Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Kuna aga valdav enamus õpetajatest pole reegleid uurinud, siis rikuvad nad siiani teadmatusest seadust õpilaste digitaalselt esitatud töödega ümber käimisel.

„Kevadel, kui kõik suundusid koduõppele, ei teadnud 95% õpetajatest isikuandmete kaitse seadusest ehk GDPR-ist mitte midagi. Tegime siis IT-õpetajatega kõvasti häält ja olukord läks paremaks, aga ikka on teadmine andmete kaitsmise reeglitest väga madal,“ selgitas TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus.

„Näiteks on õpetajatel siiani harjumus, et jäetakse teistele näitamiseks alles õpilaste parimad ja mõnikord ka halvimad tööd. Isikuandmete kaitse seadus seda aga nõusolekut küsimata teha ei luba,“ lausus Lorenz. Kui tavaõppes anti paberil esitatud töö parandustega õpilasele tagasi, siis digitaalsel kujul ei ole näiteks kunagi täielikku kindlust, kas sellest ei ole kuhugi avalikku arvutisse alles jäänud mõnda koopiat või ei ole lihtsalt digidokument valedesse kätesse sattunud.

 Lorenz lisas, et luba tuleb küsida ka õpilaste nimedega erinevatesse keskkondadesse uute kontode loomisel. „Loetlesime kokku, et selliseid õppekeskkondi, mis vajavad kontode loomist, võib praegusel e-õppe ajal ühel noorel kokku koguneda lausa ligi 35. Igal õpetajal on omad eelistused ja nii neid kontosid koguneb,“ märkis Lorenz. Ühel õpetajal on näiteks kolm lemmikprogrammi, mida ta oma õpilastega kasutab. Ühel õpilasel on aga kuni 10 õpetajat ja kui igaüks neist toob lauale kolm uut programmi, siis tekib lõpuks neid programme väga palju.

 Iga uus konto suurendab aga võimalust, et kuskilt lekivad mingid andmed või õpilaste koolitööd. Lisaks tekitab iga uus kasutajakonto, parool ja koduleht ka suurema turvariski näiteks andmete lekkimise, võõrastesse kätesse sattumise või lihtsalt paroolide õngitsejate näol.

 Õpetajate ja kooli poolt määratud programmidele lisanduvad aga ka platvormid ja rakendused, mida noored ise kasutavad. Lorenzi sõnul võiks tulevikus, mille jaoks on Eestis juba ka tööd alustatud, olla kõik erinevad õpikeskkonnad ühendatud ühte tsentraalsesse kohta. See tähendab, et õpetajal, õpilasel ja ka lapsevanem on üks keskkond, kuhu jookseb kogu õpilase haridusalane info kokku ja seda saab arvesse võtta iga õpilase individuaalse õpitee loomisel.

 TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, GDPR-ist ja küberohtudest pikemalt Samsungi Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes:

https://tinyurl.com/y5jroclc

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uuel kooliaastal on digitarkused veelgi kõrgemas hinnas

Minister Mailis Reps märkis, et kiusamine ei lõppe kooliuksest väljudes, vaid internetiajastul jälitab noori ka kodus ja puhkehetkel. “Kooliõpilased kasutavad nii õppimiseks kui ka ajaveetmiseks üha enam digitaalseid võimalusi ning mille positiivsete külgede kõrval peame üha enam pöörama tähelepanu ka selle negatiivsetele külgedele nagu küberkiusamine,” sõnas minister. “Avaldus on oluline samm selleks, et saaksime sellisele väljakutse astuda vastu üheskoos rahvusvahelise kogukonnaga, kuna kiusamine internetis võib olla ka piirideülene.”

Ühisavalduses märgitakse, et kuigi riigid juba tegelevad küberkiusamise vastu võitlemisega koos partneritega on vaja ühtseid aluseid. Peamiselt tähendab see küberkiusamise määratlemist, isiklike andmete töötlemist, eetikastandardite väljatöötamist ning ühiskonna kaasamist, aga ka meediapädevuste, digitaalsete kompetentside ja suhtlusoskuse arendamist. Avaldus tugineb eelmisel aastal toimunud G7 haridusministrite tippkohtumise järelmitel.

Ühisavaldus tehti eile esimest korda tähistatava rahvusvahelise koolivägivalla ja -kiusamise-vastel päeval toimunud rahvusvahelisel koolikiusamise teemalisel virtuaalkonverentsil. Ühisavaldusega ühinesid lisaks Eestile ka Argentiina, Costa Rica, Hispaania, Horvaatia, India, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Maroko, Mehhiko, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Singapur, Slovakkia, Sloveenia, Tuneesia ja Ühendkuningriik. Konverentsi korraldasid Prantsusmaa Haridus-, noorte- ja spordiministeerium koostöös UNESCOga.

Allikas: HTMi pressiteade

Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames loodud videoloengu käigus, selgitas Lorenz, et tegelikult tuleks vahel mõelda, kas tasub kõikidesse e-õppe käigus loodavatesse kontodesse siseneda oma nimega. „Praegu kasutavad õpetajad ja õpilased palju erinevaid programme ja keskkondi. See tähendab, et tihti tuleb neisse sisenemiseks luua taas uus konto, mida lõpuks on igaühel kokku kümneid,“ lausus Lorenz lisades, et sellest tekivad mitmed turvariskid. 

„Kõige turvalisem oleks, kui igal sellisel kontol oleks erinev kasutajanimi ja salasõna. Loomulikult koos 2-astmelise autentimisega. Paraku on aga tõenäolisem, et igas keskkonnas kasutatakse samu kasutajanimesid ja paroole, mis tõstab turvariski,“ selgitas Lorenz.

Samas pole tema sõnul mingit põhjust, miks kõikides keskkondades peaksid õpetajad ja õpilased kasutama oma päris nimesid. „Enda koolis, klassikaaslastele ja õpetajatele suudan ma ju suhteliselt lihtsalt tõendada, et tegemist on reaalselt minuga. Saan nii oma asjad tehtud ja info kätte ning ei ole mingit põhjust, miks mingi keskkonna tegijad Hiinas või USA-s peaksid saama seda infot minu isikuga siduda,“ märkis Lorenz.

Samas rõhutas ta, et tema soovitus ei õigusta kuidagi varikontode kasutamist sotsiaalmeedias näiteks halvustavat kommentaaride tegemiseks või muul küberkiusamise eesmärgil. 

Miks on võib isikuinfo jagamine kolmandatele osapooltele negatiivne olla?

„Info jagamise hetkel see ehk polegi negatiivne, aga kunagi tulevikus võib see ju olla. Internetis jääb info alles ja näiteks võib-olla pole ühiskonnas enam aktsepteeritud mingi asi, mida praegu internetti riputad. Tahad näiteks USA-sse sõita ja sind ei lasta riiki sisse, kuna sinu aastaid tagasi öeldu ei lähe nende mõtetega kokku. Sind saab hakata lihtsalt taga kiusama vanade arvamuste, mõtete ja tulemuste tõttu,“ selgitas küberkaitseteadur. 

Lorenz tõi veel näiteks olukorra, kus aastate pärast näeb potentsiaalne tööandja inimese matemaatikatesti kehva tulemust. „Mul võib olla rakse tõestada, et tegelikult ma nüüd oskan matemaatikat, kui samal ajal on netis olemas selge tõestus, et tegin matemaatika tasemele 3. Kuigi vahepeal võib mu matemaatika olla juba arenenud tasemele 10.“   

TalTechi küberkaitseteadur ja Pelgulinna gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz vestleb koos sisulooja Victoria Villiguga e-õppest, isiklikust õpiteest ja küberohtudest pikemalt Õpilaste Digitaalne IQ õppevideotes: https://www.youtube.com/watch?v=yOTiRxWdKqk&feature=emb_title

Õpilaste Digitaalne IQ kodulehelt www.digitaalneiq.ee leiab täpsema informatsiooni Eesti õpilastele mõeldud digiharidusprogrammi kohta, samuti videovestlused küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Digitaalse IQ programmi patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Samal teemal:

• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida

Tartu Ülikooli osalusel tehtava uuringu intervjuuetapis vesteldi COVID-19 pandeemia esimese laine kestel 34 haridus- ja tööturueksperdiga Eestist, Itaaliast, Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Soomest. Pandeemiast põhjustatud kriis tõi nähtavale nii digitaalsete vajaduste spektri kui ka kitsaskohad nende vajaduste rahuldamisel. 

Digipädevuste uuringu Eesti teadlasrühma liige, sotsioloogiateadur Mai Beilmann, kes intervjueeris Eesti eksperte, sõnas, et siinsete teadlaste, õpetajate ja IT-valdkonna ekspertide hinnangul võib riigi strateegiliste otsuste ja seatud eesmärkidega üldiselt rahule jääda, kuid püsiva rahastuse tagamine valdkonna arendamiseks on kriitilise tähtsusega. 

„Tehnoloogiakeskselt mõtteviisilt tuleks liikuda rohkem inimkesksuse poole,“ lisas Eesti eksperte intervjueerinud Mai Beilmann. „Uute ja heade tehnoloogiliste lahenduste, seadmete ja platvormidega üksi ei tee midagi ära, kui inimestesse – teadmistesse, oskustesse ning nende rakendamise tingimustesse ja metoodikasse – piisavalt ei investeerita.“ 

Ta tõi näiteks, et kool võib küll hankida kõige uuemad ja kiiremad tehnoloogilised vahendid, kuid kui õppeprotsess ise jääb endiseks, pole neist suuremat kasu. Seega nõuab terviklik muutus ka head ettevalmistust ja inimestesse investeerimist. 

Beilmann märkis, et Eesti ja Soome eksperdid olid kuue riigi esindajatest kõige positiivsemalt meelestatud. Koolide IT-taristu suhtes olid Itaalia, Poola, Portugali ja Saksamaa eksperdid tunduvalt kriitilisemad. Samuti rõhutasid nad, et perekonna majanduslikud võimalused mõjutavad tugevalt laste ja noorte digitaalset hakkamasaamist. Ekspertide hinnangutest noorte oskustele ja koolide tegevusele kumab läbi, et Eestis ja Soomes aitab koolikeskkond ebaühtlast kodust olukorda paremini tasandada ning digilõhet vähendada. 

Ekspertidel paluti uuringu kontekstis lahti mõtestada ka 21. sajandi tööturu- ja haridusvaldkonna ootustele ja nõudmistele vastava digitaalselt pädeva inimese olemus. 

Mai Beilmann selgitas, et kõikvõimalike nutiseadmete asjatundliku kasutamise oskus ei ole enam primaarne. „Nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides nimetati hoopis probleemilahendusoskust, küberhügieeni tundmist, võimet veebist leitud infot kriitiliselt hinnata, oskust eri veebikeskkondades olukorrale vastavalt suhelda ning kõikvõimalikes e-keskkondades vastutustundlikult ning enda ja teiste (vaimset) tervist säästvalt käituda. Nii mõnigi ekspert leidis, et sotsiaalsete oskuste kombineerimine valmisolekuga kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi on isegi olulisem kui tehnilised oskused ise. Tehnika ja selle kasutamise võtted muutuvad kiiresti ning konkreetsete seadmete ja rakenduste kasutamist tuleb nagunii pidevalt juurde õppida,“ ütles Beilmann ning rõhutas, et vajadus kriitilise mõtlemise, heade inimsuhete ja koostöö järele ei kao kuhugi. 

Uuringu kohaselt on oluline vabaneda ühiskonnas kujunenud stampmõtlemisest, nagu lasuks vastutus digioskuste õpetamise ja omandamise eest koolil (ja üha enam ka kodul). Kasutamata võimalusi on nii huvihariduse kui ka elukestva õppe valdkonnas, kus väärt algatused ja programmid saavad jätkuda ja aja jooksul edasi areneda. 

Eksperdiintervjuude tulemuste ingliskeelse kokkuvõttega saab tutvuda projekti kodulehel. Intervjueerimine ja selle tulemuste analüüs oli üks uuringu „Youth Skills“ kaheksast etapist.  

Uuring „Youth Skills“ on laiapõhjaline rahvusvaheline teadusprojekt, mille eesmärk on jõuda laste ja noorte teadmiste ja oskuste uurimise kaudu paremale arusaamisele sellest, kuidas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat suurema heaolu saavutamiseks sihipäraselt kasutada ning kahjuliku mõjuga toime tulla. 

Projektis osaleb lisaks Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile veel 13 ülikooli 12 riigist (Austriast, Belgiast, Hollandist, Itaaliast, Norrast, Poolast, Portugalist, Soomest, Taanist, Tšehhist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist) ning võrgustik European Schoolnet. Projekti juhtpartner on Leuveni Katoliku Ülikool. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Photo by Rodion Kutsaev on Unsplash

Samal teemal:

• Vaatamata viirusohule on koolid õppeaasta algusega hästi hakkama saanud

Fookuses on privaatsus ja turvalisus, tehniline taip, käiutumine internetis ja probleemilahenduse oskus. Uuring on nii mõõtev kui hariv. Lubage oma kooli õpilased sellest osa saama!  

Uuringu ankeedi lingid on leitavad www.kyberpahkel.ee veebilehelt. 

Ankeet on nii eesti- kui venekeelne ja sisaldab seitse taustauuringu ja 25 põhiuuringu küsimust ning täitmine võtab aega sõltuvalt vanusest 30-45 minutit. Mõned küsimused võivad olla noorimatele vastajatele keerulised, mis on normaalne. Lubage õpilastel ise teha parim otsus, sest eesmärk ei ole olla teistest targem, vaid vastata nii nagu päriselt käitud või sellel hetkel oskad.

Küberpähkli veebilehelt saab iga kool laadida alla ka osalusmärgi nii koolile kui õpilasele. Mõned koolid on õpilastele andnud välja ka diplomi või tunnuskirja osalemise eest.

Pakume seekord ka lisavõimalust! Kui õpetaja palub märkida õpilastel ankeedi vastuste saajaks oma meiliaadressi, siis saate seeläbi ka oma kooli tulemusi ja vastuseid uurida pärast täitmist. Kui teie kooli õpilased märgivad "kooli" lahtrisse korrektselt oma kooli pika nime, siis saan anda teie kooli puudutavad andmed ka tabelina. Selleks avaldage soovi pärast uuringu lõppu (9.-15.11.2020).

Soovitus! Parim on uuringus osalemist korraldada arvutiklassis, vähem edukam on see anda kodutööks või jagada välja ainult kooliveebis/sotsiaalmeedias. Kui soovite teada saada vasused kõikide vanuste kohta, siis pigem soovitan viia läbi laustestimine.  

Meie toetajad on teile ja teie õpilastele suurimad fännid - Tallinna Tehnikaülikool, Kaitseministeerium, Riigi Infosüsteemi Amet, Hedman Partners ja projekt Targalt Internetis koos Euroopa Liiduga. 

Birgy Lorenz, Küberolümpia ja Küberpähkli projektijuht 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid
• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida

Tammer tõi Samsungi digiharidusprogrammi Digitaalne IQ raames Eesti kooliõpilastele peetud videoloengu käigus välja, et kuna e-õppeks ja töötamiseks kasutatavate rakenduste hulk on iga inimese koduarvutis päris suur, loob see hea võimaluse küberkurjategijatele, et saada ligi inimese isiklikele andmetele ja arvutis olevale tundlikule infole. 

„Oleme hiljaks jäänud selle tiigrihüppega, et tuua inimesteni kiire internet. Ei ole otsitud mõistlikku hulka ühiseid lahendusi, millega teha tööd või viia läbi õpet ning seetõttu kasutab iga õpetaja ja ettevõtja oma mingit tööriistu,“ selgitas Tammer. „Ei ole sugugi üllatav, kui sul on kümme erinevat programmi videokonverentside tegemiseks, siis arusaadavalt mida rohkem on rakendusi, seda rohkem on võimalusi, et ühes või teises on mingisugune turvarisk ilmneb.“

Tammeri sõnul saab enamasti negatiivseid intsidente vältida, kui kõik programmid ja rakendused on regulaarselt uuendatud. Seetõttu tasub enne iga rakenduse kasutama hakkamist vaadata, et nutiseadmesse oleks paigaldatud viimane versioon, samuti tuleb uuenduste infot regulaarselt kontrollida.

„Kindlasti uuenda kõiki rakendusi väga regulaarselt. Ei ole harvad juhud, kui uuendusi tuleb kaks või kolm korda päevas, aga asja eesmärk on lisaks rakenduse turvalisuse tagamisele ka jõudluse optimeerimine, et rakendus töötaks sujuvamalt ja kiiremini,“ ütles Tammer. 

Samuti soovitab Tammer tungivalt võtta kasutusele paroolihalduri, mis teeb paroolide meeles pidamise töö kasutaja eest ära ning oma kontodele ligi pääsemiseks on vaja meeles pidada vaid üht keerulisemat sorti salasõna.

„Paroolihalduri valikul tasub vaadata, et mida laiem avalikkus ühe või teise halduri kohta ütleb ning kuidas on tagatud salasõnade kaitse,“ rääkis Tammer. „Kui on erinevatesse rakendustesse või portaalidesse võimalus sisse logida kaheastmelist autentimist kasutades, siis tee seda kindlasti. Logi sisse ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-ID abil, see on turvaline.“

Kahetasemelist autentimist nõudvate lehekülgede kasutamisel ei ole vaja Tammeri kinnitusel parooli muuta seni, kuni kasutaja pole saanud teadet, et keegi peale tema enda on proovinud sisse logida, mis viitab parooli lekkimisele. Kui kahetasemelist autentimist pole, siis peab ekspert heaks tavaks korra kvartalis või poolaastas salasõnade uuendamine ette võtta.

Materjali edastas Koolielule Samsungi digiharidusprogramm Digitaalne IQ.

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt

11. veebruariks, rahvusvahelise turvalise interneti päevaks, kui miljonid inimesed üle maailma korraldasid erinevaid üritusi, et tõsta ühiskonna teadlikkust parema ja turvalisema internetikeskkonna loomiseks laste jaoks, küsisime laste arvamust teemal “Laps teeb, mida laps näeb”.

Soovisime teada, mida lapsed arvavad täiskasvanu või vanema sõbra eeskujuks olemisest digikeskkonnas.  Arvamusi avaldati meemide kaudu.

Seitse teemat kokkuvõtvat meemi on ühel pildil, millele on lisatud laste soovitused täiskasvanutele.

Korraldusmeeskond: Projekt Targalt Internetis, Pärnu Rääma Põhikooli ja Pelgulinna Gümnaasiumi esindajad.

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”
• eTwinningu suvekoolis tehti meeme

Samsungi ellu kutsutud kampaania "Õpilaste digitaalne IQ" raames küsitleti kokku poolt tuhandet noort vanuses 14 kuni 18 aastat nende arvamuste ja teadmiste kohta digimaalmas. Muuhulgas selgus, et 68% vastanute meelest annab internet neile võimaluse oma mõtteid selgemalt ja lihtsamalt edastada.   

„Peamiselt toodi välja seda, et kuna küberkanalites suhtlemine annab rohkem aega oma vastust, lauset või mõtet koostada, siis teeb see ka üleüldiselt digimaailmas suhtlemise neile lihtsamaks,“ selgitas programmi juht Egle Tamelyte. „Eriti huvitav oli tulemus, kus 55 protsenti nõustus, et digimaailma võimalus kasutada emotikone, pilte ja videot aitab neil ennast märksa selgemalt väljendada, kui nad muidu seda teha saaksid.“

Küsitletutest 35 protsenti märkis, et neil on digimaailmas suhtlemine lihtsam, kuna nad ei näe otseselt suhtlustpartnerit, tema nägu, žeste ega kuule hääletooni.

„Ka kampaania raames koolides toimunud vestlusringides tunnistasid paljud, et eelistavad märksa rohkem saata sõnumeid ning võõrastele inimestele lihtsalt telefoni teel helistamine nõuab parajat eneseületust,“ lausus Tamelyte ning selgitas, et tegelikult pole sellise otsesuhtluse pelgamise juures midagi väga imelikku, sest igaüks eelistab võimalikke potentsiaalseid konfliktisituatsioone ju vältida. Lihtsalt digikeskkond on loonud võimalused edastada oma sõnumid ilma otsesuhtluseta ja noored on sellega üles kasvanud ja täielikult harjunud.

„Teistpidi on aga noored märksa avatumad suhtlema täiesti võõraste inimestega sotsiaalmeedias ning lisama sõpradeks inimesi üle maailma, kellega neil pole varem mingit kokkupuudet olnud.“

Ühelt poolt avab see noortele palju suhtlusvõimalusi ja loob tutvusi, kuid samas võib omakorra ohte juurde luua. „Võõra isiku taga võib vabalt peituda mõni küberpätt, kes kalastab noore enda või hoopis mõne tema tuttava andmeid, paroole jne.“

Tamelyte lisas, et küsitluses nõustus näiteks 35 protsenti vastanutest väitega, et kuna nad saavad internetis ka anonüümseks jääda, siis see loob neile võimaluse olla täielikult nemad ise ehk ei pea ennast kuidagi tagasi hoidma või enda loomuse vastaselt käituma. „Ning 21 protsenti märkis, et kasutavad meelega digimaailmas tavapärasest hoopis teistsugust kommunikeerimise viisi.“

Küsitlus viidi noorte seas läbi Samsungi algatatud programmi "Õpilaste digitaalne IQ" raames, mille eesmärk on õpetada koolinoortele veebiloengute ja vestlusringide abil oskusi digimaailmas paremini hakkama saamiseks. 
  
Täpsemat informatsiooni leiab programmi kodulehelt www.digitaalneiq.ee, kus on lugemiseks ka artikleid ning videovestlusi küberkiusamise, ebasobiva sisu, küberhügieeni ning netisuhtluse eripärade ja sõltuvuse teemadel. Videovestlusi ekspertidega viivad läbi Netiketi võistluse patroonid Kristel Aaslaid, Victoria Villig, Maria Rannaväli ja Sidni Tomson. 

Allikas: programmi info. Foto: Sharon McCutcheon, Unsplash.

Samal teemal:

• KüberPähkli uuringust selgus vajadus arendada laste sotsiaalseid oskuseid
• Tartu Ülikooli meediauurijad: Eesti lapsed tegutsevad internetis targalt

Kokkuvõtte autor on Birgy Lorenz, Tallina Tehnikaülikooli küberkaitse teadlane

KüberPähkli uuringu tulemusi saab kõrvutada eelmise aasta lõpus avaldatud PISA uuringu IKT-vahendite kasutust uuriva osaga, millest selgus, et digitehnoloogia on Eesti lapseni küll jõudnud (ehk on kasutusel pigem vahetunnis ning kodutööde tegemisel), aga mitte igasse ainetundi. Toimumas on tehnoloogiaalane hüpe lauaarvutitelt mobiilse tehnoloogia kasutamisele nii kodudes kui ka koolis, mis toob fookusesse enam ka digitaalse ohutuse alased oskused, sest intsidente võib juhtuda iga kell ja igas kohas.

Samamoodi näitas uuring kasvu informaatikaõpetuse õpetamises, kuid ligipääsetavus ringitundidesse on pigem jäänud piiratumaks ja ligipääs tüdrukutel madalamaks. Vahed maakonna siseselt koolide hulgas on suured, seetõttu on igas maakonnas neid, kellel on asjad hästi ja samas on alati ka neid, kellel oleks vaja veel digiteemal palju vaeva näha, et õpilastele miinimumoskused ja ligipääsetavus tagada.

Teavitustööd digitaalse ohutuse vallas tehakse enamasti kord või kaks aastas ja sellekohane raskus jääb pigem kooli kanda. Halvemuse poole on muutnud see, millisel määral vanemad ja õpilased ise digiteemadel arutlevad. Sellest annab teada ka hiljutine Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuringu tulemus, kus selgub, et Eesti ühiskonnas küberteemadest pigem ei räägita ja uudiseid pigem ei loeta.

Vanemad õpilased ootavad küberkaitse teemadel koolitusi pigem professionaalidelt, nooremad lepiksid ka klassijuhatajaga, kui viimane teaks, millest ta räägib. Samas vaatavad nooremad õpilased ka vanemate nõuannete poole, mis tähendab, et lapsevanemate harimiseks tehtud pingutused koolis peaksid olema järgmistel aastatel võtmeküsimuseks, kuidas saaksime noori veel paremini toetada.

Kuigi noored ise peavad oma oskuseid piisavalt heaks ja näib, et sellel teemal täiskasvanute abi ei vajata, siis reaalsed oskused probleeme lahendada olid uuringu tulemustel siiski madalad. Tundub uskumatu, et oskuste mõõtmise osas on vanemate klasside edumaa kadumas. Võib väita et 4.-6. klassi õpilastega on tehtud palju tööd, et nad oskaksid internetis turvaliselt käituda (nt. on kasutusel HITSA tellitud Digiõpik, kus on kursus digitaalsest ohutusest), aga 7.-9. klass on jäänud pigem üksi. Samuti on märgata erinevusi poiste ja tüdrukute suhtumises, oskustes ja probleemidele lahenduste leidmises nii digiohutuse kui ka tuleviku ühiskonna kontekstis juba 4.-6. klassis. Vanuse kasvades erinevused süvenevad. Selline asi mõjutab soolõhest tulenevaid väljakutseid infoühiskonna toimimisel pigem negatiivselt.  

Soovituste hulgast tooksin välja vajaduse tegeleda mõtlemise ja analüüsi tasandiga digitaalset ohutust puudutavates tegevustes; lastele tuleb anda praktilisi kogemusi. On vaja luua ülesandeid ja materjale, mis toetavad nii tehniliste kui sotsiaalsete oskuste õppimist ning kindlasti õppida selgeks korrektne valdkonda puudutav terminoloogia. Tänane kool sipleb mures, et kuna puuduvad uudsed vahendid (VR, droonid, robootika), siis puuduvad ka nende tehnoloogiate ohutust puudutavad materjalid. Küsimused kellele sõidab osta iseauto?, kas robotid võtavad üle arstide töö?, kas droonid tuleks ära keelata? on õpilastele veel teemad, millest ei ole sügavuti räägitud, aga millega maailm iga päev kokku puutub.

Uuringu tulemustega saab tutvuda www.kybepahkel.ee, valides ülevalt äärelt „Uuringuanalüüsid“.

Küberpähkli uuringu läbiviimist toetasid Kaitseministeerium ja Eesti Interneti Sihtasutus. Uuringu viis läbi Tallinna Tehnikaülikooli Küberkriminalistika ja Küberjulgeoleku Keskus. Uuringu tulemused aitavad ellu viia "Targalt internetis" projekti tegevusi Eestis ja suunata digitaalse ohutuse alast fookust õpilaste, õpetajate ja vanemate harimisel ning toetamisel.

Lisalugemiseks:

PISA https://www.hm.ee/sites/default/files/pisa_2018-19_raportweb.pdf

Samsungi ja CybExeri küberjulgeoleku uuring: https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/uuring-kuberturvalisus-ei-paku-eestlastele-huvi-ja-sellest-ei-saada-aru?id=88063969

Samal teemal:

• Digiteadlikkus toob nii paremad otsused kui ka suurema julguse riskida
• KüberPähkel küsib: missugused on õpilaste teadmised digitaalsest ohutusest?