Maikuu on maailma roheliseks võõbanud. Kes leiab kooliaasta lõpu kiirustaval ajal tee koolimajast (ja linnast) välja, kuuleb põhja poole suunduvate hanede kaagatamist, sookurgede ebamaiseid pasunaid, tihaste võistlevat tsiitsitamist, rästaste käristamist ning kuldnokkade ja veel mitmete orkestrantide rõõmsameelseid viletrillereid. Ka kägu on kohal ja ning mõjub oma korrapärase kukkumisega nagu rütmi loov masin muidu vabaimprovisatsioonilisel linnudžässikontserdil.

Värske Akadeemiake on sama mitmekesine kui linnukoor kevadel metsas, oma lemmiku leiab iga uudishimulik. Meie seekordsed üheksa õpilasuurimust võib jagada kolme improvisatsioonistiili vahel.

Neli uurimistööd on teemadel, mida võib koondada iseloomustuse alla „õppimise ja koolikeskkonna analüüs“. Kelli-Karita Jefimov on uurinud õpilaste arvamust kujundavast hindamisest Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Väga julge pealehakkamine ja huvitav töö, sest paljud õpetajadki nuputavad uuele õpikäsitusele üleminekul, mida kujundav hindamine nende õppeaine kontekstis tähendada võiks. Õpilastelt kujundava hindamise kohta arvamuse küsimine võib ehk õpetajatele mõne niidiotsa kätte anda. Kindlasti palju arutelu ja mõtteid tekitav uurimus, aga küllap on töö laiemaks eesmärgiks nii õpilaste kui õpetajate suund teadlikuma õppimisprotsessi suunas. See võiks olla ka  kolme teise kooliteemalise enesevaatlusliku uurimuse siht. Nende tööde autorid uurisid ärevushäiretele omaste tunnuste esinemist  Prantsuse Lütseumis ja Saku Gümnaasiumis (Susanne Rosenberg), digitehnoloogia kasutussagedust õpilaste poolt Läänemaa Ühisgümnaasiumis (Heigo Ankuhin) ja akadeemilist petturlust Tartu Tamme Gümnaasiumis (Grete Ilves). Ehk siis kas üks kool teeb ärevamaks kui teine, kui palju aega päevas veedab õpilane helendava ekraani lummuses ja mida õpilased ise spikerdamisest arvavad.

Kolm uurimust on küll teemade poolest nagu luik, haug ja vähk, (loodus, tehnoloogia ja sport), kuid küsimusepüstitus on kõigil erksalt originaalne ja lähenemine klassikaliselt akadeemiline. Mihkel Suija (Tartu Jaan Poska Gümnaasium) tähelepanelik pilk on leidnud üles hariliku korpsambliku – kollase krobelise olluse puukoorel, rannakivil ja mujalgi, ja uurinud selle vetikast ja seenest koosneva sümbiontse eluvormi vetika poole hingeelu – on ta yin või hoopis yang? Joonas Salu samast koolist on küsinud, kui erinev on meie vaata et juba kehaosaks saanud mobiiltelefonide levi kvaliteet. Margit Kalk Ülenurme gümnaasiumist on kõrvutanud kergejõustikualade maailmarekordite sooritused nende alade ideaalse tehnika kirjeldustega ja küsinud, kas rekordid sündisid tehniliselt täiuslikult või mitte. Kirsi selle uurimuse tordile lisab kettaheite maailmarekordiomanik Jürgen Schult, aga mil viisil, seda lugege juba tööst endastJ

Kaks uurimust on kirjandusteemalised maiuspalad Andrus Kivirähki ja Jüri Tuuliku mahlaka-värvika loomingu austajatele vastavalt Janek Vaabi (Tallinna 32. Keskkool) ja Reet Koppeli (Saaremaa Ühisgümnaasium) sulest. Mida ütlevad kirjanikud lugejaile oma pea peale keeratud olukordade ja absurd-grotesksete tegelastega nende uurimuste autorite meelest, uurige juba ise!

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loo autor on Pille Säälik

www.akadeemiake.ee

Teist korda toimunud Euroopa füüsikaolümpiaadil osales 115 õpilast 23 riigist. Eestlased naasesid Venemaalt mitme auhinnaga. Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru sai üldvõidu ja ka parima tulemuse eksperimendiülesandes. Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš ja Miina Härma Gümnaasiumi õpilane Karl Paul Parmakson said hõbemedalid (üldarvestuses vastavalt 18. ja 22. koha), Tallinna Reaalkooli õpilased Kaarel Kivisalu pronksmedali (üldarvestuses 42. koht) ja Robin Haljak aukirja.

Esimesel päeval uurisid osalejad eksperimendivoorus poorse membraani optilisi ja mehaanilisi omadusi. Teisel päeval lahendasid noored kolm teooriaülesannet: kolme kuulikese liikumisest kosmoses, solenoidi sees oleva vee keema ajamisest elektrivoolu mõjul ja kristalli energeetiliselt optimaalseimast kujust.

"Selle võistluse eripäraks on lühikesed ülesannete tekstid ja vähe alaküsimusi, mistõttu on nende lahendamine keerukam ja nõuab nuputajatelt suuremat leidlikkust. Olümpiaadile eelnenud treeningsessioonil Tartus harjutasid meie osalejad just seda tüüpi ülesannete lahendamist," sõnas õpilaste juhendaja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur Oleg Košik.

Euroopa füüsikaolümpiaad oli 28. maist 1. juunini Moskvas Venemaal. Akadeemilise komitee esimees oli Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda ja üks liikmetest Tartu Ülikooli füüsika instituudi spetsialist Eero Uustalu. Osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ja Eesti Füüsika Selts, toetasid CERN, Tartu linn ja Narva Keeltelütseum. Tulemustega saab tutvuda veebilehel http://eupho2018.mipt.ru/. 

Esimene Euroopa füüsikaolümpiaad toimus 2017. aastal Eestis Tartu Ülikooli teaduskooli eestvedamisel. Järgmisel aastal on võistlus Lätis.

Lisainfo:
Oleg Košik
Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur
oleg.koshik@ut.ee

4. juunil toimub Eestimaa südames juba kaheksandat korda väikeste kodu-uurijate tänupäev. Päev saab alguse kell 11.00 Türil Eesti Ringhäälingumuuseumis, kus ajalugu hästi tundvad Järvamaa mehed Juhan Sihver, Kaarel Aluoja ja Ründo Mülts kõikidele võistlusel osalenud õpilastele ning nende juhendajatele Türi linna ja muuseumit tutvustavad. Konverents põnevamate tööde tutvustamise, kiidukirjade jagamise ja uue uurimisteema väljakuulutamisega algab Paide Ühisgümnaasiumis kell 13.30.

Eesti Lugemisühing kuulutas koostöös Paide Ühisgümnaasiumiga 2017. aasta septembrikuus välja kaheksanda väikeste kodu-uurijate konkursi teemal „Meie pere 100 aastat tagasi“.

Eestimaa 100. sünnipäevale pühendatud urimistööde võistlusele saadeti täpselt 100 tööd. Oma perede ajalugu uurisid 3.-6. klassi õpilased kokku üheksast maakonnast – Saare-, Järva-, Valga-, Võru-, Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Lääne- ja Harjumaalt. Aastatepikkune kogemus näitab, et kodu-uurijate järelkasv tunneb huvi oma juurte vastu ning väärtustab eri põlvkondade vahelist sidet. Konkursile saadetud töödes kirjutavad õpilased, kui palju toredaid koosolemise hetki ja põnevaid lugusid pakkusid neile kokkusaamised ja vestlused vanemate ja vanavanematega.

Foto autor: Juhan Kolk. Pildil on Saaremaa inimesed vanavanaema Armilde Kolk ja noor kodu-uurija Laura Kolk uurimistöö intervjuud tegemas.

Tiina Kivimäe, Paide Ühisgümnaasiumi õpetaja, võistluse korraldaja

Samal teemal:

• Algab kaheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Parimad väikesed kodu-uurijad selgunud

Doktoritöö eestikeelse resümee konkursil võivad osaleda kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Eesti terministipendiumile võivad kandideerida kõik üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle töö on seotud eestikeelse terminoloogia arendamisega.
  
Doktoritöö eestikeelse resümee konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet, eri valdkondade eesti teaduskeele arendamist ning tunnustada noori teadlasi ja õppureid, kes oma teadustöö eestikeelses resümees loovad, kasutavad ja levitavad eestikeelset terminoloogiat.
  
Preemiale saavad kandideerida kõigi Eestis kaitstud doktoriväitekirjade autorid. Resümeede hindamisel tunnustatakse neid teadustöö autorid, kes tööle lisatud eestikeelses resümees järgivad eesti teaduskeele traditsioone ja kasutavad valdkonna eestikeelset terminoloogiat, sh terminikomisjonide poolt soovitatud terminoloogiat.
  
Eesti terministipendiumi konkursi eesmärk on soodustada eestikeelset terminiloomet ning tunnustada ja väärtustada õppejõudude, teadustöötajate ja üliõpilaste terminoloogiaalast tööd.
  
 Stipendiumile saavad kandideerida kõigi avalik-õiguslike kõrgkoolide, rakenduskõrgkoolide ja kutsekoolide üliõpilased, õppejõud ja teadustöötajad, kelle õppe- või uurimisvaldkond on seotud eestikeelse terminoloogia ja selle arendamisega või kes arendavad eesti terminoloogiat oma mis tahes eriala doktoritöö osana.
  
 Mõlema konkursi taotlusi saab esitada 15. septembrini, võitjad tehakse teatavaks oktoobris 2018.
  
 Lisainfo: www.terminoloogia.ee

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust

Parima sõiduautotehniku tiitli püüdjad peavad lahendama mitmeid teoreetilisi ülesandeid ning panema proovile ka oma praktilised oskused. Võistlused toimuvad kahes grupis: esimeses võtavad mõõtu 1. kursuse autoerialade õpilased ning teises grupis asuvad võistlustulle 2. ja 3. kursuse autotehniku eriala õpilased.

Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooli direktori Enn Roosi sõnul on selline võistlus väga oluline, sest lisaks parima noore sõiduautotehniku valimisele on see koht, kus koolide õpetajad saavad omavahelisi kogemusi jagada ning tänu sellele ka autoõpetuse taset tõsta ja ühtlustada. „Autoremondi alad on noorte seas üsna populaarsed, kuid kuna masinad muutuvad aina keerulisemaks, siis peavad ka spetsialistide teadmised olema tasemel,“ ütles Roosi.

Sõiduautotehnik õpib sõiduautode remondi- ja hooldustehnoloogiaid (juhtimisseadmed ja veermik, jõuallikad ja jõuülekanded, tehnohooldus ja diagnostika, mootorielektroonika ja kliimaseadmed). Kasutab diagnostikaseadmeid auto arvutivõrgu, elektri- ja mugavussüsteemi vigade leidmisel.

Võistlus toimub Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskoolis neljapäeval, 31. mail ning reedel, 1. juunil. Parimaid autasustatakse teisel päeval kell 15.

Kõik huvilised on oodatud võistlejatele kaasa elama ja sõiduautotehnika valdkonnaga tutvuma! Võistluse lisainfo ja ajakava leiab siit.

Sõiduautotehnikute kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskooliga. Võistluse läbiviimist toetavad Autokutseõppe Liit, Amserv, Scania, Peugeot, Eesti Tehnoülevaatajate Liit, Thule, KGK, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove

Foto SA Innove

Samal teemal:

• Parim noor aednik on Jaano Oras Räpina Aianduskoolist
• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad

23.-27. maini toimunud võistlusel osales ligi 100 õpilast 50 riigist. Eestit esindasid Paul Johannes Kalda Tallinna 21. Koolist ja Grete-Triin Sulengo Tallinna Inglise Kolledžist.

Koolinoored kirjutasid võistlustööna võõrkeelse essee, mille teema tuli valida nelja etteantud filosoofilise mõtte seast. Kalda valis hiina filosoofi Mengzi tsitaadi, mis käsitleb inimese loomuomast kaastundlikkust ja võimalust rajada riigi valitsemine kaastundlikkusele.

Õpilased arutlesid ka keskkonnateemadel, mis olid inspireeritud toimumiskohast iidsest linnast Barist ja seal kasvavast 2200-aastasest oliivipuust. Vabal ajal tutvusid noored kohaliku looduse ja kultuuriga.

26. korda toimunud rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi võitsid Tšehhi, Soome ja Slovakkia õpilased.

Eestlaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Leo Luks
Eesti Maaülikooli dotsent
leoluks@hot.ee
http://ipo2018.me/

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist eeskujuliku e-kursusega: visuaalselt meeldiv, keelekasutus on hea ja sõbralik; terminoloogiat on palju, aga kursus on ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites.

Kadrin Meremäe ütles oma tööd tutvustades, et tema peab e-kursuseid luues silmas kindlaid põhimõtteid: kursus peab olema atraktiivne õppija jaoks, seal peavad olema interaktiivsed õppematerjalid ja asjakohased ülesanded, kursusel peab olema hea õhkkond ja õppija peab saama kiire, põhjaliku tagasiside. „E-kursus peab tõeliselt toetama tudengi õppimist,“ lausus ta. 

Ta esitas tänavusele kvaliteedikonkursile kolm e-kursust, millest kaks olid ingliskeelsed. Ingliskeelsed e-kursused on vajalikud, kuna rahvusvaheline õpe Eesti Maaülikoolis laieneb. 

Seminaril tutvustas Kadrin Meremäe tehnoloogilisi vahendeid ja veebikeskkondi, mida ta kasutab hea e-kursuse loomiseks. „Me peame tundma, kes on meie tänane õppija. Metoodikad, mis toimisid 10-15 aastat tagasi, ei pruugi täna enam töötada. Noored otsivad atraktiivseid keskkondi, liikuvaid pilte, ja kui nad sisenevad minu e-kursusele, peavad nad kohe aru saama, et see on noortele mõeldud, neil tekib huvi,“ rääkis Kadrin Meremäe. 

Tuleb jälgida, et õppematerjalid ei jääks ajale jalgu, ehk kui kaheksa aastat tagasi PDF-failid sobisid, siis täna tuleb kasutada multimeediavahendeid. Piltidega illustreeritud tekst, graafikud, liikuvad animatsioonid, õppevideod, videoloengud – need kõik on atraktiivse e-kursuse osa. Kõik materjalid e-kursuse jaoks teeb Kadrin Meremäe ise, sealhulgas ka videod alates filmimisest ja lõpetades monteerimisega. „Siis ma saan täpselt sellise tulemuse ja materjali, nagu ma tahan,“ põhjendas ta kuulajatele. 

„Mulle tohutult meeldib e-kursuse juures see, et saan kaasata iga tudengi õppeprotsessi. Loeng on pigem passiivne õpe, e-kursus on aktiivne õpe,“ sõnas Kadrin Meremäe Koolielule pärast tunnustuse kättesaamist. Kuna e-kursus on nii eesti- kui ingliskeelne, siis kas kõige muu kõrval tuli e-kursuse tegemise juures ka tõlk olla? „Põhimõtteliselt jah, aga mul oli selleks piisavalt aega. Ma jõudsin ingliskeelseks õppeks keskenduda, juba viis aastat tagasi oli teada, et selles õppeaines tuleb ka ingliskeelne kursus. Eks e-kursuse tegija peabki olema natuke kõike, mulle tohutult meeldib e-kursuseid luua ja läbi viia. Mulle meeldib, et saan iga tudengi kaasata õppeprotsessi. Kursusel on iga tudeng nagu silme all. Ma näen, kes hakkab maha jääma, saan kohe toetada ja julgustan jätkama. Mulle pakub rõõmu, kui tudeng saavutab e-kursuse õpiväljundid ja lõpetab kursuse. Õpin ja otsin iseseisvalt programme, mis aitaksid e-kursust paremini teha. Teen palju tööd selle nimel, et e-kursus oleks tudengitele huvipakkuv ja meeldiv.“

Kadrin Meremäe on e-kursuseid teinud kaheksa aastat, valminud on kuus e-kursust ja kvaliteedimärgi saamiseks on ta neid konkursile varemgi esitanud. „Nüüd olidki põhjalikult läbi töötatud e-kursused, mis ma tahtsin esitada. Ühe kursuse valmimiseks läheb umbes pool aastat. Mis ma seekord ise uut õppisin? Multimeediavahendeid kasutama, videoloenguid salvestama ja kokku monteerima,“ loetles Kadrin Meremäe. 

Aasta e-kursuse autor Kadrin Meremäe. Fotod: Triin Kaasik

E-kursuse kvaliteedimärk 2018 seminar

Samal teemal:

• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Eesti Maaülikooli kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad

Eesmärk oli kaasata eesti ja vene õppekeelega koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2050 võistkonna, mille üle on korraldajal suur rõõm!

Õnnelikud võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. kohta jagasid: Fryday Sundae (Muraste Kool) ja Lõbusad nutid (Valga Priimetsa Kool)
2. koht: Head sõbrad (Kavastu Algkool-Lasteaed) ja Kuldkalakesed (Narva Kreenholmi Gümnaasium)
3. koht: K*** G*** (Tartu Kivilinna Kool) ja Ehte 2B (Ehte Humanitaargümnaasium)

4. - 6. KLASS
1. kohta jagasid: volkuz (Sillamäe Eesti Põhikool) ja Nutikad (Kohtla-Järve Järve Gümnaasium)
2. kohta jagasid: Pelemeeni Poisid (Pelgulinna Gümnaasium) ja õpilane (Tapa Vene Põhikool) 
3. kohta jagasid: D2nnu (Tallinna Laagna Gümnaasium) ja S*** V*** (Haabersti Vene Gümnaasium)

7. - 9. KLASS
1. kohta jagasid: HTG (Põlva Kool) ja Gummy (Tallinna Humanitaargümnaasium)
2. kohta jagasid: Bloomix (Miina Härma Gümnaasium) ja Teadlased (Lasnamäe Vene Gümnaasium) 
3. kohta jagasid: 2 kommi (Antsla Gümnaasium) ja Tamm (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) 

10. - 12. KLASS
1. kohta jagasid: Nunnud (August Kitzbergi nimeline Gümnaasium) ja Команда мимму (Tallinna Lilleküla Gümnaasium)
2. kohta jagasid: OBA (Tallinna Kristiine Gümnaasium) ja TKVG (Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium)
3. kohta jagasid: Kudi (Võru Gümnaasium) ja K*** P*** (Haabersti Vene Gümnaasium) 

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositi välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Nutikaid tegusid kevadisel ja suvisel perioodil!
Rääma Nutiajud

Foto: Unsplash, Tim Gouw

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutikevadesse
• Kuidas ettevõtlikud koolid kohtusid taas Pärnu Rääma Põhikoolis

Võtjaks osutus TTÜ tudengitest koosnev meeskond Timey, mis arendab nutikat „parim enne“ indikaatorit, mis abistab tarbijaid võimalikult värske toote ostmisel. 

Nimelt registreerib Timey loodav andur reaalajas pakendi transpordil ja säilitamisel tehtud vead, informeerides tarbijat toote tegelikust „parim enne“ olukorrast. Tallinna Tehnikaülikoolis õppivad meeskonnaliikmed peavad oma toote testimiseks juba läbirääkimisi piimatööstusettevõttega Valio. Lisaks peaauhinnale võitis Timey meeskond ka Avokaado eriauhinna, ehk tasuta õigusabi aastaks ning edasipääsu äriideede konkursi Ajujaht Top100 sekka. 

StarterTech ettevõtlusprogrammi kevadhooaja finaali jõudis üheksa äriideed, millest enamus oli suunatud keskkonnasäästlikule majandusele. Meeskonnad esitasid oma liftikõned eile Latitude59 konverentsi Startup Estonia Demo pärastlõunal. Peaauhinna võitnud Timey, mis võitis ka arendamistoetuse tehnoloogiarahastusest Prototron, liigub edasi ülikoolide start-up äriideede maailmameistrivõistlusele, mis toimub oktoobris Kopenhaagenis.

Teise koha ja 1000 euro suuruse toetuse Tallinna Ettevõtlusametilt võitis meeskond 3cular, kelle loodav keskkonnasäästlik 3D printimislahendus võimaldab toota puidujääkidest uusi tooteid kiiremini ja suurema rahalise kokkuhoiuga. Meeskond võitis ka Tehnopoli eriauhinna, mis võimaldab neile pooleaastase inkubatsiooniperioodi TTÜ teaduspargis. 

Kolmanda koha ja pooleaastase tasuta kontoripinna Mektorys võitis LaavaTech, endise nimega ArtiSun, mis korjas mitu auhinda ka eelmisel TTÜ Mektory äriideedekonkursil 2017.aasta detsembris. Meeskonna loodav tarkvara kontrollib taimekasvatuses kasutavate LED-valgustite energiasäästlikust ja efektiivsust, pakkudes valdkonna ettevõtjatele paremaid tulemusi suurema rahalise kokkuhoiuga. LaavaTechile andis eriahinna ka EstBan, mis viib alustava ettevõtte kokku äriinglitega.

Sportradari eriauhinna võitis meekond RunMe, mille lahendus aitab tulevikus endale jooksukaaslasi leida ja nendega võistelda. Pääsu Tartus toimuvatele Start-up päevadele võitis meekond O2B, mille lahendus näeb tulevikus ette koomas olevate patsientidele kommunikatsioonivahendi loomist.

Žüriiliikmed olid Thomas Alsop (Invest in Liverpool), Petri Saarinen (Teraloop Oy, Soome), Mikko Armila (L&CO Value Accelerator, Soome), Evelin Mitt (Ergo kindlustus), Martin Goroško (Tehnopol), Andrey Lisitsyn (Sportradar) ja Anu Oks (EstBan). 
Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

TTÜ Mektory uue hooaja äriideede arendamine algab 14. septembril koostöös Loomehäkiga. 

Allikas: TTÜ pressiteade. 

„Aasta e-kursuse valik oli ütlemata raske, kuna tänavune konkurss oli tõesti tihe,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. Aasta e-kursuse nominendid valiti välja „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvooru esitatud kursuste seast. 

Aasta e-kursuse stipendiumi pälvis kursus „Piima ja piimatoodete kvaliteet ning ohutus“, mille autoriks on Eesti Maaülikooli õppejõud Kadrin Meremäe. 

Hindamismeeskonna sõnul on tegemist suurepärase kursusega, mida võib eeskujuks tuua teistelegi. See on visuaalselt meeldiv ning selle keelekasutus on hea ja sõbralik - ehkki terminoloogiat on palju, on kursus ka tavalugejale arusaadav. See on loogilise ülesehitusega ning asjakohaste illustratsioonidega ning arusaadavas teaduskeeles loodud. Kursusel on õppijate motiveerimiseks ja toetamiseks kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi. Ka õppijad tõstsid esile õppejõu aktiivsust ja põhjalikkust individuaalse tagasiside andmisel foorumites. 

„Aasta e-kursus 2018“ tiitlile kandideeris veel 13 kursust: Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Andme- ja tekstitöötlus“, Eesti Maaülikooli kursus „Ehitusgeodeesia alused“ (MI.0122), Tartu Ülikooli kursus „Elektroonikast puust ja punaseks“, Eesti Maaülikooli kursus „Geodeesia I“ (MI.1880), Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia Kolledži kursus „Infotehnoloogia eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid“, Eesti Maaülikooli kursus „Inimese hügieen ja tervis“, Tartu Ülikooli kursus „Kuidas võõras kultuuris ellu jääda“, Tartu Ülikooli kursus „Nüüdisaegne õpikäsitus“, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kursus „Õiguse alused“, Tartu Ülikooli kursus „Programmeerimise alused II“, Tartu Ülikooli kursus „Robootikast puust ja punaseks“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „Täiendav inglise keele õpe“. 

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 45 taotlust kutse- ja kõrgkoolidest. 
Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 37 kursust. Kvaliteedimärke jagus üheksasse kooli. Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tartu Ülikooli tunnustati mõlemat 10 kvaliteedimärgiga. 

„Selle aasta taotlusvooru tulemustest saab öelda, et konkursil osalenud õppejõud ja õpetajad on e-õppe põhimõtted omaks võtnud,“ ütles e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru juht Marge Kusmin. „Aasta-aastalt on kvaliteedimärgi saanute protsent taotlejate hulgas kasvanud.“

Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab siit. 

Foto: HITSA ja Unsplash, Katrin Leinfeller.

Samal teemal:

• Aasta e-kursus 2016 õpetab programmeerimist maalähedaselt
• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad