Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam


Avaldaja:Madli Leikop24. Märts 2018

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna (IKT) tööjõuvajaduse uuringust selgus hiljuti, et aastaks 2020 vajab Eesti 37 000 IKT-spetsialisti. Koolituskohti on piisavalt, kuid õpingud katkestab pea veerand õppuritest.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust. Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

Uuringuküsimused

OSKA IKT-valdkonna uuringuküsimused olid näiteks, millised on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad; milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive); millisena nähakse valdkonna arenguid lähiaastatel; kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu ning milliste oskustega töötajaid vajatakse lähiajal ja kümne aasta vaates; milline on valdkonna tänane koolituspakkumine ja kuidas see vastab prognoositavale tööjõuvajadusele; mida muuta õppekavade arenduses, koolituskohtade arvus õppetasemeti ning täiendus- ja ümberõppes. 

IKT-sektor on väike, aga palk on hea

Aastatel 2011–2013 moodustasid IKT-sektori ettevõtted keskmiselt 4,1% kõigist Eesti ettevõtetest4. IKT-sektori ligi 3000 ettevõttest 94% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT-sektoris töötas samas 3% kõigist töötajatest.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kõrgeimad palgad on programmeerimise ja konsultatsioonide ning telekommunikatsiooni tegevusalal .

IKT kutsealadel oli 2011–2013 keskmisena hõivatuid 22 9706, neist IKT-sektoris 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8790). IKT-sektori töötajate arvu kasv on toimunud IKT-teeninduse tegevusaladel, kus hõive on suurenenud 89% võrreldes 2013. aastaga.

IKT valdkonna põhikutsealade hõive on arvuliselt suures osas (55%) tippspetsialistide ja juhtide keskne. Põhikutsealade esindajatest ligi poole (hinnanguliselt 10 270) moodustavad tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja -teenuste kutseala tippspetsialistid, kuhu kuuluvad nii tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajad kui tarkvara- ja IKT-süsteemide analüütikud/arhitektid.

Kõrgharidusega töötajate osa kõigist IKT valdkonnas hõivatutest moodustab Eestis 52%, mis on alla Euroopa Liidu riikide keskmist. Inseneriharidust eeldavatel põhikutsealadel (tippspetsialistid) domineerivad kõrgharidusega töötajad, kel valdavalt on akadeemiline kõrgharidus. Tehnikute ja tootmise operaatorite seas on ligikaudu võrdselt kõrghariduse ja kutseharidusega töötajaid.

IKT valdkonnas hõivatute puhul (v.a insenerid) on üldharidusega töötajate osakaal suhteliselt kõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate suur osakaal viitab suurele täiendõppe vajadusele. Samas võib ka suur üldharidusega töötajate osakaal anda märku poolelijäänud jätkuõpingutest.

Vanusestruktuuris domineerivad kuni 40-aastased, neid on ligi 65% kõigist IKT põhikutsealadel hõivatutest. Vanemaealised töötajad on ülekaalus telekommunikatsiooni ja elektroonika alavaldkonnas, kus tööjõuvajaduse prognoosis tuleb arvestada ka asendusvajadust. Samal ajal on tarkvaraarenduse ning IKT süsteemide ja teenuste alavaldkonnas hõivatud pigem nooremapoolsed ning pensionile minekust tingitud asendusvajadusega siin arvestama lähiaastatel ei pea.

IKT-sektori tööhõive koondub Tallinnasse ja Harjumaale

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest, ning 12,5% töötab Tartumaal. IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. Euroopa Liidu riikides keskmisena moodustavad IKT kutsealadel töötajatest 82% mehed ja vaid 18% naised.

IKT valdkonna eeldatavate arengute puhul  lähema 10 aasta vaates on muutustest tööhõives välja toodud näiteks, et IKT-spetsialistide arvu kasvuks (37 000) peab enam huvilisi olema valmis asuma õppima taseme- või ümberõppes IKT-d või IKTsektoris töötamist toetavaid erialasid. IKTspetsialistide nappust aitab leevendada ka tööealise elanikkonna IKT-oskuste arendamisele suunatud täiend- ja ümberõpe. IKTspetsialiste on aastas juurde vaja umbes 1 580 inimest. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust.

IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse
tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad.

IKT-lahenduste kasutuselevõtuks teistes sektorites on vaja oluliselt kasvatada magistrikraadiga IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega.

Milliste oskustega töötajad vajatakse lähitulevikus? 

Suurandmete töötlemise ja asjade interneti areng kasvatavad nõudlust andmekaeve tehnoloogiate rakendamisoskusega ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele. 

Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamiseks nii IKT kui teiste valdkondade spetsialistidel; e-teenuste laialdane kasutamine eeldab turvalisi, kasutuslihtsaid ja -mugavaid teenuseid, mis omakorda seavad nõudmised arendajate ja haldajate oskustele.

Erinevate IKT alavaldkondade vahel piirid hägustuvad ja kohati suisa kaovad. Teistele majandussektoritele IKT-lahenduste välja arendamine, juurutamine ja haldamine eeldab IKT-spetsialistilt ulatuslikke baasteadmisi tarkvaraarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest,  IKTsüsteemidest ja -teenustest. Valdkonna kvalifitseeritud tööjõudu iseloomustavaks märksõnaks muutuvad valdkonnast laiapõhjalisemad teadmised ja oskused.

Üha kaalukamat rolli mängivad üldoskused – võimekus teha koostööd ka rahvusvahelistes meeskondades, kliendi vajadustele orienteeritus, projektide ja protsesside juhtimise oskus, loov lähenemine probleemilahendusele, müügioskus ja ekspordisuutlikkus, esinemisoskus jne. 

Mida muuta õpetamises?

IKT-ala kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamises osalenud eksperdid rõhutasid vajadust elukestva õppe süsteemi paremaks seostamiseks tööturu vajadustega.

Positiivsena on välja toodud:
● heal tasemel koolide IKT-taristut;
● ülikoolide head koostööd tööandjatega, õppejõudude motiveeritust, sobivat õpikeskkonda
ning suhtumist üliõpilastesse kui koostööpartneritesse.

Kutsehariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● õpet toetava praktika korraldamist;
● suurem koostöövajadus tööandjatega, praktiliste tööde osakaalu suurendamine õppes;
● vajadust keskenduda teiste valdkondade IKT-spetsialistide väljaõppele;
● õpetajate IKT-alase kvalifikatsiooni tõstmise vajadust.

Kõrghariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● vajadust õpingute seostamiseks praktiliste nn päriselu töödega;
● fookuse seadmist kas rakendusliku, teoreetilise või teadustöö suunaga õppele;
● vajadust arvestada õppekavades enam valdkonna tulevikuvajadustega;
● vajadust arendada lõpetajate üldoskuste taset ja suutlikkust kombineerida üldoskusi
oma erialaoskustega.

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Suurimaks IKT valdkonna tööjõuvajadust puudutavaks muutuseks hindasid eksperdid kasvavat vajadust magistritasemel IKT spetsialistide järele. Kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistide hõives ei prognoositud olulist muutust. Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele, kõrgharidusega lõpetajate arv ei kata prognoositud vajadust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele. IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste. Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andma IKT-spetsialistidele paremad praktilised tööoskused. Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi.

Artikkel on koostatud Kutsekoja OSKA uuringu "Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia" lühiversiooni põhjal

Uuringu tervikteksti leiab siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal: