Tartu ülikooli arvutiteaduse bakalaureuseõppe üliõpilase Janek Timmase sõnul on võistlusel osalemise soov ilmselge igale tarkvaraga tegelevale aktiivsele tudengile: „TransferWise hackathon on paljude arvates kõige prestiižsem software-only hackathon Eestis, juba eelvoorudesse saamiseks on kolm kandidaati koha kohta.“

Timmase sõnul tekkis platvormi idee, kui meeskond arutas omavahel digitaalsete nomaadide elustiili plusse ja miinuseid. Digitaalsed nomaadid on spetsialistid, kes rändavad ja töötavad samal ajal, liikudes keskmiselt kord kuus uude riiki või linna.

Timmas kirjeldas, et digitaalne nomaadlus on praegu kasvav trend: „Järjest rohkem inimesi taipavad, et 3500 dollarilise ühetoalise korteri asemel San Franciscos võivad nad saada lennupiletid Taisse, Airbnb maja, kontoripinna ja 2000 dollarit jääb veel ülegi. Ja elamiskulud on ka väiksemad. Firmad saavad ka aru, et neil on odavam oma töötajad rändama saata, kui kontoripinda rentida.“

Kuigi sarnaseid platvorme on olemas küll, siis üliõpilaste platvormi idee on uudse lähenemisega. „Lähim meie platvormile on üpris sarnase süsteemiga Copass, kuid see keskendub Euroopa ja USA tööpindadele, mis on meie andmetel kohad, kust inimesed just eemale rändavad. Lisaks on neil kallim hind ja nad müüvad seda otse nomaadile, mitte tema firmale,“ kirjeldas Timmas

Üliõpilaste loodud rakenduse eelis on, et NomadCardi ühe liitumise teel saab ligipääsu arvukatele jagatavatele tööpindadele üle maailma.

Timmas rääkis, et nende meeskonna soov on näha maailma, kus inimene valib firma, kus töötada selle järgi, kas see firma pakub NomadCardi või mitte. „Me mõistame, et kõigi firmade põhimõtetega ei lähe meie tulevikunägemus kokku ja see ei peagi nii olema. Kuid siiski on palju firmasid, kes juba praegu seda võimalust pakuvad.“

Keda teema rohkem huvitab, soovitab Timmas vaadata GitHubi tarkvaraarendaja Coby Chapple'i ettekannet "Remote by default" sellest, kuidas Githubis, 245 inimesega firmas, saab 75% töötajatest olla kaugtöötajad.

Tutvu NomadCardiga thenomadcard.com.

TransferWise’i hackathon’i finaalis viivad meeskonnad 24 tunni jooksul ellu tarkvaraprojekti, mille käigus jõutakse ideest prototüübini.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Skype University Hackathoni võitis keemia õppimist lihtsustav platvorm “3Ducation”
• HITSA ja Skype’i esimesel IT arendusnädalavahetusel osaleb 70 noort

Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid, -festivalid  jm, mis on tulemuslikud ning uuenduslikud ja on innustanud õppima võõrkeeli.

2016. aasta konkursi eelisteemad on “Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides” ning “Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe”.

1. Keelerikkad koolid ja klassid: mitmekesisuse väärtustamine koolides
Antud eelisteema keskendub formaalsele õppele üldhariduses, pöörates samas mitmekeelsusele ja keeleõppele tähelepanu ka kutsehariduses. Tunnuskirjale kandideerivad projektid võiks esile tuua head tavad mitmekeelsetes koolides ja klassides, kus väärtustatakse mitmekesisust ja kultuuridevahelist dialoogi ning edendatakse mitmekeelsust, kus keeleline mitmekesisus on keeleõppe vahend ja kus edendatakse õpetajate pidevale erialasele arengule pühendunud programme. Erilist tähelepanu peaks pöörame meetmetele, mille eesmärk on toetada lapsi, kes ei valda õppekeelt. Kõigil lastel peavad olema võrdsed võimalused oma võimeid arendada ning õppekeele valdamine on selle vältimatu eeltingimus.

2. Keelesõbralik ühiskond — kogemusõpe
Keelesõbralik ühiskond on keskkond, kus soodustatakse keeleõpet ja kultuuridevahelist mõistmist, edendatakse mitmekeelsust ja suhtutakse sellesse positiivselt.Tunnuskirja projektid võiks esile tuua ja toetada tegevusi ja meetmeid, mis edendavad kogemusõpet ja keelesõbraliku ühiskonna arengut. Projektid peaks tutvustama kõigile vanuserühmadele mõeldud uuenduslikke kogemuslikke keeleõppeviise. Projektid peaks käsitlema seda, kuidas kasutada informaalseid meetodeid ja kättesaadavaid vahendeid, uusmeediat, veebipõhiseid vahendeid, praktikakogukondi jne; need võiks hõlmata perekondlikku, kogukondlikku ja põlvkondadevahelist õpet. Tunnustada võib väga erinevate valdkondade tegevusi kodanikuühiskonna tasandil, piirkondlikes ja kohalikes ametiasutustes ja kohalikes omavalitsustes, aga ka haiglates, vanglates, meedias, kohalikes keskustes, muuseumides ja mujalgi.

Konkurss kestab 23. maini (k.a) ja taotluse saab esitada kodulehel asuva veebivormi kaudu.  Tunnuskirja saajad valib esitatud kandidaatide hulgast välja žürii. Silmapaistvamatele tunnuskirja laureaatidele antakse ka rahaline preemia.

Lisainfo: http://archimedes.ee/blog/uudised/algas-konkurss-aasta-voorkeelealane-tegu-2016/.

Allikas: Sihtasutus Archimedes

Samal teemal:

• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse
• Selgusid aasta õpirände edendajad ja hariduse Kuldõunad

Kolmanda koha sai Kirivere Kooli võistkond tööga “Puidulõikur”. Õpetajatest oli parim Jaan Tasa Tõrva Gümnaasiumist, parim kool oli Tõrva Gümnaasium.

Stokkeri tööõpetuse meistrivõistlused 2016 kutsus noori meistrimehi mõtlema tööriistade homsele päevale. Järjekorras kümnendatel võistlustel tuli osalejatel valmistada uudne käsitööriist või seninägematu multifunktsionaalne tööpink. Võistlustele esitasid Eesti koolid kokku 125 tööd.

Priit Prints, Stokkeri omanikettevõtte Mecro juhatuse esimees, žürii liige: ”Stokker on saanud alguse kirest tööriistade, masinate ning mootorispordi vastu. See on ka põhjus, miks oleme kõigi oma 25 tegevusaasta jooksul toetanud noorte tehnikasporti ning viimased 10 aastat ka tööõpetuse arengut Eesti koolides. Peame noorte töö- ja tehnoloogiaõpet Eesti arengu seisukohalt väga oluliseks ning selleks otsustasime 10 aastat tagasi ellu kutsuda tööõpetuse meistrivõistlused. Oleme võistelnud maa peal, õhus ja vees liikuvate sõidukite valmistamises. Seekordne võistlus on mõnes mõttes samm edasi – otsime innovatsiooni tööriistade valdkonnas. Žürii töö polnud kerge, sest esitatud oli töid nii idee tasemel, mudelina vormistatult kui ka selliseid, mida saaks kohe kasutusse võtta. Võidutööd hiilgasid nii oma praktilisuse kui ka väga heal tasemel teostuse poolest.”

Juhendajate arvestuses oli neljandat aastat parim Tõrva Gümnaasiumi õpetaja Jaan Tasa, teine oli Kärdla Ühisgümnaasiumi õpetaja Ain Jepišov ja kolmas Andrus Liigus, Kirivere Kooli ja Olustvere Põhikooli õpetaja. Eriauhinnad said Monika Avalaid Aegviidu Koolist ja Vjatšeslav Stepanov Pae Gümnaasiumist.

Koolide arvestuses võitis neljandat aastat Tõrva Gümnaasium, teine oli Kärdla Ühisgümnaasium ja kolmas Olustvere Põhikool.

Eriauhinnad said tööd “Lihvkäsi”, “Puidutöötlemismasin”, “Magnetkäepael”, “Sõrgsõrgkang” ja “Lasersaag”.

Stokkeri 2016. aasta tööõpetuse meistrivõistluste žürii liikmed olid Priit Prints, AS Mecro juhatuse esimees; Andres Juur, AHHAA juhatuse esimees; Joonas Kerge, esimese Stokkeri meistrivõistluste võitja aastast 2006; Raivo Juurak, Õpetajate Lehe toimetaja ja Rakett 69 teadustoimetuse liige Karol Mõisavald.

Risto Riiet Tõrva Gümnaasiumist kirjeldab oma tööd nii: ""Saapasääre saag" on uudne saag, mis on sobilik eelkõige matkale minnes. Saag on mõõtmetelt võrreldav väikese käsisaega, kuid on unikaalse konstruktsiooniga ja kerge liigutusega saab sae kokku panna. Kokkupandud saag on üpris miniatuurne ja seetõttu mahub saag nii kummikusäärde kui ka põuetaskusse. Teatavasti on Eestis suhteliselt vähe päevavalgust ja palju pimedust ning selle probleemi lahendamiseks on saele paigaldatud LED-dioodid, et ükski lõige ei jääks pimeduse tõttu tegemata."

Reijo Illisson Tõrva Gümnaasiumist: ""Sepatsentrum" koosneb mehaanilisest vasarast ja alasitest, millest väiksem on peentöö jaoks. Mehaaniline vasar on mootoriga vasar, mis teeb töö lihtsamaks. Tööpõhimõte seisneb selles, et sa paned vasarale midagi alla. Näiteks metalli. Käivitad mootori, siis hakkab vasar lööma asja, mis seal all on. Asja, mida hakkad lööma, peab hoidma pihtidega kinni, et asi minema ei lendaks. Kui vanasti oli sepikojas õpipoiss, kes oli pealelööja, siis siin on selleks mehaaniline vasar."

Marjanno Evert Kirivere koolist: "Puidulõikur on ette nähtud ümarate avade ja ka ketaste lõikamiseks. On reguleeritav. Omapäraseks teeb see, et ketas ei jää kunagi lõikuri külge, vedru abinõu surub selle alati ära. Kaubanduses müüdavatel lõikuritel on alati ketastega probleeme."

Alates 2006. aastast on Stokkeri tööõpetuse meistrivõistlustel 5.-9. klasside õpilastele korraldatud tuulelohede, kiirendusautode, raadio teel juhitavate autode, paatide, veotraktorite, amfiibautode, tulevikuautode, tuleviku Eesti liiklusvahendite meisterdamise võistlusi.

Võistluste veeb

Pildigalerii

Allikas: Stokkeri pressiteade. Fotode autor: Allan Kuusik, Stokker.

Samal teemal:

• Konkurss "Nutikad õpilastööd 2015" jõudis lõpusirgele
• Töö- ja tehnoloogiaõpetus on rohkemat kui kirvevarte tegemine

14. maini toimuval Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil peavad võistkonnad Tartus kahel võistluspäeval lahendama füüsikat, keemiat ja bioloogiat siduvaid eksperimentaalseid ülesandeid.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi programmijuhi Karin Hellati sõnul on Eesti olümpiaadi eksperimentidega tegelenud üle aasta.

Kuna eksperimendi detaile ei ole võimalik enne võistlust avalikustada, ongi kõik huvilised oodatud Tartu ülikooli Chemicumi fuajeesse (Ravila 14a) põnevale võistlusele kaasa elama. Võistlust saab jälgida orienteeruvalt kell 11.30–13 ja 16.30–18.

Kõik huvilised saavad Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadist osa veel reedel, 13. mail kell 17, mil www.uttv.ee teeb otseülekande medalitseremooniast.

14. Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadist võtavad osa 23 Euroopa Liidu riigi 144 teadusest huvitatud koolinoort. Nende hulgas on neli Eesti võistkonda, mille kolmeliikmelistesse tiimidesse kuuluvad õpilased Tallinnast, Tartust ja Narvast.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi peakorraldaja on Tartu Ülikool ja seda rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Fotod olümpiaadi avatseremoonialt

Allikas: TÜ koduleht. Olümpiaadi avatseremoonia fotod: Andres Tennus / Tartu Ülikool.

Samal teemal:

• Veebruaris toimub üleriigiline ühiskonnaõpetuse olümpiaad
• Eesti noored naasid rahvusvaheliselt matemaatikaolümpiaadilt
• Soome keele olümpiaadi võit läks tänavu Tartusse
• Gümnasistid on oodatud projekti "Eesti teadus õpilase pilguga"

Mõlema meeskondliku võistluse kõige suuremaks väljakutseks on ülesannete sooritamise täpsus ajalise surve all.

Ehituspuuseppade kutsemeistrivõistlus Pärnumaa Kutsehariduskeskuse võimlas

„Eestis on tõusev trend, et oma metsa ei viida maalt välja, vaid kohalikust puidust valmistatakse mitmeid tooteid, mida hiljem eksporditakse. Seetõttu on aina olulisem väärtustada meie esiisade oskusi ning populariseerida puutööd, et selles valdkonnas oleks rohkem õppureid ja ka õppekavu,“ märkis Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ehituse valdkonna kutseõpetaja Ingrid Kruusla.

Ehituspuuseppade võistlusülesandeks on valmistada vastavalt ette antud joonistele väikevorm – suvepealinna miljööst inspireeritud paadi motiiviga puidust pargipingi karkass. Võistlustöö teostamiseks on paarisvõistkondadel aega vaid 13 tundi.

Võistlusülesande autori, kohtuniku ja Nordic Houses OÜ inseneri Indrek Sootsi sõnul on tänavune ülesanne tõenäoliselt läbi aegade üks keerukamaid, kuid teistsuguse suunitlusega kui varem.

„Võrreldes eelmise aastaga oli seekord eesmärgiks võtta pinget maha võistlustöö koostamise väljanuputamise ja arvutuste poolelt ning teisalt tuua rohkem esile puusepa töö professionaalsust ja täpsust limiteeritud ajaga. Need aspektid on tänasel tööturul ka üha enam hinnatud,“ ütles Soots.

Ehituspuuseppade erialalt astub võistlustulle viis paarisvõistkonda Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Viljandi Kutseõppekeskusest.

Kõik huvilised on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse võimlasse võistlejatele kaasa elama ja ehituspuusepa erialaga tutvuma oodatud! Võistluse lisainfo ja ajakava: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/ehituspuusepp-2016.

Ehituspuuseppade kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetavad Eesti Puitmajaliit, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Sõiduautotehnikute kutsemeistrivõistlus Pärnumaa Kutsehariduskeskuse D-korpuses

„Tänapäeval toodetud autod sisaldavad suurel hulgal elektroonikat ja keerulisi süsteeme. Meister, kes kõigest sellest aru saab ning suudab välja selgitada vea ja sellele ka õige lahenduse, on tööturul väga nõutud,” tõdes võistluse peakohtunik ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Priit Auväärt.

Parima sõiduautotehniku tiitlit püüdvad võistlejad peavad sooritama teoreetilise testi, läbi viima veermiku kontrolli, vahetama korrektselt sõiduauto rehvid, kontrollima erinevate sõlmede töökindlust ja mootori süsteeme ning koostama elektriskeemi. Iga töö sooritamiseks on aega 30 minutit.

Võistlusest võtab osa kokku 12 võistkonda järgmistest kutseõppeasutustest: Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool, Kuressaare Ametikool, Narva Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tartu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Viljandi Kutseõppekeskus ja Väike-Maarja Õppekeskus.

Kõik huvilised on Pärnumaa Kutsehariduskeskuse D-korpusesse võistlejatele kaasa elama ja sõiduautotehnika valdkonnaga tutvuma oodatud! Võistluse lisainfo ja ajakava: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/soiduautotehnik-2016.

Sõiduautotehnikute kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Pärnumaa Kutsehariduskeskusega. Võistluse läbiviimist toetavad Saku läte, Scania, Reval Auto Pärnu, Info Auto, Stokker, Mequiars, Fixus, Oomipood, Silberauto Pärnu, Mariine Auto Pärnu, Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfot tänavuste kutsemeistrivõistluste kohta leiab SA Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/kutsemeistrivoistlused.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Allikas: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Kutsemeistrivõistlused esitavad õppureile uusi väljakutseid
• Parimad noored raamatupidajad astuvad taas võistlustulle

Linnalooduse fotokonkursile oodatakse Eesti linnades või asulates tehtud pilte, millel on kujutatud inimese ja looduse kokkupuutepunkte, kuid ka konflikte looduse ja inimese vahel.

"Meie soov on, et inimesed teadvustaksid looduse olemasolu ka linnaruumis, mitte ainult metsas või rabas. Inimese loodud keskkond pakub palju elupaiku ka taimedele ja loomadele. Loodus on igapäevaselt meie ümber ka linnas, märgakem seda," tutvustas fotokonkurssi eesmärki peakorraldaja Veljo Runnel.

Fotokonkursile "Metsik linn" saab töid esitada 4. maist 12. juunini 2016 Defolio keskkonnas aadressil defol.io/linnaloodus/2016. Konkurss toimub kahes vanuserühmas: lapsed ja noored (kuni 15-aastased k.a) ning üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Iga autor võib esitada kuni kolm tööd. Võidutööd kuulutatakse välja 29. juunil Tartu Loodusfestivali avaüritusel. Osalemistingimustega saab tutvuda Defolio keskkonnas või veebilehel loodusfestival.ee.

Pilte hindab žürii koosseisus illustraator Maria Karolin, loodusemees ja fotograaf Rein Kuresoo, fotograaf Ingmar Muusikus, kujundaja Margot Sakson ning fotograaf Sven Začek.

Konkurssi toetavad auhindadega National Geographic Eesti, OÜ Salibar, MTÜ Emajõe Lodjaselts, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed, Tartu linn, Keskkonnaamet ja Eesti Põllumajandusmuuseum.

Fotokonkurss kuulub Tartu Loodusfestivali kavasse. Festival toimub 29. juunist 2. juulini Tartus.

Lisainfo:
Karin Pai
TÜ loodusmuuseumi loodushariduse spetsialist
Tel 737 6076
loodusmuuseum@ut.ee
natmuseum.ut.ee
loodusfestival.ee
www.facebook.com/natmuseum

Tegemist on Eesti suurima võrgupidude sarjaga. Seekordsel üritusel osaleb 160 mängijat 32 tiimis, kes keskenduvad ainult Counter Strike: Global Offensive’i  võistlusele.

Vaata fotosid eelmise aasta e-Spordilt.

TTÜ IT tudeng ning e-Spordi korraldaja Marilyn Kriisa kinnitab: „TTÜ e-Sport on vaieldamatult Eesti kõige tuntum võrgupidude sari. 2016. aasta märksõnadeks on rahvusvahelisus ja e-spordi põneva maailma tutvustamine ka neile, kes pole varasemalt sellega kokku puutunud. Sel kevadel ootame võistlejaid nii Eestist, Lätist kui Leedust ja kogu üritusest on ka videoülekanne. Usun, et ees on ootamas mitmeid tuliseid virtuaallahinguid.“

Võrgupeo auhinnafond on 5000 eurot ning lisaks on rohkelt auhindu võistluse toetajatelt: Arvutitark, Euronics, G2A, FIFAA, Olybet, Roccat, Betgenius, Logitech. Samuti toetavad ettevõtmist TTÜ üliõpilasesindus, TTÜ IT teaduskond, Tallinna Spordi- ja Noorsooamet, Eventmedia, TTÜ filmiklubi, Thorgate, Hesburger, Arcitc, IV Pluss AS, Balsnack, Baltic Computer Systems, Network Tomorrow, Pööning, Red Bull, LUX Express, UBER.

Võrgupidu on võimalik vaadata ka otseülekandena http://twitch.tv/bytestudio

Lisaks põhiturniirile on saavad pealtvaatajad laupäeval TTÜ tudengimajas osaleda lisaturniiridel mängudes Rocket League, FIFA ja Mortal Kombat. Samuti saab tutvuda Eesti virtuaalse autospordi liigaga ja külastada teiste toetajate väljapanekuid. Finaalid ja auhinnatseremoonia on pühapäeval.

Pealtvaatajad saavad võrgupeole ja tudengimajja ligipääsu soetada kohapeal, kolmepäevase pileti hind on 5 eurot. 

Võrgupidu korraldab Tallinna Tehnikaülikooli IT teaduskonna üliõpilasnõukogu ja see toimub 18. korda. 

E-spordi ajakava

Allikas ja fotod: TTÜ info; eelmise aasta võrgupeo pressifotod. 

Samal teemal:

• Aafrika kultuuri nädal Tallinna Tehnikaülikoolis
• TTÜ ootab kakskeelsele konverentsile "Mõtted lendu"
• TTÜ tunnustas parimaid koostööpartnereid

Iga vanusegrupi 10 paremat klassi saavad auhinnaks tasuta loodusõppeprogrammi RMK looduskeskuses koos transpordikompensatsiooniga.

1.-4. klasside arvestuses olid parimad Suuremõisa Lasteaed-Algkool, Valguta Lasteaed-Algkool, Risti Põhikool, Nõva Kool ja Tõrva Gümnaasium. 5.-9. klasside arvestuses olid esimesed Nõva Kool, Mustjala Lasteaed-Põhikool ja Risti Põhikool ning 10.-12. klasside arvestuses Kilingi-Nõmme Gümnaasium ja Läänemaa Ühisgümnaasium. „Premeerime parimaid klasse ja nende tublisid õpetajaid loodusharidusprogrammidega – ikka selleks, et viktoriini käigus omandatud teadmisi metsas täiendada ja kinnistada,“ sõnas viktoriini läbi viinud RMK Oandu looduskeskuse juht Tiina Neljandik.

Viiendat korda sai metsaviktoriini küsimustele vastata ka vene keeles. Kokku osales tänavu 29 venekeelse õppekeelega kooli 68 klassi. Neist aktiivsemad olid Ida-Virumaa koolid, ent parimaid tulemusi näitasid Maardu gümnaasium ja Tallinna Juudi kool.

Tiina Neljandiku sõnul on viktoriini korraldamine 15 aastaga väga palju muutunud. „Kui esimesel aastal tegime viktoriini ainult Harjumaa koolidele ja paberil ning osalejaid oli paarsada, siis peatselt kasvas huviliste maht nii tohutult, et pidime valima: kas lõpetada või kolida internetti,“ rääkis Tiina Neljandik, kelle sõnul on sellest ajast saati aina paranenud erinevate allikate kasutamine viktoriiniküsimustele vastamisel. „Ühelt poolt on internet lõputu infoallikas, ent teisalt vajab internetis leiduv kriitilist mõtlemist ja oskust tõeseid allikaid kahtlastest eristada,“ lisas Neljandik.

Kõikide küsimuste ja vastustega saab tutvuda siin: http://loodusegakoos.ee/metsakool/metsaviktoriin.  

15. korda toimunud RMK metsaviktoriini tulemuste arvestus käis klasside kaupa, kuid iga õpilane vastas küsimustele iseseisvalt. Kuigi klasside arvestuses lugesid ainult nende tulemused, kus osa võttis vähemalt 75% õpilastest, saavad kõik vastanud õpilased oma punkte ja kohta näha üldtabelis. Viktoriiniküsimuste arutamiseks korraldasid mitmed õpetajad ka grupitöid ja ühisarutelusid. Eelmisel aastal osales metsaviktoriinis 9495 õpilast 192 koolist. 

Allikas: RMK Oandu looduskeskuse info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• RMK kingib lasteaedadele raamatu jõulukuuse otsimisest
• Õpilaste teadmised veest on head
• RMK interaktiivne metsaviktoriin koolidele stardib 15. korda

Nende hulgas on neli Eesti võistkonda, mille kolmeliikmelistesse tiimidesse kuuluvad õpilased Tallinnast, Tartust ja Narvast.

Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsleri Mart Laidmetsa sõnul on Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi korraldamine Eestile suur au ja sellega kaasneb palju positiivset, mida nii koolinoored, õpetajad kui ka ühiskond laiemalt võiksid märgata ja toetada.

„See on Eesti võimalus tutvustada ja näidata enda pädevust läbi loodusteadusliku hariduse prisma. Loodusteaduste heal tasemel õpetamine on olnud Eesti haridussüsteemi traditsiooniliselt tugev külg. Tänu uutele kontaktidele saavad olümpiaadil osalevad mentorid vahetada loodusteaduste õpetamise kogemusi ja õppematerjale ning jagada parimaid praktikaid, mis toetaksid loodusteaduste integreeritud õpetamise jõudmist uuele tasemele,“ lisas Laidmets.

Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadi programmijuhi Karin Hellati sõnul on Eesti olümpiaadi ettevalmistustega tegelenud üle aasta, et tagada ladus korraldus võistlusnädalal ning huvitavate eksperimentide väljatöötamine.

Hellati sõnul on plaanis mitmed uuendused, mida varasematel võistlustel pole kasutatud – arvutite toomine eksperimendi tulemuste töötlemisse, varasemast erinev failihaldus žürii töös, mentorite diskussioonidel ning modereerimisel.

„Loodame, et planeeritud võimalused võetakse osalejate poolt hästi vastu. Suurimaks üllatuseks saab olema olümpiaadi toomine laboriseinte vahelt pealtvaatajate ette. Viimasel võistluspäeval, 11. mail toimub ühe olümpiaadiülesandena kõikide võistkondade võistlus Tartu Ülikooli Chemicumi fuajees, mida saavad uudistada ka pealtvaatajad,“ rääkis Hellat.

EUSO idee elluviija ja rahvusvahelise komitee president Michael A. Cotter rääkis, et olümpiaadi ülesanded on intellektuaalsed väljakutsed, mis ühendavad loodusteaduslikke aineid, nagu bioloogia, keemia ja füüsika. Kahel võistluspäeval Tartu Ülikooli laborites on meeskondadel kahe ülesande lahendamiseks aega neli tundi.

Eesti võistkonnad on olnud EUSO üldvõitjad kahel korral – 2008. ja 2012. aastal. Tänavu lähevad üldvõitu püüdma Miina Härma Gümnaasiumi, Hugo Treffneri Gümnaasiumi, Tallinna Reaalkooli, Tallinna Inglise Kolledži, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, Tallinna Tõnismäe Reaalkooli ja Narva Pähklimäe Gümnaasiumi õpilased.

Olümpiaadi peakorraldaja on Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli teaduskool ning seda rahastab haridus- ja teadusministeerium. Ministeeriumi juurde loodud juhtkomiteesse kuuluvad veel Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli, Teaduskeskuse AHHAA ja Tartu Linnavalitsuse esindajad. Rohkem infot EUSO Eesti kodulehelt.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• BETT ja loodusained
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal
• Lihula Gümnaasium: loodusteadlaste kasvulava

Arvamuslugude võistluse peaauhind on Norra saatkonna poolt ainulaadne reis Oslosse, Nobeli rahupreemiate tseremooniale. Arvamuslugude ja fotovõistluse patroon on Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja professor Margit Sutrop meenutab, et tänavu augustis täitub 25 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.

„Eesti ja meie inimesed on selle aja jooksul erakordselt palju saavutanud. Meid tuuakse eeskujuks värske mõtlemise ning kiirete reformide edukuse poolest; meil on usaldusväärsed partnerlussuhted nii Euroopas ja maailmas laiemalt. Kui palju on aga muutunud meie väärtushoiakud? Kas oleme möödunud 25 aastaga põhjamaastunud või pigem kaugenenud Põhjala väärtusruumist? Mis on Eestis Põhjamaadega sarnast, mis erinevat? Mis on meile lähedane Põhjala kultuuriruumis, ning mis on see meile ainuomane ja väärtuslik, mida tahame kindlasti hoida ja teistegagi jagada?“ küsib professor Sutrop. Arvamuslugude ja fotovõistlus annab võimaluse esitatud küsimusi lahti mõtestada.

Arvamuslugude ja fotovõistlusele on oodatud osalema nii algajad kui ka professionaalsed arvamuslugude kirjutajad ja fotograafid. Žürii hindab eraldi kooliõpilaste ja täiskasvanute lugusid ja fotosid. Oodatud on põhjamaiste väärtuste mõtestamist ja nende üle arutlemist nii abstraktsemalt kui ka igapäevaelu kogemuste kontekstis.

Arvamuslugude esitamise tähtaeg on 10. juuni 2016. Täpsem info ja tingimused: 

http://www.eetika.ee/et/arvamuslood2016

Fotode esitamise tähtaeg on 31. juuli 2016. Täpsem info ja tingimused:

http://www.eetika.ee/et/fotokonkurss2016

Parimatele kirjutajatele ja fotode autoritele paneb eriauhinnad välja Vabariigi Presidendi kantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Välisministeerium, Rootsi saatkond, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli keelte ja kultuuride kolledž, Tartu Ülikooli eetikakeskus, kirjastused Ilmamaa, Varrak, EKSA, Tartu Ülikooli kirjastus ning ajaleht Postimees.

Presidendi kirjatalgud toimuvad neljandat korda. 2011. aastal koguti lugusid „Eesti ustest – sisse, välja“, 2009. aastal koguti esseesid teemal „Mida mina saan teha Eesti heaks?“ ning 2007. aastal teemal „Millises Eestis ma tahan elada?“.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Esseekonkurss "Terve Eesti"
• Üle-eestiline esseekonkurss ootab õpilaste arvamuslugusid noorte rolli kohta ühiskonnas