Tartu Ülikool annab Rahvusmõtte auhinda välja kuueteistkümnendat korda ning sellele saavad kandidaate esitada Tartu Ülikooli nõukogu ja senati liikmed, valdkondade  ja valdkonnaväliste asutuste nõukogud ning Eestis registreeritud juriidilised isikud. Kandidaatide ülesseadmise põhjendatud esildised tuleb saata Tartu Ülikooli rektori nimele aadressil Ülikooli 18, 50090 Tartu, või e-posti aadressil rektor@ut.ee. Üles võib seada ka varasemate aastate kandidaate, kes ei ole valituks osutunud.  

Auhinna saaja valib välja ülikooli senati moodustatud 11-liikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Tartu Ülikooli rektor, eelnenud aastal auhinna saanud isik, neli liiget ülikoolist ja viis liiget väljastpoolt ülikooli. 

Rahvusmõtte auhinna saajale antakse Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo” sarja 50 köidet ja auhind pidulikult üle rahvusülikooli 100. aastapäeval 1. detsembril 2019 Tartu Ülikooli aulas. Eelnevatel aastatel on auhinna pälvinud kirjanik ja etnoloog Ilmar Talve, helilooja Veljo Tormis, akadeemik Endel Lippmaa, kunstnik Kaljo Põllu, kirjanik Ain Kaalep, etnoloog ja kultuuriajaloolane Ants Viires, kirjanik Mats Traat, vaimulik ja publitsist Vello Salo, stsenarist ja filmilavastaja Arvo Kruusement, kunstnik ja rahvakunsti koguja Anu Raud, vaimulik ja literaat Toomas Paul, kirjanik Arvo Valton, lavastaja ja operaator Andres Sööt, zooloog ja looduse tutvustaja Fred Jüssi ning tõlkija ja usuteadlane Kalle Kasemaa.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Läheneb uurimistööde saatmise tähtaeg õpilaste teadusajakirja Akadeemiake. Töid saab esitada kuni 27. septembrini. 

Akadeemiake on ainus kooliõpilaste uurimistöid ja esseesid avaldav eelretsenseeritav veebiajakiri Eestis, mis on järjepidevalt tegutsenud 2007. aastast. Uurimistöid toimetab ja tagasisidestab vabatahtlik üliõpilastest ja ekspertidest koosnev toimetuskolleegium. Iga saadetud töö saab tagaside ning parimad avaldatakse Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Tähtaeg on 27. september ning saata võib nii sel kui ka eelmisel aastal valminud uurimusi. Uurimistööle esitatavad nõuded on välja toodud Akadeemiakese kodulehel http://akadeemiake.ee/nouded-uurimistoole/.

Parimad tööd avaldatakse Akadeemiakese järgmistes numbrites.

Loe ka Akadeemiakese viimast numbrit (http://www.akadeemiake.ee) ning lisaks leiab Akadeemiakese kodulehelt juhendmaterjale uurimistöö planeerimiseks, koostamiseks ja vormistamiseks. 

http://www.akadeemiake.ee
https://www.facebook.com/akadeemiake/

Ingliskeelne lühend STEAM tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatika edukat ühendamist. Selline õpe muutub aina olulisemaks ning esimesi teadmisi selles vallas jagatakse juba lasteaias. Seepärast on aeg leida võõrapärasele väljendile kena ja täpne vaste eesti keeles.

Sõna eestindamiseks kutsuvad Hariduse Infotehnoloogia SA, Tallinna Ülikool, Heateo Haridusfond, Insplay ja LEGO Education ellu sõnavõistluse ehk sõnause. Ettepanekuid eestikeelse vaste leidmiseks saab teha leheküljel https://sonaus.insplay.ee.

Haridusfondi idee algataja ja Bolti asutaja Martin Villig ütles, et sõnakonkursi suurem eesmärk on teadvustada STEAM-õppe aina kasvavat tähtsust. “Heade IT-oskustega loovatest töötajatest on juba praegu suur puudus nii Eestis kui mujal maailmas. Arvestades lähituleviku veelgi kasvavat nõudlust on STEAM-õppe edendamine ülioluline, sest lisaks juba tekkinud töötajate põuale põhineb sellel haridusel suur hulk alles tekkivaid töökohti,” selgitas Villig.

Arendavaid mänge ja mänguasju maale toova Insplay tegevjuhi Andres Sireli sõnul on küsimus mõtteviisi muutuses ja teadvustamises, et STEAM-õpe pole järjekordne mööduv trend, vaid kaasaegse elu paratamatu nõue. “Reaalainete õppimine peab olema loovam ja lõbusam, lapsed peavad saama ise midagi päriselt valmis teha, näiteks robootika- või miks mitte kunstiringides,” rääkis Sirel. “Praktilisel ja avatud viisil õppimine valmistab last eluks paremini ette, sest tänapäeva töö nõuab tehnoloogiapädevust, loovat lähenemist tööülesannetele ja häid tiimitöö oskusi.”

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpperobootika nooremteadur Janika Leoste ütles, et STEAM ainete lõimitud õppimine ja õpetamine digivahendeid kasutades on reaalsus, millest ei saa kõrvale jätta ühtegi õpilast ega õpetajat. "Seetõttu oleme ka ülikoolis loomas vastavat uurimislaborit, mis toetab tõenduspõhist arusaama sellise õppeprotsessi mõjust õpilaste õpitulemustele, aga ka heaolule," sõnas Leoste.

Konkurss kestab 9. septembrist 13. oktoobrini. Konkursile esitatud uudissõnade hulgast valib parimad välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi, Heateo Haridusfondi, Insplay, HITSA, Eesti Teadusagentuuri, Teadushuvihariduse Liidu ja SA Hariduskiirendi esindajad.

Konkursi peaauhind on programmeeritav LEGO robot Insplaylt. Samuti annab Bolt ühele väga hea sõnakandidaadi esitanule 70 eurot sõidukrediiti. Lisaks saavad väiksemaid temaatilisi auhindu ja teadmise eesti keele arengule kaasa aitamisest veel mitmed äramärgitud.

Tulemused avalikustatakse 25. oktoobril Tallinnas toimuval iduEDU haridusfestivalil.

Konkursi kohta leiab rohkem infot ja sõnakandidaate saab esitada https://sonaus.insplay.ee.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Coding Express progerongi tuur 

Vallimäel alanud tänupäeva juhatasid sisse õpetaja Heli endised õpilased Sabine Krais, Ivar Salm, Mia Laurel Viilup, Annabel Anton, Vanessa Simso ja Jolanda Joosep. Paide Gümnaasiumi abiturientideks sirgunud noortele on üheksa aasta jooksul tänupäevade korraldusmeeskonnas osalemine olnud arendavaks vabatahtlikuks ülesandeks. Võistlustöö kirjutanutele jätkus Järvamaa Muuseumi juhataja Ründo Mültsi ja Paide Teatri lavastaja Jan Teeveti juhendamisel tegevust töötubades vallitornis ning Paide Muusika- ja Teatrimajas. Noorte kodu-uurijate juhendajad uurisid samal ajal koos Paide giidi Ellen Rosimannusega kirjanik Herman Hesse ja Paide linna seoseid.

Kõik osavõtjad tänupäeva avamisel

Paide raekojas toimunud konverentsil tehti kokkuvõtteid selle-aastasest võistlusest ja auhinnati parimatest parimaid. Traditsiooniks on kujunenud, et kõige omanäolisema uurimuse koostanud õpilased saavad võimaluse oma tööd konverentsil esitleda. Sel aastal osutusid väljavalituteks Saaremaa Ühisgümnaasiumi meeskond  (juhendaja Merle Prii), Kristi Malm Lümanda Põhikoolist (Kairit Kiisla), Otto Magnus Tihhonov Jüri Gümnaasiumist (Pille Raudam, Taimi Tihhonov), Henri Poopuu Aste Põhikoolist (Helle Lipu, Dagmar Poopuu) ja Kaisa Liivak Lasila Mõisakoolist (Tiina Rumm).

Hetk tänupäeva avamiselt

Õpilaste töödest jääb ikka ja jälle kõlama mõte, kui oluline on lastele pere ja sugulastega koos veedetud aeg. Võistluse korraldajad on väga rõõmsad põlvkondade vahelise sideme loomise õhutajate rolli üle.  Rasmus Tarassov Aegviidust kirjutas: “Mina tahtsin kindlasti uurida oma vanemaid ja kolme vanavanemat. Ma soovisin niisama neist rohkem teada saada, mitte ainult koolitöö tarbeks.” Peeglisse vaatama sundis Simuna tüdruku Laura Palli mõte:“Iga päev võiks olla nn kohustuslik naljapäev, siis ei oleks nii palju kurjust ja õelust.”

Jüri Gümnaasiumi õpilased Lisette Mettis ja Meribel Pajuri oma naljateemalistele uurimistöödele antud tagasisidet lugemas

Tänupäeval kuulutati välja ka 10. võistluse teema. 3.-6. klasside õpilaste kodu-uurimuslikke kirjutisi teemal “Meie kandi keel ja kombed” oodatakse 2020. aasta märtsikuus. Täpsema info ja võistlustöö koostamise juhendi leiavad huvilised Eesti Lugemisühingu kodulehelt. Võistlus toimub kolme Paide õpetaja eestvedamisel ja Eesti Lugemisühingu ning Järvamaa Muuseumi toel.

SA Ajakeskus Wittenstein/Järvamaa muuseumi eripreemiad
 
3.-4. klass 
Tubli koolilugude temaatiline võistlustöö
Mia Marta Alaver, TERA Peedu kool (juhendajad Lea Sinisaar, Helju Sarapuu)

Tubli oma mälestustele tuginenud uurimistöö
Kristelle Torn, Vastseliina Gümnaasium (Terje Mägi, Kertu Torn)

Väga põnev ja põhjalik uurimistöö
Kaisa Liivak, Lasila Põhikool (Tiina Rumm, Kadri Liivak)
 
5.-6. klass
Nalja olemuse parim väljatoomine
Maris Toropov, Aravete Keskkool (Janne Palu, Teele Kask)
 
Väga põhjalik ja põnev uurimistöö
Rasmus Tommula, Aravete Keskkool (Janne Palu, Teri Tommula)

Ajakirja Hea Laps preemiad

Mia Laube, Märjamaa Gümnaasium (Eve Burmeister)
Carl Randmets, Simuna Kool (Siiri Kanarbik)
Kristi Malm, Lümanda Põhikool (Kairit Kiisla)

Väikeste kodu-uurijate vabariikliku võistluse lõbusad korraldajad Paide raekojas  tänupäeva lõpetamas

Kiidukirjade ehk peapreemiate saajad

3.-4. klass
Kaisa Liivak, Lasila Põhikool (juhendajad Tiina Rumm, Kadri Liivak)
Laureen Paunmaa, Märjamaa Gümnaasium (Eve Burmeister)
Kristelle Torn, Vastseliina Gümnaasium (Terje Mägi, Kertu Torn)
Pauliine Velbaum, Suure-Jaani Kool (Aili Velbaum)
Roosi Matilda Padari, Jüri Gümnaasium (Pille Raudam, Piibe Padari)
Otto Magnus, Tihhonov Jüri Gümnaasium (Pille Raudam, Taimi Tihhonov)
Liisi Kongas, Jüri Gümnaasium (Pille Raudam, Rutt Kongas, Olav Kongas)

5.-6. klass
Kristi Malm, Lümanda Põhikool (Kairit Kiisla)
Kreete Margareeta Kalme, Aegviidu Kool (Anneliis Liblik)
Rasmus Tarassov, Aegviidu Kool (Anneliis Liblik) 

Loo saatsid Koolielule väikeste kodu-uurijate võistluse korraldajad Tiina Kivimäe, Eve Krais, Heli Prii. Fotode autor on Paula Kivimäe.

Samal teemal:

• Väikeste kodu-uurijate konkursile laekus 70 tööd

Nüüdsest on võistluskeskkond tänapäeva tõlkijate töökeskkonnaga sarnasem ning paberi ja pliiatsi asemel tõlgitakse võistlustekst otse veebis. Täpsemad juhised leiab siit ja videojuhendi siit.

Rohkem infot võistluse kohta leiab siit. 

Tõlkevõistlusele registreerimine algab juba 2. septembril! 

Lisaks kutsub Euroopa Komisjoni Eesti esindus kõiki keeleõpet väärtustavaid koole üles tähistama 26. septembril Euroopa keeltepäeva. Euroopa Komisjoni Eesti esindus korraldab tavapärase raadiomängu ja veebiviktoriini. Samuti pannakse püsti keeltekohviku, mis seekord avab oma uksed Võrus. Täpsem info septembri alguses. 

Euroopa Komisjoni Eesti esindus innustab koolides keeltepäeva tähistama – olgu selleks viktoriin, seminar, keeltekohvik või mis tahes muu erinevaid keeli tutvustav üritus või teemapäev. esindus saab omalt poolt pakkuda väiksemaid auhindu ja muid teabematerjale.

Kõigi nende vahel, kes saadavad Euroopa Komisjoni Eesti esindusse väikese kokkuvõtte oma üritusest koos fotode või videoga, loositakse välja klassiekskursiooni ühte Eestist Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna tiitlile kandideerinud linna – Narva või Tartusse. Linna võib valida ise. 

Hiljemalt 12. septembriks võib aadressil elis.paemurd@ec.europa.eu teada anda, kas ja kuidas plaanite oma koolis keeltepäeva tähistada. Siis jõuavad auhinnad õigeks ajaks kohale. 

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse info. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal: 

• Tallinnas toimub Euroopa suurim teadus- ja haridusvõrkude konverents
• Abituriendid saavad peagi sooritada tasuta rahvusvahelise inglise keele tasemeeksami

Algas uus kandideerimisvoor TASUTA vahetusprogrammi FLEX ehk Future Leaders Exchange, mida administreerib USA organisatsioon American Councils koostöös USA Saatkonnaga ning oma heakskiidu on andnud ka Eesti Haridus- ja Teadusministeerium.

FLEX pakub võimalust õppida aasta USA keskkoolis ja elada kohalikus perekonnas.

Ootame kandideerima kõiki 9. ja 10. klassi õpilasi.

Programmis osalemine on õpilastele tasuta ning täisstipendium katad kõik reisi- ja elamiskulud. Isegi kindlustus ja taskuraha on programmi poolt.

Kandideerimiseks tuleb neil esmalt täita Internetis olev avaldus koos kolme lühiesseega. Avaldus asub aadressil: http://ais.americancouncils.org/flex . Avaldus ja esseed on inglise keelsed, kuid grammatikat nende puhul eraldi ei hinnata. Avalduste tähtaeg on 17. oktoober 2019.

Poolfinalistid valitakse novembris ning nemad läbivad juba intervjuu, inglise keele testi ja kirjutavad testimiskeskustes (Tallinnas, Narvas või Tartus) essee.

Kõigil õpilastel üle Eesti on võrdne võimalus osaleda ning soovime leida programmi just õpilasi erinevatest Eesti piirkondadest. Füüsiline puue pole programmile kandideerimisel takistuseks. Tähtis on valmisolek, huvi ja tahtmine õppida ingliskeelses ja teistsuguses kultuurikeskkonnas.

Graafilises disainis tunnustuse pälvinud Jaagup Susi sai ka Best of Nation medali.

 22.-27. augustil toimunud WorldSkills 2019 võistlusel osales kokku 1354 osalejaid 63 riigist. Eestit esindasid 13 noort, kes võistlesid 12 alal:

 florist Maris Paas (Räpina Aianduskool)
 plaatija Markus Hanson (Tallinna Ehituskool)
 ehitusviimistleja Katrin Ansper (Tallinna Ehituskool)
 kokk Märten Kadu (Tallinna Teeninduskool)
 restoraniteenindaja Karl-Kevin Miinpuu (Haapsalu Kutsehariduskeskus)
 graafiline disainer Jaagup Susi (Tartu Kunstikool)
 IT-süsteemide spetsialist Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus)
 maastikuehitajad (2-liikmeline võistkond) Markus Vainu (Räpina Aianduskool) ja Matthias Veski (TalTech)
 vastuvõtu administraator Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool)
 müürsepp Veiko Kook (Tartu Kutsehariduskeskus)
 trükkal Jelizaveta Tšuvpilo (Tallinna Polütehnikum)
 keevitaja Artem Sapelkin (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool)

Märten Kadu, Karl-Kevin Miinpuu ja Jaagup Susi toovad koju meisterlikkuse medalid, Susi sai samuti Best of Nation medali. Meisterlikkuse medaliga tunnustatakse noori, kes on võistlusel saanud üle 700 punkti. Best of Nation medali saab igast riigist üks võistleja, kes on saanud kõige suurema punktisumma.

Kaasanis Eesti delegatsiooni juhtinud Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul said meie noored suurepäraselt hakkama nii võistluste ülesannetega kui ka maailma tippüritusel Eesti esindamisega. “Mul on hea meel, et meie õppurid said suurejoonelisel võistlusel osalemise kogemuse ning näitasid kogu maailmale, et Eesti noored on oma oskustelt maailma tipus,” ütles Laidmets. Ta kiitis ka kutsekoole, kus tehakse suurepärast tööd õppurite ettevalmistamisel.

Eesti osaleb Worldskillsil alates 2007. aastast. Järgmine ülemaailmne kutsemeistrivõistlus toimub 2021. aastal Shanghais.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel 

Tunnustusettepanekuid saab esitada Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid 16. septembrini. 

„Vajadus teadusest ja selle kasust inimkonnale rohkem ja paremini rääkida kasvab. Seetõttu on oluline väärtustada ja tunnustada teadlasi ning teaduse populariseerijaid, kes seda tööd südamega teevad,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson. 

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

1.         Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.

2.         Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.

3.         Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).

4.         Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

5.         Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.

6.         Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.

Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.

Konkursil osalemiseks palume esitada kandidaadi või kollektiivi juhi CV, kaks allkirjastatud soovituskirja ja täidetud elektrooniline osalusvorm aadressil www.etag.ee/konkursid.

Konkursi tulemused tehakse teatavaks 20. novembril teaduskommunikatsiooni konverentsil.  

Auhinda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning seda annavad koostöös välja Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuur. 

Lisainfo konkursist ja varasematest auhinnasaajatest leiab siit: https://www.etag.ee/tegevused/konkursid/eesti-teaduse-populariseerimise-auhind/

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Teaduse populariseerijad võtavad luubi alla oma tegevuse kvaliteedi ja selle hindamise
• Ettevõtete ja koolide koostöö õpetab noortele päriselu ning aitab teha tulevikuotsuseid

Võistlevad järgmiste erialade noored: ehitusviimistleja, plaatija, müürsepp, maastikuehitaja (paarisvõistlus), kokk, restoraniteenindaja, vastuvõtu administraator, IT süsteemi administraator, trükkal, florist, graafiline disainer, keevitaja.

WorldSkills on ülemaailmne kutsemeistrivõistlus, kus võtavad erinevatel erialadel mõõtu parimatest parimad noored meistrid. WorldSkillsi kui organisatsiooni laiem eesmärk suurvõistluste korraldamise kõrval on kutseõppe väärtustamine ja selle kvaliteedi tõstmine üle maailma. Eesti on WorldSkillsi liige 2007. aastast, kokku on organisatsiooniga ühinenud 80 riiki üle maailma. 

Võistlejad lendavad Venemaa suunas Tallinna Lennujaamast esmaspäeval, 19. augustil kell 11.30 ja tulevad tagasi 29. augustil kell 10.30 hommikul. 

Võistluse koduleht

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse sisseastujate arv teeb rõõmu
• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel