4 miljonit eurot. Kokku on koolivõrgu korrastamiseks kavandatud 2014-2020 perioodil 239 miljonit eurot.

Haridus- ja Teadusministeeriumi 2019. aasta eelarve koos omavalitsustele antud toetusega on veidi üle miljardi euro. Võrreldes mulluse eelarvega on kasv u 6 protsenti.

Taustainfo

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu tegemisel lähtub valitsus oma suurtest eesmärkidest: edendada kestlikku majanduskasvu, suurendada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskonna heaolu ja sidusust. 

Riigieelarve eelnõu kiidab heaks valitsus, edastab selle Riigikogule, kes võtab riigieelarve seaduse vastu. 
Riigieelarve koostatakse igal kevadel vastu võetud riigieelarve strateegia raames.  Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Eelarvestrateegia seob kokku valitsuse suuremad eesmärgid, ministeeriumide plaanid ja tegevused ning nende rahastamise järgmiseks neljaks aastaks. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Kursus koosneb kord kuus toimuvatest kahepäevastest seminaridest ning vältab koos pideva mentorlusega meeskondadele kevadsemestri lõpuni. Kokkuvõtteid ideedest ja nende rakendamisest ettevõtetes tehakse 17. mail toimuval Tartu Ülikooli demopäeval.

„Innovatsioon ei ole tavaline tellija-tarnija suhe, see saab tekkida üksnes heas teineteisemõistmises. Sel põhjusel tahame ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased terveks aastaks innovatsiooni nimel koos tööle panna,“ kommenteeris kursuse sündi Tartu Ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Kristel Reim.

Kursus saab teoks koostöös Tartu Ülikooli vilistlase ja ettevõtja Priit Salumaaga, kes on häkatonisarja Garage48 ja tootearendusettevõtte Mooncascade kaasasutaja. „Me oleme Tartu Ülikooliga teinud mitmeid koostööprojekte. Tihti on tekkinud tunne, et akadeemia ja ettevõtjad ei saa üksteisest päris hästi aru. Samuti pole mõlemal poolel päris head ettekujutust, kuidas uusi asju maailma tuua,“ kirjeldas Salumaa kursuse eesmärki. „Tahame seda mängu muuta ja öelda, et kui me oleme ühes paadis, siis peame sõitma samas suunas ja me kõik peame oskama kasutada aere.“

„GameChangersi“ kursusel keskendutakse meeskondade ühiste eesmärkide seadmisele ja innovatsiooniprojektide elluviimise oskustele. Lahenduste loomisele eelneb põhjalik arutelu ettevõtete tulevikuplaanide üle.

Kursusel osalevate ettevõtete arengusoovid ulatuvad seinast seina. Näiteks Eesti Energia soovib otsida robotkaevandamise võimalusi, teater Vanemuine tahab leida suurele ja traditsioonilisele teatrile praeguses kultuuriruumis uusi lahendusi ning Tartu Ülikooli Kliinikumil on huvi suurendada inimlikku mõõdet arstiabi pakkumisel. Veel osalevad kursusel Swedbank, ABB Drives&Renewables, Politsei- ja Piirivalveamet, Meravita, Mooncascade, Tele2 ja SEB.

Esimese kokkusaamise avakõneleja on psühholoog ja vabavõitleja Jorgen Matsi, kes inspireerib meeskondi saama esmalt aru enda väärtustest ning seejärel sõnastama muutuste elluviimiseks õigeid eesmärke.

Kursust juhivad Priit Salumaa ja SIA Lattelecom BPO tegevjuht Krists Avots, kes on koos korraldanud ka Garage48 häkatone. 

Esimene seminar toimub Eesti Rahva Muuseumi konverentsisaalis sel neljapäeval ja reedel. Neljapäev algab kell 9 Jorgen Matsi ettekandega. Seejärel antakse osalejatele ülevaade majanduse ja ühiskonna tulevikutrendidest (algusega kell 13) ja valmistatakse ettevõtjad ette reedeks, mil nad peavad esitlema arendamist vajavaid ideid ning värbama meeskonda üliõpilasi ja teadlasi. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Kutsume Sind osalema haridusuuendajate arenguprogrammis!

Keda ootame? 

Osalema on oodatud kõik õppejõud, õpetajad, õpetajaks õppijad ja teised õppeasutustes (sh lasteaiad, üldharidusekoolid, kutsekoolid, kõrgkoolid, huvikoolid jne) tegutsejad, kes soovivad olla haridusuuenduste eestvedajaks.

Miks osaleda?

Sest see on inspireeriv! 
•Saad oma ala parimatelt uusi teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitusest.
•Sul on võimalus olla ise haridusuuenduse loojaks ning loodut teistega jagada.
•Uuenduse loomisel on Sulle toeks mentor.
•Programmi lõpuks on Sul asjatundjate kontaktvõrgustik järgmiste ideede arendamiseks.

Tulemus?

Saad ellu viia Sulle südamelähedase idee, mis aitab nüüdisaegselt õppida. Programmi edukalt läbides saad hakata eksperdina õpitut jagama ning võid kandideerida HITSA stipendiumile.

Arenguprogrammis osalemine on tasuta.
 
Avalduste esitamise tähtaeg 14. oktoober 2018. Vaata täpsemalt siit! 

Arenguprogrammi korraldab Hariduse Infotehnoloogia SA koostöös Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooliga. Lisaks kaasab HITSA programmi tehnoloogiaettevõtjaid, startup-kogukonna esindajaid ning valdkonnaeksperte nii Eestist kui ka välismaalt. 

Foto: Canva

Samal teemal:

• Eesti koolid saavad haridusinnovatsiooni kiirendamiseks 3,4 miljonit eurot
• Tulge digiteri tegema!
• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"

"Pikka aega hõlmas toiduainete tehnoloogia liha- ja piimatoodete õpet. Nüüd on õppekava laiendatud kogu toiduainete tootmise ahelale", selgitas raamatu koostaja, maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli lektor Vilma Tatar. Niisiis pole tegu mitte kokaraamatuga, vaid tehnoloogilise õpetusega, kuidas saada loomsest ja taimsest toorainest toiduaineid.

Esmalt kirjeldatakse toidu tooret, millest hakatakse toiduaineid valmistama, kirjeldas Tatar. Seejärel kirjeldatakse põhiprotsesse (füüsikalised, keemilised ja mikrobioloogilised), mida toormega on tarvis teha, et tekiksid toiduained.

Vahepeal on väike peatükk ka üldistest tehnoloogilistest seadmetest, mida kasutatakse toiduainete valmistamise juures. Kõige ulatuslikuma mahu moodustab toiduainete tehnoloogiline osa, kus käsitletakse piima-, lihatoodete, jookide, kalatoodete, pagar-kondiitritoodete tehnoloogiat.

Mõeldud on raamat eeskätt bakalaureuseõppe õpikuna, sest selles käsitletakse kõiki toiduainetega seotud valdkondi. Räägitakse ka toiduohutusest, seadusandlusest ja sellega tegelevate asutusteni välja. Õpikut on juba soovinud soetada mitmed toidu käitlejad, aga ka koolid, kus õpe on seotud toiduainete tehnoloogiaga.

Õpiku käsikirja koostamisel osales kümme autorit. Põhiliselt toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli töötajad maaülikoolist, kuid kaks autorit on ka Tallinna Tehnikaülikoolist. Käsikiri valmis SA Archimedese toel, trükki rahastas Eesti Maaülikooli arengufond.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ilmus Sally Stuudio "Värvusõpetuse tööraamat"
• Valminud on uus majandusõpik gümnaasiumile

Meie koolidesse ja lasteaedadesse jõuab üha enam uut tehnoloogiat. Jah, see arendab loovust, analüüsivõimet ja nii edasi. Siiski on tehnoloogia vaid tööriist. Kuidas teha nii, et fookus püsiks õpieesmärkide saavutamisel? Mis muutused peaksid toimuma õpilase, õpetaja ja koolijuhi mõtteviisis? Mis kasu võiks õpetajal olla tehisintellektist? Või millist abi värkvõrgust ehk asjade internetist?

Seminaripäeva modereerib Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Karl Vilhelm Valter. 

VÕRGUSTIK VÕRGUTAB

11. oktoobril kl 10-16

Tallinna Loomaaia konverentsikeskus

Paldiski mnt 145, Tallinn

NB! Konverentsiruumidesse pääseb Ehitajate tee ehk uue pääsla poolt.

Kava ja registreerimine

HITSA on korraldanud seminarisarja Võrgustik Võrgutab alates 2008. aastast, et tõhustada õpetajate ja õppejõudude koostööd ning tõsta hariduse kvaliteeti.

Foto: Unsplash, Yura Fresh.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides