Seminaril kuuleb lähemalt Euroopa Komisjoni projektist WiFi4EU, mille raames pakutakse omavalitsusüksustele 15 000 euroseid vautšereid WiFi levialade loomiseks avalikus ruumis, sh raamatukogudes, muuseumides, avalikes parkides, väljakutel.

Seminari ajakava:

10:00 - WiFi4EU toetusest. Cisco Meraki võimalustest projektiga seoses (Eva Sula, Cisco Specialist)

11:00 - Missuguse WiFi võrgulahenduse võib saada 15 000 euro eest? (Ervi Teearu, Atea Pre Sales Technical Consultant)

Lisaks veebiseminarile toimub samal teemal Cisco Meraki töötuba, mis leiab aset 9. mail Tartus Ahhaa keskuses kell 13.00 – 15.00.

Lisainfo ja registreerimine veebiseminarile ja töötuppa Atea veebilehelt>>

Lisainfo WiFi4EU projektist ning taotlusvoorust WiFi4EU portaalis>>

Samal teemal:

• Eesti koolidesse jõuab riigi toel 3,9 miljoni euro eest digivahendeid
• Koolide kohtvõrke kaasajastatakse 1,5 miljoni euro eest

Parimad praktikad peaksid keskenduma teemadele, mis on seotud internetiturvalisusega, küberhügieeniga, asjade interneti ja privaatsuse küsimustega või võitlevad küberkiusamise vastu jne.  

Võitjad kuulutatakse välja Turvalise Interneti Foorumil (Safer Internet Forum), mis toimub 20. novembril 2018 Brüsselis.

Tutvu konkursi tingimustega lähemalt Better Internet for Kids lehel.

Samal teemal:

• Mõtteid interneti päevalt 2018
• Noored soovivad enam tähelepanu võrdsele kohtlemisele, internetiohtudele ja vaimsele tervisele

eTwinningu projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net.  Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinningu töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

2017/2018. õppeaasta eTwinningu projektikonkursi tingimused

1. Konkursile võib esitada 2017. ja 2018. aastal loodud ja lõpetatud projekte.
2. Kandideerida saab eTwinningu portaali kaudu, esitades oma eTwinning Live taotluse kvaliteedimärgi saamiseks. Lisada tuleb kindlasti lingid projektitöö käigus valminud materjalidele ning anda hindajatele ligipääs projekti materjalidele (näiteks ligipääs suletud Twinspace´i puhul luua külaliskonto ja lisada taotlusele sisselogimiseks vajalik parool).
3. Kvaliteedimärgi taotlused peavad eTwinningu portaalis olema täidetud hiljemalt 11. maiks 2018.
4. Projektide hindamisel lähtutakse kriteeriumidest, mis on toodud siin.

Kui olete Erasmus+ õpirändest (KA1) insipireerituna loonud 2017. või 2018. aastal rahvusvahelise eTwinningu õpiprojekti, siis lisage taotlusele märgusõna Erasmus+ KA1 ning teil on võimalik osaleda projektivõistluse kategoorias "Õpetamine on õppimine", vaata lähemalt.

Auhinnad

Esimese kuni kolmanda koha saavutanud projekti juhendanud õpetajale osalemine rahvusvahelisel koolitusel mõnes Euroopa riigis, võiduprojektides osalenud õpilastele on auhinnaks töötuba, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel ja loovusel.

Neljanda kuni kümnenda koha saavutanud projekte juhendanud õpetajatele on auhinnaks internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.

Projektivõistluse võitjad kuulutatakse välja eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel.

Samal teemal:

• Selgunud on esimesed eTwinningu Koolid
• eTwinning kui kultuurinähtus

Meil kõigil on oskuseid, vilumusi, andeid või lihtsalt tugevaid külgi, mis loovad ühiskonnas ja tööturul olulist väärtust. Sageli ei oska me neid aga hinnata või märgata. Sotsiaalmeediakampaania #minaoskan kutsub üles oskuseid märkama, tunnustama ja eeskujuks tooma!

Kutsehariduse maine valdkonnajuhi Liina Reinsaare sõnul on noorte seas populaarne Kristel Aaslaid väga hea näide ettevõtlikust inimesest, kes on ühest enda üldsusele vähem tuntud hobist arendanud välja oskuse, millega lisaraha teenida. “Kristel on võtnud tõsisemalt kätte enda kire meigikunsti vastu. Iga oskus, mis on kord omandatud ning pidevalt arendatud, on võimalus elus paremini hakkama saada,” selgitas Reinsaar põhjuseid, miks peab ärgitama noori juba varases eas enda huvidele ja tugevustele mõtlema ning võimalusel sellele vastavat haridusteed valima. 

Eestis on arvestatav hulk noori, kes ei jätka pärast põhikooli (3% lõpetajatest) või gümnaasiumi (35% lõpetajatest) lõpetamist kohe samal aastal oma haridusteed. Tööturul ei ole nemad õppeprotsessiga veel seal maal, kus suudaksid oma oskustega konkurentsi pakkuda. Sellepärast on äärmiselt oluline tegeleda nendega juba varakult ning aidata teha karjäärivalikuid isiklikest huvidest ja tugevustest lähtuvalt, arvestades ka tööturuperspektiive.

Igaüks saab eeskujuks olla - näita, mida sina juba oskad või millist oskust praegu omandad, märkides sotsiaalmeedias oma oskust illustreeriva või kirjeldava teemapostituse või foto juurde #minaoskan. Facebooki üleskutsega saab liituda siin: http://bit.ly/minaoskan.

Kristel Aaslaidi videot, kus ta räägib oma oskusest, saab vaadata siin: http://bit.ly/minaoskanvideo 

2017. aastal tähistas SA Innove koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga oskuste aastat, mille eesmärk oli tõmmata ühiskonnas tähelepanu kutseharidusele ning oskustele laiemalt. Tänavuse aasta tegevused on jätk tehtule. 3.-4. mail toimub Eesti Näituste messihallis ka oskuste festival “Noor meister 2018”, mis toob samuti erinevad oskused tähelepanu keskpunkti.

Allikas ja foto: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Heade IKT-oskustega töötajaid vajab tööturg üha enam

„Põhiliseks sihtrühmaks on põhikooli lõpetavad noored, kes tahavad õppima tulla kutsekeskhariduse õppekavadele,“ rääkis ametikooli referent Anne Rand. „Teistes koolides on sellist vastuvõttu ka varem tehtud. Meil on see esmakordne.“

Kevadine vastuvõtt kestab kaks nädalat. Üldhariduskoolide koolivaheaja nädalal 23.–27. aprillini on ametikoolis kohapeal ka Saaremaa Rajaleidja keskuse karjäärinõustajad, aidates eriala valikul neid, kes pole oma otsuses kindlad.

Vastuvõtuvestlused ja -katsed viiakse läbi 2.–3. maini. Seejärel saavad õppida soovijad teada, kas neil on septembriks õppekoht ametikoolis olemas. 

„Noortelt, kes lõpetavad alles põhikooli ja kellel pole veel lõputunnistust, ootame koos sisseastumisavaldusega põhikooli hinnetelehe väljavõtet, mida saab välja printida eKooli või muu nende põhikoolis kasutatava e-päeviku keskkonnast,“ rääkis Rand. Lõputunnistus tuleb sellisel juhul tuua ametikooli 10. augustiks.

Ametikooli kutsevalikus on tänavu kaheksa kutsekeskhariduse eriala, kus omandatakse korraga nii amet kui ka keskharidus. Haridusliku erivajadusega õppijatel on võimalus õppima asuda kinnisvarahooldaja erialale. Tsükli- ja õhtuõppes on 15 eriala, mis on suunatud uusi oskusi omandada soovivatele täiskasvanutele, kes saavad seda teha töö- ja pereelu kõrvalt.

Sisseastumisavaldusi saab esitada ametikooli veebilehel ametikool.ee või tööpäeviti kell 8-17 koolis koha peal. Koha peal saab teha ka dokumendifoto. Lisaks tuleb tuua haridust tõendav dokument. Alla 18-aastastel õppidasoovijatelt ootab ametikool ka vanema nõusolekut ning arstitõendit.

Kevadise vastuvõtuga täidetakse kuni pooled õppekohtadest. Ametikooli suvine vastuvõtt samadele erialadele algab 4. juunil. Suvise vastuvõtu tulemused selguvad pärast sisseastumisvestlusi ja -katseid 23. augustil.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ametikoolis kuulutati välja parimad õpilasfirmad

Märk pole üksnes tunnustus individuaalsete õpetajate isiklikule tööle, vaid rõhutab ka kooli eTwinningu meeskonna suuri saavutusi. Märgi saanud koolid on teerajajad ja eeskujud järgmistes valdkondades:

• digipraktika;
• e-turvalisuse praktika;
• uuenduslikud ja loovad lähenemisviisid pedagoogikale;
• töötajate jätkuva kutsealase arengu edendamine;
• koostööl põhineva õppepraktika edendamine töötajate ja õpilaste seas.

Eestist pälvisid eTwinningu Kool 2018-2019 märgi: Haanja Kool, Kohtla-Järve Lasteaed Tareke, Luunja Keskkool, Martna Põhikool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Põltsamaa Ühisgümnaasium, Rakvere Gümnaasium, Surju Põhikool.

Palju õnne Eesti esimestele eTwinningu Koolidele!

Mis on eTwinning? eTwinning on rahvusvaheline koostöö programm, mis annab õpetajatele suurepärase võimaluse üksteiselt õppida, omavahel häid kogemusi jagada ning õpilastega koolidevahelistes õpiprojektides osaleda. Loe lähemalt siit.

Samal teemal:

• eTwinning kui kultuurinähtus
• Osale koos õpilastega eTwinningu veebimängus!

„Oleme jõudnud selleni, et meie koolis on kõikidel kutsekeskhariduse tasemel õppijatel võimalus osaleda õpilasfirmas ning omandada väärtuslik praktiline ettevõtluskogemus õppeaja jooksul. Võime olla uhked, et meil on nii palju ettevõtlikke, pühendunud ja koostööle orienteeritud juhendajaid, erialaõpetajaid ja rühmajuhatajaid, tänu kellele see üldse on võimalikuks saanud,“ rääkis ametikooli õpilasfirmade programmi juht Jane Mägi.

„Õppekavadesse lõimitud õpilasfirmad on väljakutseks kõigile osapooltele. Õppimine läbi tegevuse toob kaasa õnnestumisi, kuid ka ohtralt õppetunde. Tänastes esitlustes tõdeti tulemusi n-ö seinast seina. Edulugude kõrval ka õpetlikke näiteid sellest, mis ei toimi. Kõige suurem kasu õpilasfirmast on omandatud kogemus.“

Kokku oli sel õppeaastal õpilasfirmade tegevust koordineeriva Junior Achievement Eesti juures registreeritud 12 Kuressaare Ametikooli õpilasfirmat. Eesti kutsekoolidest oli vaid Viljandi Kutseõppekeskusest registreeritud sama palju õpilasfirmasid. Õpilasfirmade programmis lõid kaasa teise ja kolmanda kursuse õpilased.

Õpilasfirmade programm algas sügisel inspiratsiooniseminariga, millele järgnes äriideede välja töötamine, firmade moodustamine ning tootmis-, turundus- ja müügitöö. 

Tänavused ettevõtted valmistasid muuhulgas disain-riidepuid (ÕF forEst), lastele kingapaelte sidumise õpetavaid abivahendeid (ÕF Papud) ja pakkusid veebilehtede valmistamise teenust (ÕF Destiny). Kaks ettevõtet osalesid veebruaris ka üleriigilisel õpilasfirmade festivalil Tallinnas.

Parimaid õpilasfirmasid aitasid välja valida ettevõtjad Siim Zukker (Zukker Disain), Maria Kaljuste (Ideafarm) ja Triinu Karolin (HOIA homespa) ning ametikooli ärikorralduse õpilased. Veel anti välja publiku lemmiku ja lõpuürituse korraldanud ärikorralduse õpperühma preemiad.

Zürii auhindas õpilasfirmasid järgnevates kategooriates:

·         Müügikoha kujundus ja müügitöö: ÕF forEst

·         Toodete esitlus ja liftikõne: ÕF forEst

·         Äriidee: ÕF Papud

·         Toote/teenuse kvaliteet: ÕF Jarks

·         Firma/toote/teenuse jätkusuutlikkus: ÕF Destiny

·         Innovaatilisus: ÕF Küünlapapud

·         Logo: ÕF Papud

·         Keskkonnasäästlikkus: ÕF Surrepo Käsitöö Siirupid

·         Parim slogan: ÕF Mändjala AR

·         Kohaliku tooraine nutikas kasutamine: ÕF Kender

·         Korraldajate lemmik: ÕF Käbid

·         Publiku lemmik: ÕF Papud

Alanud on ka järgmise õppeaasta õpilasfirmade programmi ettevalmistused. Sügisel programmi raames praktilist ettevõtluskogemust omandavad õpilased on osalenud Junior Achievement Eesti korraldatud simulatsioonimängus „Tehas klassiruumis“. Juunis külastatakse Tartu Ettevõtlusküla. Täiendavaid praktilise ettevõtlusõppe tegevusi viiakse läbi projektiga "Uus õpikäsitlus Kuressaare Ametikooli ettevõtlusõppes "Õppida on põnev"" kaudu. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Selgusid Eesti parimad noored raamatupidajad
• Kuressaare Ametikoolis võetakse mõõtu Kuressaare kokakunstis

Veebiseminaril rääkisid Aivar Hiio (HITSA), Ingrid Maadvere (HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasium), Erich Brutus (Tartu Kunstikool) ja Jaanus Paasoja (Tallinna Südalinna Kool) virtuaalreaalsusese rakanedamisesr õppetöösse.

Veebiseminar on järelvaadatav siin>>

Kas ja kuidas kasutate te oma kooli virtuaalreaalsust ja liitreaalsust? Ootame tagasisidet kuni 8. aprillini! Tagasisidet saab anda siin>>

Kahest osast koosneval individuaalvõistlusel tuli tulevastel raamatupidajatel anda ülevaade enda teoreetilistest teadmistest ning näidata oskusi praktilistes ülesannetes. Lisaks eelnevale pandi võistlejad proovile ka finants- ja juhtimisarvestuse lühiülesannetes.  

Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees Margus Tammeraja hindab võistluse taset väga kõrgeks: „Selle võistluse ülesanded on kordades raskemad kui kutseeksamil ning seetõttu annamegi võistluse kolmele esikohale kohe ka kutsetunnistused.“ Ka võistlejate sõnul on kutsetunnistuse saamine väga suureks motivatsiooniks. 

Parima raamatupidaja tiitli pälvis Merili Sagar Tallinna Majanduskoolist. „Arvan, et mulle tuli kasuks, et teen kooli kõrvalt ka juba raamatupidamistööd – see aitab õpitut paremini kinnistada. Ning kindlasti ka minu matemaatikaalane kõrgharidus. Raamatupidamist läksin õppima, et saada juba õpitule lisaks veelgi praktilisemaid teadmisi.“ Teise koha pälvi Irina Kutuzova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ja kolmandaks jäi Diana Rammi Tallinna Majanduskoolist.  

