Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Ene Ergma näitas, et teadlane saab väga hästi hakkama ka väljaspool teadust. Viimase viieteistkümne aasta sisse mahub Ene Ergmal ohtralt avalikke esinemisi, intervjuusid, aga ka astrofüüsika loenguid koolides ja väljaspool koole, kõrgetasemelisi visiite ja delegatsioonide vastuvõtte. Ene Ergma poliitikukarjääri mahub märkimisväärne saavutus nii Eesti majanduse kui ka teaduse jaoks – Eesti liitumine Euroopa kosmoseagentuuriga.

Parima teaduse ja tehnoloogia populariseerija peapreemia pälvis ihtüoloog Arvo Tuvikene, kes on aastate jooksul järjepidevalt avaldanud kalandust, kalade käitumist ja kalade kui inimtoidu kvaliteeti käsitlevaid artikleid ajakirjades ning raamatusarjas.

Vaata kõiki kategooriaid ja tunnustuse saanuid Eesti Teadusagentuuri kodulehelt!

Foto: ETAG, Sven Tupits. 

Samal teemal:

• Algas kandidaatide esitamine teaduse populariseerimise auhinnakonkursile
• Auhinnati parimatest parimaid teaduse populariseerijad

Tartu Kivilinna Kooli direktor Karin Lukk kirjeldab väärtuskasvatuse kooli tiitli võitu kui maratoni läbimist. Nad on hea kooli nimelisel konkursil osalenud juba üheksa korda ning nüüd väärtuskasvatuse karika saamine on justkui finišisse jõudmine. „See on hea tagasiside, et oleme õigel teel: ei ole kraavi kaldunud ega üle piirjoone läinud“, sõnas Lukk. „Vahel on tunne, et peeglisse vaadates kipud ainult positiivset nägema, aga ju me oleme mõned pimedad nurgad ka üles leidnud, kui see ka teiste poolest tunnustust väärib.“

Haapsalu Linna Algkooli direktor Malle Õiglase arvas, et väärtuskasvatuste kooli karika saamine on suur tunnustus, kuna koolis tehtav töö paistab ka teistele silma: „Me peame lugu väärtustest ja sellest, et kõik oleks koostöised ja õnnelikud. Kui see ka teistele samamoodi välja paistab, siis on see kõige parem tunnustus!“

Tartu Lasteaia Lotte direktor Viive Vellemaa, keda lapsed tunnevad kui Lotte ema Annat, on väärtuskasvatuse lasteaia tiitli üle samuti väga õnnelik, kuna paari kuu pärast täitub lasteaial juba kümnes tegutsemisaasta. „Tiitli saamine on suur tunnustus kogu meeskonnale,“ arvas Vellemaa. „See tähendab, et oleme kümne aasta jooksul teinud tublit tööd ja head koostööd.“

Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht Nele Punnar sõnas, et tänavused konkursitööd tuginesid üha enam tõenduspõhisele lähenemisele ja olid hästi läbi mõtestatud.

Tartu Kivilinna Kooli tunnustas eetikakeskus aktiivse koolipere kaasamise, heade suhete ja meeskonnatöö väärtustamise, süsteemse ja mõtestatud eneseanalüüsi ning pikaajalise, sisuka ja tulemusliku väärtusarenduse eest.

Haapsalu Linna Algkool pälvis tiitli koostöise ja õnneliku koolimeeskonna väärtustamise, lastevanemate aktiivse kaasamise, mitmekesiste kooliväliste tegevuste ning järjekindla ja eduka väärtusarenduse eest.

Tartu Lasteaeda Lotte tunnustati laste igakülgse märkamise, toetamise ja kaasamise, lasteaiapere heade suhete hoidmise, laste nõukogu rakendamise ning tulemusliku väärtusarenduse eest.

Konkursside „Hea kool kui väärtuspõhine kool“ ja „Hea lasteaed kui väärtuspõhine lasteaed“ tiitlid anti üle 10. väärtuskasvatuse konverentsil „Kuulata ja kõnelda ehk dialoogilisest kommunikatsioonist koolis“. Tartu Ülikooli eetikakeskus on toetanud ja tunnustanud koolide ja lasteaedade väärtusalast tegevust juba aastast 2009. Eneseanalüüsi konkursid toimusid tänavu viiendat korda. Konkursside eesmärk on tunnustada koolide ja lasteaedade tööd nendes valdkondades, mis on seni vähe tähelepanu saanud, kuid on ometi väga olulised: õpilaste erinevate annete ja võimete parim võimalik väljaarendamine, õpilaste sotsiaalsete oskuste ja väärtushoiakute kujundamine, õpivalmiduse tagamine kogu elukaare jooksul, koolimeeldivus, füüsilise ja vaimse turvalisuse tagamine, tervislike eluviiside kujundamine.

Süsteemse väärtuskasvatuse eest tunnustati:

Tiitliga „Hea kooli ekspert“
Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia ekspert“
Rannamõisa Lasteaed

„Hea kooli edendaja“ tiitli pälvisid:
 Haapsalu Linna Algkool
 Kilingi-Nõmme Gümnaasium
 Kärla Põhikool
 Loo Keskkool
 Nissi Põhikool
 Tartu Descartes’i Kool
 Tartu Kivilinna Kool
 Turba Kool

„Hea lasteaia edendaja“ tiitli pälvisid:
 Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju
 Kõrveküla Lasteaed Päikeseratas
 Tartu Lasteaed Lotte

Tiitliga „Hea kooli teerajaja“ tunnustati:
 J. V. Veski nim Maarja põhikool
 Tapa vene põhikool
 Türi ühisgümnaasium
 Ülenurme gümnaasium

Tiitliga „Hea lasteaia teerajaja“ tunnustati:
 Haapsalu Lasteaed Päikesejänku
 Lasteaed Neeme Mudila
 Tallinna Jaan Poska lasteaed
 Tallinna Lasteaed Rukkirääk
 Viljandi Lasteaed Midrimaa
 Vändra Lasteaed

Väljaantavate tiitlite ja nende statuutidega tutvu eetikaveebis.

Konkurssi korraldab Tartu Ülikooli eetikakeskus haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti ühiskonna väärtusarendus 2009-2013" jätkuprogrammi raames.

Allikas ja fotod: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TÜ eetikakeskus tunnustas parimaid väärtuskasvatuse koole ja lasteaedu
• Väärtuskasvatuse lasteaed väärtustab üksteist austavaid suhteid

„Muljed võistlusest on suurepärased. Rahvusvaheline õhkkond andis nii palju võimalusi kuulda ja kogeda, kuidas kokandusmaailm tegutseb,“ rääkis Erika. „Saime luua tutvusi ja sidemeid võistlejatega teistest riikidest, mis pakub võimalusi ka lähituleviku rikastamiseks kokandusvaldkonnas.“

Erika võistles kokkade kümnevõistluses (decathlon), kus kümnes etapis tuli kahe tunni jooksul tuli valmistada etteantud roog. Ülesanneteks olid näiteks tükeldamine ja kastme valmistamine. Võisteldi kolmeliikmelistes loositud tiimides. Erika oli võistkonna kapten, tema kaaslasteks olid Itaalia ja Sloveenia kokaõpilased. Ülesandeid sooritati kordamööda, iga ülesande jaoks oli aega 5-12 minutit.

„Pisut närvesööv oli asja juures see, et sellel ajal, kui üks meist oli köögiboksis ülesannet sooritamas, pidid teised olema köögi taga, nägemata mis toimub,“ rääkis Erika. „Samas andsime üksteisele kohe ülevaate tegevustest. Iga ülesande vahel oli üheminutiline paus, mis oligi plaani pidamiseks ja ülevaate andmiseks. Põhiline fookus roogades oli mereandidel.“

„Mitmevõistlus pani proovile kiiruse, loovuse, võistlusvaimu ja suhtlemisoskuse. Võistlus oli tõsine, aga sealjuures ka väga lõbus. Toetajaid ja kaasaelajaid oli meeletul hulgal, mis innustas ning andis usku ja kindlameelsust kõvasti juurde. Seega taaskord aitäh Kuressaare Ametikooli pere! Meie juhendajad on super tasemel!“ ütles Erika.

Erikat juhendasid kokaõpetajad Halliki Väli ja Irina Arhipova.

Lisaks Erikale osales kokakunsti (culinary art) võistlusalal Hälena Kikerist, kes oma võistkonnaga esikolmikukohale ei pääsenud. Tema võistkonnakaaslased olid Itaaliast ja Hollandist.

Eesti õpilased võitsid tänavu kokku kaks medalit: kokakunsti võistlusalal tuli hõbedale Markus Pärn Tartu Kutsehariduskeskusest.

AEHT aastakonverentsi ja –võistluseid korraldati tänavu 30. korda. Mullu võitis ametikooli õpilane Maarja Maripuu Londonis barista võistlusalal pronksmedali.

2007. aastal korraldas need võistlused Kuressaare Ametikool. 

Allikas ja foto: Kuressaare Ametikool. 

Eesmärk oli kaasata eesti ja vene koolide õpilasi oma teadmisi ja oskusi proovile panema infootsingus. 

Kokku osales nutiviktoriinil üle 2300 võistkonna, mis on suurepärane tulemus!

Õnnelikud võitjad (esialgsetel andmetel) on toodud vanusegruppide kaupa allpool.

1. - 3. KLASS
1. kohta jagasid: Nutikad nutid (Valga Priimetsa Kool) ja Proto (Pärnu Vanalinna Põhikool).
2. koht: 143 (Rõuge Põhikool).
3. koht: 2.a nutikas 1 (Kilingi-Nõmme Gümnaasium). 

4. - 6. KLASS
1. kohta jagasid: #YouPihvid (Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium) ja S**M** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool). 
2. kohta jagasid: M**J** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) ja Nutti Koerad (Pärnu Raeküla Kool). 
3. kohta jagasid: A**M** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool) ja 5. klass (Raasiku Põhikool). 

7. - 9. KLASS
1. kohta jagasid: Sotsid (Illuka Kool) ja 9 C TÄHED (Tartu Aleksander Puškini Kool).
2. kohta jagasid: LaagnaPojad (Tallinna Laagna Gümnaasium) ja E** (Kohtla-Järve Tammiku Põhikool). 
3. kohta jagasid: RNA (Mooste Mõisakool) ja KL (Jõhvi Vene Põhikool).

10. - 12. KLASS
1. kohta jagasid: Monkus (Viljandi Gümnaasium) ja Lüüra (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium). 
2. kohta jagasid: Eesti poissid (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium) ja Puuma (Viljandi Gümnaasium).  
3. kohta jagasid: Ravens (Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasium) ja TeamHonda (Avinurme Gümnaasium). 

Koolidega võtab ühendust (ja koolipõhiseid tulemusi jagab) meie kooli haridustehnoloog Mart Kimmel: mart@raama.ee. 

Õigesti vastanud koolivõistkondade vahel loositi välja auhindu, millega sel aastal on nutiviktoriini abistanud HITSA, Haridus- ja Teadusministeerium, Päästeamet. Lisaks nendele ka Playtech, Tieto, COOP, Insplay, Tactic ja Swedbank.

Nutikaid tegusid ja kohtumiseni juba kevadisel “Nutt tuleb peale” veebiviktoriinil!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutiviktoriin “Nutt tuleb peale” jõuab nutisügisesse
• Nutikabega sügisesse

Avaüritusele kogunes rohkem kui 300 inimest seitsmest Eesti maakonnast, konkursi auhinnafond on 10 000 eurot.

Igal aastal pakutakse tasuta koolitusprogrammi Eesti erinevate maakondade noortele. Tänavu toimub programm Põlva-, Rapla-, Harju- ja Pärnumaal, kuid koolitustele on oodatud noored ka teistest piirkondadest.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete direktor Maria Alajõgi julgustab noori üle Eesti tulema koolituspäevadele. Bright Mindsi üheks eesmärgiks on võimaldada programmis osalemist kõikidele õpilastele. Seetõttu valitakse ka igal aastal erinevad maakonnad, mille keskustesse koolitusprogramm viiakse. „Kõige olulisem on see esimene samm. Alusta, ole järjekindel ja edasi ole lihtsalt julge, ära kahtle endas.“

Konkursi žürii esimehe, Swedbanki korporatiivpanganduse juhi Tauno Vanaselja sõnul on varasemad Bright Mindsi konkursid näidanud Eesti noorte suurt nutikust ja huvi ettevõtluse vastu. „Üks asi on unistada ja mõelda, kuidas midagi teha võiks, hoopis teine asi on midagi reaalselt ära teha. Bright Mindsis saavad noored mentorite käe all oma ideid arendada ja katsetada,“ ütles Vanaselja ja lisas, et mitmed kahe varasema hooaja paremad on oma ideedega edasi tegelemas.

Läänemaa ühisgümnaasiumi geograafia- ja majandusainete õpetaja Imbi Raudkivi sõnul on programm toetanud nende kooli ettevõtluse kursusi ja seda eelkõige praktilises osas. Lisaks juhendavad ja suunavad noori mentorid, kes on oma tee leidnud, nende lood ja kogemused, edu ja ka ebaedu, on parimad õpetajad, julgustab Raudkivi kõiki õpetajaid ja juhendajaid programmis kaasa lööma.

Bright Minds on TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös 2015. aastal algatatud koolinoorte äriideede konkurss. Selle keskmes on 4-kuuline koolitusprogramm, kus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele räägitakse ideede genereerimisest ja meeskonna kokkupanemisest, tootearendusest ja turust ning turundusest ja müügist. Kogenud mentorite käe all saavad noored oma ideid katsetada, lihvida ja ka ellu viia. Finaalis 2018. aasta märtsis selguvad kolmanda hooaja parimad meeskonnad ja ka õpetajad.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Foto: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Algas koolinoorte äriideede konkursi uus hooaeg
• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitis magnetil töötav riidepuu

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles konverentsi avades, et ettevõtlusõpe ja õpilasfirmade programm on Eesti koolides endale kindla koha leidnud. “Ettevõtlusõpet pakub oma õpilastele üha enam koole ja õppurite kasvav huvi teeb rõõmu. “Ministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmis oleme seadnud sihiks luua ettevõtlusõppe läbimise võimaluse kõigile õppuritele nii üldhariduskoolides, kutsekoolides kui kõrgkoolides,” ütles minister Reps. “Igast inimesest ei pea saama ega saagi ettevõtjat, kuid ettevõtluse alased teadmised ja oskused koos ettevõtliku hoiakuga aitavad igaühte elus edasi.”

Aasta ettevõtliku kooli tiitli pälvis kokku 15 õppeasutust 15 riigist. Euroopa ettevõtlusõppe projekti eestvedaja Junior Achievement Euroopa tunnustab ettevõtlikke koole kolmandat aastat. Parimate väljaselgitamisel võetakse arvesse erinevaid aspekte, näiteks ettevõtjate ja kogukonna kaasatust, õpetajate ettevalmistust, kooli strateegiat ettevõtlusõppe edendamisel jne.

Eesti ettevõtlikumaks kooliks valitud Tallinna 21. Kool on pakkunud ettevõtlusõpet Junior Achievementi programmide järgi alates 1998. aastast. Selle aja jooksul on tegutsenud koolis üle 80 õpilasfirma. Kool on ettevõtlusõpet süstmaatiliselt arendanud, praegu osalevad ettevõtlusõppes rohkem kui pooled gümnasistid ning õppe läbiviimisse on kaasatud arvukalt ettevõtjaid, mentoreid ja lapsevanemaid.

Konverentsil tutvustati ka Euroopa ettevõtlusõppe projekti ICEE käigus läbiviidud uuringut. Rahvusvahelise uuringu tulemused näitavad, et ettevõtlusõpe on ülioluline, kuid noorte teadmisele ja valikutele mõju avaldamiseks on vaja, et õpilased tegeleksid sellega vähemalt sada tundi. Uuring viidi läbi viies riigis, Eestist osalesid Tallinna 21. Kool, Võru Gümnaasium, Kuressaare Ametikool ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus.

Ettevõtlusõppe konverents toimub Tallinnas 16.-17. novembril Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise egiidi all ning selle korraldab Junior Achievement Eesti koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konverentsil osaleb rohkem kui sada valdkonna eksperti, poliitikakujundajat, ametnikku ja ettevõtjat erinevatest Euroopa riikidest.

Aasta ettevõtliku kooli auhinna võtsid vastu Tallinna 21. Kooli vilistlane Ander Hindremäe (vasakult), arendusjuht Juta Hirv, direktor Meelis Kond, ettevõtlusõpetaja ja JA Eesti direktor Epp Vodja ja 5. klasside ettevõtlusõpetaja Elbe Metsatalu

Taustainfo

• Euroopa ettevõtlusõppe projekt algas 2015. aastal ning sellesse on kaasatud viis riiki - Eesti, Soome, Itaalia, Läti ja Belgia, lisaks teadusinstituudid Norrast, Taanist ja Horvaatiast. Projekti juhib Junior Achievement Euroopa ning seda rahastatakse Erasmus+ programmist.
• Eestis on Junior Achievementi eestvedamisel arendantud ettevõtlusõpet ja õpilasfirmasid 25 aastat.
• 2015. aastal algatas Haridus- ja Teadusministeerium ettevõtlusõppe programmi, et edendada ettevõtlusõpet süsteemselt kõikidel haridustasemetel. Lähem info: ettevõtlusõpe.ee.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Gümnaasiumi ettevõtlusõpiku "Ettevõtlikkusest ettevõtluseni" õpilase töövihik
• Esita kandidaat aasta parima ettevõtluse õpetaja, ettevõtliku õppuri, ettevõtlusõppe edendaja või mentori tiitlile

Konkursi korraldanud Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž ja Lääne-Viru Omavalitsuste Liit tõstsid esile neli tööd, millest kaks kuulus Tallinna Tehnikaülikooli, üks Tallinna Ülikooli ning üks Eesti Maaülikooli tudengile.

Tallinna Tehnikaülikoolis kaitstutest töödest pälvisid tunnustuse Lea Teeääre "Kahaneva rahvastikuga tootmispiirkonna sotsiaalne resilentsus: Kunda linna stsenaariumplaneering" ja Mari-Liis Leinuse "Tööstusjäätmetest ehitusliku täitematerjali saamine koos CO2 sidumisega".

Eesti Maaülikooli töödest tõsteti esile Ave Konso „Rakvere linna lähiümbruses aastail 2005-2013 kehtestatud elamuarenduse detailplaneeringute kaardistamine ja analüüs“ ning

Tallinna Ülikoolist Külli Hallik-Vilu bakalaureusetöö "Draamaõpetuse kasutamine õppekasvatustöös ja teatrielamuste mitmekesisus Lääne-Virumaa lasteaedades".

„Igal aastal valmib Eestis sadu uurimistöid, teiste hulgas ka Lääne-Virumaa kohta. Tihti ei jõua nende tulemused aga ülikooli seinte vahelt välja,“ selgitas kolledži direktor Silver Pramann konkursi peamist mõtet. „Tudengite teadustööde tulemusi saaks aga kasutada ühiskonna, konkreetse konkursi puhul meie regiooni hüvanguks.“

Kahele seni peetud konkursile on kokku laekunud 16 üliõpilastööd.

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

Tallinna Ülikooli 26 uut doktorit

Bright Minds on neljakuuline koolitusprogramm, mis annab põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele teadmisi ettevõtlusest ja startup-maailmast ning julgustab noori oma äriideid ellu viima. 

Kolmapäeval, 15. novembril kohtusid kooliõpilased Eesti idufirmade Fanvestory ja Taxify esindajatega, noori innustas Yrjö Ojasaar. Lisaks jagavasid kogemusi Bright Mindsi eelmiste hooaegade osalejad. 

Koolitusprogramm algab 27. novembril ja jätkub uuel aastal kuni 7. veebruarini.

 TAUST
Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds algas 2015. aastal TTÜ Mektory tehnoloogiakooli ja Swedbanki koostöös. Bright Minds on ligi neli kuud kestev ettevõtluse koolitusprogramm, mis lõppeb märtsis 2018 äriideede konkursiga. Koolitused toimuvad sihtmaakondade keskustes: Tallinnas, Pärnus, Raplas ja Põlvas. Noori abistavad koolitajad ja mentorid. Eelmisel hooajal osales programmis ligi 400 koolinoort üle Eesti.

Koolinoorte äriideede konkurssi toetab Euroopa Sotsiaalfond, Tallinna Ettevõtlusamet ja Lux Express. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds võitis magnetil töötav riidepuu
• Äriideede konkursi Bright Mindsi finaalis 21. aprillil on võistlustules 21 parimat meeskonda

Tänavu 25. korda korraldatav Camerimage leiab aset 11.–18. novembrini Poolas.

Camerimage tudengifilmide võistlusprogramm toetab algajate filmitegijate arengut ja annab võimaluse end võistlustules proovile panna. Igal aastal saadetakse programmi filme aina rohkematest koolidest üle maailma. Võitjad valib välja tuntud filmiloojatest ja tööstuse professionaalidest koosnev rahvusvaheline žürii. Parima kinematograafia autor pälvib Laszlo Kovacsi tudengiauhinna – Kuldse Kullese. Auhinnafondis on ka 10 000 poola zlotti. 

"Säde" (2017; operaator - Péter Kollányi, režissöör - Rebeka Rummel, stsenarist - Laura Raud, helirežissöör - Aleksandra Koel, kunstnik - Freda Purik, produtsent - Johanna Maria Paulson) räägib tulekahju põhjustamise eest vanglas istunud Tristanist, kes leiab end vabadusse pääsedes olukorrast, kus kauaoodatud kohtumine õnnetuses viga saanud tütrega nõuab suuremat eneseületust, kui noor isa oodata oskas. Filmi "Säde" toetasid Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

„Pobeda“ (2017; operaator - Ermins Baltais, režissöör ja stsenarist - Vladislav Mukovnin, helirežissöör - Nikita Shishkov, kunstnik - Birgitta Silberg, produtsent - Diana Põdra) leiab aset 40. aastate lõpus. Vaatamata keelule võõraste inimestega suhelda, kohtub poiss ühel päeval uhiuue Pobedaga sõitvat meest, kes lubab õpetada teda autoga sõitma, kuid sellel lubadusel on saatuslikud tagajärjed.

Rahvusvaheline operaatoritööle keskenduv filmifestival Camerimage on üks tähtsamaid ja enim tunnutatud filmifestivale, mis keskendub kaameratööle ning selle loojatele - operaatoritele. Camerimage aitab olulisel määral kaasa operaatorite prestiiži kasvatamisele. 

Allikas: BMFi pressiteade. 

Samal teemal:

• TLÜ Looduse Akadeemia ja BFM Laste filmikool kutsuvad linnalaagrisse
• Eesti Filmimuuseum kogub infot/infomaterjali põnevate filmimeenete kohta