Õppeotstarbelised arvutimängud kuuluvad nõndanimetatud tõsimängude (serious games) kategooriasse. Tõsimängud, on mängud, mille loomise ajendiks on tõsine eesmärk (näiteks riigikaitse, tervishoid, linnaplaneerimine, turvalisus, aga ka õpetamine).

Õpimäng on näiteks Time Mesh seiklusmäng Euroopa lähiajaloo õppimiseks, Silang inglise keele õppimiseks või Busy Workers tööalase ohutuse omandamiseks. Õppeotstarbel loodud mänge on väga palju. Põhjalikuma ülevaate saab neist Tõsimängude võrgustiku SEGAN kodulehe vahendusel.

Kuula Tallinna ülikooli tõsimängude lektori Martin Sillaotsa ühe minuti loengut.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• Kaheksa ideed innovatsiooni arendamiseks klassis
• Ühe minuti loeng: digitaalhügieen

Code Week toimub sel aastal kolmandat korda, eesmärgiga tutvustada programmeerimist ja muuta see oskus kõigile omaseks võimalikult lõbusal viisil.  Eelmisel aastal korraldas HITSA Code Week’i raames ProgeTiigri õpilastööde konkursi maakondlikud voorud ning e-õppe päeva (Code Week 2014). Sellel aastal toimub programmeerimisnädalal 14. oktoobril HITSA küberkaitse-teemaline digiõppe päev, kuhu on osalema oodatud igas vanuses huvilised.

Et Eesti paistaks Euroopa programmeerimisõppe-kaardil silma, kutsume kõiki, kes on tegevad IT valdkonnas, korraldama programmeerimisnädalal ühte või mitut programmeerima innustavat üritust, mis on suunatud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele. Ärge unustage üritusi ka Eesti Code Weeki kaardile lisamast: http://events.codeweek.eu! Kõik Code Week’i tegevuste organisaatorid saavad vastava sertifikaadi.

Euroopa kava ja tegevused leiab siit: http://codeweek.eu.

Kuidas osaleda ELi programmeerimisnädal?

• Lapsed, teismelised ja täiskasvanud on oodatud osalema programmeerimisüritustel.
• Programmeerijad saavad korraldada õpikodasid endale lähimates  koolides, häkkerite hobilaborites ja rahvamajades.
• Õpetajad, kes oskavad programmeerida, saavad anda programmeerimistunde, jagada tunnikavasid ja korraldada õpikodasid kolleegidele.
• Õpetajad, kes ise ei oska veel programmeerida, on oodatud seminare korraldama või kutsuma lapsevanemaid ja õpilasi üksteisele programmeerimist õpetama.
• Lapsevanemad saavad innustada oma lapsi programmeerimise õpikodades osalema.
• Ettevõtjad ja mittetulundusühingud on oodatud pakkuma oma ruume õpikodade korraldamiseks, pakkuma oma töötajaid õpetajateks, organiseerima õpilastele lõbusaid programmeerimisvõistlusi või sponsoreerima programmeerimisüritusi.
• Igaüks, kes tegeleb programmeerimisega, võiks jagada oma kogemusi ja inspireerida teisi!

Aita Eesti viia Code Week kaardile ning alusta oma ürituse korraldamisega juba täna!

Eesti Code Week Ambassador on Mari-Liis Peets, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ProgeTiigri programmijuht (e-post: mari-liis.peets@hitsa.ee).  Lisainformatsiooni saamiseks võtke ühendust Mari-Liisiga või lisage oma läbiviidav tegevus ise otse Code Week’I kaardile siit: http://events.codeweek.eu

Code Week Twitter’is: @CodeWeekEU
Code Week Google+: https://plus.google.com/+CodeweekEu
Code Week FB: https://www.facebook.com/codeEU?fref=ts
Hashtag  #codeEU ja @CodeWeekEU

Samal teemal:

• Maailma suurim programmeerimisüritus toimub 8.-14. detsembrini
• E-õppe päeval saavad huvilised proovida programmeerimist
• Osale ProgeTiigri programmeerimiskonkursil

Miks on eTwinningul uut portaal vaja?

Meie põhiline sõnum on see, et eTwinningus toimub tegevus reaalajas ja kogu aeg, see on elujõuline ja mõjus koht leidmaks kolleege, kellega koostööd teha! Õpetaja saab oma töösse puutuvaga tegeleda, millal iganes ta portaali sisse logib!

Märkasime, et eTwinninguga seotud tegevus ja suhtlus toimus sageli väljaspool eTwinningu portaali, tvinnijate ühine tegevus oli laiali mitmes erinevas kanalis, näiteks Facebookis, Linked In’is jne. Oluline on aga hoida eTwinningu võrgustikku koos ja suhtlus koondada ühele platvormile. Et tvinnijatel oleks põhjust eTwinningu portaali tulla ning et see võrgustik koos püsiks, oli vaja olemasolevat platvormi uuendada.

Mis on eTwinning Live?

Uue eTwinning Live portaali avalehel näeb kasutaja mitmeid samu elemente, mida varemgi, kuid on ka mõni suurem uuendus.

Esimene ja ilmselt suurim uuendus on online-sündmuste korraldamine, mis võimaldab sünkroonset suhtlust videokonverentsi abil paljude kasutajate vahel. Nüüd saab iga eTwinninguga liitunu ise läbi viia veebipõhiseid sündmusi, olgu selleks ainetunnid, heade näidete jagamine oma koolist, projektiparteri leidmine vm kogemuse jagamine. Videokonverentsi ruumina kasutatakse Adobe Connect 9 süsteemi. Üritusel saab kutsuda põhimõtteliselt kõiki tvinnijaid, suurim osalejate arv on 100 inimest. Online-sündmused pole televisioon või YouTube’i videod, need sisaldavad palju rohkem interaktsiooni, sest me tahame, et inimesed omavahel suhtleksid, küsimusi esitaks jne.

Uus portaal koondab kõik eTwinningu raames toimuvad veebiüritused jm sündmused ühte kalendrisse, kust portaali külastaja need mugavalt üles leiab.

Teine suurem uuendus on suhtlusvõrgustike elementide lisamine eTwinningu portaali, et anda kasutajatele rohkem informatsiooni teiste tvinnijate kohta ja võimaldades paremini koostööd teha. Juba varasemalt oli eTwinningu portaalis teatavaid suhtlusvõrgustiku elemente, kuid neid polnud piisavalt ja neid ei kasutatud nii palju, nagu me oleksime tahtnud. Nüüd näeb iga kasutaja portaali sisse logides oma esilehel informatsiooni teistelt kasutajatelt, kelle tegevusi ta jälgida saab (näiteks  nende osalemist projektides, ühinemist gruppidega jne).

Kolmas suurem muudatus on nn Õpetajate Tubade asendamine Gruppidega, millega tahame tugevdada kogukonnatunnet õpetajate vahel. Gruppe saab igaüks luua, kuid nende loomist modereeritakse. Eesmärk on pigem väiksem arv, kuid hästi struktureeritud grupid. Nii saavad need lõpuks ka rohkem tähelepanu.

Milline on testijate tagasiside uuele portaalile?

Õpetajad ootavad uut portaali. Paljud inimesed tahavad väga jagada oma kogemusi ja õppida ning näha, mida teised teevad. eTwinning on platvorm, kus saab jagada oma ideid ja sellest võidab kogu võrgustik. Tunnustus on eTwinningus samuti väga oluline osa, eTwinningu õpetaja tegevusel on tähtsus mitte ainult oma koolis, vaid ka laiemalt!

Mis on tulemused, mida uue platvormiga saavutada tahate?

Me tahame aktiveerida kasutajaid eTwinninguga rohkem tegelema, 320 000 registreerunud eTwinningu kasutajast tegeleb praegu sellega aktiivselt vaid 100 000. Niisiis tahame elustada olemasolevaid kogukondi, samuti anda uutele kasutajatele eTwinningu vahendusel võimaluse jälgida teiste tegemisi ning vaimustuda õpetamiskunsti suurepärastest näidetest ilma, et nad tingimata peaks ise projektides osalema. eTwinning on kõigile, see on võrgustik õpetajatele, kes tahavad jagada oma kogemusi ning koos õppida!  
 

Õpetaja kogemus eTwinningu uue platvormiga

Tartu Hiie Kooli haridustehnoloog Mari Tõnisson testis uut veebiportaali ning jagab oma kogemust uue portaali kasutamisel.

Kuidas olete rahul eTwinning Live’iga?

Mina olen uuenenud eTwinning Desktop'iga ehk uue nimetusega eTwinning Live´iga väga rahul. Uus desktop on üles ehitatud väga loogiliselt ja sellega muudetud kasutajale mugavaks. Lisaks meeldib mulle lakooniline kujundus.

Mida uut märkasite eTwinning Live portaalis?

Esmakordsel eTwinning Live´i avamisel on kohe märgata, et desktop on teinud läbi väga suured muutused - muutunud on lehe loogika, alajaotused ja ka kujundus. Kohe jäävad silma uued alajaotused nagu Inimesed, Sündmused, Grupid, Abi.

Täiesti uue võimalusena saab iga kasutaja kasutada videokonverentsi ruumi (Adobe Connect 9), et teiste Euroopa kolleegidega reaalajas koostööd teha.

Kas ja kuidas on desktop’i kasutamine muutunud kasutaja jaoks mugavamaks/keerulisemaks? Kas kasutaja peab ka mingeid uusi töövõtteid õppima, et uues portaalis toimetada?

Desktop’i kasutamine on muutunud väga mugavaks - esilehele on toodud kasutaja jaoks kõige olulisem ja kogu leht on väga loogiliselt üles ehitatud ning seetõttu vajalik kergesti leitav. Juhuks, kui peakski uue desktop’iga probleeme tekkima, on loodud eraldi alajaotus abi, mis sisaldab põhjalikke juhendeid eTwinning Live´i kohta.

Kas uue desktop’iga seoses on ka uuendusi-muudatusi, mis Teile ei meeldi?

Minu arvates on muutunud ebamugavamalt jälgitavaks foorum ehk uue nimetusega Partnerfoorum. Ebamugavus seisneb minu jaoks selles, et uue kujunduse tõttu on varem linkidena olnud kirjed asendatud kenade kastikestega. Kahjuks võtavad kastikesed palju ruumi ja seetõttu peab väga palju lehtedel kerima või uusi lehekülgi avama.

Lisaks ei leia mina suurt mõtet Partnerfoorumis välja toodud alajaotusel Viimased postitused (ehk siis neli viimast postitust ja/või postituse vastust), kuna tunni aja jooksul laekub foorumisse kümneid postitusi.

Uue kujunduse tõttu tekib liigse kerimise vajadus ka alajaotuses projektid.

Kas ja miks on Teie meelest oluline eTwinningu portaali pidevalt uuendada?

eTwinning peab kindlasti pidevalt oma portaali uuendama kasvõi juba seetõttu, et platvormi kasutavate õpetajate ja koolide arv on väga suur ja kasvab pidevalt ning seetõttu peab eTwinning ajaga kaasas käima. Kuna portaal ongi eTwinningu toimimise aluseks, siis peab see olema uuenduslik, kiire, loogiline, usaldusväärne. Muutunud on ja muutuvad ka kasutajate vajadused projektitöö mõttes. eTwinning peab vastama ka areneva tehnoloogia nõuetele, nt olema nutiseadme-sõbralik.

Väga kasutajasõbralik on see, et uuendusi viiakse läbi ositi - nt eelmisel aastal uuendati TwinSpace´i.

Millised on Teie soovitused algajatele tvinnijatele, kes alles avastavad eTwinningut?

