Hüperreaalsusest on tänu tehnoloogia arengule saanud uus reaalsus. Liitreaalsus, 3D-graafika ja 3D-printerid on trendid, mis täna on oma arengutee alguses, kuid mille hüppeline võidkäik seisab kindlasti veel ees. Kuidas seda ära kasutada, et õppeprotsess põnevam ja tulemuslikum oleks? Seminaril uurime praktikutelt, kuidas nemad kaasaaegset tehnoloogiat ainetundides rakendavad. Lisaks saab ülevaate erinevatest programmidest ja rakendustest, mida ka oma tundides kasutada.

Vaata seminari kava ja otseülekannet HITSA Innovatsioonikeskuse kodulehelt. Samas ka võimalus esinejatele veebi kaudu küsimusi esitada.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digivõimalustest loodusainetes
• HITSA Nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• Mitmekülgne ja rahvarohke digikoolipäev Õpiorus

Paralleelselt robotivõistlustega toimuval Tehnoloogianäitusel on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus esindatud messiboksiga, kus saab tutvuda internetiturvalisuse ja küberkaitse teemade ning IT-kõrghariduse võimalustega. Kõik huvilised on oodatud osalema Küberpähkli publikumängus, kus saab testida oma teadlikkust internetiturvalisusest ning laiendada silmaringi küberkaitse valdkonnas. 6. detsembril, Robotexi viimastel tundidel loositakse kõigi publikumängus osalejate vahel välja LEGO Mindstorms EV3 robootikakomplekt.

HITSA viib läbi ka mitmeid robootika töötubasid lastele ja noortele. LEGO WeDo robotite töötoas saavad 5-9-aastased lapsed koos oma vanematega valmis ehitada robot-alligaatori. Alg- ja põhikooli lapsed on oodatud „Mutukate meisterdamise töötuppa“, kus IT Kolledži Robootikaklubi juhendamisel saab iga osaleja endale hambaharjast väikese vahva roboti meisterdada. Nutiroboti töötoas tutvuvad huvilised nutitelefoni abil juhitava robotiga, mille ehitamisega saab hakkama iga tehnoloogiahuviline noor. Kuidas aga robotile mõtteid pähe panna, mismoodi näeb välja roboti aju ja kuidas robot tegutsema saada, seda õpivad lapsed „LEGO Mindstorms EV3 robot-putukate ralli“ töötoas. Gümnaasiuminoortel ning tudengitel on võimalus tutvust teha sumorobotite programmeerimisega.

Kõik töötoad on tasuta, nendesse saab registreerida enne Robotexi algust ja ka kohapeal. NB! Kohtade arv on piiratud! Töötubade ajakava ja registreerumine Robotexi lehel: http://www.robotex.ee/_new/tootoad.

Robotex on Põhja-Euroopa suurim robotivõistlus, kus robotid võistlevad jalgpallis, sumos, veerallis, joonejärgimises, merepäästes ja labürindi läbimises. Lisaks robotivõistlustele on toimumas ka suur Tehnoloogianäitus, kus erinevad ettevõtted on väljas oma innovaatilisemate lahendustega. Robotex on tasuta kogupereüritus, võistlustele ja Tehnoloogianäitusele on oodatud nii lapsed kui ka täiskasvanud. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus on Robotexi kaaskorraldaja.

Samal teemal:

Robotexile on registreerunud rekordiliselt 555 robotit

E-õppe persooniks on seekord Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir, kes räägib haridustehnoloogide töö võlust ja vaevast, annab soovitusi hea e-kursuse loomiseks ning arutleb laiemalt Eesti hariduse aktuaalsete küsimuste üle.

Uudiskirjas anname põhjaliku ülevaate interaktiivsete tahvlite kasutamisest ning räägime digitaalsete õppematerjalide ning e-kursuste loomisest. Lugeda saab nutiseadmega turvaliselt ümber käimisest ning internetiturvalisusest. Samuti uurime Käo päevakeskuse näitel, kuidas saab robootikat kasutada HEV-laste õpetamisel.

Loomulikult on uudiskirjas ka praktilisi töölehti õpetajatele ja haridustehnoloogidele.

e-Õppe Uudiskiri kolis sellest õppeaastast Koolielu portaali, uudiskirja artiklitega saab tutvuda: www.koolielu.ee/uudiskiri.

Sisukat lugemist!

Samal teemal:

Uus e-Õppe Uudiskiri uues kohas!

Linnavolikogu liikmena hoian Facebooki kommuunide kaudu sidet oma kogukonnaga Põhja-Tallinnas. Saan inimeste probleemid viia linnavalitsuseni ja anda hiljem sotsiaalmeedia kaudu tagasisidet, mida linnaisad vastasid.

Ajaloolasena on Facebook aga minu jaoks hindamatu ühismälu kandja. Digiajastu on muutnud vanade piltide levitamise imelihtsaks. Olen ise pannud üles sadu fotosid oma enda kogust, aga vahendanud ka teiste unikaalseid pilte. Kõige põnevamad fotod on peidus perekonnakogudes. Meil kõigil võib olla lauasahtlis või kapipõhjas peidus Eesti ajaloo jaoks kuldaväärt ülesvõtteid. Oletame, et keegi on aastal 1935 pildistanud kusagil Kalamaja tänavanurgal oma sugulast. See pilt räägib loo ühest perekonnast, toonasest moest, aga ka linnaruumi muutustest. Olen vanu pilte sirvinud üle 20 aasta. Peaaegu iga päev paneb keegi Facebooki üles mõne oma perekonnaarhiivist pärit pildi, kus on vaade Tallinna, Tartu või mõnele teisele Eesti linnale sellise nurga alt, millest mitte ühtegi teist vana fotot pole. Ka nende ridade kirjutamise aegu pani üks sõber üles foto Teises maailmasõjas hävinud Tartu südalinna ühest tänavanurgast, mida on väga vähe jäädvustatud.

Teine põnev pool on kommentaarid, mida inimesed Facebookis vanade fotode alla kirjutavad. Iga tuttav vaade tekitab emotsiooni, toob esile unustatud mälestused. Kuna aga Facebookis kipub info uute postituste kultuurkihi alla jääma, olen tõstnud põnevamaid mälestustetalletusi ümber oma blogisse või arvutisse, et need kaotsi ei läheks.

See üha täienev sotsiaalarhiiv on olnud mulle väga suureks abiks ajalooraamatute kirjutamisel. Kogutud vanad fotod ja mälestused on jõudnud nüüdseks juba 11 raamatu kaante vahele.

Facebook kui suurim eestikeelne võrgustik, mis hõlmab enam kui 600 000 inimest, on ka suurepärane võimalus oma ettevõtmiste reklaamimiseks. Nii olen just Näoraamatu kaudu kutsunud inimesi ajaloomatkadele Tallinnas. Ja rahvas tuleb, sest huvi oma kodukandi ajaloo vastu on üha suurem.
Viimased enam kui kaks aastat olen töötanud ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Esmalt kutsusin õpilasi hakkama minu sõbraks Facebookis. Ja suurem osa neist seda ka tänaseks on. Seejuures ma ei karda, et midagi oma privaatsuses kaotaksin – minu Facebooki profiil on ju niikuinii avalik.

Kuna panen oma seinale pidevalt koos kommentaaridega üles vanu pilte, linke oma blogilugudele, põnevatele teadusavastustele, samuti viiteid külastatud muuseumidele või muidu tähtsatele ajaloolistele paikadele, siis hakkab see paratamatult silma ka Facebooki aktiivselt kasutatavatele noortele. Ja kui neile midagigi sellest silma hakkab, kui nad mõne loo läbi loevad, või seeläbi mõnda olulist paika külastavad, on see töö oma eesmärgi uute teadmiste omandamisel täitnud.

Mõnikord, kui tunnis aega üle jääb, vaatame koos minu seinal olevaid vanu fotosid. eKooli panen aga ajaloohuviga noortele lisalugemiseks lugusid oma blogist. Kokku on seal juba üle 1500 sissekande, neist enamik räägib ajaloost.

Lisaks käib ka minu tunniväline infovahetus õpilastega peamiselt Facebooki, mitte e-posti teel. Tuleb kasutada kanaleid, mida noored niikuinii kasutavad.

Kokkuvõtteks, Facebooki võib käsitleda väga erineval moel. Sinna võib panna üles kassi- ja peopilte, aga Näoraamat osutub targa käsitlemise korral ka hindamatuks töö- ja õppevahendiks. Valik on igaühe enda teha.

Kohtumiseni Facebookis!

Autor: Jaak Juske, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja ja ajaloolane

Mis on VOSK? Õpilased toovad oma personaalse seadme (sülearvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni jne) ise kooli kaasa ning kasutavad neid infole, rakendustele ja teenustele ligi saamiseks.

Kogumik annab haridusjuhtidele ning haridusametnikele ülevaate VOSKi uutest trendidest, võimalustest ja näidetest erinevatest Euroopa riikidest aga ka mujalt maailmast. Kuigi käsiraamatu peamine eesmärk on pakkuda tuge IKT strateegia väljatöötamisel ja otsuste tegemisel, on praktilised näited heaks abimeheks ka õpetajatele, kes on huvitatud VOSKi võimalustest ja rakendamisest. Käsiraamatut uuendatakse pidevalt, lisatakse uusi näiteid ning soovitusi.

Paljudes riikides on muutumas normiks see, et igale õppijale antakse haridusasutuse poolt oma nutiseade. Selline lähenemine eeldab aga väga suurt investeeringut. Ka tehnoloogia kiire areng ja pidev muutumine seab kahtluse alla üks ühele õppe (1:1 computing) ning selle jätkusuutlikkuse. Tulemuseks on suurenenud huvi VOSKi lähenemise vastu.

European Schoolnet on värskelt läbi viidud uuringu põhjal välja toonud selle, et VOSK on muutumas populaarsemaks ning koolid võimaldavad õpilastel ja õpetajatel oma seadmega tööd läbi viia. Kõige enam on VOSK kasutusel gümnaasiumiastmes.

Järgnevalt toome välja põhisõnumid, mis kerkisid esile intervjuudest poliitikutega, haridustöötajate, koolijuhtide ja õpetajatega:

• Suurepärane lairibaühendus ning traadita internetiühendus on väga olulised, samuti on oluline IT personali tugi, sest ilma nendeta võivad nii õpilased kui ka õpetajad kiiresti motivatsiooni kaotada.
• Õpetajate koolitus ning pidev professionaalne ja pedagoogiline areng on vajalikud. Õpetajad, kes ei tunne end mugavalt olukorras, kus õpilased kasutavad oma seadet koolitunnis ega tea, kuidas VOSKi parimal moel õpetamises kasutada, on tõenäoliselt pigem selle lähenemise vastu. Sellisel juhul on suur kasu sotsiaalsest õppimisest – õpetajad jälgivad, mida nende kolleegid teevad, aga ka, kuidas nende tehnoloogiliselt võimekad õpilased nutiseadmeid kasutavad.
• Uuenduste eestvedajateks on informeeritud ja kaasatud koolijuhid.
• VOSKi suhtes on ka vastuväiteid, mis juhivad tähelepanu võrduse ja kaasatuse küsimustele ning digitaalsele lõhele, eriti sellisel juhul, kui oma seadme kaasa võtmise nõue on kohustuslik mitte soovituslik. Teadlaste, õpetajate ja poliitikute ühiseks seisukohaks on see, et kasutusele tuleb võtta meetmed, mis kindlustavad, et kõik õpilased saavad sarnase juurdepääsu tehnoloogiale hoolimata oma sotsiaalmajanduslikust taustast. Mõnedes riikides on võrdsuse teema eriti tundlik, sest VOSK võib potentsiaalselt ohustada printsiipi, mille järgi peab kõikidel olema tasuta ligipääs haridusele.
• VOSKi definitsioonid erinevad riigiti. Sageli lubavad koolid kasutada ainult teatud mobiilimudelit, mis on spetsiaalselt koolis kasutamiseks volitatud. Selline lähenemine muudab tehnilise ja pedagoogilise toe kergemini hallatavaks ning aitab nii õpetajatel, koolijuhtidel kui ka tehnilisel personalil paremini VOSKiga seotud muutusi omaks võtta.
• Ka VOSKi lähenemise rakendamine erineb riigiti – mõnes kohas on VOSKi kasutuselevõtt põhjalikult planeeritud ja juhtkonna poolt toetatud, mujal jälle üksikute innovaatiliste õpetajate õlgadel, kes vaid mõnes tunnis seda kasutavad. Leidub ka pealiskaudsemat lähenemist, kus õpilaste endi kaasa võetud seadmeid küll kasutatakse koolitundides, kuid pedagoogikas muudatusi ei tehta, et tehnoloogiat maksimaalselt õppimise ja õpetamise parendamiseks ära kasutada.  

Põhjalikuma ülevaate VOSKi puudutavatest teemadest saab ingliskeelsest käsiraamatust.

Allikas: European Schoolnet

Foto: Terje Lepp

Samal teemal:

• Uudiseid Madridis toimunud SIMO konverentsilt
• Nutiseadmega nutiõpetajaks
• Ilmunud on värske e-Õppe Uudiskiri!

ELi programmeerimisnädal on rohujuuretasandi ettevõtmine, mida juhivad vabatahtlikud, kes edendavad programmeerimist oma riigis nn programmeerimisnädala saadikutena. „Üleeuroopaline programmeerimisnädal aitab tähtsustada programmeerimist, tutvustada uusi oskusi ja julgustada inimesi koos õppima, ning seda kõike lõbusas ja mängulises võtmes,“ selgitas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets, kes on sel aastal ELi programmeerimisnädala saadik Eestis. „Programmeerimisoskus muutub üha olulisemaks, ühistegevuse käigus loodame programmeerimispisikuga nakatada väikeseid ja ka täiskasvanuid, sest programmeerima õppida pole kunagi liiga hilja.“

Programmeerimisnädala raames korraldatakse tegevusi kõikjal Eestis, tänaseks on registreeritud 63 programmeerimisüritust Muhust Haanjani.

Esmaspäeval, 12. oktoobril toimub Tallinna Transpordikoolis töötuba algajatele „Arduinoga tuled vilkuma“, kus tutvustatakse põhilisi elektroonika komponente ja kuidas neid koos programmiga enda kasuks tööle panna. „Töötoa korraldamise otsus tuli soovist näidata, kui lihtne on programmeerimisega alustada. Üpris lihtsalt jõuab vägagi kaugele!“ ütles Tallinna Transpordikooli IT kutseõpetaja Kristjan Kivikangur. Arduino töötoas on veel vabu kohti, registreeruda saab aadressil: www.tinyurl.com/codeweekTTRK.

Kolmapäeval, 14. oktoobril kell 15 korraldab HITSA digiõppe päeva veebiseminari, kus saavad osaleda huvilised kõikjalt Eestist. Veebiseminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas näpunäiteid iseenda ja oma lähedaste kaitsmiseks nutiseadmete, arvutite ja internetiga seonduvate ohtude eest. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, miks küsib Google minu telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse digiõppe päeva veebiseminaris. Digiõppe päeva veebiseminari kohta saab lisainfot: http://bit.ly/1OkJLHc.

Valdavalt toimuvad programmeerimisüritused koolide ettevõtmisel, üheskoos õpitakse erinevaid programmeerimiskeeli kasutama, mänge looma jne. Õpilastele ning õpetajatele korraldatakse õppepäevi ja töötubasid Pärnus, Viljandis, Tartus, Tallinnas, aga ka näiteks Muhus, Rakkes, Orissaares, Haanjas, Kilingi-Nõmmel, Raplas, Kundas, Järva-Jaanis, Haljalas ja Paikusel.

Pärnu Vanalinna Põhikoolis õpetatakse programmeerimisnädala raames oma õpetajatele Code keskkonna abil programmeerimist. „Nähes, kuidas õpilased justkui iseenesest õpivad selgeks kraadid ja nurgad, arendavad inglise keelt ja lahendavad loogikaülesandeid, tuli mõte, et võiksime Code keskkonna võimalusi tutvustada kõikidele klassiõpetajatele,“ ütles Pärnu Vanalinna Põhikooli haridustehnoloog Diana Veskimägi.  „Oluline on, et õpetajad mõistaksid programmeerimise sisulist väärtust -  see ei ole lihtsalt üks moodne sõna, vaid valdkond, läbi mille saab arendada õpilastes loogilist mõtlemist, probleemilahenduse oskust, inglise keelt jpm.“

Kõik ELi programmeerimisnädala üritused on koondatud programmeerimisõppe-kaardile: http://events.codeweek.eu/.

Samal teemal:

Tule digiõppe päeva veebiseminarile "Miks küsib Google mu telefoninumbrit?"

Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest näitab, et 40% tahvlite ja nuhvlite kasutajatest ei ole teadlikud nende seadmete turvalisusega seotud küsimustest. Digiõppe päevaga tahame parendada täiskasvanute teadlikkust ja oskusi digiturvalisuse tagamisel, jagame infot ja näpunäiteid selleks, et me saaksime iseennast ja oma lähedasi interneti ja nutiseadmetega seonduvate ohtude eest kaitsta.

Veebiseminar toimub järgmisel kolmapäeval, 14. oktoobril kell 15:00 - 16:00, osalejaid ootame kõikjalt Eestist! Veebiseminaris jagab Hans Lõugas praktilisi nippe, mida igaüks meist saab enda kasuks tööle panna. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, mida ma saan ennetavalt ise teha selleks, et oma kaotatud telefon tagasi saada, miks küsib Google minu telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab veebiseminaris vastuse. Lisaks saavad kõik huvilised proovile panna argielu puudutavaid teadmisi digiturvalisusest värskelt valminud rakenduse abil. 

Palun anna teada oma osalusest digiõppe päeva veebiseminaril, registreerumine on avatud siin: http://bit.ly/1OXFmvy! Link veebiseminaril osalemiseks avaneb 14. oktoobril HITSA Innovatsioonikeskuse veebilehel. 

Sel aastal on digiõppe päev liitunud ka üleeuroopalise programmeerimisnädalaga, mille raames toimub Eestis üle 40 programmeerimisürituse.

Kohtumiseni digiõppe päeval!

Samal teemal:

• E-õppe päeval saavad huvilised proovida programmeerimist
• Internetiohutus on iga õpetaja ja kooli väljakutse

eTwinningu nädalate jooksul on teil võimalus:

• lugeda saadikute kogemusi ja saada väärtuslikke nõuandeid;
• sirvida näidisprojekte, et saada aimu, milline võib eTwinningu projekt olla. Pidage meeles, et lihtsuses peitub võlu!

eTwinningu nädalad annavad teile ka võimaluse avastada ja järgi proovida äsjaavatud eTwinning Live’i pakutavaid rakendusi ja tööriistu. Seega järgnege meile ja osalege eTwinningu nädalatel!

eTwinningu nädalate kampaaniale pääsete ligi uue portaali eTwinning Live’i kaudu, olles eelnevalt eTwinningu kasutajaks registreerunud!

Samal teemal:

eTwinning ootab õpetajaid algkoolitusele

Ei saa peituda mõtte taha, et  mina oma tunnis internetti ei kasuta või vidina ostis lapsele lapsevanem, sest see oleks jaanalinnu kombel pea maa alla peitmine.

Tänapäeva õpetaja oskused ja kooli ülesanded internetis tegutsemisel oleksid järgmised:

• osata valida õppetööks turvaline keskkond (avatud/suletud keskkonnad, privaatsusseaded jne);
• osata kasutada vidinaid, arvutit ning internetti turvaliselt;
• osata suhelda e-maailmas nii, et ei rikutaks isikukaitse ja privaatsuse seadeid;
• osata märgata valskust ehk plagiaati ja selle korral midagi ette võtta;
• osata märgata abi vajavat õpilast (küberkiusamine, ohtlik käitumine e-kanalites);
• osata aidata õpilast, kellel on tekkinud e-maailmas mure. Vajadusel osata  suunata õpilane õige abilise ehk mure lahendaja juurde.

Kooli ülesanne on ka teha oma kooli mängureeglid ja käitumisjuhised olukordadeks, kus tuleb kiiresti lahendada küberkiusamise, häkkimise, laimu, plagiaadi, lubamatu filmimise või pildistamise, varikontode loomise jms juhtumeid.

Mida igaüks teist aga kindlasti ja lihtsalt teha saab, on tulla osalema Targalt Internetis projektides, õpilaskonkurssidel, HITSA e-ohutust puudutavatel e-kursustel.  Näiteks 14. oktoobril on algamas „Targalt internetis III kooliastme, gümnaasiumi ning kutsekooli klassijuhatajatele”,  kus tegelikult võivad osaleda kenasti ka II kooliastme õpetajad ja klassijuhatajad. Vt lähemalt  http://koolitus.hitsa.ee/training/235

Ohutusest teadlik e-õpetaja on tunduvalt parem e-õpetaja kui see, kes korda saadab küll palju, kuid kes ei mõtle oma tegevusi läbi ja võib seetõttu seada ohtu nii enda kui ka teiste maine ja heaolu.

Et õpetajaid  innustada e-ohutuse valdonnaga tegelema, siis siin on mõningaid näiteid päriselust.

Juhtum 1: Õpetaja loob Facebook´i klassile grupi. Õpilased on 5. klassis ja kõikidel ei ole veel selles keskkonnas kontot. Õpetaja palub kõikidel saata endale sobilik parool ja e-mail, mille alusel ta lastele ise kontod loob. Mõned õpilased saadavad õpetajale oma põhiparooli, mida kasutatakse igas keskkonnas, et meelest ei läheks.

Väljakutsed juhtumis puudutavad nii õppetööks sobiliku keskkonna valimist kui ka üldisemalt koolis läbi rääkimata jäänud või puuduvaid internetiohutuse juhiseid. Kellelgi ei ole Eesti Vabariigis lubatud välja nõuda kellegi teise parooli ja kas Facebook oli mõistlik valik nii noorte õpilaste puhul?  Lisaks tekib alati küsimus, kas õpetaja või kool saab sundida õpilasi keskkondadesse isiklikke kontosid looma.

Lahendus oleks leida vastavale vanusele sobilik keskkond, samamoodi võtta koolis kasutusele Google Apps for Education või Office 365 lahendused, mis võimaldavad kogu kooli õpilaskonnale luua ametlikud kooli e-mailid. Ametliku e-maili puhul oleks koolil õigus paluda õpilastel luua teistesse õppe-keskkondadesse kontod. Samamoodi turvalisuse kaalutlusel peaks õpilased uutesse keskkondadesse looma kontod ise ja õpetaja ülesandeks on selgitada, et igal keskkonnal on oma parool, mille pikkus on vähemalt 10-16 märki ja mis sisaldab suuri ja väikseid tähti, numbreid ja erimärki.

Juhtum 2: Õpilased esitavad õpetajale referaadi, mis on maha kopeeritud AnnaAbi portaalist. Õpetaja ei vii läbi plagiaadikontrolli, kiidab õpilasi ja laeb nende tehtud töö õpilastega konsulteerimata üles oma blogisse kui näite hästi lahendatud ülesandest. Seda märkab tema kolleeg, kes oma võrgustikus (nii päriselu kui veebis ja sotsiaalmeedias) kommenteerib juhtunut avalikult, kuna tema teab, et tegemist on plagiaadiga.

Väljakutseks juhtumis on liigne usaldamine, lubamatu info avalikustamine, kolleegide omavahelised suhted.

Lahendus oleks koolis luua konkreetsed juhendid ja soovitused plagiaadi avastamiseks, selle korral käitumiseks. Tuleks panna paika, milliseid õpilaste töid, pilte-videoid võib avalikustada ja millisel kujul õpilastelt selleks luba küsitakse. Kolleegide omavaheliste suhetega ja kooli maine kahjustamise küsimusega tuleks tegeleda vast kooli juhtkonnal. Meil kõikidel on arvatavasti selliseid kolleege, kes pärast pikka ja rasket koolipäeva ohkavad sotsiaalmeedias, kui keeruline neil on või kuidas neile on liiga tehtud. Samas iga õpetaja esindab 24/7 nii õpetaja ametit kui ka oma töökohta. See on vastutus, mis ei kao kunagi.

Juhtum 3: Õpilased (14-aastane ja 11-aastane) postitavad endast bikiinipilte mitte nii levinud keskkonda Google+. Mingi hetk on leidnud need pildid rahvusvaheline modellifirma, kes soovib , et lapsed kandideeriksid nende modellikonkursil. Üks lastest saab konkursivoorust edasi ja teine ei saa. Kättemaksus jagab see, kes edasi ei saanud, teise õpilase pildiseeriat avalikkusega. Pildiseeria alla tekivad inetud kommentaarid. Pildil olnud õpilane hakkab koolist puuduma.

Väljakutseks juhtumi korral on see, et juhtum ise leidis aset koolist väljaspool ning õpilastele oli arvatavasti seletatud, mis on avalik ruum ja mis ei ole, sest nad valisid oma meelest kinnisema keskkonna piltide esmaseks avalikustamiseks. Kindlasti on probleem ka selles, kas see modellifirma on ikka tegelikult modellifirma või on tegemist mõne pedofiiliga, kes himustab alaealiste laste paljaid pilte. Kooli jaoks saab asi avalikuks kahjuks alles siis, kui üks õpilastest hakkab puuduma.

Seda juhtumit ma siin kirjatükis lahendama ei hakka, aga mõelge nüüd ka ise, mida saaks kool ja õpetaja sellises olukorras teha? Kuidas märgata mures õpilasi või kuidas õpilaste käitumist e-kanalites suunata paremuse poole, et selliseid juhtumeid ei oleks? Kas see on koolijuhi, IT-juhi, psühholoogi või kooli meditsiiniõe märgata? Või saab igaüks meist midagi ära teha?

Fakt on see, et õpilase heaolu koolis on iga täiskasvanu mure, ka nende, kes talle otseselt tundi ei anna. Seega oleks viimane aeg kurssi viia ennast sellega, kuidas saate teie ise olla ohutumad internetis ning aidata nii õpilasi kui ka lapsevanemaid!

Kohtumiseni kursustel!

Autor: Birgy Lorenz, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht , Targalt Internetis e-ohutuse materjalide looja ja koolitaja

Samal teemal:

• HITSA kutsub üle-euroopalisel programmeerimisnädalal osalema!
• Lapsed alustavad internetikasutust järjest nooremas eas

Soovijatel registreeruda hiljemalt 5. oktoobriks e-posti aadressil: infootsing@erm.ee.

7. oktoobril toimub kõigi registreerunute vahel võistluse eelvoor. Küsimused on kättesaadavad kell 9.00 osalejatele eelnevalt saadetud veebiaadressilt. Aega vastamiseks on 15 tundi (kuni 00.00). Vastused saata e-posti aadressile:  infootsing@erm.ee 

Vastuste koostamisel lähtuda toodud juhistest (ülesande iseloom, abivahendid).

Eelvooru tulemused saadetakse e-postiga 13. oktoobril kella 17-ks kõigile osalejatele. Võistluse lõppvooru pääseb kümme kõige suurema punktisumma kogunud osalejat. Kui kümne seas on ühest raamatukogust mitu esindajat, siis pääseb edasi igast raamatukogust vaid üks (parima koha saanu). Juhul, kui lõppvooru pääsenul ei ole võimalust või soovi lõppvoorus osaleda, tuleb sellest teada anda hiljemalt 19.oktoobril kell 16.00 e-posti aadressil infootsing@erm.ee

Lõppvoor toimub 28. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas, aadressil J. Kuperjanovi 9 kell 11.00–13.00. Tulemustest teavitame finaliste kell 15.00.

Täiendav informatsioon: Kristi Ütt, Eesti Rahva Muuseumi digitaal- ja eriarhiivi hoiuhaldur e-postil kristi.utt@erm.ee.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Samal teemal:

• Ajalooõpetus ja -pildid Eesti ajaloos
• Rahvusraamatukogus avatakse näitus Eesti muusikaõpetuse ajaloost