Teaduslahingu projektijuht Kristi Parro rääkis, et tegemist on omapärase võistlusega, mis võtab kokku erinevad valdkonnad ja nõuab seeläbi õppeaineüleseid teadmisi, vahendab Tartu Postimees. «Teaduslahingu eesmärk on näidata, et enam ei piisa pelgalt bioloogia või füüsika teadmistest, vaid on vaja ka oskust teadmisi ellu rakendada.»

End proovile panema oodatakse 7. - 9. klasside kolmeliikmelisi võistkondi. Registreerumine on avatud 24. novembrist kuni 8. detsembrini.

Teaduslahing koosneb kahest etapist: 26. - 30. jaanuarini eelvoorud 15 maakonnakeskuses ja Tallinnas. Igas piirkonnas oodatakse osalema 15 kolmeliikmelist võistkonda. Iga piirkonna eelvooru võitja saab edasi finaali, mis toimub 15. mail maaülikoolis.

Lisainfot Teaduslahingu kohta leiab kodulehelt http://teaduslahing.emu.ee.

Allikas: Tartu Postimees.

Auhinnad andsid reedel, 21. novembril üle haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ja Eesti Teadusagentuuri juhatuse liige Krista Aru.

„Teadus ja teadmispõhisus on kindlasti kaks märksõna, mis Eesti tuleviku arengu ja jätkusuutlikkuse mõistes on ääretult olulise tähtsusega. Selleks, et need märksõnad oleks ühiskonnas kõigile ühtmoodi arusaadavad, peavad tehnoloogia ja selle aluseks olev teadus olema arusaadavad nii täiskasvanutele kui lastele,“ sõnas minister auhindade üleandmisel.

Ministri sõnul on hädavajalik, et suudaksime ühiskonnale näidata, et teadus ei ole kellegi erahuvi, vaid see on meie kõikide hüve. „Kindlasti on oluline, et need tublid inimesed, kes tegelevad teaduse populariseerimisega, tööd jätkaksid ja teeksid seda tööd veelgi paremini,“ ütles minister. „Need auhinnad on Eesti riigi tunnustus selle töö eest, mida teinud olete, aitäh!“

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia pikaajalise teaduse ja tehnoloogia süstemaatilise populariseerimise ning andekaid lapsi toetavate tegevuste pikaajalise eestvedamise eest Eestis sai Tartu Ülikooli teaduskooli juht Viire Sepp. 

Elutööpreemia teaduse pikaajalise populariseerimise eest sai Viire Sepp.

Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil”

II preemia: Jänku-Juss ja robootika. Lasteveeb OÜ, eestvedaja Janika Leoste.

Kategooria „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”

Peapreemia: „Matemaatika õhtuõpik“, autorid Juhan Aru, Kristjan Korjus ja Elis Saar.

II preemia: „Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele“, autor Enn Kaup.

II preemia: Laste populaarteaduslik ajakiri „Minu Maailm“, väljaandja Sunwells OÜ, projektijuht Külli Koort.

Kategooria „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“

Peapreemia: Uuendatud sisu ja ekspositsiooniga Energia avastuskeskuse kui Põhja-Eesti suurima mitteformaalset haridust pakkuva kogemusõppel põhineva haridus- ja külastuskeskuse taasavamine. Energia Avastuskeskus, juhataja Kertu Saks.

Peapreemia: Teadlaste öö festivali pikaajaline koordineerimine. SA Teaduskeskus AHHAA, projektijuht Helin Haga.

II preemia: TTÜ keskkonnatehnika eriala edukas populariseerimine projektiga „Päikeseenergiast energiasäästlike hooneteni“, projektijuht Hendrik Voll.

Kategooria „Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja”

Peapreemia: Signe Lensment (Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpetaja) – mitmekesine tegevus loomingulise innovaatilisuse äratamisel nii oma kooli kui maakonna erinevate õppeastmete õpilaste hulgas.

Kategooria „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“

Peapreemia: OÜ Kolm Põrsakest – teadusteatri etendused lastele ja täiskasvanutele ning teadusringid lasteaedades – eestvedajad Martin Käärik, Ergo Kukk, Kristjan Kingo, Julius Air Kull ja Robin Saluoks.

II preemia: Eksperimentaalpsühholoogia populariseerija Psühhobuss – OÜ Psühhobuss, eestvedaja Madis Vasser.

Eesti teaduse populariseerimise auhinnaga tunnustatakse igal aastal parimaid avalikkusele teaduse tutvustajaid. Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. Tänavu anti auhindu välja üheksandat korda.

Elutööpreemia võitja saab 6500 eurot ning Stanislav Netchvolodovi skulptuuri „Möbiuse leht“ . Viies ülejäänud kategoorias on peapreemia suuruseks 2200 ja II preemia suuruseks 800 eurot . Kõik laureaadid saavad õiguse kasutada märki „Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija“ .

Allikas: EEsti Teadusagentuuri pressiteade. Fotod: Eesti Teadusagentuur. 

Samal teemal:

• Esitleti õppefilmi "Kuidas teha uurimistööd"
• Eesti Teadusagentuur jagab noore uurija stipendiumeid
• Teaduse populariseerijad peavad esimest suvekooli

Sel aastal võib näha mitmeid robotivõistlusi, suurt Tehnoloogianäitust, töötube ning näitust robotitest inspireeritud joonistustest, fotodest ning videotest.

Ürituse kulminatsiooniks on võistlusalad, kus robotid peavad üles näitama meeskondlikku koostööd: 29. novembril kell 12.50 2vs2 jalgpall ning kell 14.30 humanoidrobotite 3vs3 jalgpall. 30. novembril kell 16.45 toimub jalgpallirobotite finaal.

Robotivõistlusi on sel aastal 12: Lego joonejärgimine, joonejärgimine, jalgpall, 2 vs 2 jalgpall, humanoidrobotite jalgpall, Mini Sumo, Lego sumo, 3kg sumo, iRobot sumo, rallikrossivõistlus Folkrace ning 9500 eurose auhinnafondiga ICD Grand Challenge „Päästemissioon merel“. Uus ülesanne on labürindi läbimine.

Tehnoloogianäitusel on esindatud pea sada eksponaati. Kohal on tööstusrobot, mis suudab keevitada, värvida, liimida, teha laserlõikust ning saab hakkama veel mitmete töödega. Vaadata saab töötavaid robotpesureid, -tolmuimejaid ja -mannekeene ning katsetada ajuskännerit ja Google Glass prille.

Tänaseks on robotivõistlusele registreeritud üle 200 roboti. Enim on robotiehitajaid Eestist, kuid võistlejaid on saabumas ka Lätist, Leedust, Poolast, Soomest, Egiptusest, Venemaalt, Peruust ning isegi Iraanist. Kokku ootame võistlema üle 250 roboti.

Robotex 2014 ajakavaga saab tutvuda robotivõistluse kodulehel www.robotex.ee

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool.

Foto: Terje Lepp.

Liikumisaasta puhul on 13. korda toimuva joonistusvõistluse teema "Liigu terviseks!", millega EENet ning Eesti Olümpiakomitee kutsuvad kõiki sportima ja sellest arvutiga pilte joonistama.

Senini on laekunud 4088 joonistust, kõige enam on töid esitanud 10-13-aastased joonistajad. Võistlusele osalema on oodatud joonistushuvilised igas vanuses, lisaks lastele ärgitame ka täiskasvanuid osalema! 

Osalejad saavad valida järgmiste teemade seast:  

•     Minu lemmikspordiala
•     Loodus on spordiväljak
•     Sport on ilus
•     Laiskloomad ka liiguvad
•     Mis paneb mind liikuma?
•     Minu eeskuju spordis ja elus
•     Sport on lahe!
•     Matk mööda jäljerada
•     Hakkame mehed minema, tare poole tõttama
•     Ööjooks

Auhinnatud saavad nelja vanuserühma parimad, samuti ka parimad juhendajad nii kvaliteedi (enim lõppvõistlusele jõudvaid pilte, mille juures on märgitud juhendaja nimi) kui kvantiteedi (kõige rohkem juhendatud pilte) järgi. Auhindadadeks on kompaktkaamerad, e-lugerid, telefonid, pulsikellad ja mitmed väiksemad kingitused.

Lisainfo ning tööde esitamine SIIN.

EENet on Haridus Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajaliku infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine.

ProgeTiigri õpilaskonkursi „Tuleviku õpperuum 2050!“ hindamisvooru on laekunud 160 tööd, kokku osaleb konkursil 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või –animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp, 3D graafika ja robootika. Kõige populaarsemad on arvutianimatsioonid.

Konkursitööde hindamisel on igaühel võimalus anda hääl oma lemmiktöödele ning seeläbi aidata parimad tööd ProgeTiigri konkursi finaali, mis toimub 24. jaanuaril 2015 Tallinna Lauluväljakul. Konkursitööde hindamine toimub veebikeskkonnas aadressil konkurss.progetiiger.ee, kus iga konkursil osalev meeskond on esitanud põhjalikuma ülevaate töö valmimisprotsessist.

„Osalejad esitasid oma konkursitööd nn digitaalse arengumapina. See on digitaalne keskkond, kus meeskonnad saavad oma tööde valmistamist täpsemalt kirjeldada , kogu protsessi reflekteerida ning loovtööd näidata. Digitaalne arengumapp võib olla kodulehekülg, ajaveeb, blogi, õpimapp jne. Valiku tegi iga meeskond ise,“ ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Esitatud konkursitööde puhul hinnatakse meeskonnatööd, aga ka seda, kas õppijad said juurde uusi teadmisi, kas lahendati mõnda reaalset probleemi, kas töö oli innovaatiline, kas IKT kasutamine oli õigustatud ja andis oodatud tulemuse ning kas lõpptulemus oli kvaliteetne ja visuaalselt kena.  Konkursitöid hinnatakse kolmes vanuserühmas: lasteaiad ja algklassid (5-9 a.), põhikool (10-16 a.) ning gümnaasium, sh kutseharidus (17-19 a.).

15. detsembriks 2014 selguvad avaliku hindamise ja žürii hinnete põhjal konkursi finalistid.

Lisainfo: www.progetiiger.ee.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Käimas on ProgeTiigri konkursi eelvoorud
• Algamas on üle-euroopaline programmeerimisnädal

Digitaalsete õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine"

Konkurss „Täna samm, homme teine“ on suunatud alus- ja üldhariduse õpetajatele kõikides ainevaldkondades. Eesmärgiks on innustada õpetajaid looma ja jagama digitaalseid õppematerjale, tunnustamaks parimaid nende seast.

Konkursil osalevad kõik ajavahemikul 01.05.2014 kuni 15.04.2015 haridusportaalis Koolielu õppevara all avaldatud alus- ja üldhariduse digitaalsed õppematerjalid, mis on esitatud konkursil osalemiseks hiljemalt 30. aprillil 2015 a.

Konkursil osalemise täpsemad tingimused leiad HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt aadressil: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/tana-samm-homme-teine-2015   
 
Innovaatiliste õpilugude videokonkurss „Tipptund“

Konkurss „Tipptund“ on suunatud kõikidele õpetajatele ja õppejõududele oma hea õpiloo tutvustamiseks läbi kaamerasilma. Konkursi eesmärk on tutvustada põnevaid innovaatilisi õpilugusid, mida õppetöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil rakendada.
Konkursil osalemiseks katseta koos oma õppijatega mõnda valmis õpilugu või loo ise uudset lähenemist kasutav õpilugu. Salvesta lugu videosse ja esita konkursile hiljemalt 8. märtsil 2015 a.

Konkursil osalemise täpsemad tingimused leiad HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt aadressil: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/tipptund-2015  

Tähelepanu! Mõlemale konkursile saab registreeruda alates 5. jaanuarist 2015.

Rahvusvahelisel olümpiaadil võisteldi kahes vanuserühmas. Nooremas rühmas osutus eestlastest parimaks Airon Johannes Oravas (Tallinna Prantsuse Lütseum), kes sai pronksmedali, kusjuures hõbemedalist lahutas teda vaid 0,2 punkti. Tiit Sepp, Tartu Observatooriumi teadur ja Eesti astronoomiaolümpiaadi koondise juht ütles: „Olukorras, kus maksimaalne skoor on 88 punkti, on see tulemus kindlasti napima medalikaotuse kandidaat.“ Teised noorimas vanuserühmas võistelnud, Pearu Pung ja Gamithra Marga (mõlemad Tallinna Prantsuse Lütseumist), lõpetasid olümpiaadi diplomiga. Sepa sõnul väärib äramärkimist Gamithra Marga eriauhind parima ülesande illustratsiooni eest.

Olümpiaadi vanemas astmes said kõik Eesti osalejad - Carel Kuusk (Tallinna Reaalkool), Taavet Kalda (Gustav Adolfi Gümnaasium) ja Jonatan Kalmus (Hugo Treffneri Gümnaasium) - pronksi. Kuuske ja Kaldat jäi hõbedast lahutama poolteist punkti. „Poleks sel aastal žürii otsustanud välja anda vähem hõbemedaleid, oleksid meie poistel ehk teist värvi medalid kaelas,“ kahetses Sepp nappi kirkamast medalist ilmajäämist. Lõppkokkuvõttes mahtusid kõik Eesti võistlejad vanemas vanuserühmas 2 punkti sisse, mis näitab nende ühtlast tugevat taset. „Jääb loota, et järgmisel aastal on meie tublidel koolinoortel rohkem õnne ja nad lõpetavad medalipiiril väärtuslikuma autasu poolel, nad on seda väärt!“ tunnustab Tiit Sepp õpilasi.   

Eesti võistkondade osalemist rahvusvahelistel võistlustel rahastab HTM ja nende lähetamist koordineerib TÜ teaduskool.

Allikas: TÜ teaduskool.

Aare Veedla puhul märgiti, et tänu tema mitmekülgsele tegevusele (klassijuhataja, vabatahtlik abipolitseinik, noorkotkaste rühmajuht) saavad tema õpilased mitmekülgset suunamist ja abi nii koolis kui ka vabal ajal. Võtmesõnad, mida ta oma tegevuses järgib, on isamaalisus, ausus, teistega arvestamine ning üksteise märkamine ja ärakuulamine, probleemidele aktiivselt lahenduste otsimine. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumis (varasema nimega Rakvere Õhtukeskkool) töötab Aare Veedla 2002. aastast.

Aare Veedla, kas aasta klassijuhataja tunnustus tuli teile üllatusena või aimasite ka enne, et midagi on teoksil? Missugused olid esmased tunded, mõtted?

Vaatamata sellele, et aasta õpetaja tunnustamise protsess sai alguse juba kevadel, ei olnud mul kuni viimase hetkeni aimu, et just mina osutun valituks aasta klassijuhataja tiitlile. Valetaksin, kui ütleksin, et ma tiitlit saada ei lootnudki – ikka lootsin. Emotsioon ise oli võimas, võttis lausa sõnatuks.

Kuidas te jõudsite õpetajaameti juurde? Kuidas jõudsite Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi?

Elu on kuidagi nii läinud, et sattusin Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi. Oma keskhariduse omandasin ka siin koolis, siis oli küll kooli nimi Rakvere Õhtukeskkool. Alustasin tööd majandusjuhatajana. Majandusjuhatajana olin abiks kasvatusraskustega õpilaste klassijuhatajale ning hiljem jätkasin juba ise klassijuhataja tööd.

Te olete klassijuhataja 8.-9. klassi käitumisraskustega noortele. Kas teie jaoks läheb kuskilt piir, et see on veel lihtsalt püsimatu poiss, aga see on juba käitumisraskus?

Mis on tegelikult käitumisraskus? Seda on raske seletada, sest minu jaoks ei ole käitumisraskust kui sellist olemas. Pigem on need noored rahutud, püsimatud ja vabama kasvatusega. Neil puudub tugi või siis toetav perekond. Tänapäeval on lastevanematel nii kiire elutempo, et lastega tegelemiseks jääb vähe aega. Kuid lapsed/noored vajavad tähelepanu, märkamist ning tahavad ka  tunnustust – kui nad neid ei saa, siis hakkavadki väljakutsuvalt käituma, häirides tundi jne.

Mille poolest erineb teie klassijuhatajatöö üldhariduskooli tavapärasest klassijuhatajatööst?

Üheks erinevuseks on kindlasti see, et minu klassis on ainult käitumisraskustega ehk hariduslike erivajadustega õpilased. Arvan, et ka õpilaste arv klassis mõjutab klassijuhataja tööd. Mida väiksem klass, seda lihtsam on leida kontakti õpilastega, samuti nende vanematega. Ma olen olemas oma õpilastele ka väljaspool kooli.

Mida peate õpetajaameti juures kõige olulisemaks?

Kõige olulisemaks õpetajaameti juures pean  kolme asja – reeglid, õigeaegne märkamine ja tunnustamine. Iga õppeaasta alguses lepime kokku kindlates reeglites, teisisõnu sõlmime kokkulepped. See tähendab, et mõlemad osapooled peavad reeglitest kinni pidama (nii õpetaja kui õpilased). Mina arvan, et tunnustamine on ka väga tähtis. Tunnustada tuleb õpilasi mitte ainult heade õpitulemuste eest, vaid ka selle eest, kui ta on hoolas ja püüdlik. Näiteks oleme tunnustanud õpilasi kohusetundliku suhtumise eest õppetöösse ning uue eduka alguse puhul.  

Mida peate aineõpetajana (ehk siis tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tunni juures) kõige olulisemaks?

Pean oluliseks, et iga õpilane tunneks end tundi kaasatuna. Kehalise kasvatuse tundides tuleb jälgida õpilase võimekust ja tervislike iseärasusi. Harjutuste andmisel tuleb olla paindlikum ja anda parajalt füüsilist koormust. Ei saa mõõta kõiki ühe mõõdupuuga. Tööõpetuses pean oluliseks tunnis kaasatöötamist.

Küsimustele vastas Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumi õpetaja Aare Veedla, keda tänavu oktoobris üleriigilisel galal "Eestimaa õpib ja tänab" tunnustati aasta klassiõpetaja tiitliga.  

Foto on haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljelt, autor Maanus Kullamaa. Vaata pildigaleriid siit. 

Samal teemal:

• Aasta kutseõpetaja Aino Mölder: olen eluaegse õppija rollis
• Aasta õppija: olen õppinud vajadusest
• Aasta haridusteoks kuulutati Viimsi keskkooli teadmiskeskus

Konkursiga viiakse ellu algatuse Huvitav Kool põhimõtteid - kool on avatud keskkond, valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja ning loov ja intellektuaalne pingutus. Konkursiga antakse pedagoogidele võimalus arendada oma professionaalsust koolitajana ja õppeprotsessi arendajana kooskõlas õpetaja 7. taseme kutsestandardiga (vt kutsestandardi punktid A 2.4.1. ja 2.4.2. ning B 2.4.).

Taotluste esitamise tähtaeg on 27.10.2014 kell 11:00.

Konkursiga toetatakse koolitustegevusi, mille käigus jagatakse häid praktikaid:

• üldõpetuse ja ainetevahelise lõimingu kavandamise ja korraldamise edulugudest ja;
• metoodiliste kogemuste jagamisest väljapoole kooli ning koolist väljapoole suunatud koostöö korraldamise kogemustest;
• õpilaste ja õpetajate motivatsioonimehhanismide muutmisest;
• kooli õppekorralduse nüüdisajastamisest.

Konkursi dokumendid ning osalemisinfo on leitav sihtasutuse Innove kodulehelt  
Programmi tutvustav info. Algatuse Huvitav Kool põhimõtted.

Allikas: SA Innove.

ProgeTiigri konkursi „Tuleviku õpperuum 2050“ korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Eelvoorud toimuvad samaaegselt Euroopa Liidu programmeerimisnädalaga – 11.–17. oktoobrini. Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Võrus, Narvas, Sõmerus, Väätsal, Raplas jm tutvustavad õpilased konkursitöid ja saavad žüriilt nõuandeid, kuidas järgmiseks vooruks valmistuda, kuidas programmeeritut arendada.

Tallinna eelvoor Südalinna koolis 15.10.2014. Võistkond valmistub oma tööd tutvustama. 

ProgeTiigri konkursil osalevad nii lasteaialapsed kui üldhariduskoolide õpilased, ka kutseõppeasutuste õpilased, osalema oodati lapsi ja noori vanuses 5-–19 eluaastat. Meeskonnas võib olla kaks kuni viis liiget. Kõige rohkem osalejaid registreeruski põhikoolidest ja gümnaasiumitest.

Konkursile võis esitada loovtöö järgmistest kategooriatest: arvutianimatsioon või -mäng, robotid ja tuleviku õpperuum, muusikapala "Koolikell", 3D graafika, mobiilne äpp. Samuti tuleb osalejatel esitada digitaalne arengumapp, mis kirjeldab loovtöö tegemise erinevaid etappe.

Palju oli võistkondi, kus ainult tüdrukud. Siin tutvustatakse arvutimängu, kus kooli on vallutanud robotid. Mängu käigus tuleb lahendada õppeülesandeid. 

Pealinna eelvoorule, mis toimus Tallinna Südalinna koolis 15. oktoobril, registreerus üle 80 meeskonna. Meeskonniti astuti žürii(de) ette, tutvustati oma tööd, näidati õpimappi ja kuulati tagasisidet. Võib öelda, et valdavalt olid valminud arvutianimatsioonid ja -mängud, palju oli ka muusikapalu „Koolikell“, vähem mobiilseid äppe ja 3D graafikat.

Näiteks Tallinna reaalkooli üks meeskondadest tutvustas programmi, mis võimaldaks koolikella helisemisaega majas reguleerida vastavalt vajadusele. Praegu pole vahet, kas on eksamiaeg või pidulik aktus, kell heliseb ikka omas tempos, sest nii on arvutis paika seatud. Kolme poisi töö võimaldaks helisemisaegu lihtsalt muuta.

Või teine töö, e-loengute keskkond. Võistkond oli programmeerimisega küll algusjärgus, kuid idee oli selge ja veebikeskkond žüriile näha. Põhimõtteliselt tahaksid noormehed luua keskkonna, kuhu soovijad saavad panna materjalid, millest saab veebi tööriistade abil kokku sättida videoloengu.

Võistlustööd valmistuvad tutvustama Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumi õpilased. 

Žüriile tutvustati ka väga lihtsaid asju – kuidas kõlab koolikell aastal 2050, kuidas keemiakatseid veebis teha (arvutiekraanil on katseklaasid, kallad kahe sisu kolmandasse kokku ja vaatad, mis reaktsioon tekib).

Žürii tagasiside noortele oli julgustav ja positiivne, küll juhiti tähelepanu, et õpimappi tuleb hoolega täita. Õpimapp annab pildi, missuguseid uusi teadmisi töö tegemise jooksul omandati, missuguseid vahendeid kasutati, kellega nõu peeti, kuidas probleeme lahendati. Õpimapp näitab õppija arengut. Aga eks see on loomulik, et õpilase jaoks on oluline ikka tegevus ja tulemus.

Kes olid žürii ees käinud, võisid minna õpitubadesse. Sumorobotite õpitoas programmeeriti roboti teekonda ja liikumist. Kes hakkama sai, võis õnnelikult hõigata: „Ta liigub siiski!“

Sumorobotite õpitoas.

ProgeTiigri konkursi „Tuleviku õpperuum 2050“ teine voor toimub 10.-30. novembrini. Siis valib žürii välja tööd, mis pääsevad finaali. Superfinaal Tallinna Lauluväljakul toimub 24. jaanuaril 2015.

Konkursi eesmärk on toetada ja arendada õppijate tehnoloogilisi võimeid ning pakkuda võimalust tehnoloogia vallas ennast proovile panna. Konkursi läbiva teema „Tuleviku õpperuum 2050“ all mõeldakse nii füüsilist kui ka virtuaalset ruumi. Loovtöödes võib õpperuumi ja seal toimuvat käsitleda tervikuna või kujutada mõnda konkreetset tegevust, eset, vahendit või situatsiooni selles ruumis. Kõrgelt hinnatakse neid töid ja ideid, mis on reaalselt teostatavad.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri konkursi kodulehekülg
• Osale ProgeTiigri programmeerimiskonkursil
• Digivahendid õpimotivatsiooni teenistuses
• Maailmas populaarne programmeerimisvahend nüüd eesti keeles