Kevadperioodil jõuab eetrisse kümme saadet, millest üheksa filmitakse  kutsekoolides üle Eesti ning viimane saade jõuab vaatajateni 3.–4. mail toimuval oskuste festivalilt “Noor meister 2019”.

Tiir tehakse peale tervele Eestile. Lähemalt saame tuttavaks üheksa võistluserialaga, milles panevad end proovile kutsekoolide parimad noored meistrid. Võistlust hindavad oma ala eksperdid. Iga saade pakub pilguheitu ka teistesse kutsekoolidesse. Näeme oskusi, võistlusjanu, rõõmu, õnnestumisi, läbikukkumisi. Pinge on õhus ja aeg näitab, kes murdub ning kes jõuab võiduka lõpuni.

Innove haridusuuenduste juhi Tanel Oppi sõnul on kutseharidus kiire ja paindlik võimalus omandada praktilised kutsealased oskused. “2019. aastal uuendame võistluste formaati. Traditsiooniliste võistluste kõrval soovime jõuda televisioonis atraktiivse võistlussaatega nii noorteni kui nende vanemateni ja näidata tublisid noori ja kaasaegseid koole kogu Eestile.”

Võistlused annavad võimaluse noortel meistritel end proovile panna ja oma oskusi võrrelda. Kutsevõistluste võitjatel on võimalus saada Euroopa kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2020 koondisesse. Kaalul on palju ja konkurents on tugev - see on uus ja pingeline võistlussaade "Noor meister"! 

Saade on Sihtasutus Innove tellimus ja rahastatud Euroopa Sotsiaalfondi toel.

Allikas: SA Innove pressiteade

Tänavu esimest korda toimuv meediapädevusnädal on osa Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse valeinfo vastasest tegevuskavast.  Nädala eesmärk on kutsuda üles nii koolinoori, õpetajaid kui ka laiemat avalikkust säilitama inforuumis kriitilist mõtlemist ning õpetada tuvastama valesid.

„Väärinfo levik on muutunud nii massiliseks, et selle tõkestamisega tegelevad nii erinevad institutsioonid, meediamajad kui ka sotsiaalmeediaettevõtted,“ selgitab Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Mikk Kasesalk. „Samal ajal on selge, et avatud meediaruumis ei ole valede levikut võimalik lõpuni ära hoida ja kooli ülesanne on arendada õpilastes oskusi, mis aitavad inforuumis orienteeruda: kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, aga ka digipädevused,“ jätkab ta.

Meediapädevuse nädalal „Enne mõtlen, siis jagan“ toimub koolides üle Eesti erinevates vanuseastmetes hulgaliselt meediateemalisi külalistunde, sealhulgas terve nädala kestev e-külalistundide sari, kus meediaprofessionaalid selgitavad inforuumis orienteerumise põhitõdesid väga praktilisel tasemel.

Lisaks korraldatakse õpilastele kinokülastusi ning arutelusid, filmimeedia praktilisi töötube audiovisuaalsete oskuste arendamiseks, allikakriitilisusele suunatud teematubasid ja tutvustatakse valeuudiste äratundmise näpunäiteid jagavaid infovoldikuid. 

ERRi teadusportaali Novaator vahendusel jõuavad laiema avalikkuseni ka temaatilised lühiloengud.

Meediapädevuse nädala korraldajateks Eestis on Haridus- ja Teadusministeerium ja Riigikantselei, partneriteks MTÜ Tagasi Kooli, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool, Kinobuss, Eesti Filmi Instituut, Kino Sõprus, Tartu Elektriteater, Propastop, Eesti Filmimuuseum, Kultuuriministeerium, Integratsiooni Sihtasutus ja Rahvusraamatukogu.

 Nädala programm: https://www.hm.ee/et/meediapadevuse-nadal-2019-enne-motlen-siis-jagan

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Patrick Tomasso

Samal teemal:

• HITSA õppematerjalid on haridusasutustele toeks õpilaste isikuandmete töötlemisel
• Konverents "Film ja meedia õppetöös - raamist välja!"

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Neljapäeval, 25. aprillil kell 18.00 tuleb Tallinna Keskraamatukokku (Estonia pst 8) külla psühholoog, analüütiline psühhoterapeut ja treener Kristjan Puusild.

Juttu tuleb spordist ja liikumisest, vaimsest tervisest ka vaimselt raskete olukordadega toimetulekust.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

„Kokakunst on juba traditsiooniline ja oodatud võistlus. Teistele koolidele, eriti meie Läti-Leedu sõpradele, meeldib siin väga käia,“ rääkis ametikooli turismiteeninduse õppesuuna juhtõpetaja Ülle Tamsalu. „Paljudele noortele on see esimene kokavõistlus väljaspool oma kooli. Võimalus end proovile panna ja võrdlusmoment eakaaslastega, kes on erialaõpingutes sama kaugel. Õpilaste juhendajatele on see suurepärane võimalus omavahel suhelda ning kogemusi vahetada.“

Kokku osalevad võistlusel 14 kokaõpet pakkuva kooli õpilased. Väliskülalised on Klaipeda, Kaunase, Riia ja Ogre (Läti) kokakoolidest.

Võistlusel osalevad õppijad loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse. „On väga suur tõenäosus, et Eesti õpilane satub ühte tiimi Läti või Leedu noorega,“ ütles Tamsalu. „Nii saab ta rahvusvahelise koostöö kogemuse, praktiseerida inglise keelt ning näha oma taset riikidevahelises võrdluses.“

Kohtunikeks on Emmanuel Wille, Rudolf Visnapuu, Aare Sild ja Taigo Lepik ning ametikooli vilistlased Triin Teesalu, Juss Lindmäe, Risto Laanet ja Timo Pärn.

Teise kursuse võistlus korraldatakse 14. märtsi pärastlõunal ning kolmanda kursuse võistlus 15. märtsi hommikupoolikul. Kõik võistkonnad peavad valmistama kahekäigulise söögikorra ning üllatustoidu.

„Kokakunst Kuressaares“ sai alguse 2010. aastal eesmärgiga pakkuda õpingutega samas faasis olevatele eakaaslastele kokavõistluse kogemust ja motivatsiooni oma erialal tippu jõudmiseks.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade 

Küsitluses on oodatud osalema ligikaudu 23 000 õpilast 32 kutseõppeasutusest ja 5 rakenduskõrgkoolist üle Eesti.

Rahuloluküsitlusi korraldava Innove uuringute- ja arenduskeskuse juhataja Aimi Püüa sõnul annavad küsitlused koolidele head tagasisidet õpilaste kooliga rahulolu ning sellega seotud tegurite kohta. „Tulemuste põhjal saavad koolid vajadusel planeerida edasisi samme, et muuta nii kooli sotsiaalset kui füüsilist keskkonda õppimist toetavamaks. Kui üldhariduskoolides on riiklikud rahuloluküsitlused toimunud juba neli korda, siis kutseõppeasutustes küsitakse riiklikult tagasisidet teist korda,“ selgitab Püüa. 

Üleriigilises kutseõppeasutuste rahuloluküsitluses osalevad kõikidel õppetasemetel ja õppekavadel kutseharidust omandavad õppurid. Küsitlused on elektroonsed, igale koolile edastatakse individuaalne veebilink.

Kõik küsitluses osalevad õppeasutused saavad oma tulemuste kohta tagasisidet, raportid edastab Innove koolidele õppeaasta lõpuks. Peamised tulemused avaldatakse ka haridusandmete veebiportaalis www.haridussilm.ee.

Lisainfot küsitluste kohta leiab: www.hm.ee/et/rahulolu

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Üldhariduskoolides algavad rahuloluküsitlused
• Uuring: noorte rahulolu huvihariduse ja huvitegevusega on kasvanud

Uus õppevõimalus on senistest kutsekeskhariduse IT erialadest oluliselt ambitsioonikam ja keerukam. See sobib tublidele põhikoolilõpetajatele, kes soovivad omandada lisaks keskharidusele ka IT erialaseid oskusi ning plaanivad ühtlasi hiljem õpinguid ülikoolis jätkata.

„Meie eesmärk on valmistada ette tehnoloogia ja inseneeria professionaale, kes oleksid võimelised peale lõpetamist töötama kõrgelt hinnatud tehnoloogiaettevõtetes või jätkama õpinguid kõrgkoolis,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets. „Teeme tihedat koostööd ettevõtete ja kõrgkoolidega selle nimel, et noored saaksid omandada tööturul vajalikke oskusi ning saaksid edaspidi võimaluse eelistingimustel jätkata oma õpinguid ka kõrgkoolides. Seetõttu on ka õpe kujundatud piisavalt akadeemiliseks.“

„IT-ettevõtete jaoks on oluline, et IT Akadeemia programmi toel loodavad uued 4-aastased kutsekeskhariduse õppekavad annavad lõpetajatele parema erialase ettevalmistuse ja samuti on nad küpsemad selleks, et kohe tööle asuda,“ selgitab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Jüri Jõema. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on Jõema sõnul väga lai valdkond, uuel õppekaval õppijad saavad esimesel aastal üldised alusteadmised nii tarkvarast, riistvarast ja IT süsteemidest ning ka suuremas mahus erialaselt vajalikke üldhariduse aineid. Kuna pärast esimest aastat toimub spetsialiseerumine, siis on õppuril edaspidi tunduvalt lihtsam valida, kas ta tahab jätkata õpinguid tarkvara või riistvara suunal.

IT kõrgharidus on saanud viimastel aastatel oluliselt tugevamaks. See on toimunud väga sisulises koostöös IT sektori esindajate, ministeeriumi, HITSA, Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooliga. Järjest enam on neid põhikooliõpilasi, kes soovivad küll omandada edaspidi kõrghariduse, aga sooviksid pärast põhikooli omandada lisaks keskharidusele ka praktilisemaid oskusi kartmata, et nad ei ole hiljem konkurentsivõimelised ülikooli astumisel.

Vastuvõtt tarkvaraarendaja õppekavale on Tartu Kutsehariduskeskuses alanud, Tallinna Polütehnikumis algab vastuvõtt 15. mail ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses 10. juunil.

 TAUST:

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna teaduse arendamiseks. Programmi rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Unsplash, Thomas William

Samal teemal:

• Tulevased biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused
• IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte

2019. aasta teema eTwinningus on demokraatlik osalus ning veebiseminaril vaatamegi lähemalt, kuidas aasta teemat oma õpiprojektidesse põimida. Kuressaare Gümnaasiumi ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning kogemustega eTwinningu õpetaja Madli-Maria Naulainen jagab oma soovitusi, kuidas demokraatia teemat õpilastega käsitleda. 

Osalema on oodatud kõik huvilised! Palun anna teada oma osalusest siin.

Euroopa koolide virtuaalne kogukond eTwinning toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. eTwinning edendab koolide koostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaudu, pakkudes tuge, tööriistu ning teenuseid. 2018. aasta lõpuks oli eTwinninguga liitunud üle 600 000 õpetaja, 196 000 kooli ja loodud pea 80 000 projekti.

Foto: Unsplash, Marija Zaric

Samal teemal:

• Tallinnas kohtuvad noorte e-demokraatia võimaluste eestvedajad kolmekümnest riigist
• Eesti noorte ühiskonna-alased teadmised on head ning noored on uhked Eesti ja Euroopa üle

“Hariduse tehnoloogiakompass” sündis koostöös Eesti ülikoolide ekspertide, haridus-  ning tehnoloogia-asjatundjatega. See on üks 2018. aastal koos HITSA uue strateegiaga alguse saanud algatustest. “Hariduse tehnoloogiakompass” annab koolidele ülevaate meid ümbritsevatest ja mõjutavatest uutest tehnoloogiatest, ilmestab seda näidetega Eestist ja maailmast ning selgitab välja nende tehnoloogiate seose koolieluga. Lisaks leiab raportist ekspertide soovitused, milliseid neist peaks koolis õpetama ja kuidas saaks neid koolielus rakendada. 

“Hariduse tehnoloogiakompass” hakkab nüüdsest ilmuma igal aastal ja selle leiab veebist aadressilt http://kompass.hitsa.ee. Esimene raport keskendub viiele teemale: tehisintellekt, asjade internet, andmeanalüütika, virtuaal- ja liitreaalsus ning turvalisus digimaailmas. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps sõnas esitlusel, et digiõpikud ja infosüsteemid loovad uusi võimalusi õppimiseks. Uudseimad tehnoloogiad, nagu näiteks liitreaalsus või masinõpe ootavad veel laialdasemat rakendamist. Minister sõnas, et peame tähelepanu pöörama tehnoloogia õigel eesmärgil rakendamisele ja kasutamiskultuurile. “Peame suutma tehnoloogia oma laste kasuks tööle panna parimal võimalikul viisil, et toetada aina enam ka erilisi lapsi. Oluline on ka lapsi trendidega kaasuvateks ohtudeks ette valmistada.”

Tehnoloogiakasutusele keskendunud vestlusringis “Kuidas õpetada tulevikku?” osalesid Järveküla Kooli direktor Mare Räis, Tallinna Ülikooli vanemteadur Mart Laanpere, GAGi õpilane, õpetaja ja IT-juht Eero Ääremaa, tehnoloogiaekspert Innar Liiv ja haridusvaldkonna ettevõtja Märt Aro. Vestlusringi juhtis Henrik Roonemaa. Allpool valitud lõike mõttevahetusest. 

Miks arutleme selle üle, kas tehnoloogia ja õppetöö kuuluvad kokku? Pastapliiats oli kunagi ka tohutu uuendus, mida ei tahetud koolitundi lasta (rikkuvat käekirja ära!), täna muigame selle üle. 

Eero Ääremaa: Õpilased ei peaks tehnoloogiat õppima õppimise pärast. Nad peavad mõistma, kuidas tehnoloogia teeb õppimise kergemaks. Näiteks kõige lihtsam asi, referaadi vormistamine Wordi programmis, missugused on seal tööd lihtsustavad võimalused. Õpin nii referaati tegema kui Wordi kasutama. 
Mart Laanpere: Eesti kooli eripära ja tugevus on nende suur autonoomia. Koolil ongi õigus otsustada, kas tähtsam on tehnoloogiakasutus või näiteks isamaaline kasvatus. Üks asi on tehnoloogia hariduses, mis võiks meie ümber nii loomulikuks muutuda, et ei pane tähelegi, mis vidinad klassiruumis on. Teine asi on tehnoloogiaharidus ehk oskus tehnoloogiat kasutada. See on nagu keeleõpetus, kus on grammatika, süntaks, ortograafia. Et tehnoloogia muutuks koolikultuuri lahutamatuks osaks, sellega tuleb tegeleda. Aga koolidel on erinevad lähenemised ja igal on oma tempo. 

Mare Räis: Loodan, et koolijuht ei pea enam pead murdma, kas olemasoleva raha eest teha statsionaarne arvutiklass või osta tahvelarvuteid. Kool teab, mis suunas nad areneda soovivad. Koolikeskkond peab olema nii loomulik, kui vaja, võtab laps arvuti, kui vaja, võtab kruvikeeraja. Kõik algab baasasjadest. 

Märt Aro: Räägime, nagu tehnoloogia oleks tohutult uus asi hariduses. Johannes Gutenberg leiutas trükipressi mitu sajandit tagasi, igas koolis me selle tulemust kasutame. Tehnoloogiaid jääb järjest ajalukku, praegu vaatame uut põlvkonda ja uusi võimalusi. Talendid tuleb noorte seast maksimaalselt üles leida, see on see koht, miks peame kaaluma tehnoloogia rakendamist koolis. 

Kuidas suhtute arvamusse, et nutiseadme ja arvuti kasutamine tunnis viib õpilase tähelepanu mujale? Et nad on liiga palju ninapidi arvutis?

Mart Laanpere: On inimesi, kes suudavad mitmes keskkonnas korraga toimetada, nad on siis produktiivsemad kui ühele ülesandele keskendudes. Tulebki olla paindlik, õpetaja ei saa suhtuda nii, et minu klass, minu reeglid. 

Innar Liiv: Kui õpetaja klassi ees räägib, aga laps eelistab samal ajal nutiseadmes olla, siis ta saab sealt lihtsalt põnevamat infot. 

Märt Aro: Praegu saab geograafiaõpikust lugeda, kuidas Amazonase džunglis elu käib. Samal ajal võiks ju VR-prillid ette panna ja ühel hetkel kogu klassiga virtuaalsesse džunglisse siseneda. Tõenäoliselt on siin suur tunnetuslik erinevus. 

Mare Räis: Tehnoloogia toomine koolidesse võimaldab teatud gruppidel õppida nii nagu neile kõige paremini sobib. Meil on koolis kokkulepped, mis tehnoloogisi oskuseid ja seadmeid mis vanuses õpetame. Aga probleem on, et uurime ja katsetame ingliskeelseid keskkondi. 

Mida saab koolis kohe teha tehnoloogia kasutuselevõtkus, mis ei nõuaks kogu maailma raha ja riigikorra muutmist?

Eero Ääremaa: Andke rohkem vastutust, IT-alaseid projekte õpilastele. Tihti teavad õpilased tehnoloogiast rohkem kui õpetajad. Las õpilased ja õpetajad vahetavad aeg-ajalt kohad. 

Märt Aro: Inimene peab tegelema oma tugevuste arendamisega. Kui tahad teha maailma parimaid asju, pead olema ambitsioonikas ja milleski tugevam kõigist. Haridusvaldkonnas on eriti raske leida inimesi, kel oleks armastus haridusvaldkonna arendamise vastu ja kes samas oleksid maailma parimad. 

Mare Räis: Kasutaks seda hästi, mis olemas on. Aga praktilisi uurimisvahendeid võiks koolis olla rohkem. 
Innar Liiv: Tundide slavestamine ja järelvaatamine nende õpilaste jaoks, kes puudusid või kes tahavad korrata. Vajab muidugi kokkuleppeid, aga oleks üks mõistlik asi. 

Mart Laanpere: Kõigepealt tuleb õppida kasutama neid tehnoloogiaid, mis juba on olemas. Telefon taskus on ka õppimisvahend. Seda tuleb selgitada õpetajatele ja lapsevanematele enne kui ära keelamise teed minnakse.

Fotod: JP Hion

Samal teemal:

• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini
• 21. veebruaril ilmub "Hariduse tehnoloogiakompass"

„Elu(s) eeskuju“ on 7.–12. klassi õpilastele suunatud projekt, kus tuntud tegijad tutvustavad noortele oma ametit ja olulisi raamatuid nende elus.

Pakume noortele positiivseid eeskujusid, võimalust kaasa rääkida ja arutleda edasiõppimise ja karjäärivalikutega seotud teemadel, nõuandeid elukutse ja töökoha valimisel.

Kolmapäeval, 6. märtsil kell 12.00 kohtub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) noortega Mai Triin Puström, illustraator ja graafiline disainer.

Ta räägib, mis on graafiline disain ja illustreerimine ning mis saab, kui esimene valitud eriala ei ole see õige. Otsus, mida ja kuhu õppima minna, on oluline, kuid esimene valik ei pea olema igavene.

Sarja läbiviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.

Osavõtt on tasuta.

Lisainfo ja registreerimine: noorte@tln.lib.ee ja 683 0914.

See üritus annab võimaluse võrrelda nii õpilaste kui ka nende juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada keevituse eriala terviklikult. Eesti koolidele on see väga hea võimalus valmistuda mais toimuva „Noore meistri“ võistluseks „Parim keevitaja“. 

Viru Welder toimub 1. märtsil. Võistlusel osalevad kutsekoolid Lätist, Leedust, Venemaalt ja Rootsist. Eestist tulevad võistlema Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus.

“Teeb head meelt iga-aastane huvi suurenemine keevitusvõistluste vastu ning meiega ühineb üha rohkem välismaiseid partnereid. Seekord astub võistlustulle koos poistega ka esimene tüdruk, kes on pärit Lätist. Rootsit esindab see aasta lausa kaks meeskonda," kommenteeris peakorraldaja Ander Sile.

Võistlust toetavad Axioma, Stokker, Fortaco, Tööriistamarket, Spetselektroodi AS, Eesti Energia, Enefit Solutions ja paljud teised.

Rahvusvaheline keevitusvõistlus Viru Welder 2019 toimub 1. märtsil Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas aadressil Kutse 13, F-korpuse keevituslaboris. Keevitusvõistlus algab kell 9.00 ja lõpeb orienteeruvalt kell 15.00. 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Kutseõppuritele läheb erivajaduse tõendamine lihtsamaks
• Kutsekoolid hakkavad ettevõtjatega veelgi tihedamat koostööd tegema