Türi Põhikoolis on täna diginädala viimane päev. Alustati esmaspäeval, 13.oktoobril diginädala avatuks kuulutamise ja digivanasõna mänguga, lõpetatakse reedel, 17. oktoobril digimänguga looduses. Sekka mahtus tubli annus liitreaalsust, osalemine ProgeTiigri konkursi „Tuleviku klassiruum 2050“ eelvoorus, õppekäik innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusesse Mektory, äpijaht. Lastevanematele tehti diginädalast kokkuvõte neljapäeval toimunud lastevanemate koosolekul.

Kui diginädal, siis diginädal, ja intervjuud tegime Skype´i vahendusel. Diginädala tegemisi tutvustasid eesti keele ja kirjanduse õpetaja Aili Avi (oli ka kooli digipöörde naiskonnas), matemaatikaõpetaja Laine Aluoja (samuti kooli digipöörde naiskonnas), klassiõpetaja Külli Jäätma (samuti kooli digipöörde naiskonnas), 8. c klassi õpilane Kaido Kivi ja 5. c klassi õpilane Andero Lavrinenko.

Kuidas hindate ise diginädalat, mis on õpilastele ja õpetajatele enim huvi pakkunud, elevust tekitanud?

Külli Jäätma: Diginädal algas klassides digihommikuga, õpetaja Laine ja õpetaja Aili tutvustasid tegevusi, mis ees ootamas. Esimesel päeval algas digivanasõna mäng: lapsed said erinevad vanasõnad, mille pidid klassis lavastama ja lavastust omakorda pildistama. Pildid tuli üles panna oma klassi blogisse (vt klasside kodulehti http://www.tyripk.ee/index.php/ajaveeb ). Aega oli neli päeva, ja eile õhtuks olid kõik pildid üleval. Lastele mäng meeldis, tegevused tekitasid elevust, eriti lavastamise pool.

Kaido Kivi: Siiani olen ma kõikidest diginädala üritustest osa võtnud. Digiviktoriinist, äpijahist, kus tuli otsida haridusega seotud huvitavaid äppe. Mina leidsin sellise äpi nagu Edmodo (https://www.edmodo.com/) ehk digiklassiruumi, kus õpetaja ja õpilane saavad end registreerida kasutajaks ja teha praktiliselt digitunni. Kõige põnevam on olnud see, et saab kasutada uusi asju. Näiteks eesti keeles kasutasime sellist programmi, kus piltidele lisasime täienditega lauseid.

Laine Aluoja: Minul on diginädal läinud tohutu mölluga. Hommikust saati mõtle, kuidas neid asju põnevamaks ja huvitavamaks muuta, kuidas õpetajate ja õpilasteni viia. Digihommik 1., 2,. 3. klassis oli imetore ja särav, näitasime lastele filmi tuleviku klassiruumist, nad olid sellest haaratud. Teisipäeva hommikul juhatasime sisse veebiviktoriini, et õpilased saaksid seda täitma hakata. Viktoriinile tuli nii palju vastuseid, et ma püüdsin kolm päeva kokkuvõtteid teha, täna hommikul (neljapäeval) lõpetasin. Küsimused olid seinast seina: informaatika, Türi linna, kooli kohta. Üldiselt vastasid kõik hästi, ja mul on hea meel, et informaatika-alased küsimused olid väga hästi vastatud, seda me koolis õpetame.

Äpijaht oli vahva, õpilased istusid kasvõi koridoris maas oma mobiilidega ja otsisid äppe ja ühtlasi õppisid kasutama veebitahvlit. Ja muidugi üle kõige oli liitreaalsuse loomine  – lapsed õppisid, kuidas saab paberilehelt elama panna loomad, linnud, inimesed.

Andero Lavrinenko: Mina tegin ka liitreaalsust, värvisin ühe pildi ära ja kui mobiilikaameraga pildi peale näitasin, siis pilt ärkas ellu. Oli põnev! Mulle meeldis programmeerimine ka, ma käisin programmeerimiskonkursil oma tööd tutvustamas.

