Oodatud on must-valged originaaltööd formaadiga 210x297 mm (A4). Tööde arv on piiramatu. Iga töö tagaküljele tuleb kirjutada oma ees- ja perekonnanimi, kool, klass ja aadress.

Tööd saata või tuua 1. aprilliks 2019 Tartu Variku Kooli aadressil Ploomi 1, 50110 Tartu, õpetaja Paul Kunman.

Töid ei tagastata, parematest töödest korraldatakse näitus.

Parimatele auhinnad!

Lugupidamisega
Eele Kants
Tartu Variku Kooli huvijuht
huvijuht@variku.tartu.ee

Õpetajate palgatõus. Õpetajate palga alammäär tõuseb 1250 euroni, mis toob kaasa keskmise palga tõusu vähemalt 1500 euroni. Riigi toetus kohalikele omavalitsustele lasteaiaõpetajate palga motiveerimiseks on 15 mln eurot. Lasteaiaõpetaja töötasu alammäär on 1. jaanuarist vähemalt 90% üldhariduskooli õpetajate palga alammäärast ning magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega lasteaiaõpetajal võrdne üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga. Jätkub õpetajaameti väärtustamine ning koostöö ülikoolidega võimalikult tänapäevase ja noortele huvipakkuva õpetajakoolituse õppekava koostamiseks.

Eesti keele aasta. HTM on kuulutanud 2019. aasta eesti keele aastaks, et arvukate sündmuste ja tegevusega väärtustada eesti keelt ning tähistada eesti keele seadustamist riigikeelena sajand tagasi. Tegevus ja sündmused on jaotatud 12 kuu peale, igas kuus on mõni keskne sündmus.

Loe edasi Õpetajate Lehest! 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Õpetajatöö väärtustamiseks valmis visuaalsete materjalide kogum
• Töörühm soovitab koolipäeva alguse kella üheksale nihutada
• Viis nippi, kuidas moodsalt õpetada

Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on ligi kümme aasta jooksul pakutud tasuta kursused aidanud kaasa inimeste paremale teadlikkusele õppimisvõimalustest ning suurendanud valmisolekut õppida. „Riiklikult rahastatud kursused on populaarsed, mis tõestab, et inimesed tajuvad vajadust enesetäiendamiseks ning pakutavad koolitused on vajalikud. 2015. aastal käivitatud Eesti tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA on näidanud, et töömaailm on pidevas muutuses ning tulevikuoskused erinevad tänastest, mistõttu on järjepidev enesetäiendamine oluline,“ lisas Haidak.

Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti ning on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tasuta kursused tagavad ligipääsu koolitusele hoolimata inimese majanduslikust olukorrast või haridustasemest. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus, kuna statistiliselt see sihtrühm osaleb elukestvas õppes kõige vähem.

Pakutavad kursused on valitud koostöös koolidega lähtudes valdkondlikust ja piirkondlikust koolitusvajadusest. Koolitustellimuse kujundamisel arvestatakse Eestis tööjõuvajaduse ja oskuste prognoosisüsteem OSKA raames valminud raportite soovitustega. Kursuste pikkus on 20-160 akadeemilist tundi, millele võib lisanduda iseseisev töö. HTMi rahastavate kursuste puhul on tegemist tööalaste kursustega, üldharivaid või hobikoolitusi ei pakuta.

Kursusi rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium tegevuse „Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste parandamine“ kaudu.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta on leitav koolide veebilehtedelt või aadressilt www.hm.ee/tasuta-kursused

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Täienduskoolitused arvudes: populaarsemad olid isikuarengu, juhtimis- ja keelekoolitused
• Haridusstipendiumi saajad pühenduvad kooliuuendusele

Edaspidi ei pea õpilane ise kutsekoolile oma erivajadust tõestama, vaid vastavad andmed saadakse infosüsteemidest. Määrus jõustub uuest õppeaastast.

Muudatuste eesmärk on toetada kutsekoole haridusliku erivajadusega õpilaste õppe korraldamisel ning soodustada sotsiaal- ning haridusvaldkonna koostööd õpilaste toetamisel õppes ja tööle asumisel.

Edaspidi saab kutsekool Eesti Hariduse Infosüsteemist näha eelmise õppeasutuse poolt õpilase erivajaduse kohta sisestatud infot. Juhul kui infosüsteemis märget erivajaduse või osutatud tugiteenuste kohta pole, on selle olemasolu võimalik endiselt tõendada ka dokumentide alusel.

Uue määrusega suureneb ka kooli tugirühma roll. Senisest enam pööratakse tähelepanu koolisisesele ja koolivälisele koostööle erivajadusega õpilaste toetamisel nii õppeprotsessis kui üleminekul tööellu. Lisaks tekib võimalus pikendada haridusliku erivajadusega õpilase nominaalõppeaega aasta võrra.

Allikas: HTMi pressiteade 

Videokokkuvõtte tehtist leiate Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse FB-lehelt: https://www.facebook.com/hitsa.ee/videos/397005387727410/ 

Samal teemal:
 

• HITSA veebiseminar: eTwinningu uuenenud projektitöö keskkond
• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• ProgeTiigri Tulevikutegijate üritusel osales ligi 6000 õpilast

"Meie kutsekoolid on uuenduslikud ja teevad head tööd," ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. "Usaldame neid ning uus seadus laiendab võimalusi veelgi. Koolid saavad koostöös kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega edaspidi tööturu vajadustele paremini reageerida, sest iga kooli õppekohtade ning tulevase tööjõuvajaduse otsustavad riik, kool ja ettevõtjad ühiselt. Lisaks tekib koolidel võimalus tulemusrahastuse saamiseks, mis annab neile suurema vabaduse oma sihtide seadmisel ja julgustab õppetulemusi parandama."

Tulevikus räägib riik koostöös partneritega läbi iga kooli koolitusmahud riiklikult olulistes valdkondades. Muudatus võimaldab vahetumalt reageerida õppijate ja tööturu vajadustele koostöös kohalike ettevõtjatega.

Rahastuspõhimõtete muutmine suurendab koolide motivatsiooni ja autonoomiat. Kooli tegevuskulud kaetaks edaspidi riigieelarvest, kust vajadusel eraldatakse ka sihtotstarbelist toetust. Kuni 20 protsenti kooli tegevuskulude mahust hakkab aga moodustama tulemusrahastamine, mis sõltub kooli õppetöö tulemustest.

Eelnõuga laiendatakse ka koolilõuna toetust kõigile keskhariduseta õpilastele olenemata nende vanusest. Lisaks muudetakse kutsekoolide õpetajate lähtetoetuse saamise tingimused samasugusteks kui üldhariduskoolides: toetust saavad taotleda ka Tallinnas või Tartus õpetama asuvad õpetajad ja see nähakse ette ka tugispetsialistidele. Alustavate tugispetsialistide ja õpetajate lähtetoetus on ligikaudu 12 700 eurot, alates 1. septembrist 2020 hakatakse seda välja maksma ühes osas.

Samuti saavad kutseõppeasutused õiguse viia läbi üldharidusõpet mittestatsionaarses õppevormis nagu ka täiskasvanute gümnaasiumid. See omakorda võimaldab kutseõppe alustanul valida juurde suuremas mahus üldhariduslikke õpinguid ja vastupidi – üldharidusõppes alustanul tekib võimalus omandada valikõpingute käigus juurde ka kutseoskusi.

Seadus hakkab kehtima 2019. aastast, lähtetoetusega seotud osa 2020. aastast. Seaduse ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.

Allikas: HTMi pressiteade

Millised on Eesti õpetajate lemmiktöövahendid? Tahame teada, millist tehnoloogiat sina kõige rohkem kasutad. 
Uuel aastal jagame tulemusi - siis saad teada, mida kasutavad teised. 

Hääleta ja vasta siin: bit.ly/lemmik2018

Foto: Unsplash, Rodion Kutsaev

Samal teemal:

• "DigiKiirendi" proovietapp sai läbi
• eConfidence uuring: haridusliku eesmärgiga arvutimängud võivad positiivselt mõjutada õpilaste käitumisharjumusi
• Teistmoodi jõulukalender ja robotitega jõulumäng
• Koolilapsed ehitavad virtuaalmaailmas Baltimaade kultuuripärandit

Kolmepäevasel võistlusel tuleb noortel müürseppadel 14 tunniga laduda välisseinafragment koos soojustusega.

Parimaid võistkondi autasustatakse neljapäeval, 13. detsembril kell 14.

Kõik huvilised on oodatud võistlusele kaasa elama! Lisainfo ja võistluse ajakava leiab SA Innove kodulehelt: https://www.innove.ee/haridusprojektid/kutsemeistrivoistlused/voistluskalender/joulukellu-2018/ 

Tänavusel Jõulukellul osaleb üheksa kaheliikmelist võistkonda järgmistest koolidest: Haapsalu Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tallinna Ehituskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Võrumaa Kutsehariduskeskus.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldavad SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetavad Wienerberger AS, Saint-Gobain Ehitustooted AS (Weber), Kingspan Insulation OÜ, Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: SA Innove pressiteade

Samal teemal:

• Noored müürsepad võtavad mõõtu võistlusel „Jõulukellu 2015“

8. detsembril 10.00-15.00 toimub Jõhvis üllatusi ja jõulurõõmu pakkuv traditsiooniline Viru Jõululaat. Üritus on lisaks kauplemisele täis vahvaid tegevusi kogu perele. Oma tooteid müüvad ligi 50 kaupmeest ja käsitöölist Eestist ja Lätist. Külastajad saavad osaleda IVKHK õpilaste-õpetajate korraldatud meistriklassides ja töötubades, kus saab valmistada jõulukingitusi. Koos pagarite ja kokkadega saab kaunistada piparkooke ning õpperestoran La Fourmi pakub maitsvaid jõuluroogi. Ehitajate töötoas “Dekoratiivviimistlus” on võimalik meisterdada, keevituseriala õpetajad ootavad huvilisi tegelema metallitöödega keevitussimulatsiooni õpitoas, “Papa Carlo” töötoas saab tutvuda puidutöötlusega, IT-entusiaste tervitavad robot ja fotolabor ning juuksurite juures saab sättida soengut ja teha jõulumeiki. Erilises “Imede laboris” on veel mõndagi üllatusena varuks ning laste alal on miniloomaaed. 

13. ja 14. detsembril kell 11.00-20.00 avab Sillamäel esimest korda oma uksed Meistrite Jõululinnak. Töötab jõulukohvik, jõulufotopark, jõuluvõlu ruum. Toimuvad meistriklassid ja töötoad, näiteks küünla kaunistamise töötuba, päkapikkude ja jõuluvana meisterdamiskojas valmistatakse omapäraseid jõulukaarte. Töötab käsitöölaat, toimub jõulutrenn „Ema ja väike laps“, kõik soovijad saavad teha jõuludekoratsioonidega fotot. 

15. detsembril jätkame Narva talvelaadal! Päeva jooksul toimub jõululaat kooli majas, õpilased korraldavad koos õpetajatega meistriklasse,  õpperestoran Manufaktuur pakub maitsvaid jõuluroogi,  toimub Narva heategevuslik jõulujooks.

Kõikidel üritustel  saab täiendavat infot sisseastumise kohta Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusesse.

Kõikidele üritustele on sissepääs tasuta!

Allikas ja fotod: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

„Tulles õppima kelneri eriala on hea võimalus omandada oskused suvel restoranides töötamiseks,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Õppekava keskendub klassikalisele restoraniteenindusele. Mitmed õpetajad on ettevõtetest ja aitavad õppijatel lisaks klassikale ka trendidega kursis olla.“

Kelneri eriala õppeaja pikkuseks on kuus kuud.  Pagari eriala õppeaeg on üks aasta. Nii pagari kui ka kelneri õppekava puhul ei ole eelnevad erialased teadmised-oskused vajalikud.

Hooldustöötaja (praktikajuhendaja) eriala õppeaeg on viis kuud. Tegu on jätkuõppe erialaga, kus õppima asumiseks on vajalik eelnev hooldustöötaja erialane kompetents ja soovitavalt eelnevat sotsiaalhooldaja/hooldustöötaja erialast väljaõpet tõendavat tunnistus või kutsetunnistus.

Õppetöö kõikidel erialadel viiakse läbi tsükliõppes.

Sisseastumisavaldusi saab esitada koolis koha peal tööpäeviti kell 8-17 või ametikooli veebilehel.

Allikas: Kuressaare Ametikooli info