Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul kinnitavad sedavõrd positiivsed tulemused, et kutsekoolides tehtud uuendused ning investeeringud õppekeskkonda on õppijate poolt hästi vastu võetud. „Kutsekoolidest on saanud väga oluline koht ka täiskasvanute täiend- ja ümberõppeks. Täiskasvanud õppijate arv kutsekoolides on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja nemad on õpingutega väga rahul,“ ütles Reps.

Uuringu kohaselt ongi õpingutega enam rahul täiskasvanud õppijad ja naised ning need, kel on varasemalt omandatud vähemalt keskharidus ja kes õpivad viienda taseme kutseõppes. Veidi vähem on rahul kutsekeskharidusõppes osalejad.

Koolirõõmu mõõdeti kolme küsimusega: tunnen ennast oma koolis hästi, koolis on huvitav ja enamasti lähen ma kooli hea meelega. Rahulolevamad õpilased andsid parema hinnangu õpetamise ja õppekorralduse kvaliteedile, neil oli parem õppedistsipliin ning õppija enesetõhusus ehk usk, et ta suudab õpingud edukalt lõpetada.

Kutsekoolide rahuloluküsitluses osales 6741 õpilast ja 933 õpetajat 33 õppeasutusest. Kõik küsitluses osalenud kutsekoolid said individuaalse tagasisideraporti oma kooli õpilaste ja õpetajate rahulolu kohta võrreldes Eesti keskmise tulemusega. Pikem analüüs tulemustest valmib ministeeriumis 2018. aasta sügisel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi käivitatud rahuloluküsitluste eesmärgiks on saada mitmekülgset tagasisidet kooliõppele. Küsitluse korraldajaks oli Sihtasutus Innove. Sel õppeaastal viiakse esmakordselt läbi riiklikud rahuloluküsitlused lasteaedadest kutsekoolideni. Rohkem infot: www.hm.ee/rahulolu.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kutseõppe arenguhüppesse investeeritakse 3 miljonit eurot
• Kuressaare Ametikoolis võetakse mõõtu Kuressaare kokakunstis

Esikoha ja noore aedniku tiitli pälvis Jaano Oras, teise koha saavutas Paula Lenk ning kolmandale kohale tuli Jegor Dejev, kõik noored olid Räpina Aianduskoolist.

Võistluse ühe eestvedaja, Räpina Aianduskooli puuviljanduse õpetaja Liisi Kondi sõnul läksid võistlused hästi ning osalejaid oli põnev jälgida. „Sel aastal võttis võistlusest osa ka mitu välismaalast ning huvitav oli võrrelda Eesti taset. Hea meel on tõdeda, et meie noored olid väga tublid,“ tundus Kont uhkust ning tõi välja võistlejate päeva suurima katsumuse: „Kuigi päev sujus üldiselt hästi, oli võistlejate jaoks vast kõige suuremaks väljakutseks just viimane võistlusülesanne - kasvukoha ettevalmistamine ja taimede istutamine. Selles ülesandes olid nii meie kui ka välisvõistlejad segavõistkondadesse paigutatud, kus omavaheliseks keeleks oli inglise keel ning olukorrale pakkus veelgi pinevust tugev vihmasadu.“

SA Innove hariduse agentuuri juhataja Tanel Oppi sõnul on sellise kutsevõistluse eesmärgiks suurendada aedniku eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Parima noore aedniku tiitlit püüdsid lisaks Räpina Aianduskooli ja Tallinna Kopli Ametikooli noortele ka mitmed välisvõistlejad Hispaaniast, Ungarist, Serbiast ja Rumeeniast.

Noore aedniku võistlusel tuli osalejatel tunda taimede liike ja teada nende ladinakeelseid nimesid ning olla osav ka pookimises ja taimede istutamises. Mõõtu võeti taimekahjustuste kindlaks tegemises ja vajaliku tõrjevahendi valimises ning abivahendeid kasutamata tuli välja mõõta ka aianöör ning määrata etteantud viljade kaal.

Noore aedniku võistlust korraldasid Sihtasutus Innove ja Räpina Aianduskool.

Võistluse põnevamaid hetki saab uuesti vaadata kutsehariduse Facebooki lehelt https://www.facebook.com/kutseharidus.ee. 

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutseõppe arenguhüppesse investeeritakse 3 miljonit eurot
• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad

Eksperdid vahetasid mõtteid tuleviku hariduse, õpetajate ja õpilaste vajaduste kohta ja visandasid Eesti ja maailma haridust aastal 2035.

„Hariduse ja teaduse tulevikuvisiooni ei saa kujundada ametnikud, vaid see peab olema kogu ühiskonna teema ning koostatud koos säravaimate õpetajate, õppijate, koolijuhtide, õpetlaste, teadlaste ja ekspertidega,“ ütles ministeeriumi kantsler Tea Varrak arengukava koostamise avaüritusel TTÜ Mektorys. „Kui praegu on hariduses aktuaalseteks märksõnadeks loovus, ettevõtlikkus, robootika ja programmeerimine, siis millised on need märksõnad sajandi esimese kolmandiku lõpus? Kas näiteks aastal 2035 on riiklikku õppekava või koolihooneid üldse vaja? Kas meie teadlane peaks rohkem uurima inimest või arendama tehnoloogiaid? Milline peaks olema ettevõtjate roll hariduse sisustamisel? Vaid õigeid küsimusi esitades ning neile vastuseid otsides kindlustame eduka tuleviku kogu Eestile.“

„Me ei soovi valmis vastuseid, vaid teistmoodi mõtlema panevaid küsimusi, raputavaid ja julgeid ideid ja lahendusi, “ kinnitas Varrak oma ettekandes.  „Samuti ei saa rääkida enam pelgalt meie hariduse edendamisest Eestis, vaid vajadusest arendada maailma, mille hulka kuulub ka Eesti. Hea arengukava ühendab inimesi, aitab langetada keerulistes ja ettearvamatutes olukordades otsuseid, võimendab meie tugevusi ja aitab investeerida õigetesse valdkondadesse,“ lisas kantsler.

OECD vanemanalüütik Tracey Burns kinnitas oma ettekandes, et haridussüsteeme mõjutavad praegu mitmed üleilmsed suundumused. „Globaliseerumine, rahvusriikide tulevik, linnastumine, perekondade muutumine, tehnoloogia areng – need on kõik teemad, mis mõjutavad kogu maailma ja koos sellega ka haridussüsteeme.  Tulevikustrateegia loomine on tähtis, et nende trendide jaoks valmis olla, aga ka selleks, et mõelda, kuidas haridus neid trende mõjutada ja leevendada saab.“
 
Mektorys toimunud haridus- ja teadusstrateegia 2020+ avaseminaril osales üle saja eksperdi erasektorist, haridus- ja teadusasutustest, riigiasutustest ja mujalt. Esindatud olid ülikoolide juhid, koolidirektorid, õpilased jne. 

Eksperdikogu jätkab tööd järgnevate aastate jooksul, selle aasta töö tulemustest antakse ülevaade detsembris toimuval visioonikonverentsil. Arengukava valmib aastaks 2020.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Jessica Ruscello.

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub kaasa rääkima Eesti keelevaldkonna arendamise üle
• Valmis noortevaldkonna arengukava selgitav e-versioon

„Ameti õppimine kutsekoolis on tänastele koolilõpetajatele tark valik. Eriala omandamine kutseõppeasutuses peab olema noorte jaoks võimalikult uuenduslik ja atraktiivne,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. „Koolidel on võimalik soetada simulaatorid, mille abil õpet kaasajastada. Nii loome ühelt poolt atraktiivsed, ohutud ja praktilised õpitingimused noortele, teisalt aga loodame üha paremini vastata tööandjate soovidele kõrgelt kvalifitseeritud oskustega spetsialistide järele,“ lisas Sikk.

„Tänapäevane erialaõpe nõuab lisaks õigetele töövõtetele ja tehnikakäsitlemise oskustele ka erialaseid digioskusi, mille omandamisele simulaatorite kasutamine oluliselt kaasa aitab. Selline väljaõpe simulaatoritel on vajalik kõigile metsamasinate juhtidele, sest võimaldab õppuritel turvalises keskkonnas omandada õiged töövõtted ja vähendada seeläbi hilisemaid vähesest praktikast tulenevaid töö- ja ohutusriske,“ selgitas Luua Metsanduskooli direktor Haana Zuba-Reinsalu simulaatorite kasutamise võimalusi kutseõppes.

Sel nädalal avati Luua Metsamajanduskoolis metsamasinate simulaatorite õppeklass, kus on esindatud kolme metsamasinate tootja seitse erinevat simulaatorit. Tegu on Eesti metsades sagedamini kasutatavate metsamasinatega, mille simulaatoreid täiendavad reaalset masinatunnetust loovad virtuaalreaalsuse prillid.

Toetuse abil kutseõppeks soetatavad simulaatorid võimaldavad lisaks kutseõppe kvaliteetsemaks muutmisele ja praktiseerimisvõimaluste laiendamisele hoida kokku ka ressursse . Simulaatorid loovad õppija jaoks võimaluse harjutada elulähedases töökeskkonnas ilma eksimusi kartmata, lisaks saab harjutamisel sooritust analüüsida ja tehnilisi oskusi vajadusel korrigeerida. Samuti on õpetajal on võimalik õpet individualiseerida ning kohandada simulatsioonikeskkonda vastavalt õppija vajadustele.

Toetusmeetme maht on 3,3 miljonit eurot, mida rahastatakse riigi ja Euroopa Sotsiaalfondist tegevuse „Mitmekesine ja kvaliteetne haridus digitaalse õppevaraga“ raames. Toetuse minimaalne maht on 5000 eurot ning sellega nähakse ette simulaatorite soetamist, paigaldust ja kasutajate koolitamist.

Taotlusvooru viib läbi Sihtasutus Innove ning taotlusi saab esitada struktuuritoetuse e-keskkonnas 18. juunini. Taotlusvooru infopäev toimub 25. mail Säreveres. Täpsem info SA Innove veebilehelt.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Oskuste festival “Noor meister 2018“ inspireeris tuhandeid kooliõpilasi ja kinkis Eestile 100 noort meistrit
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Tartu Ülikooli suveülikoolis saab õppida enam kui 30 täiendusõppekursusel Tartus, Tallinnas, Viljandis, Pärnus, Narvas ja Läänemaal.

Suveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid organisatsioonikultuurist, andmekaitsest, ostukäitumisest, psühholoogiast, ajaloost ja kultuurist, tervisespordist, ravimtaimedest, ajajuhtimisest, õigustest, käsitööst jpm.

Valik suveülikooli kursustest (enam infot, registreerumine kursuse pealkirjale klikkides):

TARTU
10.06 Traditsiooniline rahvarõivas tänapäeval: komplektide koostamise, valmistamise ja kandmise põhitõed, Inna Raud
11.–15.06 Portree joonistamine, Anne Parmasto
1.–2.08 Alkoholiprobleemiga perede nõustamine, Kätlin Konstabel
7.08 Vaimne tervis töökohal: kuidas seda hoida ja läbipõlemist ennetada?, Kariina Laas
15.08 Treeneri läbipõlemise ennetamine, Aave Hannus
16.–17.08 USA presidendid ja Eesti 20. sajandil, Eero Medijainen, Kaarel Piirimäe
22.08 Raamis või väljas – loovad lahendused probleemidele, Signe Reppo
22.08 Lapse sotsiaalsed oskused, Astra Schults
24.08 Treening, tervis ja sportlik saavutusvõime - mis rolli mängivad selles hormoonid?, Vahur Ööpik, Luule Medijainen
27.–28.08 Töösoorituse arendamine coachingu ja kovisiooni abil (kodutöö esitamise tähtaeg 15.09), Kulno Türk ja Kaupo Saue
30.08 Linnaökoloogia: kas, miks ja kuidas linnaloomadega toime tulla?, Marko Mägi

TALLINN
4.07 Organisatsioonikultuur: kuidas seda mõista ja rakendada positiivses võtmes? (inglise keeles), Sonja Sackmann
23.08 Tallinna kirikud, Kaido Soom
24.08 Andmekaitsereformi rakendamine avaliku sektori asutustes, Monika Mikiver, Julia Antonova
31.08 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson

VILJANDI
21.–25.08 Kangastelgedel kudumine keskastmele, Astri Kaljus

PÄRNU

14 –17.08 Tantsumassiiv, Anu Sööt, Ele Viskus, Raido Mägi jt

LÄÄNEMAA

5.–10.08 Vabaõhumaal Haeskas, Anne Parmasto

Suveülikoolis osalejad saavad Tartu Ülikooli täiendusõppe läbimist tõendava dokumendi. Täiendusõppes kogutud ainepunkte on võimalik kasutada tasemeõppe õppekavade täitmisel sobiva õppeaine olemasolul kõrgkoolis.

Kõik suvekursused ut.ee/suveulikool

"E-kursuse kvaliteedimärk 2018" tänavused saajad leiab HITSA kodulehelt>>

"Aasta e-kursus 2018" kandidaadid leiab HITSA kodulehelt>> „E-kursuse kvaliteedimärk 2018“ taotlusvoor on selleks aastaks läbi ning meil on rõõm teha teatavaks tänavused kvaliteedimärgi saajad. Aasta e-kursus kuulutatakse välja 25. mail, mil toimub e-kursusi tutvustav seminar ning antakse pidulikult üle tunnistused kvaliteedimärgi saanud e-kursuste autoritele.

Samal teemal:

• Taotle oma e-kursusele kvaliteedimärki!
• Aasta e-kursuse tiitli pälvis Tallinna Tehnikakõrgkooli kursus

Kahe päeva jooksul käis pingeline töö, kutsemeistrivõistlustel osalejad täitsid oma ülesandeid kogenud žüriiliikmete valvsate silmade all. Ühed pidid õmblema moodsa lõikega mantli, teised küpsetama hõrgu maitsega saiad, programmeerima, keevitama, kokkama – kokku võisteldi 34 kategoorias.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilased osalesid 13 kategoorias ning nendest seitsmes said auhinnad.

«Mul on hea meel, et kutsehariduskeskuses omandatud teadmised ja oskused annavad noortele võimaluse näidata oma kutselist ettevalmistust ning saada noormeistri tiitel riiklikel kutsevõistlustel. Muidugi aitab sellele kaasa meie kutseõpetajate pühendumus oma tööle, nende heakskiit ja õpilaste juhendamine ning toetamine, aga ka nõudlikkus," ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Hannes Mets. „Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses õpib üle 2000 õpilase ja me aitame neil kirjutada nende edulugu. Mõnedel neist on see täna õnnestunud kutsemeistrivõistlustel Noor Meister 2018."

Eesti parim noor kondiiter – Jelizaveta Krasiy (õpetaja Dmitri Filippov), kolmas koht kategoorias rätsep – Daria Karpenko (õpetajad Riina Tsukanova, Irina Tšužene), teine koht kategoorias raamatupidaja – Irina Kutuzova (õpetaja Irina Malkus), kolmas koht kategoorias pagar -Jekaterina Lapina (õpetaja Dmitri Filippov), kolmas koht kategoorias mehhatroonika - Ilja Vdovin ja Kirill Korneitšuk (õpetaja Stanislav Gugnin), teine koht kategoorias veebidisainer - Magnus Kalmo (õpetaja Aleksander Pulver), kolmas koht kategoorias elektrik – Maksim Jaluzin (õpetaja Jüri Mürsep).

Õnnitleme noormeistreid!

Allikas: kutsehariduskeskuse pressiteade. 

Zürii hinnangu tulemused:

1. HEIDI LÄTTI, Tartu Raatuse Kool, juhendaja Raimond Lepiste
2. MIA LUHAMÄGI, Tartu Karlova Kool, juhendaja Siiri Tähnas
3. MARGUS KUZENKOV, Tartu Raatuse Kool, juhendaja Raimond Lepiste

Auhinda väärisid:

ANTON JASKA, Tartu Mart Reiniku Kool
KETLIN KUZNETSOVA, Tartu Loodusmaja kunstiring
JOHANNA ELIISE HIIEMÄE, Tartu Tamme Gümnaasium
EMIL VIDENSKI, Tallinna 21. Kool
RALF NIILUS, Tartu Kesklinna Kool
ERLE LEMBINEN, Tartu Hansa Kool
KRISTIN HALLIST, Tartu Variku Kool
ANNE-LIISA MAASIK, Elva Gümnaasium
KEICY TULIS, Vara Põhikool 

Selle aasta paremaid töid saab näha näitusel Tartu Variku Koolis (Aianduse 4, Tartu).

Koolinoorte karikatuurivõistlust „Mida naerad, koolijüts?“ viib läbi Tartu Variku Kooli õpetaja ja Varia Noorteklubi liige Paul Kunman.

Täname võistluse toetajaid: Tartu Linnavalitsuse haridusosakond, AS Samelin, AS Salvest, Kommipomm.

Täname kõiki osalejaid ning juhendajaid!
 

Eele Kants, Tartu Variku Kooli huvijuht
 

Kõikide võistlusalade esikolmiku tulemustega saate tutvuda siin: http://noormeister.ee/uudised/.

Külastajate jaoks kujunes kahepäevane üritus väga meeldejäävaks, kus kõrgeima hinnangu saigi just võimalus ise tegevustele käed külge panna ja näha erinevate ametite köögipoolt. Lisaks „Noore meistri“ tiitlitele selgitati välja ka Eesti parim noor-DJ.

Festivalil leidus põnevaid töötubasid oskuste avastamiseks ja arendamiseks. Noori nõustasid kohapeal karjäärispetsialistid nii hariduse kui ka tööturu teemal. Esindatud oli 25 kutse- ja kõrgkooli. Oma edulugu oskuste maailmas tutvustasid 20 kutse- ja üldhariduskoolide õpilasfirmat, kes kohapeal ka enda toodangut müüsid. Kahe päeva olulisemateks sündmusteks olid paarisaja kutsekooli noore 31 erineva eriala mõõduvõtud, kus selgitati välja noored meistrid. Selle tulemusena valmis kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – sada noort meistrit, kes on valmis oma oskustega tööturul olulist lisaväärtust pakkuma.

Foto: Erlend Štaub

Noorte seas aitas melu luua „Padjaklubist“ tuntud särtsakas päevajuht Kristel Aaslaid koos säravate esinejatega ja meeleoluka lavaprogrammiga. Üritusest tegi ülekannet ka Karl Vilhem Valter, kes võttis kaheks päevaks üle ürituse Instagrami konto @oskustegatulevikku. Kohapeal toimus põnev mäng, kus  peavõiduks oli kummalgi päeval uus iPhone 7. Koos paljude teiste esinejatega astus lavale ka noorte seas populaarne räppar Arop.

Allikas: SA Innove. 

Samal teemal:

• Kristel Aaslaid kutsub noori oma oskustele rohkem tähelepanu pöörama
• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2016/679 (ingl. k General Data Protection Regulation, GDPR) sätestab reeglid isikuandmete töötlemiseks ja füüsiliste isikute isikuandmete kaitseks. 25. maiks 2018 peavad õppeasutused olema veendunud, et nad järgivad isikuandmeid töödeldes üldmäärust. Andmete töötlemise nõuetelevastavuse eest haridusasutuses vastutab iga haridusasutuse juht ja haridusasutuse pidaja.

Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse koordineerimisel on valminud ülevaatlik juhendmaterjal, mis aitab selgitada, mida üldmäärus koolide ja lasteaedade jaoks kaasa toob ja kuidas tagada nõuetele vastavust. Juhendmaterjali leiab HITSA kodulehelt: https://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/gdpr-isikuandmete-kaitse-uldmaarus.

Juhendmaterjali väljatöötamises osalesid FocusIT OÜ partnerid Doris Matteus, Jaan Oruaas, Janek Part ja Anu Tanila, HITSA juristid Raili Sassian ja Katri Samarütel ning Grant Thornton Baltic OÜ riskijuhtimisteenuste valdkonna juht Siiri Antsmäe ja õigusnõustaja Allan Kubu.

Juhendmaterjali tutvustamiseks viib HITSA 15. mail kell 18-19 läbi tasuta veebiseminari, kus materjali koostajad selgitavad lähemalt isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtteid, toovad välja olulisemad tegevused, millest alustada ning vastavad tekkinud küsimustele. Huvilistel palume end veebiseminarile registreerida siin: http://koolitus.hitsa.ee/training/1662. Veebiseminar on HITSA kodulehel hiljem ka järelvaadatav. 

Üldmääruse rakendamisel soovitame täiendavalt tutvuda juhendmaterjalidega Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel http://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/euroopa-andmekaitse-reform ning samuti saab tekkivate küsimustega pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole infotelefonil või e-posti teel: http://www.aki.ee/et/inspektsioon/kontaktid-nouandetelefon. HITSA ei paku isikuandmete kaitse alast nõustamist.

Foto: Unsplash, Tirza van Dijk.

Samal teemal:

• Tootmises tekkivad tundlikud digiandmed vajavad kaitset
• Mõtteid interneti päevalt 2018