Aili Avi: Ma arvan, et tähelepanu köitmise mõttes oli hea teha diginädal, kuigi veerandi lõpus õpetajate silmad väga ei säranud, kui me oma põnevate asjadega välja tulime. Aga pisikeste sammude haaval lepivad ka õpetajad, lastega koos õppides. Mina olen digiajastusse üle läinud ikka varem kui sel aastal seoses digipöördega, olen näiteks kirjanduse õpetamisel lasknud lastel filmi teha, või teistsuguseid esitlusi. Aga infotehnoloogias on õppida alati, sellel nädalal oli tore QR-koodi võlusid avastada.

Kaido, sina ja su koolikaaslased, missuguseid digividinaid te kindlasti iga päev kasutate?

Nutitelefoni.

Ja mis äpid peavad telefonis kindlasti olema?

Kohe vaatan … Kindlasti sotsiaalvõrgustiku äpid, kindlasti mõned mängud, et igav ei oleks, ja mugavuse mõttes on vähemalt pooltel meie klassist ka e-kooli mobiiliäpp.

Et diginädalat koolis läbi viia, peavad nutiseadmed enam-vähem kõigil olema. Kuidas sellega lugu on?

Laine Aluoja: Me tegime enne koolis uuringu, palju lastel täpselt õpiseadmeid on. Koolis 528 õpilasest 364-l on nutiseade olemas. See tähendas, et alates neljandast kuni üheksanda klassini kõik õpilased vähemalt kahepeale saavad nutiseadet kasutada. Mitmetes klassides olid kõigil õpilastel nutiseadmed. Meie jaoks ei olnud probleem õpilased, meie jaoks on digipöörde probleem õpetajad, et kuidas nemad õpilastele „järgi pöörata“. Viimase kahe nädala jooksul muretsesid mitu õpetajat endale nutiseadme, et lastega koos ühte sammu astuda.

Kas soovitate teistele koolidele ka diginädalat?

Andero Lavrinenko: Soovitan eriti liitreaalsust, et õpetajad seda õpetaksid.

Laine Aluoja: Kui tahate heade kolleegidega veel tihedamalt koostööd teha, siis tehke diginädalat. Kõigil on väga huvitav, ja mulle meeldib kolleege aidata, kui nad seda vajavad uute asjade õppimisel.

Aili Avi: Mul on tulnud palju teha selgitustööd seoses diginädalaga. Üsna tõrksad ollakse nutimajanduse suhtes, küsitakse, miks lapsed peavad nii palju arvutis olema. Püüan selgitada, kui toredaid asju on võimalik leida, mis teevad meie elu lihtsamaks, kui õpime neid õigesti kasutama. Kasvõi QR-kood. Mulle kui loovuse õpetajale annab digimaailm häid vahendeid, mida kasutada, ja ma ei pea viis kilo töövihikuid koju tassima. Kõik tööd tulevad mulle arvutisse, saan neid esitleda ja jagada, kui õpilased nõus on. See on minu jaoks võtmesõna – minu elu läheb natuke kergemaks, huvitavamaks, aga mul on veel palju õppida.

Kaido Kivi: Soovitan kindlasti, et teisedki koolid teeksid diginädala, või isegi digikuu. Ja kui nii palju ei jõua, siis kasvõi kaks digipäeva. See arendab. Kes on saanud nutiseadme, aga ei oska sellega midagi tarka peale hakata, siis diginädal juhatab õigele teele.

Külli Jäätma: Mina lõpetaksin sellega, millega Andero alustas ehk algklassides soovitaksin liitreaalsust. Meil on koolis kuni 4. klassini kasutusel Hea Alguse programm, täna oli keskuste päev, kohal olid ka lapsevanemad. Liitreaalsuse ja QR-koodidega tegelemine pani silmad särama nii lastel kui vanematel.

Fotod Türi Põhikooli diginädalast:  Laine Aluoja. 

Samal teemal:

• Digipööre näitab, et õpetajad saavad ka õpilastelt õppida
• Digipöördes osalevad koolid liiguvad suurema IT-teadlikkuse poole
• Digisammud koolijuhtimises
• Digitaalne jalajälg - avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale