Ainete lõimimise konkursi "1+1=3" parimaks osutuski Narva Soldino gümnaasiumi õpetajate Tatjana Fedorova, Valeria Aleksejeva, Larisa Zolotareva õppematerjal "Tervislik eluviis klassis".

Konkursile laekus kokku 13 õppematerjali. Žürii hindas õppematerjali rakendatavust teiste õpetajate poolt, selge õpijuhendi olemasolu, motiveerivust ja eakohasust, vormistuslikku poolt ja vastavust autoriõigustele ning otsustas välja anda kaks auhinnalist kohta. Esimese koha töö "Tervislik eluviis klassis" sobib kasutamiseks III kooliastmes. Tegemist on venekeelse õppematerjaliga, mis lõimib matemaatikat, inimeseõpetust ja informaatikat. "Tore ja korrektne õppematerjal, kus on õpilastele antud jõukohased ülesanded. Teemat on käsitletud terviklikult," kommenteeris tööd žürii liige Eva Palk. "Loogiliselt ülesehitatud tunnid ja hästi seotud. Hea on see, et on antud ka õpilaste eelnevad teadmised ning tunni eesmärgid ja vahendid," lisas Ingrid Maadvere.

Tatjana Fedorova märkis, et konkursil osalenud õppematerjali on nad kolleegidega juba mitu korda katsetanud ja parandanud. "Uurisin konkursi tingimusi ja eelmise aasta parimaid töid ja otsustasin, et oskan teha vähemalt sama hästi. Tegin kolleegidele ettepaneku ja kahe kuu pärast oli veebipõhine materjal valmis," sõnas ta.

Fotol Tatjana Fedorova tundi läbi viimas. Foto: erakogu.

Teise auhinnalise koha - III koha otsustas žürii anda Antsla gümnaasiumi õpetajate ühistööna valminud õppematerjalile "I maailmasõda". Autorid Katrin Kool, Tiiu Laane, Anu Silm ja Marietta Lõo on õppematerjalis lõiminud ajalugu, kirjandust, keemiat ja füüsikat. "Väga hea idee ja tore, et on näha, et tunnid on ka läbi viidud. Ained on ühendatud loogiliselt ja hea, et oli esitatud õpilaste tagasiside. Huvitav oleks lugeda ka õpetajate tagasisidet," kommenteeris žürii liige Ingrid Maadvere.

Lõimitud tunni läbiviimine Antsla gümnaasiumis. Esiplaanil Katrin Kool. Foto: Marietta Lõo.

Üks töö autoreid, Katrin Kool, ütles auhinnalisest kohast teada saades, et neil on juba järgminegi ainete lõimimise tund mõttes mõlkumas. Möödunud aastal lõimisid Marietta Lõo ja Katrin Kool füüsikat ja ajalugu, sel aastal sooviti veel kirjandust ja keemiat lisada. Tunni viisidki õpetajad läbi neljakesi, lisaks kaasati õpilasi. "Laste tagasiside oli positiivne. Tundi tulid vaatama ka teised õpetajad ja nad leidsid, et see oli huvitav," märkis Kool. Ta julgustas õpetajaid koostööd tegema ning lisas, et see on eelkõige kättevõtmise asi.

Žüriis osalesid Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere, Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm ja Koolielu aineeksperdid Eva Palk, Laine Aluoja, Urmas Tokko, Tanel Liira, Piret Karu, Madli-Maria Naulainen, Jaanika Rändla, Evi Tarro ja Kristi Rahn. Esitatud tööde puhul toome peamiste soovitustena edaspidiseks välja järgmise:

- Kõige kindlam on kasutada enda loodud originaalmaterjali. Palume üle kontrollida, kas kõik teie õppematerjalis kasutatud teiste loodud pildid, videod, helid on korrektselt viidatud. Samuti soovitame varustada õppematerjal Creative Commons litsentsiga, mis annab teistele kasutajatele selgituse, kuidas materjali kasutada võib. Lugege viitamise kohta lähemalt siit.

- Selge õpijuhend lihtsustab teistel õpetajatel teie materjali kasutamist.

- Kasutajamugavuse huvides on kõige parem, kui ühe tervikliku teema õppematerjal asub eraldi veebilehel. Materjal peaks olema loogilise ülesehitusega ja lihtsasti navigeeritav.

- Õppematerjali kujunduse puhul tuleks kasutada ühtset stiili, vältida tuleks mitmete erinevate kirjastiilide ja paljude erinevate värvide kasutamist. Tihti peitub võlu just lihtsuses.

Parimate tööde autoritele saadame tehnikapoe kinkekaardid ning diplomi kooli.

Täname konkursil osalenuid!

Samal teemal:

• Kutsume õpetajaid osalema ainetevahelise lõimimise konkursil “1+1=3”

Kui Koolielu toimetus Ulvi Vilumetsale telefoni teel võidust teatas, tegi Järve vene gümnaasiumi õppealajuhatajana töötav naine viimaseid ettevalmistusi tänaseks gümnaasiumi lõpuaktuseks. 

"Ma olen nii üllatunud ja rõõmus selle uudise peale," sõnas Vilumets heatujuliselt. "Lootsin, et äkki mu töö meeldib teistele ka ja ehk nii mõnigi õpilane või õpetaja leiab sealt häid mõtteid." Vilumetsal olid harjutused varasemast valmis tehtud, kuid Koolielu uut konkurssi nähes vormistas ta need kompaktse veebileheküljena ja viimistles terviklikuks. Vilumets ütleb oma tänusõnad ka kooli IT projektijuht Tatjana Amerhanovale, kes teda kujundusliku poole pealt aitas. Õpilastele on Vilumets veebipõhiseid teste andnud teha eelkõige kodutööna - see on hea võimalus oma teadmisi iseseisvalt kontrollida. Pärast pikka kooliaastat kavatseb Vilumets juulis lõpuks puhata, Eestimaal ringi reisida ning kokkamist ja aiatööd nautida.

Vilumetsa loodud õppematerjal "Eesti keel võõrkeelena. Grammatika" hõlmab kolme olulist  grammatikateemat: ainsuse põhikäänded, ma- ja da-infinitiiv ning ees- ja tagasõnad. Kõigi kolme teema kohta on antud selgitav materjal ja 5-6 enesekontrolliharjutust. Žürii liikme Helja Kirberi sõnul on tegemist igati hea, vajaliku ja asjaliku õppematerjaliga. "Väga tugev on harjutuste osa. Harjutused on erinevad ning väga hea kujundusega," lisas samuti žüriisse kuulunud Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere.

Ulvi Vilumets. Foto: Erakogu

Teine ja kolmas koht läksid jagamisele Piret Lehiste (TLÜ Haapsalu kolledž) ning Kalle Lina (Rakvere gümnaasium) vahel. Lehiste töö "Grammar is easy" võimaldab harjutada inglise keele grammatikat ning töö jaguneb kuueks osaks (Parts of Speech, English Verbs, Tenses in Active Voice, Forming Questions, Tenses in Passive Voice, Prepositions). Kalle Lina töö rõõmustab saksa keele õpetajaid ja õpilasi ning teemad hõlmavad nimisõnade sugu, nimisõnade mitmuse moodustamist ja isikuliste asesõnade käänamist. Julgustame teid neid materjale katsetama!

Konkursile „Grammatika enesekontrolliharjutused“ ootasime töid, mis sisaldaksid kolme mõne võõrkeele grammatikaosa seletust (pilt, video, videojuhend, tekst vms) ja vähemalt 15 võimalikult erinevat tüüpi esitatud teemadega haakuvat enesekontrolliharjutust (5 iga teema kohta).

Žüriis osalesid Tiigrihüppe haridustehnoloog Ingrid Maadvere, Koolielu õppematerjalide toimetaja Kristi Vahenurm ja Koolielu aineeksperdid Helja Kirber, Katrin Saks ja Aimi Jõesalu. 

Parimate tööde autoritele saadame tehnikapoe kinkekaardid ning diplomi kooli.

Täname konkursil osalenuid!

Samal teemal:

• Koolielu kutsub võõrkeeleõpetajaid veebipõhiseid harjutusi looma

Kui naljaga pooleks öelda, siis saab mobiilitelefoni geograafias kasutada nii, et mäetippu jõudes helistan sõbrale ja alla orgu laskudes saadan kodustele sõnumi. Tegelikkuses on asi muidugi hulga põnevam ja mitmekesisem. Gustav Adolfi gümnaasiumi geograafiaõpetaja Katri Mirski töö „M-õpe geograafias“ võitis Koolielu e-õppematerjalide konkursil „Täna samm, homme teine“ II koha.

„Me elame väga kiiresti arenevas ja muutuvas maailmas. Uued tehnikasaavutused on vallutanud meie kodud ja kontorid. On oluline, et kool annaks õpilastele kaasa oskuse selles tehnikaimede maailmas hakkama saada. 2010. aastal jõustunud põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava näeb samuti ette, et geograafia õpetamiseks peavad koolides olema GPS-seadmed ja tundide läbiviimisel kasutatakse erinevaid IKT-vahendeid. Geograafia on loodusaine ning loodust on kõige parem õppida vahetult nähes, katsudes ja tunnetades. Oluline on lõimida tunnis omandatud teooria praktilise tööga looduses. M-õpe annab selleks suurepärase võimaluse.“ Nii kirjutab Katri Mirski e-õppematerjali sissejuhatuses.

Õppematerjal sisaldabjuhendeid tööks GPS-iga, programmiga Google Earth, GPS-i rakendamist tahvelarvutis ja nutitelefonis, õues tehtavate praktiliste tööde juhendeid. Saab ülevaate, mis üldse on m-õpe ja missuguseid tehnoloogiad mobiilses õppes kasutada. On ka Toomparki loodud näidisõpperada ja näidistund QR-koodidega.

Katri Mirski, kui kergelt või raskelt sündis "M-õpe geograafias", kaua töö valmimine aega võttis?

„Õppematerjal on jätk minu magistritööle, mille kaitsesin 2012. aasta kevadel Tallinna Ülikoolis. Seega algus oli juba varem tehtud. Mõtlesin, et teen kodulehekülje ja panen Toompargi õpperaja töölehed üles. Tegelikkuses kujunes töö pikaajaliseks protsessiks. Esialgselt valminud osa moodustab kogu materjalist nii umbes ühe kolmandiku. Takistavaks teguriks oli – nagu enamasti koolis kipub olema – ajapuudus. Annan koolis 24 ainetundi nädalas ning olen ka 9. klassi juhataja. Raske on leida seda aega, et veel lisatööd teha. Leppisin meie kooli haridustehnoloogi Ingrid Maadverega kokku, et esmaspäeviti pärast tunde kohtume arvutiklassis. No kuidas sa jätad minemata, kui oled aja kokku leppinud. Mind innustas huvi teema vastu ning uued põnevad IKT-vahendid, mida koolis on võimalik kasutada. Alustasin oma tööd käsi-GPSiga, hiljem lisandusid nutitelefon ja tahvelarvuti.

Õpperaja valmimine võttis eelmisel kevadel kokku nii umbes 15 tundi (õpperaja märkimine, küsimused, õpperaja läbimine, vormistamine). Neli tundi  kulus õpilastel raja läbimiseks ja kaks koolitundi arvutis vormistamiseks. E-õppematerjali koostamiseks kulus ligi 40 arvutiklassis veedetud tundi. Lisaks veel hulk töötunde kodus, et uusi lahendusi otsida ja välja töötada.“

Katri Mirski Ideelaadal pärast teise koha autasu kättesaamist. Foto: Terje Lepp.

Aasta tagasi konkursil „Täna samm, ho  mme teine“ võitnud matemaatikaõpetaja Anne Kalmus ütles, et sellise suure töö juures on oluline enesedistsipliin. Olete nõus?

„Olen nõus, sest materjali koostamine nõuab järjepidevat tööd. Seda ei tee valmis hoogtöö korras, vaid samm-sammult igal nädalal täiendades.“

Kui palju te ise oma tundides  m-õpet kasutate? IKT-vahendeid laiemalt?

„Sellel aastal olen IKT-vahendeid kasutanud suhteliselt tagasihoidlikult. 10. klassid uurisid geograafias ühte enda valitud maailma riiki ette antud kava alusel. 6. klassi õpilased tegid mõistekaarti VUE keskkonnas ning vormistasid ITEC projekti raames omakasvatatud maitsetaime vaatluse Padlet keskkonnas. 9. klass koostas Koolielu juhendi alusel e-raamatu ühe Euroopa riigi kohta. M-õpe praktiline pool on sellel aastal olnud vaeslapse rollis. Õppematerjali kirjutamine ja vormistamine on mind sidunud rohkem arvutiga ning õue olen õpilastega vähe saanud. Lubasin endale, et järgmisel aastal tuleb kindlasti rohkem õue minna ja e-õppest m-õppeni jõuda.“

Missuguste järelduste-soovitusteni jõudsite oma magistritöös „Praktilised tööd geograafias Toompargi õpperaja näitel“?

„Töö koosnes kahest suurest osast: praktiline m-õppe rada (orienteerumine õues ja tulemuste vormistamine Google Earth keskkonnas) ning õpilaste tagasiside ja minu kui autori järeldused ja analüüs.

Õpilaste tagasisidest selgus, et neile meeldisid õues toimunud tegevused rohkem  kui arvutiklassis tulemuste vormistamine. Lapsed tahavad väga õue minna ja ise midagi praktilist teha.

Positiivse küljena võibki välja tuua, et õuesõpe ja ka m-õpe pakub vaheldust traditsioonilisele õppetööle. Praktiliselt läbi tehtud ülesanded kinnistuvad mälus paremini. Uurimuslik õpe arendab mõtlemist.

Probleemidena tõin oma töös välja, et selliste ülesannete koostamine on väga ajamahukas. Geograafias puudusid siiani praktiliste tööde juhendid, koolides ja õpilastel ei pruugi olla m-õppeks vajalikke seadmeid (GPS, tahvelarvuti, nutitelefon). Suurema projekti läbiviimiseks on vaja kaasata ka teisi õpetajaid või abilisi, õues on suureks mõjutajaks ka ilm.

M-õpe on kindlasti positiivne ning seda on vaja rakendada. Traditsiooniline õuesõpe tuleb siduda kaasaegse õppega. Õues saab andmeid tehniliste vahendite abil koguda ning hiljem töödelda.“

Sobib ka teistesse tundidesse

Katri Mirski tõi oma e-õppematerjali põhjal näiteid ka selle kohta, millistesse tundidesse m-õpe veel sobib. Kindlasti kõikidesse loodusainete tundidesse, kuid ka matemaatikat, eesti keelt ja teisi tunde annab teha õues koos kaasaegse tehnoloogiaga. Oma töös lõimis geograafiaõpetaja Katri Mirski Toompargi õpperajal mitu õppeainet.

Eesti keel ja kirjandus – on oluline, et õpilane vormistab oma töö selges ja arusaadavas keeles. Õpilased on lugenud Indrek Hargla romaane, kus on juttu apteeker Melchiorist. Töös peavad nad leidma Rataskaevu tänava, kus asus Melchiori apteek.

