Metoodikavideote konkursil tõi võidu ümbepööratud klassiruum


Avaldaja:Merje Pors10. Aprill 2014

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) Innovatsioonikeskuse õppemetoodika konkursil „Tipptund“ tõi Kairi Jaaksaarele ja Liina Saaremäele (Laagri kool) võidu ümberpööratud klassiruumi idee kasutamine.

Konkursi „Tipptund“ eesmärgiks oli tutvustada videofilmi kaudu häid levinud praktikaid erinevate innovaatiliste metoodikate rakendamiseks õppetöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil. „Väga hea emotsioon on, nägime vaeva ja läks ka üks unetu öö, aga pingutus oli väärt,“ ütles Koolielule eile õhtul pärast HITSA Innovatsioonikeskuse konverentsil „Pöördepunkt hariduses“ auhinna vastuvõtmist Kairi Jaaksaar. Töös „Mõjutamisvõtted suhtlemisel. Koomiksite kasutamine õppetöös 6.klassi inimeseõpetuse näitel“ lõimisid Jaaksaar ja Saaremäe inimeseõpetuse arvutiõpetuse, eesti keele ja kunstiõpetusega. Koduse ülesandena pidid õpilased läbi lugema peatüki inimeseõpetuse õpikust ja saama ülevaate erinevatest mõjutamisvõtetest (ähvardamine, kiitus, komplimendid, veenmine, valetamine jne). Tunnis tuli õpilastel luua koomiks etteantud teemal – näiteks oli teemaks, et poiss/tüdruk soovib sõbraga kinno minna, kuid sõber pole kindel, kas soovib seda filmi näha. Loosi teel sai õpilane ühe mõjutamisvõtetest, mida koomiksis kasutada. Valmis koomiksid tuli laadida klassi ajaveebi, et teised õpilased saaksid neid näha ja kõigil tuli kaaslaste koomikseid ka kommenteerida.

Kairi Jaaksaar.jpg

Kairi Jaaksaarele andis auhinna üle HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla.

Rutiinist välja

Jaaksaare sõnul võttis kõige rohkem aega filmi monteerimine. Õpilaste tagasiside ümberpööratud klassiruumi ideele oli tema sõnul väga hea – nad olid rahul, et said rutiinist välja ja teha midagi tavapärasest erinevat. „Ilmselt Eesti õpilane vajab rohkem harjutamist, et loovus välja tuleks. Kuigi oli väga ägedaid koomikseid, siis mõni õpilane ei julge või ei oska raamist välja mõelda,“ lisas ta.

Jaaksaar töötab Laagri koolis haridustehnoloogi ja loodusainete õpetajana. Haridustehnoloog on ta n.ö isehakanult. „Üks asi viis teiseni. Olen ühel õppematerjali konkursil osalenud – seal jäin silma ning tehti pakkumine,“ märkis Jaaksaar.

Vaata esikoha tööd:

Konkursi teine koht läks Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumisse Tatjana Tambovtseva ja Tatjana Amerhanova tööle „Projektid ja Skype’i videokonverents õppetöös“.

Kuidas koordinaatide määramist selgeks teha

Kõik algas sellest, et matemaatika tunnis oli 8. klassi õpilastel vaja harjutada koordinaatide kandmist koordinaattasandile. eTwinningu projekt „I can teach math in English“ andis võimaluse teha seda mänguliselt ja rahvusvaheliselt. Projektis osalevad partnerid viiest riigist.

2014-04-09 14.22.49.jpg

Tatjana Tambovtseva ja Tatjana Amerhanova oma tööd tutvustamas.

Õpilased joonistasid pildid ja lugesid projekti partneritele ette oma piltide koordinaadid, mille järgi tuli neilgi joonistada pilt. „Väga suur üllatus oli kõigepealt juba see, et sattusime seitsme parima töö hulka. Mina ei uskunud, et me mingi koha võidame. Tatjana (Amerhanova – toim.) küll ütles, et vähemalt kolmas koht peab tulema, aga mina ei uskunud,“ rääkis matemaatikaõpetaja Tatjana Tambovtseva. „Õppimise protsessi saab teha huvitavamaks, mitte ainult nii, et istume klassiruumis ja lahendame ülesandeid. Õppimise saab muuta mitmekesiseks. Mind tegi konkursil osalemine julgemaks – enne ma ei mõelnud, et minu töö võib kuskile jõuda,“ lisas ta. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi projektijuht, haridustehnoloogi ülesannetes tegutsev Tatjana Amerhanova märkis, et eTwinningus osalemine annab õpetajatele uusi ideid, võimaluse huvitavate inimestega tutvuda ja osaleda erinevatel üritustel ja koolitustel. Näiteks Tatjana Tambovtseva osales eelmisel aastal rahvusvahelisel eTwinningu seminaril Islandil.

„Tatjana (Amerhanova – toim.) on selline inimene, kes tuleb õpetaja juurde ja ütleb: „Teeme seda, äkki proovime?“ Alguses õpetaja ütleb, et tal pole aega, aga Tatjana tuleb varsti jälle ja nii on asjad liikuma hakanud meie koolis,“ kiitis Tatjana Tambovtseva kolleegi.

Vaata teise koha tööd:

Kolmanda koha võitsid konkursil Siimon Härm, Siimar Kivisild, Genet Schneider ja Külli Kalvist  Põltsamaa ühisgümnaasiumist tööga „Tipptund“.

Vaata kolmanda koha tööd:

Esimese koha töö pälvis stipendiumi 1000 eurot, teise koha töö 600 eurot ja kolmanda koha töö 400 eurot. Konkursil märgiti parimate seas ära ka Katrin Soika Gustav Adolfi gümnaasiumist, Anne Krull ja Edvard Lõhmus Tartu kutsehariduskeskusest, Elyna Nevski ja Kaire Kollom Tallinna ülikooli pedagoodilisest seminarist; Anne Mootse, Pärt Blank ja Tarmo Teekivi Tartu kutsehariduskeskusest.

2014-04-09 13.57.32.jpg

Siimon Härm, Siimar Kivisild, Genet Schneider Põltsamaa ühisgümnaasiumist aitasid õpetaja Külli Kalvistit video tegemisel. Fotod: Merje Pors, videoülekanne.

 

Haridus- ja Noorteamet