Võistlusjuhendi koostaja ja Tartu Ülikooli majandusteaduskonna mittekoosseisuline lektor Juta Tikk ütles, et Eestis on raamatupidajate eriala väga hinnas. „Aina rohkem tuleb õppima ka neid, kel juba on või kes alles soovivad oma ettevõtet rajada. Seda seetõttu, et väikeettevõtjaid on Eestis aina rohkem ning soovitakse ise oma raamatupidamisega tegeleda.“

Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu kuni 35-aasta vanused õpilased Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Tartu Kutsehariduskeskusest, Kuressaare Ametikoolist, Pärnu Saksa Tehnoloogiakoolist, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ja Tallinna Majanduskoolist. 

Raamatupidajate kutsevõistluse eesmärk on suurendada eriala populaarsust, ühtlustada kutseõppe taset haridusasutustes, vahetada kogemusi ning innustada õppureid ja koole saavutama paremaid õpitulemusi.

Tegemist oli selle aasta esimese „Noor meister 2018“ finaalvõistlusega. Rohkem võistlusi leiab aset maikuus toimuval oskuste festivalil „Noor meister 2018“. Rohkem infot: www.noormeister.ee.

Kõikide kutsemeistrivõistluste kulgu ja galeriisid näeb kutseharidus.ee Facebooki fännilehel: https://www.facebook.com/kutseharidus.ee.

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Eesti Raamatupidajate Koguga. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti parimad noored meistrid on selgunud

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust. Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

Uuringuküsimused

OSKA IKT-valdkonna uuringuküsimused olid näiteks, millised on valdkonna (tuleviku)põhikutsealad; milline on valdkonna majanduslik seisund täna (sh hõive); millisena nähakse valdkonna arenguid lähiaastatel; kui palju vajatakse põhikutsealadel tööjõudu ning milliste oskustega töötajaid vajatakse lähiajal ja kümne aasta vaates; milline on valdkonna tänane koolituspakkumine ja kuidas see vastab prognoositavale tööjõuvajadusele; mida muuta õppekavade arenduses, koolituskohtade arvus õppetasemeti ning täiendus- ja ümberõppes. 

IKT-sektor on väike, aga palk on hea

Aastatel 2011–2013 moodustasid IKT-sektori ettevõtted keskmiselt 4,1% kõigist Eesti ettevõtetest4. IKT-sektori ligi 3000 ettevõttest 94% olid alla 10 töötajaga mikroettevõtted. IKT-sektoris töötas samas 3% kõigist töötajatest.

IKT-sektori töötajad on reeglina hästi tasustatud. Sektori keskmine palk on Eesti ettevõtete keskmise palgaga võrreldes oluliselt kõrgem. Kõrgeimad palgad on programmeerimise ja konsultatsioonide ning telekommunikatsiooni tegevusalal .

IKT kutsealadel oli 2011–2013 keskmisena hõivatuid 22 9706, neist IKT-sektoris 62% (14 180) ja teistes sektorites vaid 38% (8790). IKT-sektori töötajate arvu kasv on toimunud IKT-teeninduse tegevusaladel, kus hõive on suurenenud 89% võrreldes 2013. aastaga.

IKT valdkonna põhikutsealade hõive on arvuliselt suures osas (55%) tippspetsialistide ja juhtide keskne. Põhikutsealade esindajatest ligi poole (hinnanguliselt 10 270) moodustavad tarkvaraarenduse ning IKT-süsteemide ja -teenuste kutseala tippspetsialistid, kuhu kuuluvad nii tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajad kui tarkvara- ja IKT-süsteemide analüütikud/arhitektid.

Kõrgharidusega töötajate osa kõigist IKT valdkonnas hõivatutest moodustab Eestis 52%, mis on alla Euroopa Liidu riikide keskmist. Inseneriharidust eeldavatel põhikutsealadel (tippspetsialistid) domineerivad kõrgharidusega töötajad, kel valdavalt on akadeemiline kõrgharidus. Tehnikute ja tootmise operaatorite seas on ligikaudu võrdselt kõrghariduse ja kutseharidusega töötajaid.

IKT valdkonnas hõivatute puhul (v.a insenerid) on üldharidusega töötajate osakaal suhteliselt kõrge. Ilma erialase hariduseta töötajate suur osakaal viitab suurele täiendõppe vajadusele. Samas võib ka suur üldharidusega töötajate osakaal anda märku poolelijäänud jätkuõpingutest.

Vanusestruktuuris domineerivad kuni 40-aastased, neid on ligi 65% kõigist IKT põhikutsealadel hõivatutest. Vanemaealised töötajad on ülekaalus telekommunikatsiooni ja elektroonika alavaldkonnas, kus tööjõuvajaduse prognoosis tuleb arvestada ka asendusvajadust. Samal ajal on tarkvaraarenduse ning IKT süsteemide ja teenuste alavaldkonnas hõivatud pigem nooremapoolsed ning pensionile minekust tingitud asendusvajadusega siin arvestama lähiaastatel ei pea.

IKT-sektori tööhõive koondub Tallinnasse ja Harjumaale

IKT-sektori tööhõive on koondunud peamiselt Tallinnasse ja Harjumaale, kus töötab 67,5% IKT valdkonnas hõivatutest, ning 12,5% töötab Tartumaal. IKT valdkonna sooline struktuur on tugevalt meestekeskne, moodustades 71% valdkonna põhikutsealadel töötajatest. Euroopa Liidu riikides keskmisena moodustavad IKT kutsealadel töötajatest 82% mehed ja vaid 18% naised.

IKT valdkonna eeldatavate arengute puhul  lähema 10 aasta vaates on muutustest tööhõives välja toodud näiteks, et IKT-spetsialistide arvu kasvuks (37 000) peab enam huvilisi olema valmis asuma õppima taseme- või ümberõppes IKT-d või IKTsektoris töötamist toetavaid erialasid. IKTspetsialistide nappust aitab leevendada ka tööealise elanikkonna IKT-oskuste arendamisele suunatud täiend- ja ümberõpe. IKTspetsialiste on aastas juurde vaja umbes 1 580 inimest. Suurem osa valdkonna tööjõuvajadusest eeldab kõrgharidust.

IKT laialdasem kasutuselevõtt teistes majandusharudes tekitab juurde täiendava vajaduse
tööjõu järele: kõrghariduse tasemel IKT-oskustega juhid ja IKT-lahenduste analüütikud/arhitektid/arendajad, kutsehariduse tasemel IKT-lahenduste ja -süsteemide haldajad.

IKT-lahenduste kasutuselevõtuks teistes sektorites on vaja oluliselt kasvatada magistrikraadiga IKT-spetsialistide arvu, kes on võimelised integreerima valdkonnapõhiseid tehnoloogiaid IKT-lahendustega.

Milliste oskustega töötajad vajatakse lähitulevikus? 

Suurandmete töötlemise ja asjade interneti areng kasvatavad nõudlust andmekaeve tehnoloogiate rakendamisoskusega ja andmeanalüüsi sügavuti tundvate spetsialistide järele. 

Uute tehnoloogiliste lahenduste ja teenuste keerukus kasvatab vajadust küberturbe alaste teadmiste ja oskuste arendamiseks nii IKT kui teiste valdkondade spetsialistidel; e-teenuste laialdane kasutamine eeldab turvalisi, kasutuslihtsaid ja -mugavaid teenuseid, mis omakorda seavad nõudmised arendajate ja haldajate oskustele.

Erinevate IKT alavaldkondade vahel piirid hägustuvad ja kohati suisa kaovad. Teistele majandussektoritele IKT-lahenduste välja arendamine, juurutamine ja haldamine eeldab IKT-spetsialistilt ulatuslikke baasteadmisi tarkvaraarendusest, kommunikatsioonitehnoloogiast, andmesidevõrkudest,  IKTsüsteemidest ja -teenustest. Valdkonna kvalifitseeritud tööjõudu iseloomustavaks märksõnaks muutuvad valdkonnast laiapõhjalisemad teadmised ja oskused.

Üha kaalukamat rolli mängivad üldoskused – võimekus teha koostööd ka rahvusvahelistes meeskondades, kliendi vajadustele orienteeritus, projektide ja protsesside juhtimise oskus, loov lähenemine probleemilahendusele, müügioskus ja ekspordisuutlikkus, esinemisoskus jne. 

Mida muuta õpetamises?

IKT-ala kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamises osalenud eksperdid rõhutasid vajadust elukestva õppe süsteemi paremaks seostamiseks tööturu vajadustega.

Positiivsena on välja toodud:
● heal tasemel koolide IKT-taristut;
● ülikoolide head koostööd tööandjatega, õppejõudude motiveeritust, sobivat õpikeskkonda
ning suhtumist üliõpilastesse kui koostööpartneritesse.

Kutsehariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● õpet toetava praktika korraldamist;
● suurem koostöövajadus tööandjatega, praktiliste tööde osakaalu suurendamine õppes;
● vajadust keskenduda teiste valdkondade IKT-spetsialistide väljaõppele;
● õpetajate IKT-alase kvalifikatsiooni tõstmise vajadust.

Kõrghariduse parendusvaldkondadena on välja toodud:
● vajadust õpingute seostamiseks praktiliste nn päriselu töödega;
● fookuse seadmist kas rakendusliku, teoreetilise või teadustöö suunaga õppele;
● vajadust arvestada õppekavades enam valdkonna tulevikuvajadustega;
● vajadust arendada lõpetajate üldoskuste taset ja suutlikkust kombineerida üldoskusi
oma erialaoskustega.

Tööandjate hinnangul on tõsiseks probleemiks, et nii kõrg- kui ka kutsehariduse õppekavade lõpetajatel jääb vajaka tööle rakendumiseks vajalikest praktilistest oskustest. Eriti kehtib see bakalaureuseõppe lõpetanute kohta. Ühine suur probleem on kõrge katkestamise määr ja väga madal nominaalajaga lõpetajate osakaal, mis tähendab, et tööturule jõuab vähem kvalifitseeritud tööjõudu.

Suurimaks IKT valdkonna tööjõuvajadust puudutavaks muutuseks hindasid eksperdid kasvavat vajadust magistritasemel IKT spetsialistide järele. Kutsehariduse tasemel IKT-spetsialistide hõives ei prognoositud olulist muutust. Kõrgharidusega töötajate osas ei vasta pakkumine nõudlusele, kõrgharidusega lõpetajate arv ei kata prognoositud vajadust.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti majanduse konkurentsivõime hoidmiseks ja tõstmiseks on vaja tänasega võrreldes 1,5 korda enam IKT-spetsialiste. Jätkuvalt kasvab vajadus suuremat lisandväärtust loovate magistrikraadiga IKT-spetsialistide järele. IKT valdkond vajab laiapõhjaliste valdkondlike ja valdkonnaüleste teadmiste ning oskustega kõrg- ja kutseharidusega spetsialiste. Õpe kõrg- ja kutsekoolis peab andma IKT-spetsialistidele paremad praktilised tööoskused. Eesti majandus vajab igas valdkonnas spetsialiste, kes oskavad tellida ja rakendada uusi IKT-lahendusi.

Artikkel on koostatud Kutsekoja OSKA uuringu "Tulevikuvaade tööjõu ja oskuste vajadusele: info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia" lühiversiooni põhjal. 

Uuringu tervikteksti leiab siit. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Swedbanki juht: tänaste noorte esimest töökohta 30 aasta pärast enam pole
• Uuring: Eestis koolitatakse liiga vähe transpordi ja logistika juhte ning tippspetsialiste