Matemaatika – mõõtmine, mõõtühikute kasutamine, sammupaari arvutamine, mõõtkava, nõlva kõrguse ja nõlva kalde arvutamine, puu kõrguse ja puu ümbermõõdu leidmine.

Bioloogia – viie loomaliigi ja puuliikide määramine õpperajal.

Kehaline kasvatus – õpilased õpivad maastikul orienteeruma ning õpperaja läbimine eeldab liikumist.

Füüsika– õpperajal mõõdetakse õhurõhku ja õhu temperatuuri. Õpilastel on ülesanne selgitada füüsikalise murenemise olulisust ja olemust.

Keemia – õpilased peavad selgitama mõistet keemiline murenemine.

Ajalugu– õpperajal on tähelepanu pööratud Tallinna ajaloole ja ajaloolistele hoonetele. Mitme küsimuse puhul tuleb tunda Eesti ja Tallinna ajalugu.

Võõrkeel– paljud GPS-id on ingliskeelsed. Seega eeldab nende seadmetega töötamine võõrkeeleoskust. Samuti on keeleoskus oluline töös  Google Earth programmiga.

Samal teemal:

• E-ülesanne kui loominguline väljakutse
• Mõtlemine sobib kõigile

„Perekond Rohenäpu matemaatika“ on tagasisidestatud matemaatikamäng eelkoolile ja algklassiõpilastele, kus kõigepealt köidavad silma vahvalt joonistatud tegelaskujud. Kunstnik Klara Viskova piltidest kõik alguse saigi. “Tegin tegelikult üht saksa keele materjali ja otsisin internetist pilte. Nagu Klara Viskova joonistusi nägin, tundsin, et siia peab ülesanne juurde tulema. Nii ta läks. Ei saa öelda, et istusin maha ja hakkasin kohe e-ülesandeid tegema. Sellised tööd kasvavad vaikselt,“ rääkis Anneli Kesksaar. „Kunstnik oli väga nõus, et tema pilte kasutan. Piltide kasutusõiguse ostsin, kuidas seda nimetataksegi, Creative Commons litsents.“

Valminud materjale ei jõua kokku lugeda
Küsimusele, et vaevalt see õpetajale esimene e-õppematerjal valmistada oli, vastas Anneli Kesksaar, et ega olnud küll. „Ei teagi, mitmes e-õppematerjal "Rohenäppude matemaatika" mulle on. Ühel hetkel muutus HotPotatoes (lihtsalt kasutatav veebipõhiste enesekontrolli testide koostamise programm – toim) ühekülgseks, soovisin teksti suurust muuta ja pilte lisada sinna, kuhu tahan. Et olin samal ajal multimeediume ja õppesüsteeme õppimas, hakkasin vaikselt flashis pusima. „Multimeediumi ja õppesüsteemide“ magistrikavas tutvustati programmeerimist ka meile, aga algtasemel. Nii et jah, see on minu elukestev õpe.“

Anneli Kesksaar 9. mail 2013 Tiigrihüppe Ideelaadal Koolielu e-õppematerjale tutvustavas töötoas esinemas. Foto: Madli Leikop.

Looming ja väljakutse
Anneli Kesksaare loodud e-õppematerjale võib Koolielu portaalist leida liialdamata rohkesti. Miks nende valmistamine nii huvi pakub? On see seotud loomingulisusega?

„Kindlasti. Aga see huvi ka, et kuidas ma nüüd seda ülesannet tööle ei saa. Kes lahendab ristsõnu, kes kasvatab lilli, minu jaoks on e-ülesannete tegemine väljakutse. See tegevus on nagu Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa. Esimesed ülesanded olid otsekui koopia HotPotatoesest, oli kohe teada, et neljanda vastuse küsimus on kaheksa ja viienda vastus on üheksa. Järjest õpid juurde, ja siis mõtled juba ise ülesandeid välja.“

Kõik julgelt e-materjale tegema!
Oma igapäevaste saksa keele tundide kohta ütleb Anneli Kesksaar, et need on pigem vanamoelised. „Ikka käsi, mis kirjutab paberile, ja raamat. Mina julgen arvata, et see ei kao kunagi. Imevidinad võivad vaheldust pakkuda, aga raamatud jäävad.“

„Rohenäppude matemaatika“ esitas Anneli Kesksaar konkursile täiesti omal algatusel. „Eks õpetaja on ka edev,“ muigas ta ise. „Julgelt julgustan kõiki julgelt tegema e-õppematerjale. Lihtsalt igaüks peab endale sobiva viisi leidma,“ innustas kogemustega e-õppematerjalide autor.

Koolielu e-õppematerjalide konkursil "Täna samm, homme teine" saavutas esimese koha loogikaülesannete lehekülg, mis sobib 7.-12. klassi õpilastele. Autorid on Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad Maksim Ivanov ja Jana Jõgeva. Teise koha sai Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Katri Mirski tööga „M-õpe geograafiatunnis“.  

Anneli Kesksaar Tiigrihüppe Ideelaadal pärast auhinna kättesaamist. Foto:Terje Lepp.

Samal teemal:

• "Täna samm, homme teine" konkursi võitis loogikaülesannete kogu
• Mõtlemine sobib kõigile
• Rõõmuga tehtud e-õppematerjal aitab plokkflöödimängu selgeks saada
• Õppematerjali tegemine vajab aega ja enesedistsipliini

Igal aastal korraldab Tiigrihüppe Koolielu portaal õpetajatele võistluse, kus selgitatakse välja kõige parem, mugavalt kasutatav ja õppima kutsuv e-õppematerjal, eelmisel nädalal valiti selle aasta parimaks just eespool nimetatud ülesannete kogu, mille tegid Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

Matemaatikaõpetaja Maksim Ivanov hakkas sügisest õpetama loogika valikkursust. Matemaatika õppekava loogikat enam ette ei näe, vajalikke õppematerjale seetõttu pole ning Ivanov leidis sellest hea ja vajaliku põhjuse võistlusel osalemiseks.

Kuigi Koolielu portaali peatoimetaja Merje Pors arvas, et vaevalt mõni õpetaja spetsiaalselt võistluseks e-õppematerjale koostab, muigas Ivanov, et talle meeldib võistelda. Kooliajal käis ta olümpiaadidel, nüüd õpetajana on just see heaks väljundiks, et rahuldada võistlushimu. Pikemalt loe Tartu Postimehest.
Fotol e-õppematerjali autorid Maksim Ivanov ja Jana Jõgeva, pildistas Terje Lepp.

Samal teemal:

• Mõtlemine sobib kõigile
• Matemaatikaõpetaja Maksim Ivanovi võistlustööd arendavad loogilist mõtlemist
• "Täna samm, homme teine" konkursi võitis loogikaülesannete kogu

Roosna-Alliku põhikool võttis sel õppeaastal osa kuuest Tiigrihüppe poolt välja kuulutatud õpilaskonkursist: TikiTiiger, Targalt Internetis, AnimaTiiger, MusaTiiger, arvutijoonistuste konkurss, Tiigrimatemaatika. Kahest jäi osa võtmata mitte seetõttu, et poleks soovijaid olnud, vaid eTwinningu projekt ei olnud konkursi tähtajaks veel lõppenud ja TehnoTiigri jaoks puudub koolis vastav tööpink. Aga võidule ei viinud Roosna-Allikut mitte esitatud tööde arv, vaid nende kõrge kvaliteet. Ja see, et konkurssidega olid hõivatud peaaegu kõik selle kooli õpilased, Roosna-Alliku põhikoolis on õppureid seitsmekümne kanti. Võidusumma 10 000 eurot ongi ette nähtud IT-vahendite muretsemiseks, mis toetaksid õpilaste arengut, loovust ja igapäevast õppetööd.

Roosna-Alliku põhikooli direktor Daina Pärt ja matemaatika- ning informaatikaõpetaja Heli Järve kinnitasid, et just sellised konkursid on väikekoolile hea, kui mitte ainuke võimalus uuendada-täiustada kooli IT-vahendeid. Kas võit 10 000 eurot tuli teile üllatusena või aimasite siiski, et kui nii paljudest konkurssidest on osa võetud, siis ehk..?
Daina Pärt: „See oli väga suur üllatus, ikkagi nii väike kool ja nii vähe õpilasi kui meil on. Aga õpetajad ja õpilased teevad meil alati tublit tööd. Paraku selliste konkursside puhul koolidel, kellel on rohkem võimalusi infotehnoloogiat kasutada, tulevad asjad paremini välja. Eks meie proovime ka, ja see ongi viinud meid sihile.“

Roosna-Alliku kooli lapsi oli eile Ideelaadal kohal palju, nii et lava sai ilusti täis. Paremal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse esimees Erki Urva ja kooli direktor Daina Pärt.

Konkurssidel osalemise võimalusi on õppeaasta jooksul kümneid ja kümneid, miks olete otsustanud just Tiigrihüppe kasuks?
Heli Järve: „Mina olen Tiigrihüppega koostööd teinud sellest ajast alates, mil sihtasutus loodi. Ja olen kõik need aastad lastega ikka mingil konkursil osalenud, see kõik sobib meile. Oluline on just, et on eraldi konkursid õpilastele: saab oma tulemusi näidata ja näha, mis mujal tehakse. Osaleda edukalt oli eemärk, mille nimel sügisel tööle hakati. Täiesti teadlikult innustasin teisi tegema ja osalema.“

Daina, teie koolijuhina toetasite seda teadlikult seatud eesmärki olla õpilaskonkurssidel edukaim kool? 
Daina Pärt: „Meil on selline suund olnud kogu aeg, et kui keegi midagi ikka väga teha tahab, siis ta sellele toetuse saab. Ja püüame omalt poolt võimaluste piires aidata. Õpetaja Heli Järve on olnud infotehnoloogia projektide juht algusest peale ja kõik, mis koolis sellel teel on saavutatud, on tema eestvedamisel tulnud. Oleme mitmeid projekte võitnud. IT-vahendid, mis oleme saanud, on kõik tänu projektitööle. Nii suurt eelarvet ei ole meil ju kunagi olnud. Vald on toetanud arvutiklassiga, aga seal hakkab ka tehnika juba vananema. Innovaatilised oleme alati püüdnud olla, olime Järvamaal esimene kool, kes liitus e-kooliga.“

Kuidas õpetajad reageerisid plaanile Tiigrihüppe õpilaskonkurssidest edukalt osa võtta?
Heli Järve: „Otseselt vastuseisu ei olnud, aga eks aega oli päris-päris keeruline leida kõige jaoks. Ütleme ausalt, projektid on ikka väga töömahukad ja tuleb teha ka tööd väljaspool kooliaega. Aga oli ka noori innustajaid, kes tahtsid ise teha, osaleda.“

Kas õpilasi pidi ka tagant torkima, et nad neid võistlustöid teeksid?
Heli Järve: „On klasse, kes teevad väga hästi, aga sundida siiski tuleb. Kui ei ole nõudeid, ei ole ka tegijaid. Üldiselt siiski lapsed osalevad konkurssidel innukalt ja eks tänane päev annab indu veelgi juurde.“

Missugune on praegu Roosna-Alliku kooli IKT-seis, kuidas seda ise hindate?
Daina Pärt: „Meil on arvutiklass, on puutetundlik tahvel, on videoprojektorid, on klassitäis sülearvuteid, aga need kõik hakkavad juba vanaks saama. Oleme seadnud arengukavas eesmärgi, et igas klassis oleks videoprojektor, mis on statsionaarselt paigas, seda meil veel ei ole. Õpetajad on meil väga usinad kursustel käima ja süda alati valutab, et pole veel jõudnud sinnamaani, kus tehnilised vahendid oleksid alati kõigil käepärast, et ei peaks kolleegilt laenutama. No ütleks, et kolm pluss on olukord.“

Heli Järve: „Jah, probleem on tehnika vananemine. Arvutiklass on aastast 2009, sülearvutid on aastast 2008. Programmid, mis enam ei sobi, arvuti on aeglane, tööle ei lähe –  need mured on täiesti olemas.“

Konkursside peaauhinna saaja väljaselgitamiseks arvestati erinevaid näitajaid: konkurssidele esitatud tööde arv, osa võtvate õpilaste arv proportsionaalselt kooli õpilaste üldarvule, konkurssidel saavutatud tulemuste paremusjärjestus ja konkursside arv, millel osaleti.

Fotodel valik hetki Tallinna lauluväljakul 9. mail toimunud Tiigrihüppe Ideelaadalt. Pildid tegi Terje Lepp.

Tartu Annelinna gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Maksim Ivanov ja eesti keele ning ajaloo õpetaja Jana Jõgeva olid äsja vastu võtnud õnnitlused Koolielu elektrooniliste õppematerjalide konkursil „Täna samm, homme teine“ saavutatud esikoha eest.

 „Hai on kala, aga iga kala ei ole hai“ on loogikaülesannete lehekülg, mis sobib 7.-12. klassi õpilastele. Kõik vajalikud juhendid leiab samast, ülesandeid saab täita kas Exceli tabelis või töölehed PDF-formaadis välja trükkida.

Ümberringi Tiigrihüppe Ideelaada sagin, ajasime juttu loogikast, matemaatikast, õpetamisest ja loomulikult võidu toonud e-õppematerjalist. Viimase puhul ütleb Maksim korduvalt, et Jana tegi  põhitöö, ja Jana vaidleb sama korduvalt vastu, et ikka Maksim on põhiautor. Kas julgesite uskuda, et kokkuvõttes nii edukalt läheb?

Maksim Ivanov: „Meie eesmärk oli esikümnesse saada, ausalt öeldes. Kui teatati, et oleme esikolmikus, siis oli küll ootamatu. Ei lootnud seda, ja nüüd saime esikoha!“

Jana Jõgeva: „Minu jaoks oli see suur üllatus, sest mul polnud aimu ka Maksimi plaanist saada esikümnesse. Matemaatika on minu jaoks väga võõras valdkond, selle töö juures olin kaasatud keelelise osaga.“

Kas õppematerjali hakkasitegi tegema eesmärgiga osaleda konkursil „Täna samm, homme teine“?

Maksim Ivanov: „Olen juba neljanda tööga sellel konkursil, varem olen saanud teise koha (dünaamilised töölehed „Kujundite lõikamine ja kokkupanek“, 2010 - toim) Alustangi iga õppeaasta alguses uue materjali tegemist. Ja õppeaasta jooksul see sünnibki, algus on puhtalt lehelt.“

Palun rääkige, kuidas sündis võidutöö, ja miks just loogika?

Maksim Ivanov: „Miks see mõte üldse tekkis? Sel aastal õpetan esimest korda gümnaasiumis valikkursust „Loogika“. Õppematerjale väga palju ei ole, pidi ise midagi välja mõtlema. Tekkiski mõte, et äkki saaks selles valdkonnas midagi täiesti uut tekitada. Mina mõtlesin välja ülesanded, aga need tuli ka ilusti esitada. See pool on kõik Jana töö. Minu eesmärk oli huvitavad ja piisavalt rasked ülesanded välja mõelda, mis sobiksid gümnaasiumiastmele.“

Jana Jõgeva: „Maksim on põhimõtteliselt õpetaja, kes arvab, et iga aine peab olema esitatud huvitavalt, et ei oleks tuima õppimist. Kindlasti oli ka see eesmärk – et tekiks huvitav materjal.“

Võitjaks tulnud Maksim Ivanov ja Jana Jõgeva täna Tallinna lauluväljakul toimunud Ideelaadal, kus autasustati „Täna samm, homme teine“ parimaid. Pildistas Terje Lepp.

Ja te haakusite kohe pakkumisega? Ei kurtnud, et lisatöö…

"Ei, absoluutselt mitte. Ma olen äärmiselt tänulik võimaluse eest sattuda minu jaoks väga-väga võõrasse ainevaldkonda. Minu kokkupuude matemaatikaga lõppes siis, kui keskkoolis matemaatikaõpikud läbi said. Ja tsiteerides Jan Uuspõldu – loogika ei ole kunagi naisi elamast takistanud. Jah, mulle oli see puhas lõbu, mitte lisatöö.“

Maksim Ivanov: „E-materjalis on kõik sõnalised ülesanded. Päris palju on loogikalauseid kasutatud. Kui räägitakse, et isik A on isikust B vanem, tähendab see, et A ei saa kõige noorem olla ja B ei saa kõige vanem olla. Sellist tüüpi loogikat ülesannetes kasutataksegi.“

Meeldib õpilastele loogika kui õppeaine?

Maksim Ivanov: „Ütlevad, et on liiga raske. Aga ma ei näe, et neile üldse ei meeldiks, vastaksin niimoodi.“

Mis ainete õpetajad veel võiksid seda õppematerjali kasutada, kui loogikat just valikainena koolis ei ole?

Maksim Ivanov: „Loogika on valdkond, mis on põhikooli matemaatikaolümpiaadi üks teemadest. Võib-olla isegi olümpiaadidel on need ülesanded natuke lihtsamad, seal on ajapiirang ülesannete lahendamiseks. Need sobivadki näiteks põhikooli matemaatikasse ettevalmistuseks. Kuuenda, seitsmenda klassi õpilased peaksid hakkama saama, kui vähegi viitsimist on."

Jana Jõgeva: „Muukeelses koolis eesti keele tunnis, arendab keeleoskust. Muidugi õpetaja peab eelnevalt selgitama, kuidas töölehti täita.“

Tehnilise poole pealt ütles Maksim Ivanov, et see oligi kõige keerulisem, kuidas õppematerjal n-ö arvutisse sööta, kas on üldse programmi, kus saaks üles ehitada nii tabelid kui kasutada valemeid. Lõpuks jäi ta ikka tuntud Exceli juurde, ehkki see nõudis andmete käsitsi sisestamist. „Tegin vea – alustasin Exceli uuemas versioonis, ei saanud seda hiljem salvestada vanemasse versiooni. Aga kuna nii palju tööd oli tehtud, ei tahtnud tehnika taha ka takerduda. 25-realist valemit sisse toksida, ega see lihtne ei ole, aga kui sul on mõte ja soov õppematerjal teha, siis tuleb ikka lõpuni valmis teha,“ ütles Maksim Ivanov. Eesti keele õpetaja Jana Jõgeva avastas aga, et loogikaülesannete puhul ei saa alati vaadata keele ilu.  „Tuli väga valida sõnu, mis ülesannetesse läksid,“ ütles ta.

Kas järgmise e-õppematerjali idee on juba olemas?

„Ootame uut õppeaastat ja siis hakkame mõtlema,“ oli Maksim Ivanov optimistlik.

Konkursil "Täna samm, homme teine" pälvis teise koha Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Katri Mirski tööga „M-õpe geograafiatunnis“. Kolmanda koha saavutas Tallinna Liivalaia gümnaasiumi õpetaja Anneli Kesksaar tööga „Perekond Rohenäpu matemaatika“.

Samal teemal:

• Matemaatikaõpetaja Maksim Ivanovi võistlustööd arendavad loogilist mõtlemist
• "Täna samm, homme teine" konkursi võitis loogikaülesannete kogu

„Ühe e-õppematerjali loomine nõuab aega ja pühendumist.  Seeläbi kasvavad õpetaja teadmised erinevate tehnoloogiate kasutamisest õppetöös laiemalt. Samas loodan, et õpetaja jaoks on see pigem innustus ja eneseteostus,  mitte suur töö,“ rõhutab teema olulisust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) juhatuse liige Ene Koitla, kes andis täna Tallinna lauluväljakul toimunud Tiigrihüppe Ideelaadal konkursi parimatele auhinnad üle.

Konkursi võidutööks on loogikaülesannete lehekülg, mis sobib 7.-12. klassi õpilastele. „See õppematerjal kohe kutsub õppima,“ ütles esimeses voorus materjale hinnanud žürii liige Kristi Vahenurm ja see lause iseloomustab võidutööd hästi.

Võitjaks tulnud Maksim Ivanov ja Jana Jõgeva täna Tallinna lauluväljakul toimunud Ideelaadal, kus autasustati „Täna samm, homme teine“ parimaid. Pildistas Terje Lepp.

Konkursil pälvis teise koha Gustav Adolfi gümnaasiumi õpetaja Katri Mirski tööga „M-õpe geograafiatunnis“.  Mirski loodud õppematerjal käsitleb mobiilsete tehnoloogiate kasutamist geograafiatunnis ning inspireerib loodetavasti ka teisi õpetajaid tehnoloogiat õppetundi integreerima.

Kolmanda koha saavutas Tallinna Liivalaia gümnaasiumi õpetaja Anneli Kesksaar tööga „Perekond Rohenäpu matemaatika“. Kesksaar on loonud tagasisidestatud matemaatikamängu eelkoolile ja algklassiõpilastele, mis jäi oma rõõmsa ja positiivse kujundusega žüriile kohe silma. Matemaatika keerulisemad teemad õpitakse selle materjali abil selgeks mänguliselt, sealjuures saab õpilane raskusastet reguleerida. Kolmandat kohta autasustatakse 320 euroga, teist kohta 640 euroga ja esimest kohta 1280 euroga.

Esikümnesse jõudsid veel Urmas Buhvestov, Helve Kukk, Kalle Lina, Neeme Katt, Taimi Jürgenstein ja Kersti Varik, Merlin Kirbits, Janika Kaljula.

Elektrooniliste õppematerjalide konkurss „Täna samm, homme teine“ toimus 2012/2013 õppeaastal neljandat korda. Konkurss on loodud, et innustada õpetajaid elektroonilisi õppematerjale looma ja jagama. Konkursile laekus 27 tööd. Lõppvoorus hindas töid žürii koosseisus Siiri Lepasaar (Haridus- ja Teadusministeerium), Hans Põldoja (Tallinna Ülikool), Piret Luik (Tartu Ülikool), Karel Zova (Tiigrihüpe) ja Meeri Sild (Tallinna Lilleküla gümnaasium).

Ideelaadal osalenud "Tän samm, homme teine" konkursi parimad: vasakult esikümnesse jõudnud Urmas Buhvestov, Kalle Lina ja Helve Kukk ning esikolmikusse jõudnud Anneli Kesksaar, Katri Mirski, Jana Jõgeva, Maksim Ivanov ja HITSA juhatuse liige Ene Koitla. Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Tutvu "Täna samm, homme teine" finaali pääsenud töödega

„GRAMMATIKA ENESEKONTROLLIHARJUTUSED“

Hea võõrkeeleõpetaja! Kas olete vahel tundnud, et kasutaksite õpilaste grammatikateadmiste kinnistamiseks veebis leiduvaid enesekontrolliharjutusi, kuid raske on leida just selliseid, mis haakuksid kodumaise õppekavaga ning mis sisaldaks just teie õpilaste keeleteadmistele vastavat sõnavara? Kutsume võõrkeeleõpetajaid osa võtma konkursist, mille eesmärgiks on luua konkursile laekunud töödest enesekontrollivõimalusega grammatikaharjutuste kogumikud erinevate võõrkeelte õppimiseks ja õpetamiseks.

•             Ootame osalema võõrkeelte õpetajaid, sealjuures võib osaleda nii individuaalselt kui ka kuni 3-liikmelise meeskonnana.

•             Konkursitöö tuleb luua mõne enesekontrollitesti loomise vahendi abil (vt näiteks http://koolielu.ee/tools/?tag=test) ning esitada veebilehena.

•             Konkursitöö peab sisaldama mõne võõrkeele kolme grammatikaosa seletust (pilt, video, videojuhend, tekst vms) ja vähemalt 15 võimalikult erinevat tüüpi esitatud teemadega haakuvat enesekontrolliharjutust (5 iga teema kohta). Materjal peab sisaldama kirjeldust, millise teema juures ning mitmendas klassis seda kasutada.

KONKURSS „1+1=3“

Õpilaste tervikliku maailmapildi kujunemisele aitab kaasa ainete lõimumine – erinevate ainete õpetajate ühistööst võib sündida väga põhjalikke ja sisukaid materjale. Innustame õpetajaid kolleegidega koostööd tegema – koos tehes on ikka rohkem ideid ja mitu pead on ikkagi mitu pead. Põnev oleks ju kolleegidel uurida näiteks keskaega oma ainetes – ajaloos, muusikas, kunstis, kirjanduses, teaduses vm – ning ühise töö tulemusena võiks tekkida terviklik kogumik.

•             Konkursist on oodatud osa võtma 2-5-liikmelised õpetajate võistkonnad ühest või erinevatest koolidest.

•             Lõimitud peab olema vähemalt kaks õppeainet.

•             Õpetajatel tuleb välja töötada konkreetsed tunnikavad koos õppematerjalidega, kus erinevate ainete lõiming koondatakse ühte või enamasse tundi. Tunnikava järgi on võimalik läbi viia ühistundi või ühisel teemal järjestikuseid tunde (nt ühel nädalal mõlemas aines). Tunnid võivad olla korraldatud ka virtuaalselt.

Mõlema konkursi auhindadeks on tehnikapoe kinkekaardid, auhinnafondi suurus on kummalgi olenevalt tööde kvaliteedist, arvust ja osalenud õpetajate arvust kuni 1000 eurot.

Tutvu konkursside täpsemate tingimustega siin ja siin.