Neljapäeval, 15. augustil anti koolijuhtidele üle Noored Kooli 13. lennu osalejad, kes töötavad järgmise kahe aasta jooksul õpetajana ja läbivad samaaegselt intensiivse koolitusprogrammi. 28 osalejat valiti välja 228 kandidaadi seast ning nende seas on endisi keskkonnaametnikke, turundus- ja kommunikatsioonispetsialiste, raamatupidajaid, jalgpallitreenereid ja teiste elualade esindajaid, aga ka erinevate erialade värskeid ülikoolilõpetajaid.

Alustavaid õpetajaid tervitas Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, kes avaldas lootust, et kaheaastane programm on sissejuhatuseks pikale karjäärile haridusvaldkonnas. "Noored Kooli 12-aastane kogemus on näidanud, et enamus programmi vilistlastest jääb haridusse ja paljudest on saanud valdkonna eestvedajad - silmapaistvad õpetajad, koolijuhid ja uute algatuste loojad. See on vääriline täiendus Eesti suurepärasele õpetajaskonnale ja oluline panus aitamaks kaasa sellele, et meie haridus püsiks maailma tipus ka edaspidi," sõnas Mart Laidmets.

Noored Kooli õpetajad on kolm kuud kestnud ettevalmistuskoolituse jooksul omandanud teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud õppija arengust lähtuvaks õpetamiseks. 13. lennu osaleja Maarja Koovit, kes asub tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana Kuusalu Keskkoolis, märkis, et ettevalmistuskoolituse tulemusena on tema arusaamine õpetamisest oluliselt muutunud. “Olen saanud mõnusalt nüansirohke pildi õpetajatööst ja katsetanud erinevaid meetodeid. Nüüd on selge soov enda teadmisi proovile panna. Olen veendunud, et olen õigel teel,” ütles alustav õpetaja.

Kümme NK värsket osalejat asub sellel aastal tööle klassiõpetajana, veel kuus inimest hakkab õpetama inglise keelt. Kolm inimest hakkavad õpetama matemaatikat, sama palju on Noored Kooli 13. lennus ka loodusainete ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajaid. Kaks inimest asuvad tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning üks eesti keele kui teise keele õpetajana.

Noored Kooli 13. lennu osalejad hakkavad töötama Tallinna ja Harjumaa, Lääne- ja Ida-Virumaa, Tartumaa, Põlvamaa, Pärnumaa, Raplamaa ja Hiiumaa koolides.

Taust:

Noored Kooli on vabaühendus, mis loob kasvukeskkonda haridusvaldkonna eestvedajate kujunemiseks, et iga laps Eestis saaks väga hea hariduse. Selleks valitakse programmi võimekaid eestvedajaid erinevatelt elualadelt, kes ei ole õpetajaks õppinud, kuid soovivad anda oma panuse Eesti haridusse ja töötada vähemalt kaks aastat koolis õpetajana. Programm pakub neile koostöös Tallinna Ülikooliga mitmekülgset õpetamis- ja juhtimiskoolitust ning tugisüsteemi. Pärast kaht aastat saavad programmis osalejad otsustada, kas soovivad jätkata tööd õpetajana või suunduda haridusvaldkonna teistele tasanditele. Noored Kooli on aastate jooksul toonud haridusse üle 200 inimese, kellest enamus töötab siiani haridusvaldkonnas.

Allikas: Noored Kooli pressiteade. Foto: Unsplash, Banter Snaps.

Samal teemal:

• Uuel õppeaastal läheb kooli 2200 õpilast rohkem kui mullu
• Noort õpetajat motiveeriks kooli jääma hooliv kollektiiv ja võimalus abi küsida

Vaata lähemalt veeblihelet kutseharidus.ee. Soovitav on tutvuda ka konkreetse kooli koduleheküljega, et leida kõige täpsem info, millistel õppekavadel ja tingimustel uusi õppureid oodatakse.

Samal teemal:

• Kutsemeistrivõistluste uuenduslik hooaeg on lõpusirgel
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega
• Transpordi, logistika ja mootorsõidukite erialade õppuritel napib IT-oskusi

Neil tuleb hiljemalt kolmapäeval, 17. juulil kinnitada, et nad asuvad õppima. Seejärel vabanenud õppekohad täidetakse jooksvalt kuni 19. augustini ja vastuvõtuotsuse saanul tuleb õppima tulek kinnitada samuti kahe päeva jooksul. 

Juba varem on endale lävendipõhiselt õppekoha taganud 1384 inimest. Seal hulgas võisid ülikooli sissesaamises kindlad olla need 634 inimest, kes olid täitnud mõne vastuvõtu eritingimuse, näiteks sooritanud kevadel akadeemilise testi vähemalt 65 punktile või saavutanud riiklikul või rahvusvahelisel olümpiaadil väga hea tulemuse. Tänavu on vastuvõtuotsuse saanute seas ka 642 medaliga pärjatud gümnaasiumilõpetajat.

Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk soovib kõigile uutele üliõpilastele palju õnne ja tänab, et nad valisid Tartu Ülikooli. „Julgen teie eelkäijate arvamuste põhjal öelda, et te ei kahetse seda valikut!“ ütles Valk. „Olete teinud sammu, mis jääb teid mõjutama kogu ülejäänud elu, ning isegi pärast õpingute lõpetamist jäävad ülikool ja Tartu alati teiega,“ lisas ta.

Õppeprorektor juhtis tähelepanu asjaolule, et uued üliõpilased alustavad õpinguid erilisel aastal. „Käes on eestikeelse ülikooli sajas aastapäev ja sel puhul kohtume traditsioonilise aulaaktuse asemel 2. septembri pärastlõunal vabamas vormis Kassitoomel,“ tutvustas Valk õppeaasta avaüritust. 

Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma tuletab kõigile meelde, et nad õppima tuleku kinnitamist ei unustaks. „Juhul kui vastuvõtuotsuse saanu õppima tulekut tähtajaks ei kinnita, pakume vabanenud kohta pingereas järgmisele,“ selgitas ta.

Oma vastuvõtuotsust ja kohta pingereas saab kontrollida SAIS-i kasutajakontolt. Lisaks tasub üle vaadata SAIS-i kontole saadetud automaatteated avaldustega tehtud toimingute kohta. Kui kandidaat leiab vastuvõtuteate liiga hilja, siis on tõenäoline, et tema õppekoht on pakutud juba nimekirjas järgmisele, ja vastuvõtuotsust ennistada ei saa.

Magistri- ja doktoriõppe vastuvõtuotsuseid on tehtud jooksvalt ning tänaseks on vastuvõtuotsuse teada saanuid 1102, kellest 813 on õppekoha ka kinnitanud.

Vastuvõtuotsuse saanute nimekirjad on avaldatud SAIS-is ja juhised õppima tuleku kinnitamise kohta on ülikooli sisseastumisveebis. Kui õppima tulek on kinnitatud (SAIS-is on avalduse staatus „Tuleb õppima“), siis polegi enne õppeaasta algust vaja midagi muud teha. 

Septembri alguses immatrikuleeritakse õppima tuleku kinnitanud Tartu Ülikooli üliõpilasteks ja nad on oodatud 2. septembril õppeaasta avaaktusele Tartusse Kassitoomel.

Kõrghariduse esimene aste hõlmab bakalaureuseõpet, rakenduskõrgharidusõpet ja integreeritud õpet. Kõrghariduse teine aste on magistriõpe ja kolmas aste doktoriõpe.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: TÜ, Andres Tennus.

Samal teemal:

• Graafiline ülevaade: Eesti ülikoolide kõige popimad erialad
• Tartu Ülikooli õppima asumiseks on suurim konkurss koolieelse lasteasutuse õpetaja õppes

Kui kokku lugeda samuti välisriikide kodanikelt laekunud avaldused (rohkem kui 1300), esitati vastuvõetuperioodil Tallinna Ülikooli pea 8000 avaldust. ELi kodanikud, kes on omandanud keskhariduse Soomes või Lätis, saavad avaldusi esitada 5. augustini. Loe lähemalt Tallinna Ülikooli kodulehelt. 

Allikas: TLÜ koduleht. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Uued võimalused informaatikaõpetaja õppes
• Informaatikaõpetajad saavad praktilised oskused Digipajast
• Mikk Oad tuli uuesti ülikooli

„Vajadus teadusest ja selle kasust inimkonnale rohkem ja paremini rääkida kasvab. Seetõttu on oluline väärtustada ja tunnustada teadlasi ning teaduse populariseerijaid, kes seda tööd südamega teevad,“ ütles teadusagentuuri tegevjuht Karin Jaanson.

Varasematel aastatel on elutööpreemia pälvinud Mihkel Zilmer, Ene Ergma, Tiit Kändler, Mare Ruusalepp, Viire Sepp, Helle ja Jaak Jaaniste, Tullio Ilomets, Tiiu Sild ning mitmed teised Eesti teaduse nähtavusele kaasa aidanud teadlased ja teadusest kõnelejad.

Tunnustusettepanekuid saab esitada alates 1. augustist Eesti Teadusagentuuri veebilehel www.etag.ee/konkursid. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 16. september.

Konkursi auhinnafond on 21 500 eurot. Auhindu antakse välja kuues kategoorias:

Tiiu Silla nimeline elutööpreemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil.
Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil (artiklid, artiklite sarjad, raamatud vms).
Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik, õpetaja vms.
Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel.
Tiiu Silla nimelise elutööpreemia suurus on 6500 eurot. Teistes kategooriates on peapreemia 2200 eurot ja teine preemia 800 eurot.

Kõigil auhinnakonkursil tunnustuse saanutel on õigus kasutada “Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija” märki. Kvaliteeti ja usaldust väljendav märk loodi selleks, et head teaduse tutvustajad ja nende töö senisest enam silma paistaks.

Vaata lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Foto: Unsplash, Louis Reed

Samal teemal:

• 21. novembril autasustatakse parimaid teaduse populariseerijaid
• Täna uurime, homme avastame

Märtsis toimus võistussarja eelvoor, kus osales 149 noort kübertalenti, kellest 53 olid kutsutud osalema tänasele lõppvõistlusele.

Kübertalentide võistluse parimad osalevad rahvusvahelisel võistlusel 

Küberkonverentsi korraldaja ja Küberolümpia projektijuhi Birgy Lorenzi sõnul on sel aastal lisandunud palju küberkaitsehuvilisi noori. “Tõusnud on osalejate arv just nooremates vanusegruppides ja vene keelt emakeelena kõnelevate noorte seas. Eelvooru oli registreerunud rekordilised 24 küberkaitsest huvitatud tüdrukut,” ütles Lorenz. 

Konverentsi ajal toimus Kübernaaskli lõppvõistlus, milles osalenud noored püüdsid hakkama saada Lumemaal asuva tehisreaalsusega. Teadlased Lumemaa Tehnikaülikoolist leidsid Jää Kuubiku Unistuste Tehase IT-teenustest kriitilised haavatavused. Võistlejate eesmärk oli süsteemist neid haavatavusi leida. 

Võistluse parimateks krooniti: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), III koht Martin Širokov (Tartu Ülikool). Vanusegrupi 14-19 parimad: I koht Jan Hendrik Jõgi (Tallinna Reaalkool), II koht Martin Saar (SRLabs), III koht Kristjan Variksoo (TalTech/Eesti Kaitsevägi). Vanusegrupi 20-25 parimad: I koht Rao Zvorovski (Tartu Ülikool), II koht Martin Širokov (Tartu Ülikool), III koht Tauri Toel (Riigikogu Kantselei).  

“Huvitav see, et esikuuik jaotus vanusegruppide lõikes täpselt pooleks ning üldvõidu sai just noorema kategooria võistleja. Ei ole alati nii, et vanemad võistlejad teevad noorematele tuule alla. Võistlus oli tasavägine, esikolmiku kohti lahutasid mõned üksikud punktid mitmesajast. Võistlus toimus lippude püüdmise formaadis, kus noored pidid toime tulema arvutivõrkude, veebirakenduste ja küberkriminalistikaga. Oli vaja osata nii süsteemi rünnata turvatestija rollis kui ka analüüsida erinevaid andmeid küberkriminalistika vallas. Võistluse võitmisel oli määravaks ülesannete lahendamise kiirus. Aega oli 4 tundi, sellist jõupingutust võiks võrrelda maratoni jooksmisega,” kommenteeris võistluse kohtunik Sten Mäses (TalTech).

28 Eesti parimat 14-25aastast võistlejat kutsutakse Küberlaagri sarja, mille esimene osa toimub juba 26.-29. juunini CTF Pärnu juhendamisel Pärnu Kutsehariduskeskuses. Parimad pääsevad oktoobris Rumeenias toimuvale rahvusvahelisele võistlusele "European Cyber Security Challenge", sõitu toetab Eesti Interneti Sihtasutus. Lisaks valitakse meeskonnad Ameerika Ühendriikide korraldatud veebis toimuvatele võistlustele "Cyber Patriot" ja “Magic CTF”. 

Kübervõistlust, talentide programmi ja rahvusvahelistel võistlustel osalemist toetavad Eesti Interneti Sihtasutus ja Kaitseministeerium. Võistluste programmi viis läbi TalTechi tarkvarateaduste instituut koostöös Eesti kaitseväe küberharjutusväljakuga. Swedbank annab võistluse raames välja andekale noorele praktikakoha. Võistlust toetavad PhotoPoint ning Speedlink. Lisainfo www.kybernaaskel.ee.

Korraldajate fotod ja info

Samal teemal:

• Küberturvalisuse konverents keskendub tehisreaalsuse võimalustele ja ohtudele

Reedel, 7. juunil tunnustati rahvusvahelises koostöös aktiivseid õpetajaid ning kuulutati välja tänavused parimad eTwinningu projektid. Esikoht läks Kuressaare Vanalinna Kooli õpetajale Ülle Kreosele projekti „The plants around us“ („Taimed meie ümber“) eest. Ülle Kreos õpetab Kuressaare Vanalinna Koolis bioloogiat ja geograafiat. 

Ülle Kreose sõnul tuli esikoht talle üllatusena, aga on väga tore, et õpilaste suur töö sai tunnustuse. „See oli mul päris esimene katsetus rahvusvahelise projektiga. Mind kogemata leiti eTwinningu lehelt üles ja ma ei saanud algul arugi, milleks mulle ettepanek tehti. Jupikaupa hakkasin projekti tegema, lõpptulemus, mida pidime saavutama, oli arusaadav,“ sõnas Ülle Kreos.

Esikohta projektivõistlusel peab ta ühtpidi algaja õnneks, aga teisalt projektipartnerite hea koostöö tulemuseks: „Kuus õpetajat tegid tihedat koostööd, vahetasime üle 400 kirja. Osalesid Portugal, Hispaaniast mitu kooli, Türgist kaks kooli, Albaania ja meie koolist siis kaks seitsmendat klassi 42 õpilasega. Ilma oma tublide õpilasteta ei oleks mina ka midagi teha saanud.“

Kokku osales projektis 320 õpilast viie riigi üheksast koolist, kes moodustasid 6- kuni 8liikmelised rahvusvahelised meeskonnad. Õpilased kirjeldasid taimi, mida kasutatakse meditsiinis ravim- või kokanduses maitsetaimena. Projekti suhtluskeel oli inglise keel, aga taimenimed esitati ka ladina keeles. "Inglise keelega saime hästi hakkama, ladina keelega oli probleeme. Iga riigi lapsed tõlkisid ka oma emakeelde taimede nimed, siis juhtus apsakaid ka, näiteks jaanileivapuu sai hispaanlaste poolt tõlgitud rändrohutirtsuks. Muidugi said kõik vead parandatud. Projekti tegevustes otseselt taimede välivaatlusi ei olnud, aga meil oli lisategevusena projektõppepäev, kus õpilased õppisid taimi ka looduses tundma,“ selgitas Ülle Kreos. 

Projekti käigus kasutati veebikeskkondi Google Maps, Padlet, Doodle, Joomag, Surveymonkey, Movie Maker. Õpilased kasutasid oma mobiiltelefone videoklippide tegemiseks, samuti lemmiklogode poolt hääletamiseks.

Ülle Kreose sõnul tuli töös väga hästi välja, kui erineva kultuuritaustaga on Eesti noored ja Vahemere maade noored: „Lehekülgede kujundused olid meil lihtsad, ilma kirju taustata, asjalikud, neil aga vastupidi – värvikirev taust, palju pilte, uhke väljanägemine. Lapsed said aru, et ongi erinevad kultuurid ja maailm ongi mitmekesine.“  

Kokku valmis eTwinningu projektis „Taimed meie ümber“ kolm e-raamatut rohkem kui 100 taime kirjeldusega. „Kõige toredam oli projekti juures see, et sain õpetajana innustust ning lapsed tahavad juba uusi eTwinningu projekte teha,“ sõnas Kreos.

Žürii tõstis võiduprojekti juures esile, et väga hästi oli kasutatud eTwinningu portaali võimalusi, anti projektile väga põhjalik tagasiside ning tehti kokkuvõtev video. 

Ülle Kreos (vasakul) ja Signe Reidla eTwinningu tunnustusüritusel 7. juunil

II ja III koht

Teise koha saavutas projekt „Math is fun“ („Matemaatika on lõbus“), mille juhendajaks on õpetaja Signe Reidla Peetri lasteaed-põhikoolist. Projekti eesmärk oli teha geomeetrilistest kujunditest pilte ning arvutada kujundite pindalad. Projekti eesmärk oli suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu. Žürii tõi esile, et noored tegid tööd rahvusvahelistes meeskondades, mis kindlasti arendas noorte suhtlemisoskust.

Kolmanda koha pälvis Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja Meili Läänemetsa juhendamisel läbi viidud projekt „Welcome to the handicrafts fair“ (Tere tulemast käsitöölaadale“). Žürii tõi esile, et projektis oli palju koostöös tegevusi ning projekt oli mõnusalt lastepärane. Õpilased valmistasid erinevaid käsitööesemeid ja tutvustasid käsitööd tehes oma rahvakultuuri teiste maade noortele. Projektis osalesid Horvaatia, Läti, Saksamaa ja Eesti noored. 

Esile tõsteti veel järgmiseid eTwinningu projekte:

- Parim kolleege kaasav projekt „Let´scelebrate Earth Day together“ (juhendaja õpetaja Olga Lutška Narva kesklinna gümnaasiumist).
- Parim kultuuride mitmekesisuse projekt „Scot-Est Values“ (juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi koolist).
- Parim lasteaia roboprojekt „ICT KDG Treasury“ (juhendaja õpetaja Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa lasteaiast).
- Parima sisuloomega projekt „The story of the bread“ (juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke).
- Parim programmi Erasmus+ ja eTwinningu koostööprojekt „Education au Patrimoine via les parcours sante“ (juhendajad õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre ja Liis Raal-Virks Pärnu Ühisgümnaasiumist).
- Parim keeleprojekt „So the story goes“ (juhendaja õpetaja Marju Purge Võru Kreutzwaldi koolist).
 
Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm. 

Samal teemal:

• Selgunud on parimad Eesti eTwinningu projektid 2019
• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku

Richard Luhtaru edu aluseks oli maksimumilähedane tulemus teoorias, sh täispunktidele lahendatud raskeim teooriaülesanne.

Hõbemedalid said Hannes Kuslap (Hugo Treffneri Gümnaasium), Kaarel Kivisalu (Tallinna Reaalkool) ja Konstatin Dukatš (Narva Keeltelütseum) ning aukirja pälvis Urmas Luhaäär (Nõo Reaalgümnaasium).

Richard Luhtaru sai ka eriauhinna kõige selgemalt kirja pandud teoorialahenduse eest. Selle aasta olümpiaadi üldvõidu sai Jonaš Dujava Slovakkiast, kes edestas eelmise aasta üldvõitjat Richard Luhtarut napi 1,5 punktiga. Kokku osales olümpiaadil 169 õpilast 35 riigist.

EuPhO ülesanded on sarnased reaalsele uurimistööle, kus võrdlemisi lühikesed ülesannete kirjeldused jätavad hulgaliselt ruumi loomingulisteks lahendusteks.

“EuPhO eristub rahvusvahelisest füüsikaolümpiaadist (IPhO - kus Eesti  osaleb aastast 1992) palju lühemate ning suuremat loomingulisust nõudvate ülesannete poolest. Kui IPhO ülesanded sarnanevad ülikooli kontrolltööle, siis EuPhO ülesanded on pigem miniatuursed uurimisprojektid,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor ja Euroopa füüsikaolümpiaadi president Jaan Kalda.

Eesti võistkonna lähetas sel aastal olümpiaadile Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Õpilastega käisid kaasas Oleg Košik TÜ tehnoloogiainstituudist ning Päivo Simson ja Silver Kurrik TalTechi olümpiaadikoolist. Teaduskooli korraldatud treeningkogunemistel juhendasid võistkonda Oleg Košik, Jaan Toots, Kaarel Hänni, Taavet Kalda ja Kristjan Kongas.

Järgmine Euroopa füüsikaolümpiaad toimub 2020. a juunis Rumeenias.

Vasakult: Jaan Kalda, Hannes Kuslap, Richard Luhtaru, Kaarel Kivisalu, Oleg Košik. Foto: Eero Uustalu

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Samal teemal:

• Koolimatemaatika olümpiaadi parimad saavad Tallinna Tehnikaülikooli konkursiväliselt
• Eesti õpilased paistsid silma rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil

eTwinningu projektivõistlusel said osaleda sel õppeaastal läbi viidud projektid, kokku kandideeris konkursil 39 tööd. Esikoha pälvis Kuressaare Vanalinna Kooli õpetaja Ülle Kreos projektiga „The plants around us“ („Taimed meie ümber“). Ülle Kreose sõnul tuli esikoht talle üllatusena, aga on väga tore, et õpilaste suur töö sai tunnustuse. Iga rahvusvaheline meeskond koosnes kuuest kuni kaheksast õpilasest, projektis osales kokku üheksa kooli viiest erinevast riigist. Õpilased kirjeldasid taimi, mida kasutatakse meditsiinis ravim- või kokanduses maitsetaimena. Kokku valmis kolm e-raamatut rohkem kui 100 taime kirjeldusega. „Kõige toredam oli projekti juures see, et sain õpetajana innustust ning lapsed tahavad juba uusi eTwinningu projekte teha,“ sõnas Kreos.

Teise koha saavutas projekt „Math is fun“ („Matemaatika on lõbus“), mille juhendajaks on õpetaja Signe Reidla Peetri lasteaed-põhikoolist. Projekti eesmärk oli teha geomeetrilistest kujunditest pilte ning arvutada kujundite pindalad. Projekti eesmärk oli suurendada õpilaste huvi matemaatika vastu. Žürii tõi esile, et noored tegid tööd rahvusvahelistes meeskondades, mis kindlasti arendas noorte suhtlemisoskust.

Kolmanda koha pälvis Tartu Mart Reiniku Kooli õpetaja Meili Läänemetsa juhendamisel läbi viidud projekt „Welcome to the handicrafts fair“ (Tere tulemast käsitöölaadale“). Žürii tõi esile, et projektis oli palju koostöös tegevusi ning projekt oli mõnusalt lastepärane. Õpilased valmistasid erinevaid käsitööesemeid; joonistasid, kudusid, voolisid, meisterdasid ning tutvustasid nii, just käsitööd tehes oma rahvakultuuri teiste maade noortele. Projektis osalesid Horvaatia, Läti, Saksamaa ja Eesti noored. 

Esile tõsteti veel järgmiseid eTwinningu projekte:

Parim kolleege kaasav projekt „Let´scelebrate Earth Day together“ (juhendaja õpetaja Olga Lutška Narva kesklinna gümnaasiumist).

Parim kultuuride mitmekesisuse projekt „Scot-Est Values“ (juhendaja õpetaja Ere Tumm Võru Kreutzwaldi koolist).

Parim lasteaia roboprojekt „ICT KDG Treasury“ (juhendaja õpetaja Leila Lehtmets Kose-Uuemõisa lasteaiast).
Parima sisuloomega projekt „The story of the bread“ (juhendaja õpetaja Ene Kruzman Kohtla-Järve lasteaiast Tareke).

Parim programmi Erasmus+ ja eTwinningu koostööprojekt „Education au Patrimoine via les parcours sante“ (juhendajad õpetajad Kaia Metsaalt, Kadri Kõrre ja Liis Raal-Virks Pärnu Ühisgümnaasiumist).

Parim keeleprojekt „So the story goes“ (juhendaja õpetaja Marju Purge Võru Kreutzwaldi koolist).
 
eTwinningu projektide teemad ja kestvus on õpetaja endi otsustada. Nii varieeruvad eTwinningu projektid jõulukaartide loomisest ja vahetamisest kuni pikemaajaliste loodusõpetuse, keele, matemaatika või hoopis programmeerimisteemaliste projektideni. Projektide läbiviimisel teevad Eesti klassid koostööd välisriikide klassidega, enim tehakse koostööd näiteks Poola, Türgi, Itaalia ja Prantsusmaa koolidega. Projektide puhul on märksõnadeks õppeainete integreerimine, meeskonnatöö ning infotehnoloogia kasutamine, sest koostööd tehakse virtuaalsel teel. 

Projekte hindasid kogenud õpetajad ja eTwinningu eksperdid Meeri Sild, Mari Tõnisson, Ingrid Maadvere, Varje Tipp, Laine Aluoja. Hinnati projektide pedagoogilist uuenduslikkust, projektitöö lõimimine õppekavaga, suhtlemist ja infovahetust partnerkooliga, koostööd partnerkoolide vahel, aga ka tehnoloogia kasutamist ning projekti tulemusi ja mõju.

eTwinning on rahvusvahelise koostöö programm koolidele, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida ja omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. eTwinningu võrgustikku kuulub 680 000 õpetajat 44 riigist, Eestist on eTwinningusse kaasatud iga viies õpetaja. Koostöö tegemiseks on õpetajatele loodud ühine veebiplatvorm. 

Loe lähemalt eTwinningust ja sellest, kuidas koostöövõrgustikuga liituda: http://www.etwinning.net/et/pub/index.htm. 

Samal teemal:

• eTwinningu koolid üle Euroopa said taas kokku
• eTwinningus osalevad õpetajad saavad ise oma oskusi hinnata
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad

Varasemalt on Eesti noored aednikud võistelnud vabariiklikul kutsemeistrivõitlustel „Noor aednik“. Kuna Euroopas pole ühtegi rahvusvahelist ainult aednikele suunatud võistlus, tekkis korraldajatel mõte eestlastele konkurentsi pakkuma kutsuda aianduslikku õpet pakkuvate Euroopa kutsekoolide õpilased.

„Räpinas on ka varem toimunud rahvusvaheline nooraednike võistlus, neid toimub Euroopas praegugi, kuid lisaks aiandusele on need seotud maastikuehituse ja floristi erialade võistlusülesannetega. HortOlympics võistlus on mõeldud vaid aednikele. Mul on hea meel, et rahvusvaheline huvi on suur ja nii mõnigi riik tuleb siia, et kogemusi saada ja õppida meie korraldusest – mitmed külalised on oma koduriigis riiklike võistluste korraldajad,“ kommenteeris võistluse korraldaja Liisi Kont.

Eesti parima noore aedniku selgitavad välja Räpina Aianduskooli ja Luua Metsanduskooli õppurid. HortOlympics rahvusvahelistel võistlustel osalevad võistlejad lisaks Eestile 14 riigist: Austria, Holland, Itaalia, Läti, Luxemburg, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Inglismaa, Taani, Tšehhi, Ungari.

Toimub meeskondlik võistlus kutseõppeasutuste õpilastele, kus ühest koolist on oodatud osalema kuni kaks kaheliikmelist võistkonda. Võistlusalasid on kahe päeva jooksul 20. Võistlusülesannete hulka kuulub taimede tundmine, istutamine, viljade kaalu määramine, kastmissüsteemi ehitus, väetamine ja palju muud. Võistlusi hindavad aiandusmaastiku suurimad spetsialistid.

Võistlust toetavad Maaeluministeerium ja Innove, auhindu panevad välja Seedri Puukool OÜ, Aran PM OÜ, Reginett OÜ, Click & Grow, TAMI Automatics, Matogard OÜ, Green Top OÜ, aianduskeskus Gardest, AS Värska Vesi, Sagro AS, Kanepi Aiand, Seston Seemned OÜ ja Tamme talu. 

Aedniku kutsemeistrivõistlus on mõeldud kuni 26-aastastele noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes aianduse valdkonna erialadel. Võistluse eesmärk on võimaldada kutseõppeasutuste õpilastel näidata oma kutseoskusi, tutvustada kutsehariduse võimalusi ja välja selgitada parim noor aednik.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade