Kõrgharidusseaduse eelnõu toetab õppijakesksust


Avaldaja:Madli Leikop09. Mai 2018

Haridus- ja Teadusministeerium saatis partneritele arvamuse avaldamiseks kõrgharidusseaduse eelnõu, millega korrastatakse ja lihtsustatakse valdkonna õigusakte.

Kõrghariduskorralduse põhialused ja tasuta õpe säilivad, eelnõus seatakse esikohale õppija õigused ja kohustused.

Minister Mailis Repsi sõnul vähendatakse seadusega ülereguleerimist ning lisaks üliõpilaste õigustele ja kohustustele tuuakse selgemalt välja ka riigi ja kõrgkoolide ülesanded. “Uus kõrgharidusseadus ei too kaasa muutusi rahastamise põhimõtetes ning tasuta kõrgharidus säilib,” ütles minister Reps. „Tahame tugevdada sidet ülikoolide ja ühiskonna vahel, lisaks õpetamisele on ülikoolide ülesanne ka ühiskonna teenimine, teadus- ja arendustegevus, täienduskoolitus jm.“

Uue kõrgharidusseaduse väljatöötamise eesmärk on korrastada ja lihtsustada 1990. aastatest pärit regulatsiooni, samas toob eelnõu kaasa mitmeid sisulisi muudatusi.

Üks kavandatavatest muudatustest on see, et rakenduskõrghariduse lõpetajale antakse bakalaureusekraad, mis annab selge sõnumi, et lõpetajatel on võrdväärsed õigused nii edasiõppimisel kui ka tööturul. Praegu saab lõpetaja rakenduskõrghariduse diplomi.

Eelnõuga lihtsustatakse ühisõppekavade regulatsiooni, et teha kergemaks koostöö alustamine nii Eesti kõrgkoolidel omavahel kui ka välisriigi kõrgkoolidega.

Kõrghariduse kvaliteedi hindamisel säilib institutsionaalne akrediteerimine, aga õppekavagruppide hindamine on kavas asendada temaatiliste hindamistega, mis keskenduvad probleemsetele valdkondadele.

Seadustes vähendatakse õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtade nimetuste arvu ning võetakse kasutusele akadeemilise töötaja mõiste. Samuti sätestatakse tenuuri mõiste. Kõrgkoolid ja teadusasutused saavad suurema vabaduse kujundada akadeemilistele töötajatele sobiv ja valdkonna eripärasid arvestav karjäärimudel, mis motiveeriks ka noori valima teadlase elukutset.

Teadusasutuste baasfinantseerimine kujundatakse ümber tegevustoetuseks sarnaselt kõrghariduse tegevustoetusele. Seni on suur osa teaduse rahastamisest olnud projektipõhine, stabiilne tegevustoetus võimaldab asutustel seada pikemaid arengueesmärke.

Uus kõrgharidusseadus luuakse praeguse ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse asemele ning sellesse lisatakse erakõrgkoole puudutavad sätted, mis on praegu erakooliseaduses. Lisaks kõrgharidusseadusele kavandatakse igale avalik-õiguslikule ülikoolile oma seaduse väljatöötamist, kus nähakse ette ka ülikooliväliste liikmete kaasamine juhtimisse, et saavutada ülikoolide tihedam seotus ühiskonnaga. Kõrgharidusseadustiku kaasajastamisel uuendatakse ka teadus- ja arendustegevuse korralduse seadust.

Kõrgharidusseaduse eelnõu

Taustainfo

Kõrgharidusseadustiku kaasajastamine algas 2016. aastal, kui ministeerium kogus partneritelt muudatusettepanekuid. Eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks 2017. aasta sügisel ja eelnõu töötati välja kogutud tagasisidele tuginedes. 

Eelnõu väljatöötamisse kaasati ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadus- ja arendusasutused, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Rektorite Nõukogu, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, tööandjate esindusorganisatsioonid ning valdkondlikud kompetentsikeskused Eesti ENIC/NARIC Keskus, Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur, Eesti Teadusagentuur. 

Kõrgharidusseadustiku uuendamine on osa kogu haridusseadustiku kaasajastamisest. 

Allikas: HTMi pressiteade. 

Haridus- ja Noorteamet