Žüriiliikme ja KIKi juhataja Andrus Treieri sõnul olid kõik üheksa finalisti väga tugevad. „Tiimide areng terve hooaja jooksul oli silmaga nähtav, mida tõestas superfinaali esitluste kvaliteet. Tähistame KIKiga 20. juubeliaastat ning mul on hea meel, et just sellel aastal saime särtsu anda nii paljudele noortele ja nende sisukatele ideedele, millest loodetavasti peatselt juba rohkem kuuleme,“ sõnab Treier. „Valiku tegemisel oli tähtis kindla probleemi lahendamine, meeskonna võimekus ja loomulikult jätkusuutlikkus,“ lisab ta.  

10 000-eurose peaauhinna sai meeskond EIMU, kes toodab kohalikust toorainest taimset piima, mis on valmistatud näiteks kaerast või kanepiseemnetest. Žüriiliige ja veebipoe Slow asutaja Helen Puistaja selgitab, et EIMU potentsiaal jõuda suurema sihtgrupini, kui ainult veganid, on väga suur. „Kõik me saame keskkonna ja oma tervise heaks teha väikeseid samme, olgu selleks siis näiteks maitseelamusi pakkuva taimse piima tarbimine,“ lisab Puistaja. „Võitja valimisel sai otsustavaks ka see, et meeskond tuli Negavati konkursile ainult ideega ning mõne kuu jooksul on nad teinud märgatava arenguhüppe. Neil on olemas arvestatavad koostööpartnerid ning täna saime maitsta juba konkreetset toodangut.“  

Teise koha ja 5000 eurot idee elluviimiseks sai liitiumakude taaskasutusse suunamise testseade Lithium up. „Nemad suudavad oma tehnoloogilise lähenemisega anda väärtuse kasutatud akudele ning seeläbi tekitada ringmajanduse mudeli,“ selgitab valikut žüriiliige ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kestliku arengu nõunik Madis Tilga.

3000 eurot idee elluviimiseks sai kolmandale kohale tulnud korteriühistutele mõeldud pakendikonteinerite kasutamise tuvastussüsteemi ja konteinerite täituvuse sensorit arendav Clevering. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas selgitab, et meeskond lahendab riiklikult olulist probleemi ning pakub välja lahenduse, kuidas rohkem inimesi viia selleni, et nad prügi sorteeriksid.“

Konkursi Prototron eriauhinna sai Lithium up, konkursi Ajujaht auhind läks Mündile, Ülemiste City andis oma tunnustuse CompActile ning Clevering sai Teaduspark Tehnopoli ja KIKi töötajate lemmiku auhinna. Lisaks eelnimetatud žüriiliikmetele kuulus žüriisse veel Teaduspargi Tehnopol rohetehnoloogia valdkonnajuht Ragmar Saksing. 

Negavati virtuaalset superfinaali saab järelvaadata siit. Kõikide meeskondade täpsemad tutvustused leiab siit.  

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi ellu kutsutud 18-30-aastastele noortele mõeldud roheideede konkurss, et innustada noori maailma paremaks muutma. Sellel hooajal saabus konkursile 61 ideed. Negavati VII hooaja toetaja on Eesti Pandipakend. Konkursi partneriteks on Rimi Eesti, Uuskasutuskeskus, Lindström Eesti, Graanul Invest, Ülemiste City, Tehnopol ning konkursid Prototron ja Ajujaht.

Allikas: KIKi pressiteade

Samal teemal:

• Selgusid Negavati konkursi 10 finalisti

Tunnustust jagus nii IT-, majandus-, loodusteaduste, inseneeria kui ka mereakadeemia õppejõududele. 

TalTechi õppeprorektor Hendrik Voll rõõmustas kõrgelt hinnatud kursuste üle ning lisas, et see on lisaks õppejõududele tunnustus ka tehnikaülikoolis paar aastat läbi viidud e-õppe reformile. „Just see aitas meil kiiresti ning tõhusalt üle minna e-õppele, kui riigis kehtestati eriolukord,“ ütles Voll. 

Kõrgtasemelistest e-kursustes saavad osa ka tulevased tudengid, sest e-õppe arendustega jätkatakse ka edaspidi. Tallinna Tehnikaülikooli õppima tulemiseks saab avaldusi esitada juba praegu ja seda kuni 7. juuli päeval kella 12ni. 

HITSA on kvaliteetsete e-kursuste autoritele andnud välja kvaliteedimärke alates 2008. aastast, tehnikaülikooli õppejõude on seda tunnustust antud välja rohkem kui poolesajal korral.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Aasta e-kursus „History of the Baltic Sea Region“ annab ülevaate Läänemere regiooni ajaloolisest kujunemisest ning selle rahvaste arengutest viikingiajast Euroopa Liidu laienemiseni 2004. Hindamismeeskonna hinnangul on kursusel parimal viisil kombineeritud auditoorne ja e-õpe, kasutatud on interaktiivseid õppematerjale ja loodud arvamusvabadust soosiv õppekeskkond. 

Foto: Marko Ojakivi

„Minu jaoks on tegemist suurepärase tunnustusega. Veebipõhise kursuse väljatöötamine on ajamahukas protsess. Kindlasti jätkan arendustöödega ning sügissemestril saavad tudengid jätkata teadmiste omandamist minuga seotud õppekavadel kui ka ainetes nii auditoorselt kui ka distantsilt,“ ütles kursuse autor, Läänemere maade poliitika lektor PhD Heiko Pääbo.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2020 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autorile.

Kokku esitati Aasta e-kursuse nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, meeldiva kujunduse ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi väärib esiletõstmist, et autorid on andnud kursustele lisaväärtust, kasutades läbimõeldud metoodikat õpilaste kaasamiseks, loonud süsteemi individuaalseks ja õppijakeskseks tagasisidestamiseks või kasutanud edukalt e-õppekeskkonna pakutavaid võimalusi. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel puuduvad valdkonna eriteadmised.

E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2020
Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt

AASTA E-KURSUS 2020 NOMINENDID

Lisaks tiitliga pärjatud kursusele “History of the Baltic Sea Region” olid nominendid veel:

Teadusandmete haldus ja publitseerimine. Tiiu Tarkpea, Urmas Kõljalg, Allan Zirk, Veljo Runnel / Tartu Ülikool

How to Identify and Support Older Victims of Abuse. Anastasiia Turusinova, Hector C. Pagan, Pille Tsopp-Pagan, Sirkka Perttu, Mari Puniste, Mari Tikerpuu / Tartu Ülikool

Ravimitest maakeeli (MOOC). Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder, Daisy Volmer / Tartu Ülikool

Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses. Kadrin Meremäe / Eesti Maaülikool

Suuõõne anatoomia ja füsioloogia. Riina Runnel / Tartu Ülikool  

Tiitlit Aasta e-kursus ja e-kursuse kvaliteedimärke annab välja Hariduse Infotehnoloogia SA.

Samal teemal:

• Auhinnatud e-kursus „Õiguse alused mittejuristile“ algab taas

Meemid ja GIF-id leiab ja saab alla laadida siit: https://www.haridus.nlib.ee/konkursi-tulemused. Neid saavad kasutada ka meediaväljaanded. 

Konkursi võitis 10-aastane Henri Markus GIF-iga “Pese käsi!”. Henri Markus kasutas oskuslikult ära digitaalarhiivist DIGAR leitud enam kui poole sajandi vanust kätepesuplakatit ning ühendas selle #PüsiTerve kampaaniaga ning COVID-19 viiruse vastase võitlusega. Nii töö teostus kui ka sõnum on professionaalne ning lisatud animatsioon sobis plakati üldise stiiliga. Peaauhind oli tahvelarvuti.  

Nagu ka pealkirjad näitavad, keskendusid paljud tööd COVID-19 ja eriolukorraga seotud teemadele. Eraldi märkis hindamiskomisjon ära 11-aastase Jakob Villemi iroonilise välispoliitilise töö “Boris ja koroona”, kus oli ühendatud nõukogudeaegne plakat, Ühendkuningriigi peaminister ja Ameerika Ühendriikide president.  

Samuti märgiti ära 10-aastase Ralf Martini “Ärge kõndige sõiduteel”, 12-aastase Marjette “Meie tänased mõtted”, 13-aastaste Eliisabeti ja Anni “Tüüpiline Zoomi kõne”, 12-aastase Karola “Püsige kodus”, 15-aastase Jaani “Ilma maskita mitte mingil juhul” ja 15-aastase Ott Aleksandri “2 meetrit”. Ära märgitud tööd ei ole esitatud paremuse järjekorras. 

15-aastase Ott Aleksandri võistlustöö

GIF-piltide või meemide loomisel tuli kasutada rahvusraamatukogu andmebaasides DIGAR ja DIGAR Eesti artiklite arhiiv leiduvaid materjale. Konkursil osalejatele olid antud vabad käed kasutada neis leiduvat materjali maksimaalselt mänguliselt ja loovalt. Osaleja võis lähtuda teemast, mis teda ennast kõnetab, või valida mõne raamatukogu poolt pakutud teemadest: Oh ajad, oh kombed!; Inimene ja loodus; Tehnilised imed meie ümber. Võistlustööd olid kolmes vanusegrupis: alg-, põhikool ja gümnaasium ning osalejaid oli vanuses 9-17 eluaastat. Enim oli 9-11-aastaseid. 

Kuna käimas on Digikultuuri teema-aasta 2020, siis on kuni aasta lõpuni oodata veel teisigi toredaid interaktiivseid digialgatusi. Täpsema info leiab: www.digikultuuriaasta.ee. 

Allikas: Rahvusraamatukogu pressiteade

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogu ootab koolinoori GIF-piltide ja meemide konkursile

Ajakava

09:45 - 10:00 Kogunemine
10:00 - 10:15 Tervitussõnad
10:15 - 11:10 Modereerivad Veronika Rogalevitch ja Anne Rosenberg

Rahvusvaheliste suhete alused (P2TP.TK.098), Maili Vilson
How to Identify and Support Older Victims of Abuse, Anastasija Turusinova
History of the Baltic Sea Region (Läänemere regiooni ajalugu), Heiko Pääbo
Infootsingud ja andmebaaside kasutamine, Karin Naruskov

11:10 - 11:15 Paus

11:15 - 12:10 Modereerivad Toomas Plank ja Mati Kirikal

Infrastruktuuri modelleerimise (InfraBIM) alused, Raido Puust
Analoog- Ja digitaaltehnika, Martin Jaanus
YKI0021 Keemia alused, Toomas Tamm
Sissejuhatus erialasse (informaatika), Mirjam Paales

12:10 - 12:15 Paus

12:15 - 13:10 Modereerivad Merle Varendi ja Marge Kusmin

Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses, Kadrin Meremäe
Ravimitest maakeeli (MOOC), Janne Sepp
Suuõõne anatoomia ja füsioloogia (MVST.00.004), Riina Runnel
Teadusandmete haldus ja publitseerimine, Tiiu Tarkpea

13:10 - 13:15 Paus
13:15 - 13:50 Kvaliteedimärgi saanud e-kuruste autorite tunnustamine ja aasta e-kursuse väljakuulutamine
13:50 - 14:00 Kokkuvõtted

Veebiseminaril osalemiseks on vajalikud kõrvaklapid või kõlarid ning lauaarvuti või sülearvuti, veebikaamera ega mikrofon ei ole osalemiseks vajalik. Veebiseminari korraldamiseks kasutame keskkonda Zoom. Juhime tähelepanu, et mugavam on veebiseminaril osaleda, kui laete eelnevalt Zoomi oma arvutisse või nutiseadmesse. Zoomi saab alla laadida siit: https://zoom.us/download. Seminaril saab osaleda ka veebibrauseri kaudu.

Samal teemal:

• Veebisemniarid on järelvaadatavad

Mis on meem? Meem on pilt (või lühivideo), millele on lisatud iseloomustav sõnum.

Meemikonkursi teema oli “püsin@kodus”.  Reeglid olid lihtsad: tee meem, mis on eestikeelne, ise koostatud ja naljakas. Õpilaste loodud meemidest tegi esmase valiku aineõpetaja, kes sai klassi kohta esitada kaks meemi! 

Kõikide saabunud meemide vahel toimus avalik hääletamine Padleti veebinäitusel, kus oli võimalik anda oma lemmikmeemidele hääl ehk märkida need südamega.

Rahvahääletuse tulemusel selgusid parimad meemid, mille autoriteks olid:

Jürgen (1. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Isabella (2. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist;
Marili (3. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist;
Heseri (4. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Alexandra Lisete (5. klass) Pärnu Vanalinna Põhikoolist;
Kaupo (6. klass) Pärnu Raeküla Koolist;
Alisandra (7. klass) Pärnu Kuninga Tänava Põhikoolist;
Erto (8. klass) Pärnu Raeküla Koolist ja
Markus (9. klass) Pärnu Rääma Põhikoolist. 

Meemikonkursil osalesid Audru Kooli, Pärnu Raeküla Kooli, Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli, Pärnu Rääma Põhikooli, Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ja Pärnu Vanalinna Põhikooli õpilased. Täname kõiki meemikonkursil osalejaid!

Pärnumaa koolide meemikonkursi “püsin@kodus” korraldasid Mart Kimmel Pärnu Rääma Põhikoolist ja Diana Veskimägi Pärnu Vanalinna Põhikoolist, auhindadega toetab Pärnu Linnavalitsus. 

Teksti ja meemid saatis Koolielule Mart Kimmel

Euroopa keeleõppe tunnuskiri toetab ja tunnustab uuenduslikku lähenemist keeleõppele, sh erinevate tehnoloogiate ja tehnikate kasutamist ning hea praktika levitamist. „Praegune eriolukord ning distantsõppel olemine on tõenäoliselt andnud võimaluse kasutada innovaatilisi vahendeid ja meetodeid ka võõrkeelte õppimiseks ja  õpetamiseks ning see kogemus on tunnustamist väärt,“ selgitab sihtasutuse Archimedes üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo juhataja ning keeleõppe tunnuskirja konkursi eestvedaja Made Kirtsi.

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla nii edukalt läbi viidud festival, hästi toimivad keeleõppe materjalid, inspireeriv õpiring, populaarne keelteklubi, edukaks osutunud keeleõppe projekt, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

Loe lähemalt SA Archimedese kodulehelt. 

Samal teemal:

• Erasmus+ projektidele esitati rekordarv taotlusi

Foto: Koolielu arhiiv

Hariduse Infotehnoloogia SA IT Akadeemia programmist rahastatakse igal aastal kõrgkoolide IKT-õppe uuenduslikke tegevusi, millel on suur mõju õppekvaliteedile ja üliõpilaste digipädevuse arengule.

HITSA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul on eesmärk toetada tudengitele senisest paremate IKT teadmiste ja oskuste andmist ning tuua õppetöösse uusi tehnoloogilisi lahendusi: „Näiteks toetame tänavu Tartu ülikooli kvantarvutuse tehnoloogia algkursuse loomist mitte-infotehnoloogia erialade tudengitele. Kvantarvutite rakendamine tõotab suurt läbimurret tehnoloogiakasutuses, eriti koos tehisintellekti võimalustega, ja nende teemade toomine meie tudengiteni on ülimalt oluline.“

Senise kogemuse põhjal tõdes IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots, et lisaks uuenduslike lähenemiste läbimõtlemisele suunab toetus koole ka õppekavu läbivate terviklahenduste loomisele: „Hea näitena saab tuua Estonian Business Schooli (EBS) mahuka arendusprojekti, mille raames arendatakse erialaspetsiifiliste IKT oskuste õpetamist pea kõigis EBSi õppekavades – kavas on välja arendada 8 uut õppeainet, mh luua tehisintellekti käsitlev õpivõimalus.“

Toetust soovisid kaheksa kõrgkooli kokku 30 projekti elluviimiseks, ekspertkogu otsusel saavad rahastuse nelja kõrgkooli 10 projekti:

Estonian Business Schooli „Business Technology“ õppekava arendus koos kaheksa uue õppeaine loomisega, mille tulemusena paranevad lõpetajate digitehnoloogiate rakendamise ning andmeanalüüsi oskused.

Tartu Ülikooli neli projekti, mille käigus edendatakse võõrkeelte õpetamise digipädevust, sh luuakse õppevahendid eri digikultuuride mõistmiseks ja vahendamiseks; arendatakse erialaseid digipädevusi psühholoogias; luuakse õppemoodul noorsootöötajate digipädevuste arendamiseks ning valmistutakse kvantarvutuste kursuse arendamise kaudu kvantrevolutsiooniks.

Tallinna Ülikooli projektidest esimene hõlmab tarkade tootmistehnoloogiate õpetamist käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekaval, teise raames luuakse võimalus pakkuda tehisintellekti kasutamist tutvustavaid praktikume mitte-IKT õppekavadel õppivatele üliõpilastele.

Tallinna Tehnikaülikoolis arendatakse kolme projekti raames digitaalse tootmise ja rakendusfüüsika õppelaboreid ning integreeritakse IKT lahendused Eesti Mereakadeemia õppekavasse „Veeteede haldamine ja ohutuse korraldamine“.

Taotluste hindamisel osales 11 eksperti ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Projektid tuleb ellu viia 2021. aasta juuliks.

2016. aastast on IT Akadeemia programmist 3,2 miljoni euroga toetatud 14 kõrgkoolis läbiviidud arendusprojekte IKT õppe arendamiseks ja erialaspetsiifiliste IKT teemade sissetoomiseks mitte-IKT erialadel. 

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ning konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ja valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus ning rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Hariduse Infotehnoloogia SA toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös, pakub koolitusi, toetavaid infosüsteeme ja taristut. 

Foto: Photo by NeONBRAND on Unsplash

Samal teemal:

• Kõrgkoolid saavad taotleda toetust tudengite IKT-teadmiste tõstmiseks

Kui varasemalt on Känguru pakkunud lahendamis- ja võistlusrõõmu, siis sel korral pakutakse osalejatele rohkelt rõõmu lahendamisest.

Maailma populaarseimast matemaatikavõistlusest on oodatud osa võtma kõik 1.–12. klassi õpilased. Ülesanded on nagu ikka eesti ja vene keeles. Kahe noorema vanuserühma, st 1.–4. klassi ülesanded on sel korral tõlgitud ka inglise keelde. Toreda üllatusena on võistlusele lisandunud uus vanuserühm vilistlane, kus saavad oma matemaatikateadmised proovile panna kõik need, kel koolitee juba seljataga.

Vanuserühmade järgi toimub Känguru sel aastal järgmiselt:

20. mai: 1.–2. klass, 3.–4. klass
21. mai: 5.–6. klass, 7.–8. klass, 9.–10. klass, 11.–12. klass, vilistlane

Mõlemal päeval on ülesannete komplektid avatud ajavahemikus 10.00 kuni 15.30. Lahendamiseks, vastuste sisestamiseks ja kontrollimiseks on osalejatel aega 1 tund ja 25 minutit. Iga õpilane võib osaleda vaid üks kord.

Oma tulemust ehk kogutud punktisummat näevad osalejad viktoriinid.ee keskkonnas. Üleriigilist tulemuste tabelit sel aastal ei koostata ning võitjatele auhindu ei jagata. 

Kurvastamiseks pole aga põhjust, sest ükski Känguru võistlus pole täielik ilma kingitusteta. Juubeliaastal loositakse välja hulgaliselt kängurumeeneid. Loosi läheb vähemalt 600 mängu Fold Fun, milles on nuputamiseks 50 voltimisülesannet. Pre-ekolier ja ekolier vanuserühmades osalevad loosimises kõik need, kes koos stardipunktidega koguvad vähemalt 40 punkti. Ülejäänud vanuserühmades peavad osalejad saama vähemalt 45 punkti. Kõigiga, kellele loosiõnn naeratab, võetakse e-maili teel ühendust.

Kokkuvõtted tulemustest avaldatakse teaduskooli kodulehel. Ülesanded ja lahendused on Känguru lehel leitavad alates 11. juunist.

13. mail avatakse viktoriinid.ee keskkonnas nn testkänguru, mille käigus saavad õpilased vaadata ja proovida, kuidas Känguru sel aastal välja nägema hakkab.

Kängurust osavõtt on sel aastal tasuta. Kõikidele, kes on juba kandnud osalustasu Eesti Matemaatika Seltsi kontole, tagastatakse see lähiajal.

Rohkem infot ja võistluse juhendi leiab Känguru lehelt.

Allikas: Tartu Ülikooli teaduskooli koduleht 

Samal teemal:

Uus veebikeskkond ReaalAbi aitab koolilapsi e-õppe reaalainetes ning toetab õpetajaid ja lapsevanemaid

Virtuaalse debati otseülekannet saab jälgida tehnikaülikooli veebis www.taltech.ee/valimised2020.

TalTech valib rektori 18. mail. TalTechi rektoriks kandideerivad: ametisolev rektor akadeemik Jaak Aaviksoo, tehnikaülikooli ehituse- ja arhitektuuri instituudi direktor akadeemik Jarek Kurnitski ning Tallinna Ülikooli praegune rektor professor Tiit Land. 

Debati katusteemaks on nii tehnikaülikooli arengusuunad, akadeemilised ambitsioonid kui ka roll ühiskonnas, täpsemalt aga tark linnak, õppe-, arendus- ja teadustegevus, rahvusvahelistumine ja koostöö erasektoriga, samuti vilistlaskonna roll ülikoolis.

TalTechi nõukogu liige ning rektori valimiskomisjoni esimees Tõnis Kanger ütles debati eel: "See on tehnikaülikooli rektorikandidaatide viimane avalik debatt. Kuivõrd senised on olnud tudengite ja ülikooli haldustugistruktuuri töötajate kesksed, siis ootan sellelt debatilt laiemalt kogu liikmeskonna, eriti aga akadeemilise personali ja vilistlaste aktiivset osalust. Loodan, et käsitlemist leiavad nii ülikooli teaduse olukord kui ka ühiskonna teenimise teemad."

Debatti modereerib ajakirjanik Urmas Vaino.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade