Konkursile esitatud loovtööd läbisid kaheetapilise hindamisprotsessi, kus 39 eksperti hindasid töid kaheksas kategoorias ning viies vanuserühmas. Konkursi žürii liige, Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild sõnas, et näiteks arvutimängude kategoorias oli tööde tase väga hea. "Õpilaste oskused ja teadmised programmeerimisest on tugevad, nad ei pelga oma ideid ellu viia. Tore on ka see, et nad ise otsivad uusi võimalusi tööde tehniliseks teostamiseks, mitte ei piirdu teada-tuntud programmeerimiskeskkondadega."

Auhinnalise koha saavutas 64 tööd, mille valmimisse panustas 183 noort. „Noored sidusid oskuslikult oma loovtööd konkursi teemaga „Maailmariiki Eesti“,“ ütles konkursi üks korraldajatest, ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Esitati rahvuskultuurist mõjutatud käsitööesemeid, 3D-tehnoloogiaga loodud uusi innovaatilisi tooteid, Eesti vaatamisväärsusi tutvustavaid videoid ja mänge jne. Sellel aastal jäi silma 3D-tehnoloogia ja animatsiooni tööde rohkus, mille kategooriates andsime välja kõige rohkem auhindu.“

Enim esikohti pälvisid Harjumaa noored, 18-st väljaantud esikohast kuus läksid Harjumaale: Tallinna Tuule Lasteaeda, Peetri Lasteaed-Põhikooli, Ristiku Põhikooli, Tallinna Õismäe Vene Lütseumi, Viimsi Keskkooli ja Tallinna Saksa Gümnaasiumisse. Esikohti saavutasid ka Pärnumaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Järvamaa ja Läänemaa koolid.

Eripreemiaga tunnustati Peetri Lasteaed-Põhikooli, kust laekus konkursile kõige enam töid. Auhinnaks kingiti koolile elusuuruses Meccanoid robot, mida saab rääkima ja liikuma programmeerida. Peetri kooli direktor Luule Niinesalu ütles auhinda vastu võttes, et tore, kui koolis on õpetajad, kes oskavad lapsi innustada, ja õpilased, kellel on huvi ja tahtmine konkursist osa võtta. Auhinna enda kohta arvas ta, et kõigepealt tuleb robot kooli viia ja kooliperega tuttvaks teha ning siis tuleb koos robotile nimi välja mõelda.

Õpilaskonkursile „Maailmariik Eesti“ esitati 175 digiloovtööd, konkursil osales üle 500 õpilase vanuses 5-20. Konkursi eesmärk oli anda õppijatele võimalus rakendada põnevaid uuenduslikke ideid ja arendada seeläbi tehnoloogiliste vahendite kasutamise oskust oma huvidest lähtuvalt.

HITSA õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“ võidutöid näeb SIIT: http://www.hitsa.ee/konkursid/konkursid-opilastele/digiloovtoode-voistlus/tulemused.

Foto: Kalev Lilleorg

Samal teemal:

• Tehnoloogiapäev rõõmustas külastajate rohkuse ja tegevuste küllusega
• HITSA digiloovtööde konkursil osaleb üle 500 õpilase

Liialdamata võib öelda, et huvi HITSA tehnoloogiapäeva vastu oli ülisuur. Kultuurikatel oli rahvast tulvil ürituse algusest lõpuni. Samas toimus tegevus nii mitmetes boksides ja saalides, et kõike pääses vaatama ja katsetama. Nii suurel kui väikesel laval tutvustasid eksponendid lähemalt oma firma tegevusala, teenuseid ja tooteid, räägiti internetiturvalisusest, karjäärivalikutest, teaduse tegemisest, tehnoloogia tulevikust. Roboteid oli vaatamiseks, katsetamiseks ja ise kokku panemiseks igat masti ja mõõtu, ise sai elektroonilist muusikat teha, allveerobotit juhtida (ekraanil loomulikult), arvutimänge mängida, satelliidi lendu jälgida, geenitesti teha, digitüdrukutega vestelda, 3D-printida, sõrmejälgi anda ja tuvastada ning palju-palju muud. Kokku oli tehnoloogiapäeval väljas üle 30 Eesti ettevõtte ja organisatsiooni. 

„Soovime üritusega näidata, et digiteemad on tänapäeval kõikides tegevusvaldkondades ning julgustada noori selle maailmaga tutvuma,“ ütles HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Lapsed tahavad ikka kõike käega katsuda või ise järele proovida. Seepärast valisimegi tehnoloogiapäevale formaadi, mis võimaldab lastel ise aktiivselt osaleda.“

Kõige emotsionaalsemad hetked olid päeva jooksul kindlasti õpilastööde konkursi parimate autasustamised. „Maailmariik Eesti“ finaalis osales ligi 300 õpilast üle Eesti, enim esikohti pälvisid Harjumaa noored. „Konkursile said noored esitada töid kaheksas erinevas kategoorias, mis kõik olid omamoodi erilised,“ ütles konkursi üks korraldajatest, ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets. „Noored sidusid oskuslikult oma loovtööd konkursi teemaga „Maailmariiki Eesti“. Esitati rahvuskultuurist mõjutatud käsitööesemed, 3D-tehnoloogiaga loodud uusi innovaatilisi tooteid, Eesti vaatamisväärsusi tutvustavaid videoid ja mänge jne. Sellel aastal jäi silma 3D-tehnoloogia ja animatsiooni tööde rohkus, mille kategooriates andsime välja kõige rohkem auhindu.“

Üks ihaldusväärne auhind – elusuurune Meccanoid robot – leidis endale uue kodu Peetri Lasteaias-Põhikoolis. Peetri kool sai roboti auhinnaks kui HITSA õpilaskonkursist „Maailmariik Eesti“ kõige aktiivsemalt osa võtnud kool. Peetri kooli direktor Luule Niinesalu ütles auhinda vastu võttes, et tore, kui koolis on õpetajad, kes oskavad lapsi innustada, ja õpilased, kellel on huvi ja tahtmine konkursist osa võtta. Auhinna enda kohta arvas ta, et kõigepealt tuleb robot kooli viia ja kooliperega tuttvaks teha ning siis tuleb koos robotile nimi välja mõelda.

Koolielu sai jutule Türi Põhikooli õpetaja Laine Aluojaga ja kahe äsja auhinna võitnud 7. klassi tüdrukuga – Anitra Lukjanovi ja Kai-Melli Kapteniga. Nende digitaalne õppematerjal „Ise mängin, ise laulan...“ pälvis III kooliastme õppematerjalide kategoorias esikoha.

Kai-Melli (vasakul) ja Anitra rõõmustavad õpilastööde konkursi võidu üle.

Tüdrukud ütlesid oma töö kohta, et see on nagu digitaalne klaver: saad klaverit mängida ja samal ajal ise kaasa laulda, noodid on täpselt klaveri kõrval. „Idee tuli sellest, et Kai-Melli mängib klaverit muusikakoolis, ja minul oli kahju, et mina ei saa klaverit mängida. Siis mõtlesimegi, et kui juba konkurss „Lahe asi“, siis miks mitte klaver,“ ütles Anitra. Töö valmimiseks kulus neli kuud. „Mina õppisin vastava programmiga noote tegema,“ sõnas Kai-Melli. Anitra jaoks oli suurim kogemus mõistmine, et pingutuseta ei saavuta midagi: „Kui tahad tulemust saada, tuleb selleks tööd teha.“

Laine Aluoja sõnas oma kooli hea esinemise põhjuseks, et Türi Põhikoolis õpivad edukad ja toredad lapsed. „Kui õpetaja pakub mõne põneva tegevuse välja, siis nad rõõmuga haakuvad ja hakkavad kaasa töötama.“ Konkursil osalenud õpilastööde kohta üldiselt arvas Laine Aluoja, et tööd on väga tugevad, õpilased ja juhendajad on välja mõelnud ja hästi teostanud hulga põnevaid ideid. „Konkurss oli väga pingeline,“ ütles Aluoja.

Türi Põhikooli läks ka võit II kooliastme arvutimängude kategoorias: „TyriCube-1“ autorid on Andero Lavrinenko ja Raiko Marrandi.

Ja veel üks tähelepanek Tallinnas Kultuurikatlas toimunud tehnoloogiapäevalt: lapsed jäävad lasteks sõltumata sellest, kui palju on nende ümber tehnoloogiavidinaid. Sest kõige stabiilsem järjekord oli kogu aeg selle masina juures, mis suhkruvatti valmistas...

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

• DJ-d õpetavad HITSA tehnoloogiapäeval muusikat miksima
• Tehnoloogiapäeval möllavad 3D Hullud
• Võimalusterohke fiiberoptiline haridustee

20. aprillil toimunud linnuviktoriinil osales kokku 26 võistkonda ja 75 õpilast. Võisteldi kahes vanuseastmes: 6.-7. klass ning 8.-9. klass. Osalejad vastasid nii kirjanduse põhjal koostatud küsimustele kui ka pidid ära tundma linnuliike välimuse, laulu ja häälitsuste järgi. Õpilastel tuli näiteks pesa kirjelduste järgi ära arvata pesitseva linnu liik, järjestada tavalisemad linnud suuruse järgi ning tuvastada Eesti loomamuinasjutu järgi tänavune aasta lind rasvatihane. Kõige paremini tunti metsvindi, öösorri ja rasvatihase laulu, üldse ei tuntud hallhaigru ja porri häält ning väga vähe teati linavästriku häälitsust.

Žürii koosseisus Margus Ots, Külli Kalamees-Pani ja Kelli Hanschmidt selgitasid välja parimad noored linnutundjad. Esikolmiku kohtade jagamiseks mõlemas vanuserühmas esitati lisaküsimusi. Linnuviktoriini üldvõitjaks sai võistkond „Rukkirääk“.

Noorem vanuserühm (6.-7. klass)
 I koht – võistkond „Rukkirääk“ koosseisus Marianne Lapin, Annika Õunapuu, Kaspar Kukk (Tamsalu Gümnaasium)
 II koht – võistkond „Huvilised“ koosseisus Silver Nikkel, Samuel Kastepõld, Joosep Michels (Metsküla Algkool)
 III-IV koht – võistkond „Kuldsed tihased“ koosseisus Luise Grethen Nirgi, Kirke Jäetma, Karmen Tamm (Kadrina Keskkool)
 III-IV koht – võistkond „Naaskelnoka pojad“ koosseisus Aneta Ponetajev, Eva-Liisa Kuivonen, Olivia Parkman (Merivälja Kool)

Vanem vanuserühm (8.-9. klass)
 I koht – võistkond „TPL“ koosseisus Artur Raik, Hana Geara, Anni Joamets (Tallinna Prantsuse Lütseum)
 II koht – võistkond „Vambola“ koosseisus Paul Raasik, Raigo Jürisoo, Karl-Erik Kanal (Tartu Loodusmaja)
 III koht – võistkond „Kiivitajad“ koosseisus Sofia Marlene Haug, Johanna Maria Jõgisu, Aurora Mikk (Gustav Adolfi Gümnaasium)

Fotol on Tamsalu Gümnaasiumi võidukas võistkond. 

Pärast viktoriini toimus kõigile osalejatele ekskursioon Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uuel püsinäitusel „Maa. Elu. Lugu“.

Linnuviktoriini korraldas Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed. Auhindadega toetasid Eesti Ornitoloogiaühing ja MTÜ Loodusajakiri.

Allikas: TÜ loodusmuuseumi pressiteade. Foto: Aldo Rääbis. 

Samal teemal:

• Aasta lind 2016 on rasvatihane
• Valmis nutikas linnumääraja
• Miks kuulata linnulaulu lindilt, kui seda saab teha looduses?

Eesti Teadusagentuuri, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi koostöös juba 25. korda toimunud konkursile esitati 39 möödunud aastal avaldatud või kaitstud tööd. Konkursitööd käsitlesid nii humanitaar- kui reaal- ja loodusteadusi, meedia- ja päästetemaatikat ning muuseumipedagoogikat. 

Konkursi preemiafond 5800 eurot jagunes nelja kategooria vahel: parim eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikkel; parim võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikkel, parim magistritöö ning parim populaarteaduslik töö.

Preemiad andsid üle hindamiskomisjoni liige, prof Edgar Krull ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, kes avaldas sügavat austust neile, kes tänapäeva ülikeerulises maailmas õppimise ja õpetamise uurimisega tegelevad.

Eesti keeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias pälvis

I preemia (1000 eurot) Imbi Henno Tallinna Ülikoolist töö „Loodusteaduste õppimisest ja õpetamisest Eesti koolides rahvusvaheliste võrdlusuuringute taustal“ eest.

Uurimistööst selgus, et uurimisõppe, kognitiivsete aktiveerimisstrateegiate ja kujundava hindamise innukal rakendamisel eesti õpilaste loodusteaduslik sooritus (eeskätt PISA näitel) halvenes ja osad PISA 2006 ja PISA 2012 mõõdikutest ei sobi seletama loodusainete õpetamist Eestis, kus loodusaineid õpetatakse n-ö traditsiooniliselt ehk selge tunnistruktuuriga ning õpilaste sooritus on kõrge. Eesti õpetajad tähtsustavad konstruktivistlikku õppimiskäsitust verbaalselt, kavandamata muuta oma õpetamispraktikat. Samas jäävad meie hariduse kõrge taseme juures suurel osal õpilastest arendamata kõrgemad kognitiivsed oskused, loovus ja innovaatilisus. 

II preemia (750 eurot) Krista Uibu Tartu Ülikoolist ja Mairi Männamaa Tallinna Ülikoolist (SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinik) töö „Õpetamistegevused ja õpilaste tekstimõistmine üleminekul esimesest kooliastmest teise astmesse“ eest. 

Seni Eesti Haridusteaduste Ajakirjas kõige loetuimas artiklis toodud uuringus uuriti  aastase jooksul tipptasemel metoodilisusega tekstimõistmise muutust üleminekul esimesest kooliastmest teise seostatuna õpetamise ja õpilaste verbaalse võimekusega. Selgus, et mitmekesise metoodilise pagasiga õpetajatel on vähem nõrgalt teksti mõistvaid õpilasi ja nendel õpetajatel, kes erinevatele metoodikatele tähelepanu ei pööra, püsib õpilasi, kes tekstist kuigi hästi aru ei saa. 

Võõrkeeles publitseeritud teadustöö/artikli kategoorias anti välja kaks esimest preemiat ja üks teine preemia.

I preemia (800 eurot) pälvisid  Piret Soodla  ja  Eve Kikas Tallinna Ülikoolist, Marja-Kristiina Lerkkanen Jyväskylä Ülikoolist, Pekka Niemi Turu Ülikoolist, Gintautas Silinskas ja Jari-Erik Nurmi Jyväskylä Ülikoolist töö „Does early reading instruction promote the rate of acquisition? A comparison of two transparent orthographies“ eest. 

Kollektiivsest uurimistööst Eestis ja Soomes selgus, et Eesti lapsed oskavad kooli tulles lugeda Soome lastest paremini, kuid seitsme kuu pärast, esimese õppeaasta lõpuks kohad vahetuvad,  sest rohkem kui treenimine toetab lugemisoskuste arengut keeleliste  oskuste  mitmekesisem arendamine ja motivatsiooni toetamine.

Teise I preemia (800 eurot) pälvisid Margus Pedaste, Mario Mäeots ja Leo A. Siiman Tartu Ülikoolist; Ton de Jong Twente,  Siswa A. N. van Rieasen ja  Ellen T. Kamp’ile Twente Ülikoolist Hollandist, Constantinos C. Manoli ja Zacharias C. Zacharia Küprose Ülikoolist ja Eleftheria Tsourlidaki Ellinogermaniki Agogi Scholi Panagea Savva Kreekast töö „Phases of inquiry-based learning: Definitions and the inquiry cycle“  eest.

Avastusõppe mudeli välja töötanud autorid otsustasid preemia suunata sihtotstarbeliseks stipendiumiks uurimusliku õppega tegelevale üliõpilasele, kes  avastusõppe mudelit kasutab.

II preemia (550 eurot) sai Jaan Mikk Tartu Ülikoolist töö „Explaining the difference between PISA 2009 reading scores in Finland and Estonia“ eest.

Emeriitprofessor Jaan Mikul uurimuses võrreldi Eesti ja Soome PISA lugemistulemusi. Selgus, et metakognitsiooni-võtteid kasutatakse enam Eestis kui Soomes, ka internetist loetakse siin rohkem. Samas kujundavad soomlased edukamalt õpilaste lugemishuvi ja lugemisrõõmu. Soome edu PISA-s seletub autori arvates nende kõrgema majandusseisu, väiksema korruptsioonitaseme ja ebavõrdsusmääraga.

Magistritöö kategoorias pälvis

I preemia (800 eurot) Stella Polikarpus Sisekaitseakadeemiast töö „Reostuse teema õpetamine päästekorraldajate kutseõppes Sisekaitseakadeemias“ eest.

Autor rakendas pedagoogika teooriat edukalt õppesse ning arendas välja reostusteemalise mooduli Sisekaitseakadeemias koolituvatele päästeametnikele.

II preemia (550 eurot) Marleen Pedjasaar Tallinna Ülikoolist töö „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“ eest.

Töös on analüüsitud  intervjuusid pea kõikide taasiseseisvunud Eesti haridusministritega, kelle  hinnangul võivad haridusmuutused nii alata kui takerduda erinevatel poliitilistel põhjustel (erakondlik surve, soov püüda valijate hääli või hirm neid kaotada, otsuse aimatav populaarsus või ebapopulaarsus) või seostuda laiemate muutustega ühiskonnas (riigikorra/võimu vahetus, demograafilised muutused). Samas on ka paratamatute piirangute oludes haridusministril kaalukas roll.

Ühispildile jõudnud preemiasaajad koos juhendajatega vasakult: Margus Pedaste, Leo A. Siiman, Jaan Mikk, Mairi Männamaa, Piret Soodla, Stella Polikarpus, Imbi Henno, Jana Kadastik, Viive-Riina Ruus.

Populaarteaduliku töö kategoorias esimest preemiat välja ei antud, II preemia (550 eurot) pälvis  Jana Kadastik Tallinna Ülikoolist töö „Populaarteaduslik (õppe)film "Otsiskelu"“ eest. 

Õppefilm avab  õppevara-loomet hooldusõppes kasutajakeskse disaini protsessina, hinnates õpilaste endi kasutajakogemust.

Tänukirjad

Tänati Priit Reiskat ja Viive-Riina Ruusi Tallinna Ülikoolist Imbi Henno doktoritöö juhendamise eest.

Tänati Katrin Poom-Valickist ja Meidi Sirki Tallinna Ülikoolist Stella Polikarpuse magistritöö juhendamise eest.

Tänati Kristi Vinterit Tallinna Ülikoolist preemia pälvinud Marleen Pedjasaare magistritöö juhendamise eest.

Palju õnne preemiasaajatele ja juhendajatele!

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. 

Samal teemal:

• „Võrgustuv õppimine – ei ole üksi ükski kool“ - kasvatusteaduste konverents Tartus
• Kasvatusteadlased on oodatud kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile

Konkursi peaauhinnaks on GoPro Hero HD seikluskaamera.

Konkursitööna oodatakse 3–5-minutilist videoklippi, mis näitaks õpetamisprotsessi. Õpetatava aine, klassi ja tunniosa (sissejuhatus, uue materjali esitlus, kinnistamine) saab osaleja ise valida.

Samuti on osaleja enda otsustada, kas ta õpetab konkreetseid õpilasi klassiruumis või huvilisi videokaamera taga. Kindlasti võiks küsida abi ja nõu ka mõnelt õpetajalt.

Valmis videoklipp tuleb hiljemalt 16. maiks üles laadida Youtube´i keskkonda ning saata link koos nime, kooli ja klassiga aadressile tuuli.hiiesalu@gmail.ee.

Laekunud töid hindab žürii ning välja valitakse ka rahva lemmik. Konkursi tulemused tehakse teatavaks ja auhinnad antakse üle 30. mail pidulikul lõpuüritusel.

Kuna õpetamine on paras seiklus, siis on konkursi peaauhinnaks GoPro Hero HD seikluskaamera, lisaks jagatakse välja ka eriauhindu. Täpsema info ja konkursi reeglid leiab TÜ haridusteaduste instituudi kodulehelt www.ht.ut.ee.

Allikas: TÜ pressiteade.

Samal teemal:

• Baltimaade talendikonkurss „ZZ Talendid” kutsub osalema andekaid Eesti noori
• Algab haridusasutuste disaini-, video- ja nutiteo konkurss “Kuldõun 2015″
• Kõige tähtsam on armastus laste vastu

Sekretäride kutsevõistluse esikoha pälvis Merle Juurik ja teise koha Kerli Korp Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Kolmandale kohale tuli Diana Paabel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

„Tulin võistlusele eeskätt uue kogemuse ootusega ning kordasin valmistudes üle vajalikud õppematerjalid, sest võistlus on hea ettevalmistus ka maikuus toimuvaks kutseeksamiks. Võistluse esikoht oli selle juures suurepäraseks üllatuseks,“ kommenteeris võitu tippsekretäri tiitliga tunnustatud Merle Juurik. Tulevikus soovib Juurik oma teadmisi täiendada juhiabi erialal.

Võistlusel võeti mõõtu kolmes etapis. Esimeses ülesandes tuli võistlejatel näidata dokumendivormistamise oskusi ja teises ülesandes pandi proovile õppurite teoreetilised teadmised sekretäritööd puudutavates valdkondades, nagu õigekeel, etikett, kultuur ja dokumendihalus. Kolmas ülesanne eeldas avaliku esinemise oskust ning võistlejail tuli peast esitada katkeid käitumisteemalistest raamatutest.

Võistluse žürii esimehe, TTÜ juhiabide halduskorralduse õppekava koordinaatori ja Eesti Juhi Abi Ühingu kutsekomisjoni liikme Sirje Orveti sõnul oli sarnaselt möödunud aastatele tänavuste võistlejate tase väga hea ning seda tänu sekretäritöö õppe ühtlustumisele. Särasilmsetele võistlejatele ülesanded Orveti sõnul suuri raskusi ei valmistanud, kuid sekretäritöö kirjalikus testis võinuks tulemused olla paremad.

„Tippsekretäri kutsevõistluse üks julge väljund on kindlasti see, et me ei küsi võistlejailt ainult õppeprogrammides sisalduva õppesisu kohta, vaid käsitleme kirjalikes testides ka silmaringi puudutavat ja täiendavaid erialaseid teadmisi. Nendes valdkondades võiks tulevased sekretärid oma teadmisi alati laiendada, et olla ettevõttes asjatundlikuks võtmeisikuks,“ lisas Orvet.

Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnajuhataja Siim Sarapuu hindas žüriiliikmena võistlejate avaliku esinemise oskusi. „Tööandjate aspektist on sekretäritöö puhul tähtis kiire ümberorienteerumine, paindlikkus, informatsiooni kiire omandamise võime ja selgus teabe edastamisel. Sekretär on tihtipeale see, kes peab eristama olulist infot nii-öelda mürast ning otsustama, kellele, millal ja millist infot edastada,“ märkis Sarapuu.

Võistlusel osalesid 21 õppurit Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist, Tallinna Majanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Kutsevõistlust korraldas SA Innove koostöös Eesti Juhi Abi Ühingu, Tallinna Majanduskooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Heikki Eljas.

Samal teemal:

• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Sel nädalal selguvad parim tippsekretär, mehhatroonik, rätsep ja noor aednik

Teisipäeval, 19. aprillil võtavad Tallinna Majanduskoolis (Tammsaare tee 147, Tallinn) mõõtu sekretäritöö esimese või teise kursuse eriala õpilased. Tippsekretäri kutsemeistrivõistlusel pannakse proovile õppurite teoreetilised teadmised, dokumenditöö ning avaliku esinemise oskused.

Võistlusel osalevad 21 õppurit Tartu Kutsehariduskeskusest, Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolist, Tallinna Majanduskoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ning Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Võistluse ajakava ja lisainfo SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/tippsekretar-2016

Kutsevõistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Juhi Abi Ühingu, Tallinna Majanduskooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Kolmapäeval ja neljapäeval, 20.-21. aprillil toimuvad Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn) kutsemeistrivõistlused parima mehhatrooniku ja rätsepa väljaselgitamiseks. Samal ajal toimub Tallinna Tööstushariduskeskuses avatud uste päevade raames mitmeid põnevaid tegevusi, sh ekskursioone, moeetendusi, võistlusi ja töötube.

Mehhatroonika eriala võistlejaid ootab ees ülesanne ehitada tootmisliin vastavalt juhendile, kasutades liini kokkupanemisel tööstuses pruugitavaid seadmeid ja komponente. Antud ala ühendab endas oskusi mehaanikast, pneumaatikast, hüdraulikast, elektroonilistest juhitavatest süsteemidest, programmeerimisest, robootikast ja süsteemi projekteerimisest.

Kutsemeistrivõistlusest võtavad osa 2-liikmelised võistkonnad Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolist, Tallinna Polütehnikumist, Tallinna Tööstushariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest ja Võrumaa Kutsehariduskeskusest.

Mehhatroonik 2016 võistluse ajakava ja lisanfo SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/mehhatroonik-2016.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Tööstushariduskeskuse, Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Festo Eestiga.

Parima rätsepa tiitli nimel võistlevatele õppuritele antakse ülesanne valmistada 10 tunni ja 30 minuti jooksul naiste voodriga jakk. Moejoonise koos valmistamisjuhistega on loonud tunnustatud moedisainer Piret Puppart, kes on soomeugri etnomustritest inspireeritud kaubamärgi Uschanka looja ja Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja.

Oma rätsepatöö ja rõivaõmblemise oskusi näitavad kaheksa võistlejat Tallinna Tööstushariduskeskusest, Narva Kutseõppekeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest. Võistlusel löövad kaasa ka kaks õpilast Tallinna tööstushariduskeskuse sõpruskoolist Lätist, Riia kutsehariduskoolist stiili ja moe alal.

Parim rätsep 2016 võistluse ajakava ja lisanfo SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/ratsep-2016.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Tööstushariduskeskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Toetajad on Mez GmbH, Brother ja ACG-Nyström Eesti.

Neljapäeval, 21. aprillil võistlevad Maamessil Tartu Näituste messikeskuse (Kreutzwaldi 60, Tartu) Show Arenal noored aednikud.

Võistlejad demonstreerivad oma erialaseid teadmisi ja oskusi viies erinevas ülesandes. Esimesed kaks ülesannet eeldavad taimede tundmist ja pookimisoskust. Kolmandas, kompleksülesandes tuleb ehitada lilletorn, sooritada arvutusülesanded ning joonise alusel taimi istutada. Neljandas ülesandes tuleb mõõdulinti kasutamata ehitada kastmissüsteem ning viiendas ülesandes näidata tehnika tundmist.

Kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Räpina aianduskooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Võistlust toetavad Baltic Agro AS, Matogard OÜ, Reginett OÜ ja Horticom OÜ.

Lisainfot tänavuste kutsemeistrivõistluste kohta leiab SA Innove kodulehelt: http://www.innove.ee/kutsemeistrivoistlused.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Kutsemeistrivõistluste läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Algavad noorte logistikute ja puhastusteenindajate kutsevõistlused
• Täna stardib Pärnus üleriigiline sõiduautotehnikute kutsevõistlus

Tallinnas Kultuurikatlas toimuval üritusel esinevad stendiettekannetega õpilaste teadustööde riikliku konkursi 101 parimat, kelle hulgast selguvad 29. aprillil preemiate ja eriauhindade saajad.

Tihe festivaliprogramm pakub kokkupuutekohti erinevate teadusvaldkondade vahel ning vaheldusrikast koolivälist õpet. On põnevaid etteasteid, mänge ja katseid; esinevad teadusteatrid, osaleda saab töötubades ja nautida suure lava programmi. Oma esimesi teadusprojekte tutvustavad ka algkooliõpilased.

Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk ütles üritust kommenteerides, et teadusfestivaliga soovitakse avada kõigile võimalus tutvuda sellega, mida noored uurivad: „Õpilastööd peegeldavad küll nende enda huvisid, aga samas ka ühiskonnas toimuvaid arenguid, mis lõpptulemusena puudutavad meid kõiki. Paljud tööd viitavad noorte seas levinud probleemidele – näiteks toitumishäired, alkoholi mõju, välismaal töötavad vanemad jms, teisalt on näha, et meedias enam kajastust leidnud teemad hakkavad noorigi enam huvitama. Nii kasvas sel aastal märkimisväärselt kosmose ja kaugseirega seotud tööde hulk“. Selle tõenäolise põhjusena tõi Tuisk välja Eesti saamise kosmoseriigiks ja teema laia kajastatuse meedias.

Teadusfestival toimub 28. aprillil kl 11.00-17.30 ja 29. aprillil kl 10.00-13.00. Riikliku konkursi autasustamine algab 29. aprillil kl 14.15, preemiad annab üle haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi.

Ürituse raames on Kultuurikatla kõrval asuvas Energia Avastuskeskuses tavalisest tihedam programm ja sissepääs festivali käepaelaga soodsam. Festivali kohta leiab täiendavat infot teadusagentuuri kodulehelt.

Õpilaste teadustööde riiklikust konkursist

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet, tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid ning pakkuda neile lisamotivatsiooni. Uurimistöö või praktilise töö koostamine on Eestis põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise üheks tingimuseks.

15. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 159 tööd 65 koolist, lõppvooru pääsesid 43 kooli õpilased. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Konkursil valitakse Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursile ning USAs toimuvale maailma suurimale õpilaste teadusprojektide konkursile Intel ISEF. Oma lemmiku saavad esmakordselt valida ka teadusfestivali külastajad. Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Allikas ja foto: Eesti Teadusagentuuri pressiteade.

13. aprillil toimus Tallinna Südalinna Koolis õpilasvõistlus, milles ühendati kultuurifestival „Saksa kevad“ ja Tallinna Haridusameti poolt ellu kutsutud „Nutikuu Tallinnas 2016“. Sellel aastal toimus juba teistkordselt populaarse sõnamängu Scrabble võistlus saksa keele õppijatele. Meie võistluse tegi eriliseks see, et osalejad ei mänginud mitte üksteise, vaid arvuti vastu ning paremusjärjestus selgitati individuaalsete tulemuste põhjal. Võistlus kestis 60 minutit ning mängimiseks kasutati „Classic Words Solo“ äppi. Võistluse ajal võisid mängijad mängida mitu mängu. Huvitav oli jälgida erinevate mängijate strateegiaid. Oli neid, kes proovisid etteantud ajaga võimalikult mitut mängu mängida, kuid oli ka neid, kes keskendusid vaid ühele mängule.

Tänavusel võistlusel osales 47 mängijat Tallinnast, Tartust ja Raplast. Esindatud oli 10 kooli.

Järgmisel aastal kohtume kindlasti uuesti ja loodame siis veelgi rohkemat osavõttu!

Tulemused:

10-12.klass

1.koht Martin Haamer (Tallinna Inglise Kolledž, õpetaja Mare Lillemäe), punktisumma: 342

2. koht Elisabeth Kirme (Tallinna Lilleküla Gümnaasium, õpetaja Kersti Seeba), punktisumma: 339

3.koht Miriam Tamm (Tallinna Lilleküla Gümnaasium, õpetaja Kersti Seeba), punktisumma: 272

7.-9.klass

1.koht Alex Hrustov (Tallinna Südalinna Kool, õpetaja Anneli Kesksaar), punktisumma: 397

2.koht Martin Puškin (Tallinna Inglise Kolledž, õpetaja Mare Lillemäe), punktisumma: 341

3.koht Iris-Gertrud Jussila (Tallinna Inglise Kolledž, õpetaja Mare Lillemäe), punktisumma: 303

5.-6.klass

1.koht Carmen Marie Repnau (Tallinna Saksa Gümnaasium, õpetaja Katre Merilaid), punktisumma: 313

2.koht Ville-Voldemar Vesiaid (Tallinna Saksa Gümnaasium, õpetaja Katre Merilaid), punktisumma: 266

3.koht Raiko Keelmann (Kadrioru Saksa Gümnaasium, õpetaja Laida Meigo), punktisumma: 243

Võistlust aitasid korraldada Goethe Instituut, Kirjastus TEA ja Kommipomm.

Palju õnne võitjatele ja suur tänu kõikidele osalejatele ja juhendajatele!

Loo autor on Anneli Kesksaar, Tallinna Südalinna Kooli saksa keele õpetaja.

Samal teemal:

• Sharing is caring! Õpetajate lemmik keeleäpp on Quizlet
• Nädala äpp: Learn German with WordPic

Eesti e-Ülikooli konsortsiumi aasta e-kursuse auhind suuruses 2000 eurot anti välja Tartu Ülikooli kursusele „Programmeerimisest maalähedaselt“, mille autoriks on Eno Tõnisson, kaasautoriteks Marina Lepp, Tauno Palts, Reelika Suviste, Vello Vaherpuu, Kaspar Papli, Hanna-Liisa Reponen, Kaspar Hollo Tartu Ülikoolist ning Mari-Liis Jaansalu, Merilin Säde Tartu Tamme Gümnaasiumist.

Kursuse "Programmeerimisest maalähedaselt" autor Eno Tõnisson. Foto: Kalev Lilleorg

„Ma olen rõõmus oma tiimi üle, sest see on tiimitöö ja me oleme palju õppinud sellest,“ ütleb Eno Tõnisson. „Eks kursuslaste tagasiside motiveerib ka. Kui inimesed kirjutavad ja kiidavad. Või kui tahame midagi paremaks teha. Ja kuna teeme juba neljandat korda seda, siis iga kord me teeme ümber seda – küll me muudame ülesandeid jne. See on praegu selline elustiil!“

Kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ näol on tegemist MOOCiga ehk veebipõhise masskursusega, mille materjalid on suures osas avalikkusele kättesaadavad ning varustatud ülesannetega, mis võimaldavad õppijal testida loetust arusaamist. Hindamiskomisjon on kursuse puhul välja toonud, et õppematerjalid on seotud eluliste näidetega ning neid iseloomustab läbivalt soe huumor. Esile tõstmist väärib ka hästi läbimõeldud õppijaid innustav õppeprotsess, mis tagab kursuse kõrge lõpetajate arvu. Kursuse autorid motiveerivad ja toetavad osalejaid pidevalt läbi automaatse ja vahetu tagasiside, mis on ka põhjus, miks õppijate tagasiside ja kursuse lõpetanute protsent on niivõrd kõrge.

Autor ise seda päris klassikaliseks MOOC-iks (Massive Open Online Course) ei pea, sest m-täht viitab massiivsusele, mis küll Eesti kontekstis antud kursuse osalejate arvu iseloomustab, kuid maailma mastaabis jääb pigem tagasihoidlikuks. Samuti eristab kursust n-ö klassikalisest MOOC-ist see, et osalejatele antakse soovi korral tagasisidet ning suunatakse õigete vastuste poole erinevate vihjetega. Sellist asja tavapäraselt MOOCide puhul ei tehta. „Meil on sisuliselt ööpäevaringne valve. Meil on inimesed jaotatud 12-tunnistesse valvetesse. Kui küsitakse, siis umbes kaheksa tunni jooksul peaks iga küsimus vastuse saama,“ selgitab Eno Tõnisson. „See on see, mis ühest küljest teeb lõpetajate arvu suhteliselt suureks ja teiselt poolt teeb väga palju tööd.“

Kursustel on kokku osalenud üle 3000 huvilise, kellest 60% on naised. Osalejad on eelkõige täiskasvanud, enim on 25-34aastaseid. „Igal pool meedia ju toob seda programmeerimist, igasuguseid start-up’e ja IT-firmasid palju välja, et inimestel on siiras soov asjast rohkem kuulda ja kui talle pakutakse seda niimoodi maalähedaselt…Seal kursusel pole ainult puhas programmeerimine, seal on ka silmaringimaterjalid ja ilukirjanduslikke lugusid. See on ilmselt sobiv vorm praegusel hetkel inimestele.“

Kuigi kursusel on hulgaliselt kooliõpilasi osalenud, ei ole praegune formaat otseselt õpilastele suunatud. Tulevikuperspektiivis otsibki Eno Tõnisson oma tiimiga võimalusi kohandada kursust ka kooliõpilastele.

Aasta e-kursus 2016 tiitli nominendid olid veel Eesti Lennuakadeemia kursus „Informaatika“, Eesti Maaülikooli kursus „Maamõõtmine ja kartograafia“, Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus „English for Road Construction Engineers“ ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kursus „Õppimine digiajastul I“.

2016. aastal esitati e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru 41 e-kursust, millest hindamiskomisjon tunnustas kvaliteedimärgiga 31 kursust. Taotlusvooru esitatud kursustest valdav enamus laekus ülikoolidest ja rakenduskõrgkoolidest, neli e-kursust esitati ka üldhariduskoolidest. Esmakordselt pälvis kvaliteedimärgi ka üldhariduskooli kursus, tiitel läks Pärnu Ühisgümnaasiumile kursuse eest „Sissejuhatus sotsioloogiasse“.

E-kursuse kvaliteedimärke hakati välja andma alates 2008. aastast, kokku on väljastatud 229 kvaliteedimärki.

E-kursuse kvaliteedimärgi väljaandmise protsessist ja tulemustest on võimalik lugeda täpsemalt e-õppe kvaliteedi veebileheküljelt: http://www.e-ope.ee/kvaliteet/kvaliteedimark.

Samal teemal:

• Selgunud on e-kursuse kvaliteedimärgi saajad
• Parimate e-kursuste tiitlid läksid keemiakursustele
• Aasta e-kursus 2014 võimaldab täiendada inglise keele oskust