IT Akadeemia toetab uuenduslikke IT-hariduse projekte
Avaldaja:Madli Leikop18. Jaanuar 2019
HITSA IT Akadeemia arendusprojektide toetuse kaudu saavad rahatuge ideed, mis aitavad uuendada IKT õppekavasid või tugevdavad erialaspetsiifilist IKT-õpet. TÜ arvutiteaduste instituudis arendati muu hulgas magistriõppekava „IT mitteinformaatikutele“.
Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse IT Akadeemia programmist kõrgkoolidele suunatud arendusprojektide taotlusvoorust toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.
Uus ja populaarne eriala
„IT mitteinformaatikutele on uus õppekava, mis alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko.
Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. Taotlusvoorus ega aruande vormistamises Eero Vainikko sõnul midagi keerulist ega ülibürokraatlikku ei olnud. „Oli vaja mõistlikul moel kirja panna, mida soovitakse teha, miks ja milleks. Ja kui lõpuks taotlus heaks kiidetakse, siis ükskõik, kui palju vaeva enne nägid, hea meel on ikkagi.“
17 uut e-õppematerjali
Kõige suurem rõõm on täna muidugi tulemuste üle. Projekti peamine eesmärk oli õppekavas olevatele ainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on eriti just avatud õppes oluline. Kokku valmiski 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „Vaatasime asja pikemas perspektiivis. E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. E-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega. Tegime instituudis küsitluse, kes plaanib e-õppematerjale teha, kui toetust saame. Oli päris palju huvilisi,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted”, “Strateegiline IT juhtimine” jpt.
Arendati ka MOOCe
Lisaks arendati töökindlamaks programmeerimiskeskkonda Thonny ja selle kasutajaskond laienes nii Tartu Ülikoolis kui mujal.
Edasi arendati automaattestimise süsteeme. Paljude arvutiteaduse instituudi kursuste, sh MOOCide õppematerjalid on vabalt kõigile kasutatavad, aga ülesannete automaatkontrollid olid seni kättesaadavad ainult http:/
Oluline oli ka virtuaalse arvutiklassi arendus privaatpilvel. Privaatpilve lahendust katsetati õppeaine “Süsteemihaldus” läbiviimiseks. Virtuaalkeskkonnad õppeainete õpetamiseks privaatpilvedel on uudne lähenemine arvutiklassi virtualiseerimisel. Lisaks sai projektist täiustatud loengute salvestusvõimekust ning soetatud tehnilisi abivahendeid õppetöö läbiviimiseks. Saadud kogemused on hinnalised kogu õppetöö paremaks korraldamiseks avatud ülikooli raames.
Uued õppematerjalid tugevdavad praktilist suunda
Arvestades „Infotehnoloogia mitteinformaatikutele“ magistriõppekava jätkuvalt suurt populaarsust, on kindel, et uued e-õppematerjalid ja arendused aitavad nii õpetamist kui õppimist kvaliteetsemaks ja praktilisemaks muuta. See õppekava on mõeldud inimestele, kel puuduvad IT-alased eelteadmised, kuid kes on huvitatud oma eriala ja töökogemuse täiendamisest infotehnoloogiliste teadmiste ja oskustega. Õppimist alustatakse programmeerimise põhitõdedest, infoturbest, andmebaasidest ja muudest alusainetest. Valikainete seast on võimalik valida alates multimeediast ja veebirakenduste loomisest kuni kasutajaliideste kavandamise ja tarkvara testimiseni välja.
Eero Vainikko sõnas, et tegelikult tuli neile selle õppekava suur populaarsus üllatusena. „Mõtlesime, miks me seda juba 10 aastat tagasi ei teinud. Populaarsuse põhjus on ikkagi vajadus, ühiskonnas ja tööturul läheb kõik üha rohkem IT-põhiseks, infotehnoloogia on igal ametialal põhiline abivahend.“
Kui on entusiasmi, leiab ka vahendid
Ühtlasi julgustas ta kõrgkoole kasutama IT Akadeemia poolt pakutavat toetusvõimalust IKT õppekavade arendamiseks ja erialaste IKT-oskuste taseme tõstmiseks. „Kõikidele uute asjadega tegelejatele ütleksin, et kui on entusiasmi, siis leidub vahendeid ka. Mitteinformaatikute õppekava valmis ja toimis esialgu suuresti entusiasmist, aga õigele asjale leiab ühel hetkel ka rahastuse.“
Taotluse esitamiseks aega veel 21. jaanuarini
IKT valdkonna õpetamise arendusprojektid on tavaliselt mahukad ning väga kallid, sestap on võimalus toetusmeetme kaudu oma headele ja uuenduslikele ideedele rahastust saada teretulnud.
Kõrgkoolid saavad toetust taotleda juba neljandat aastat, sel aastal on taotluste tähtaeg 21. jaanuaril. Tulemused selguvad märtsi alguseks. Projekti maksimaalne toetus on 75 000 eurot ning minimaalne summa on 15 000 eurot, millele lisandub kõrgkooli omafinantseering (vähemalt 30% projekti kogumaksumusest).
Arendusprojektide taotlusvooru viiakse läbi IT Akadeemia programmi raames ning seda rahastatakse haridus- ja teadusministeeriumi eraldatud vahenditest. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT valdkonna teaduse arendamiseks, kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.
Foto: Unsplash, Fabian Grosh
Samal teemal:
