Digiklassi sai kool auhinnaks kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre võidu eest.

Eile, digiklassi avamisel, õnnitlesid kooliperet Valga linnapea Kalev Härk, programmi algatanud Samsung Electronics Baltics’i esindaja Martin Sarap, Tallinna Ülikooli rektor Tiit Land ja programmi koolitusjuht Mart Laanpere.

Esimese näidis(digi)tunni andis kooli haridustehnoloog Eva Tšepurko, kelle sõnul saavad nende kooli õpilased ja õpetajad kasutada nüüd kõige tänapäevasemaid õppevahendeid.

Eva Tšepurko, kuidas esimene digitund läks? „Aega oli küll vähe, samas aga piisavalt, et külaliste, eriti teiste koolide õpetajate silmad särama panna! Tutvustasin varem tehtud digitundide, näitasin, kuidas Smart School’i klassiruumi haldamise tarkvara abil saab õpetaja kiita õpilast individuaalselt või alustada individuaaltundi, keelata teiste rakenduste kasutamist (Facebooki tunni ajal ei külasta). Õpilased on erinevad ja nende vajadused ka ja just Smart School’i rakenduste abil saab iga õpilane vajalikku tähelepanu. Tegime ka testi.“

Eva Tšepurko lisas veel, digiklass annab võimaluse muuta koolitunnid interaktiivsemaks ja huvitavamaks, integreerida õppetöösse ülesannete lahendamist veebis, monitoorida õpilaste tegevusi, samuti parandada koheselt tunnikontrolle ja kontrolltöid. „ Juba homseks (teisipäevaks, 24. märtsiks – toim) panid kolm õpetajat aja kinni. Neljapäeval tulevad juba meile külalised, teema on lahtised tunnid. Niisama seisma klass kindlasti ei jää. Lisaks oma koolile anname võimalusi ka teistele. Õpetaja peab oma silmaga nägema, mis see digiklass on. Sellepärast oleme külalistele avatud, oma klassiga saab tulla ja töötubades osaleda. Meie enda kooliperele on digiklass jälle uus väljakutse, õppida ja olla teistele teenäitajaks.“

Valga linnapea Kalev Härk ütles digiklassi avamisel, et Valga Vene Gümnaasiumi koolipere on auhinna välja teeninud suure tööga. „Oleme Valga Vene Gümnaasiumi üle väga uhked, sest nad on inspiratsiooniks ja eeskujuks teistelegi koolidele. Meil on väga hea meel, et Samsung Digipöörde võit ja auhind just Valka tulid. Olen kindel, et vastavatud digiklass on ühtlasi nii põnev kui ka kasulik õppevahend kogu koolile,“ ütles Härk.

Auhinna andis kooli direktorile üle Samsungi esindaja Martin Sarap, kes edastas koolile Samsungi Baltimaade presidendi Taehwan Hwangi õnnitlused. „Programmis osalenud õpetajate talent ja pühendumine näitab selgelt seda, et Eesti õpetajad soovivad ja oskavad uusimat tehnoloogiat kasutada. Samsung Digipööre on lisanud õpetajatele enesekindlust ja tehnoloogia kasutamise oskusi ning programmi võit on toonud teie kooli tehnoloogia, mis on hea õppevahend nii õpilastele kui ka õpetajatele,“ sõnas Sarap.

Programmi Samsung Digipööre koolitusjuht Mart Laanpere ütles videotervituses, et Valga Vene Gümnaasium on suutnud programmis õpitut juba rakendada ning on haaranud Digipöördesse ka lapsevanemad, kohaliku omavalitsuse ning piirkonna teised koolid. „Valga Vene Gümnaasium paistab silma selle poolest, et on entusiasmi ja ettevõtlikkusega nakatanud paljusid. Kuigi nii mõnigi Eesti kool rakendab õpetamisel ja õppimisel nutiseadmeid ning kasutab digitaalset õppevara, on Valga Vene Gümnaasiumis kõik õpetajad viinud vähemalt ühe tunni läbi digiseadmete abil,“ lausus Laanpere.

Eelmise aasta aprillis ametlikult välja kuulutatud Samsung Digipööre on Eesti elukestva õppe strateegiast lähtuv koolide digitulevikuks ettevalmistamise programm, milles osales mullu kaheksa pilootkooli üle Eesti. Koole juhendasid Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi teadlased digitaristu, õppevara ja meetodite arendamisel kooli enda poolt valitud rakendusmudeli kohaselt. Aasta lõpus toimunud finaalüritusel valis haridusekspertidest koosnev žürii edukaimaks Valga Vene Gümnaasiumi.

Fotod: Oleg Hartsenko. 

Samal teemal:

• Digipööre oli ennekõike õpilaste jaoks
• Samsung Digipööre otsib uusi pilootkoole
• Türi Põhikool korraldas diginädalat

Ka konkursi auhinnafond 2000 eurot ei jäta kedagi ükskõikseks.

Õppematerjalid peavad olema Koolielu portaali üles laetud hiljemalt 15. aprilliks, konkursil osalemiseks on vaja registreeruda hiljemalt 30. aprilliks. Konkursil osalemise täpsemad tingimused leiab: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/tana-samm-homme-teine-2015  

Loe lähemalt, mida Koolielu ainemoderaatorid Raili Kaubi, Mari Tõnisson ja Katrin Soika digitaalsete õppematerjalide konkursist ning oma lemmiktöödest räägivad.

Osalemisest võidavad kõik

„Sageli tundub see, mida igapäevatööna teed, milliseid töövõtteid ja meetodeid kasutad, sulle endale nii tavaline,“ ütleb Kuressaare Gümnaasiumi käsitööõpetaja ja Koolielu portaali käsitöö moderaator Raili Kaubi ning julgustab õpetajaid oma loodut julgemalt jagama. „Teised kolleegid leiavad sinu tegemistest kindlasti uudseid momente, ideid ja nippe, mida oma töös kasutada saaksid.“

Koolielu informaatika ainemoderaator, Tartu Hiie Kooli õpetaja ja haridustehnoloog Mari Tõnisson pakub, et igal õpetajal on oma põhjus, miks ta konkursil osaleb ja igale ühele annab konkursil osalemine midagi erinevat. „Näiteks soovid saada või laiendada oma tuntust, jagada oma töid, saada eksperthinnangut oma loodud õppematerjalidele, saada tunnustust oma tööle või oled lihtsalt võistlushimuline.“

Keemia ainemoderaator Katrin Soika, kes töötab Gustav Adolfi Gümnaasiumis, leiab, et konkursil osalemine innustab looma parema kvaliteediga materjale (võrreldes nendega, mida tavaliselt enda jaoks tehakse). „Konkursil osalevate õpetajate digitaalsed õppematerjalid kontrollitakse üle, antakse tagasisidet, tore on saada hästi tehtud töö eest ka preemiat ning tunnustust,“ ütleb Katrin Soika.

Raili Kaubi soovitab korraks aja maha võtta ning korrastada oma häid ideid ja töövõtteid ning tehtud õppematerjalid „sahtlist välja tuua“. „Konkursil osalemine pakub võimalust saada oma tööle tunnustust ning kindlustunde edaspidiseks – et teen õiget asja. Ära ei maksa unustada ka rahalist auhinda, mis võitjat ootab.“ „Kui kahtled oma materjalide kvaliteedis, siis võiks näidata neid usaldusväärsele kolleegile,“ õpetab Mari Tõnisson. „Samuti võib õppematerjali Koolielu portaali üles laadida ning ainemoderaatorilt hinnang saada. Kui takistuseks on vormistamine, siis tasub pöörduda oma kooli haridustehnoloogi või mõne muu arvutiga sina peal oleva inimese poole.“  Katrin Soika sõnul on Eesti õpilastele ja õpetajatele vaja rohkem kvaliteetseid IKT-põhiseid õppematerjale, mille on koostanud spetsialistid just meie koolikogemuse baasil. „Taolised materjalid on unikaalsed, sest mitte keegi teine maailmas ei loo Eesti õppekavale ning sellest kirjeldatavatele pädevustele vastavaid korrektseid ning toredaid õppematerjale. Meie õpilaste õpimotivatsiooni, teadmiste ning oskuste arendamine on meie endi ülesanne.“

Ainemoderaatorite lemmikud

Koolielu ainemoderaatorid on olnud aastaid õppematerjalide konkursi esimeses hindamisvoorus ning tekkinud on oma lemmikud finaali pääsenud õppematerjalide seas. Mari Tõnisson ütleb, et parimate hulka pääsenud tööd on suurepärased. „Kui vaadata Koolielu portaali õppematerjalide statistikat, siis on näha, et võidutööd on meeldinud ka kolleegidele ning leidnud sagedast kasutamist. Ise pean ma lugu töödest, mis on terviklikud materjalide kogumikud, mida õpetaja saab kasutada pikema perioodi vältel.“

Raili Kaubi lemmikuks on eelmise aasta konkursi üks võidutöödest – Kristiin Sidoki blogi „Abiks käsitöö ja kodunduse õpetajale“. (http://koolielu.ee/waramu/view/1-e471e26a-c817-4596-9b6d-ac747235b3a6) „Ta on oma töös välja toonud palju huvitavaid ja järgimistväärivaid ideid, lahendanud teemade käsitlemist tavapärasest erineva ja uudsema nurga alt. Ta paneb õpetajad kindlasti mõtlema sellele, kuidas ise saaks tundi veel huvitavamaks ja innovatiivsemaks muuta.“

Keemia ainemoderaatori Katrin Soika lemmik on see, mida ise rohkem ainetunnis kasutab. „Hingelähedased on Martin Saare loodud õppematerjalid keemiast (http://koolielu.ee/waramu/view/1-0194bbbce31baace7f406a8ee3393e56d0ddd8ee), aga meeldis ka õpetaja Ly Tammeriku koostatud materjal „Minu esimesed sammud plokkflöödiga“. (http://koolielu.ee/waramu/view/1-21b843b216314188ca2de957ae5e0f35f62cd3a1)

Konkursil saavad osaleda kõik ajavahemikul 01.05.2014 kuni 15.04.2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mis on esitatud konkursil osalemiseks hiljemalt 30. aprillil 2015 a.

2014. aasta digitaalsete õppematerjalide konkursi "Täna samm, homme teine" võitjad: Kristiin Sidok, Merlin Kirbits, Külli Jäätma. Foto: HITSA

Autor: Kristi Semidor, HITSA projektijuht

Kaanefoto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Selgusid "Täna samm, homme teine" võitjad
• Kuidas teha head digitaalset õppematerjali?

2015. aasta kvaliteedimärgi taotlusvooru esitati kokku 40 e-kursust, sh. esmakordselt ka kaks üldhariduskoolidest. Kolmeliikmeliste hindamismeeskondade töö tulemusel otsustati kvaliteedimärk välja anda 23 kursusele, millest 19 on kõrgkooli õppejõudude poolt esitatud.

"Kuigi edukate taotluste protsent osutus mõnevõrra väiksemaks kui eelnevatel aastatel, eristus seekordne taotlusvoor väga kõrgel tasemel kursuste suure arvu poolest, mida ilmestab ka üheksa nominatsiooni aasta e-kursuse tiitlile," ütles HITSA Innovatsioonikeskuse projektijuht Jüri Lõssenko. 

Kvaliteedimärgiga tunnustatud kursuste autoritele väljastatakse vastav tunnistus, mis antakse üle HITSA rahvusvahelise hariduskonverentsi „NUTT* tuleb peale“ vastuvõtul 16. aprillil. Samuti kuulutatakse hariduskonverentsil välja aasta e-kursuse stipendiumi saajad. 

Vaata "Aasta e-kursus 2015" nominente ja "E-kursuse kvaliteedimärk 2015" saajaid SIIT.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverentsil uuritakse, kuidas NUTT peale tuleb
• Tallinna Ülikooli avatud massikursus õpetab gümnaasiumiõpilasi head uurimistööd läbi viima
• Aasta keeletegu on eesti keele e-õppe kursus „Keeleklikk“
• Aasta e-kursus 2014 võimaldab täiendada inglise keele oskust

Kaks tiitlit võitnud keeleteo tegijad on Leelo Kingisepp ja Marju Ilves. Auhinnad andis võitjatele üle haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Keeleteokonkursi lõpuüritusel, mis seekord toimus Põltsamaa Ühisgümnaasiumis, tunnustati ka teisi auhinnakandidaate. 

2014. aasta tiitlile kandideeris 18 mullust keeletegu. Et peaauhinna ja rahvaauhinna pälvis sama tegu, juhtus kolmandat korda konkursi üheksa-aastase ajaloo vältel. Rahvaauhind selgitati avaliku hääletuse teel, mis kestis kuu aega. Peaauhinna valisid – nagu juba tavaks saanud – taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid.

Ministrid tõstsid kandidaatide seast esile ka Võru Instituudi korraldusel valminud „Eesti-võru sõnaraamatut“.

Rahvahääletusel osalejaid oli 3931 (eelmisel aastal 1766; 2007. aastal ehk esimesel korral, kui valiti keeletegu 2006, oli hääletajaid 143). Kokku anti tänavu 4849 häält – hääletada võis ka mitme keeleteo poolt.

Rahvahääletuse võitnud „Keeleklikk“ sai 898 häält. Järgnesid rootsikeelne eesti keele grammatika „Estniska från grunden“ 877 häälega ning uus piiblitõlge tänapäevases eesti keeles 716 häälega.

Esikümnesse mahtusid veel: välismaal elavate eesti laste e-põhikooli „Üleilmakool“ loomine (285 häält); eesti keele - eesti viipekeele sõnastik (260 häält); pilteepose „Kalevipoeg - Kalõvipoig“ I osa väljaandmine (254 häält); üleriigiline gümnaasiumiõpilaste kõnevõistlus „Kuldsuud Põltsamaal“ 15! (223 häält); eesti-võru sõnaraamat (220 häält); Vikerraadio e-etteütlus (184 häält); raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid“ (171 häält).

„Keeleklikk“ on üks edukaimaid eestlaste loodud e-õppe projekte Eestis, koondades üle 27 tuhande eesti keele õppija üle maailma. Neist ligikaudu 20 000 õpib eesti keelt vene keele baasil ja 7000 inglise keele alusel. Kursus on kättesaadav aadressil www.keeleklikk.ee. 2012. aastal avati keskkond venekeelsetele ja 2014. aastal ingliskeelsetele kasutajatele. „Keelekliki“ valmimist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Keeleteokonkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Konkursi lõpuürituse korraldasid Põltsamaa Ühisgümnaasium, Haridus- ja Teadusministeerium, Emakeele Selts ja Eesti Emakeeleõpetajate Selts.

Ürituse veebiülekanne salvestati hilisemaks vaatamiseks aadressile www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu“. Samal aadressil on vaadatavad ka eelnevate aastate üritused.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Soome eestlased tähistavad emakeelepäeva
• Emakeeleolümpiaadil osalejad mõtisklevad ilusa eestikeelse lause üle
• "Kirjandusraal 2015" finaalis selgusid parimad

Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul aitab Noor Meister murda müüti kutseharidusest kui asendusharidusest või lapsepõlve pikendamisest ning näitab ühiskonnale, et hea kutseharidus on väärikas ja kindel valik. „Tippspetsialistid ja oskustöölised lähevad igal pool maailmas üha enam hinda. Inimene, kes teeb keerulist tööd ning suudab areneda koos tehnika arenguga, on üha nõutum kogu läänemaailmas. Tema palgatase kasvab kindlasti keskmisest kiiremini,“ selgitas Tamsar.

Võistlustel selgitati välja parim noor müüja, majutusteenindaja, mehhatroonik, florist, juuksur, pagar, ehituspuusepp, tisler, ehitusviimistleja, plaatija, maastikuehitaja, infotehnoloog, veebidisainer, graafiline disainer, müürsepp, logistik, puhastusteenindaja, elektroonik, elektrik, rätsep, keskkonnatehnika lukksepp, hooldustöötaja, restoraniteenindaja ja keevitaja. Kohtunikud hindasid võistlejate kiirust, täpsust ning omandatud teadmisi ja oskusi.

Lisaks kutsemeistrivõistlustele olid üritusel avatud kümme väga populaarset töötuba, kus külastajad tutvusid mänguliselt ja kaasahaaravalt erinevate valdkondade ametitega. Samuti tutvustasid kutseõppevõimalusi 31 Eesti kutsekooli.

Sihtasutus Innove korraldas koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, erinevate partnerite ja toetajatega Noort Meistrit kolmandat korda ning igal aastal on võistlejate arv ja külastajate huvi kasvanud. Noor Meister 2015 suursponsor oli Ericsson.

Noor Meister 2015 võitjad:

Ehituspuusepp
I - Ragnar Keskpaik/Henri Sepp (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
II - Janari Viskus/Koit Kaer (Kuressaare Ametikool)
III - Ronald Volt/Janar Kiik (Viljandi Kutseõppekeskus)

Ehitusviimistleja
I - Riho Lehismets (Tallinna Ehituskool)
II - Agnes Lapimaa (Tallinna Kopli Ametikool)
III - Joosep Piir (Võrumaa Kutsehariduskeskus)

Elektrik
I - Richard Raidsalu (Viljandi Kutseõppekeskus)
II - Kristjan Loite (Tartu Kutsehariduskeskus)
III - Leonid Poljakov (Tallinna Polütehnikum)

Elektroonik
I - Filip Fjodorov (Tallinna Polütehnikum)
II - Nikita Korzin (Tallinna Polütehnikum)
III - Ret-Mark Schön (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)

Florist
I - Brigitta Allemann/Jane Sidron (Räpina Aianduskool)
II - Ruslana Bogoslavskaja/Ksenija Bibikova (Räpina Aianduskool)
III - Krista Riiman/Sandra Sälli (Luua Metsanduskool)

Graafiline disainer
I - Stina Teesaar (Tartu Kunstikool)
II - Helis Lembe (Tartu Kunstikool)
III - Marie Anette Sannik (Kuressaare Ametikool)

Hooldustöötaja
I - Erle Sarv (Valgamaa Kutseõppekeskus)
II - Heidi Naur-Šunkina (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool)
III - Anneli Urm (Valgamaa Kutseõppekeskus)

Infotehnoloog - Linuxi spetsialist
I - Keijo Kapp (Tallinna Polütehnikum)
II - Hannes Koik (Viljandi Kutseõppekeskus)
III - Oliver Kikas (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)

Infotehnoloog - Microsofti spetsialist
I - Kristo Kruuser (Tallinna Polütehnikum)
II - Mari-Ly Vaher (Viljandi Kutseõppekeskus)
III - Tanel Alver (Haapsalu Kutsehariduskeskus)

Juuksur - naiste soengud, salongilõikus
I - Ketter Orav (Tallinna Tööstushariduskeskus)
II - Tatjana Mjadelets (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)
III - Julia Belova (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)

Juuksur - meeste soengud, salongilõikus
I - Kristopher Nee (Tallinna Tööstushariduskeskus)
II - Keiri Tammemägi (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)
III - Kristiina Laanepõld (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)

Juuksur - naiste soengud, ülespandud soeng
I - Sergei Timofejev (Tallinna Tööstushariduskeskus)
II - Marianne Sokk (Tartu Kutsehariduskeskus)
III - Anna Ershova (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)

Juuksur - naiste soengud, punutud pulmasoeng
I - Sergei Timofejev (Tallinna Tööstushariduskeskus)
II - Birgit Lillemägi (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
III - Margarita Sigova (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)

Keevitaja - gümnaasiumi baasil õppijad
I - Ott Soon (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool)
II - Anton Jegorov (Sillamäe Kutsekool)
III - Anton Bratanov (Narva Kutseõppekeskus)

Keevitaja - põhikooli baasil õppijad
I - Anton Skvortsov (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool)
II - Maksim Faerštein (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)
III - German Kovaltšuk (Narva Kutseõppekeskus)

Keskkonnatehnika lukksepp
I - Geron Traks (Tartu Kutsehariduskeskus)
II - Denis Tsar (Tallinna Kopli Ametikool)
III - Kaupo Kama (Viljandi Kutseõppekeskus)

Kondiiter
I - Merilin Köörna (Tartu Kutsehariduskeskus)
II - Ingrit Pless (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
III - Oksana Baskirova (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)

Logistik
I - Kaidi Malmström (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
II - Doreen Luht (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
III - Merilin Helen Romet (Tallinna Transpordikool)

Maastikuehitaja
I - Mairold Mänd/Erik Rüütel (Räpina Aianduskool)
II - Mihkel Kajanus/Arlis Vaagen (Luua Metsanduskool)
III - Kris Käos/Argo Ainjärv (Räpina Aianduskool)

Majutusteenindaja
I - Anna-Liisa Kanemägi (Kuressaare Ametikool)
II - Kerli Ralja (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
III - Merilyn Rohi (Kuressaare Ametikool)

Mehhatroonik
I - Henry Puusepp/Ivar Mäemets (Tallinna Tööstushariduskeskus)
II - Maksim Ivanov/Henry-Emil Valtin (Tallinna Polütehnikum)
III - Alexey Osipov/Dmitri Boitsov (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool)

Müüja - põhikooli baasil õppijad
I - Kadri Merivälja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
II - Raido Rentnik (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
III - Mariliis Arm (Tallinna Teeninduskool)

Müüja - gümnaasiumi baasil õppijad
I - Aleksandra Larionova (Tallinna Teeninduskool)
II - Mari-Anne Essaja (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
III - Piret Tõlgo (Tartu Kutsehariduskeskus)

Müüja - töökohapõhine õpe
I - Kertu Talgre (Tallinna Tööstushariduskeskus)
II - Marek Ross (Lääne-Viru Rakenduskõrgkool)
III - Kertu Potisepp (Tallinna Tööstushariduskeskus)

Mööblitisler
I – Karl Heinsoo (Võrumaa Kutsehariduskeskus)
II – Kuido Torp (Valgamaa Kutseõppekeskus)
III – Kaspar Roose (Tartu Kutsehariduskeskus)

Müürsepp
I - Lauri Naber (Viljandi Kutseõppekeskus)
II - Eiko Vahter (Hiiumaa Ametikool)
III - Sigrit Kreitsman (Järvamaa Kutsehariduskeskus)

Pagar
I - Anni Lomp (Tartu Kutsehariduskeskus)
II - Olesja Simakova (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus)
III - Elina Villiste (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)

Plaatija
I - Aarne Kobak (Tallinna Ehituskool)
II - Kristen Milling (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool)
III - Heiko Saunik (Haapsalu Kutsehariduskeskus)

Puhastusteenindaja - tavaõpe
I - Maarja Leib (Tartu Kutsehariduskeskus)
II - Kairi Soo (Tartu Kutsehariduskeskus)
III - Anna-Mari Privits (Järvamaa Kutsehariduskeskus)

Puhastusteenindaja – hariduslike erivajadustega õpilased
I - Viivi Grauberg (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
II - Taavi Hansen (Järvamaa Kutsehariduskeskus)
III - Marko Õunapuu (Tallinna Kopli Ametikool)

Restoraniteenindaja
I - Erik Tammeleht (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
II - Kertu-Liina Mahla (Tallinna Teeninduskool)
III - Kätlin Niinepuu (Haapsalu Kutsehariduskeskus)

Rätsep
I - Liisa Hanvere (Pärnumaa Kutsehariduskeskus)
II - Kaisa Elfenbein (Tallinna Tööstushariduskeskus)
III - Veronika Mahhova (Narva Kutseõppekeskus)

Veebidisainer
I - Hendry Sadrak (Tallinna Polütehnikum)
II - Sergei Russak (Narva Kutseõppekeskus)
III - Henri Lindepuu (Tartu Kutsehariduskeskus)

Foto: Elina Malleus. 

Samal teemal:

• Noorel Meistril astuvad võistlustulle 350 oma ala parimat
• Uued ja kaasaegsed õppematerjalid kutseõppes

Sel aastal algavad konkursid juba kevadel, et võimaldada koolidele ja lasteaedadele tagasisidet saada juba protsessi käigus.

„Tööde esitamise tähtaeg on tõesti juba 18. mail. Kutsume sel aastal nii koole kui lasteaedu juba maikuus meile oma tööd saatma, sest pakume osalejatele põhjalikku tagasisidet ning koostööd ekspertidega, et sügiseseks lõpptähtajaks, 9. novembriks saaksid koolid ja lasteaiad oma tööd sügavuti analüüsida,“ selgitas Hea Kooli projektijuht Helen Toming.

Nii koolide kui lasteaedade konkursitöid ootame 18. maiks, pärast mida saavad tööde esitajad TÜ eetikakeskuse väärtuskasvatuse ekspertidelt põhjalikku tagasisidet, võimaldades seega oma kooli analüüsi veelgi sisukamalt ja põhjalikumalt ette võtta. Kõigi 18. maiks esitatud tööde vahel loosime välja ka kohtumised ekspertidega näost näkku vestlemiseks. „Kevadel esitatud tööd ei pea olema lõplikult viimistletud ja detailideni läbi mõeldud. Töö nendega saab jätkuda kuni 9. novembrini,“ selgitas Toming.

Konkursil osalemisega kandideerivad koolid tiitlitele „Hea kooli rajaleidja 2015“ ja „Hea kooli edendaja 2015“ ning „Väärtuskasvatuse kool 2015“.

Lasteaiad kandideerivad vastavalt tiitlitele „Hea lasteaia rajaleidja 2015“ ja „Hea lasteaia edendaja 2015“ ning „Väärtuskasvatuse lasteaed 2015“.

Konkursi „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ konkursi kirjelduse ja tingimused leiab siit: http://www.eetika.ee/et/hea-kool-vaartuspohine-kool-2015

„Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ konkursi kirjeldus ja tingimused asuvad siin: http://www.eetika.ee/et/hea-lasteaed-vaartuspohine-lasteaed-2015

Lisainfo ja küsimused:
Helen Toming
TÜ eetikakeskuse projektijuht
tel: +372 53084099
e-mail: helen.toming@ut.ee

Konkursile ootame videosse võetud õpilugusid, mis kirjeldavad õppimise ja õpetamise kogemust  IKT vahendite ja õpikeskkondade kasutamisel.

Osalemiseks katseta koos oma õppijatega mõnda valmis õpilugu või loo ise uudset lähenemist kasutav õpilugu. Salvesta lugu videosse, lisa kirjeldus ja esita konkursile hiljemalt 8. märtsil.

Auhinnafond on 2000 eurot!

Loe lähemalt ning registreeru SIIT.

Samal teemal:

• HITSA kuulutab välja õpetajatele ja õppejõududele suunatud konkursid
• Metoodikavideote konkursil tõi võidu ümbepööratud klassiruum

Mälumängu on oodatud osalema 10.-12. klasside õpilastest koosnev neljaliikmeline võistkond igast Eesti gümnaasiumist.

Mälumängu teema on “Antiikkultuur”, küsimused on seotud antiikmütoloogia, -filosoofia, teaduse, tehnika, -kirjanduse, -kunsti, -muusika ja teiste ainevaldkondadega. Küsimused on koostatud eestikeelsetes väljaannetes ilmunud materjalide põhjal. Kuna Hardi Tiidusel oli huvitav hobi - erinevate hümnide tundmine ja esitamine - siis on mälumängu üheks osaks ka erinevate riikide hümnide tundmine.

Mälumäng viiakse läbi klassikalises formaadis, kus oluline rõhk on mängu ilul, küsimuste esitamisel, vastamisel ja kommenteerimisel.

Mälumängu korraldajaks on Gustav Adolfi Gümnaasium koostööpartneritega, finaal ja superfinaal toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloolises Mederi saalis. Finaalmänge juhib Siim Kallas ning žüriisse kuuluvad Ivo Linna ja Vootele Hansen. Mälumängu superfinaal kantakse üle online’is Vikerraadios ja Postimees+ vahendusel.

Mälumängul on kolm vooru:

• Veebipõhine eelvoor toimub 10. märtsil kell 10.00 kuni 10.30 Moodle’i keskkonna vahendusel koolides, kes mälumängus osalevad.
• Finaal ja superfinaal toimuvad 12. aprillil kell 12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Finaalturniirile kutsutakse 19 paremat võistkonda eelvooru tulemuste põhjal. Finaalturniir toimub klassikaliselt vanamoodsas vormis.
• Superfinaali pääsevad kolm finaalis enim punkte saanud võistkonda.

Võidumeeskond saab auhinnareisi Rooma ja Vatikani, II koht saab reisi Rootsi ning III koht Soome.

Mälumängus osalemiseks saab registreeruda 9. märtsini aadressil: http://bit.ly/uushõbe2015

Vaata lisaks: http://www.gag.ee/uushobe

Samal teemal:

• Mälumäng 5.-9.klassile
• Mõtelda on mõnus

Oodatud on looduskeskkonna problemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, teemakohased veebilehed ning tööd, mis kajastavad GLOBE programmi tegevust. Töid võib esitada nii individuaalselt kui kollektiivselt.

Õpilaste keskkonnaalaste uurimistööde konkurssi on läbi viidud alates 1999. aastast. Varasematel aastatel on konkursi võidutööde seas olnud näiteks uurimused kahjulikest ainetest kosmeetikas, Saaremaa sokkude sarvedest, ohtudest lindude sügisrändel, Aegna saare rannajoone muutustest ja kodulinna valgusreostusest. Õpilased on uurinud maavarade kaevandamise mõju keskkonnale, teinud hüdroloogilisi vaatlusi, mõõtnud tahma sisaldust õhus jpm.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Imbi Henno sõnul aitab konkurss kaasa õpihuvi suurenemisele ja teaduse populariseerimisele. „Uurimistöö tegemine väljaspool klassiruumi pakub võimaluse tutvuda teaduse ja tehnoloogia aktuaalsete teemadega ning muudab õpet elulähedasemaks. Meie kogemus näitab, et paljud varasematel aastatel konkursil osalenud õpilased on läinud hiljem edasi õppima just loodusteaduse ja tehnikaga seotud erialasid,“ selgitas Imbi Henno.

Konkursil osalemise tähtaeg on 18. mai 2015.

Uurimistööle esitatavad nõuded

Allikas: Haridus- ja teadusministeerium.