Algajatele etvinnijatele soovitan julget pealehakkamist, sest algaja staatuses on tvinnija väga lühikest aega - oma esimese projektini. Kui endal julgusest või oskustest puudu jääb, osalege koolitustel või küsige nõu kogemustega etvinnijalt või mentoritelt. Ja juba üsna pea tõusete edasijõudnu staatusesse.

Kallid õpetajad! Kui Te pole veel etvinninud, siis tehke seda kindlasti. Teil ei ole mitte midagi kaotada, aga võita on oi kui palju:-)

Vaata eTwinningu koolitusi algajatele siit.

Samal teemal:

• eTwinningu veebikursused laiendavad silmaringi ja täiendavad kutseoskusi
• eTwinning saab 10-aastaseks!

Ligikaudu viiendik Eesti lapsevanematest ei tea, mida nende lapsed internetis teevad. Milliseid riske teie siin näete?

Ühendkuningriigis on sellele viimasel ajal väga palju tähelepanu hakatud pöörama. Esiteks on oluline, et lapsevanemad oleksid teadlikud internetikiusamisest ja -ärakasutamisest. Kui lapsevanem ei tea, mida lapsed veebis teevad või lihtsalt online-elust ei räägita, ei teki lapsel ka võimalust internetis tekkinud probleemidest rääkida.

Ühendkuningriigis oleme jõudnud sinna, kus vanemad on kursis mida ja kui palju lapsed internetis teevad ning nad räägivad lastega nende digitaalkäitumisest juba varases eas.

Loe intervjuud edasi ERR Novaatorist.

Allikas: novaator.err.ee.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Nutiseadme (liig)kasutus sõltub mõtteviisist
• Lapsed alustavad internetikasutust järjest nooremas eas

Paneeldiskussioon oli osa Tervise Arengu Instituudi 9. juunil Tallinnas peetud konverentsist "Laps interneti võrgus", kus tutvustati laste internetisõltuvuse uuringut «Digilaps».

„Digilapse“ raames küsitleti ligi 2000 Eesti koolilast ja nende vanemaid nii arvutikasutamisharjumuste kui sellega seonduvate tegurite (sotsiaalmajanduslik olukord, isiksus, meeleolu, pereelu, vanemate kasvatuspraktikad, toimetulek koolis jne) kohta.

Lapsed jäävad kängu?

Paneeldiskussioonis arutleti, kas on ohtu, et tänu nutivahenditele võivad lastel mingid olulised omadused või võimed kängu jääda; mida saaks teha kool ja mida kodu, et seda ei juhtuks.

Diskussioonis osalesid Irene Käosaar (Haridus-ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja), Kristi Vinter (Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor), Hendrik Agur (Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor), Marti Aavik (Postimehe arvamustoimetaja) ja Liis Hango (Self OÜ suhtlemistreener ja pereterapeut).

Kristi Vinter sõnas alustuseks,et nutivahendis endas ei ole midagi halba, küsimus on ikka, kuidas seda kasutatakse.

Küsimusele, kuidas haridus- ja teadusministeerium juhib koolides e-õppele ülemineku ja nutiseadmete tuleku protsessi, vastas Irene Käosaar, et Eesti on küll e-riik, aga see ei tähenda, et peame nutiseadmetega seotud olema 24 tundi ööpäevas. „E-riik tähendab, et peame oskama neid mõistlikult kasutada, oskama neisse ka kriitiliselt suhtuda,“ sõnas Käosaar. Tema sõnul on vaja arendada õpetajakoolitust. Eriti, kuna uuringustki tuli välja, et lapsevanematel valdavalt puuduvad oskused nuti-valdkonnaga tegelemiseks. Õpilane peaks oskama nutiseadmetega oma elu huvitavamaks muuta seal kus vaja, just õppimise kontekstis.

Nutiseadme kasutus on mõtteviisi küsimus

Hendrik Agur suunas kuulajate tähelepanu nähtusele, mis konverentsidel-seminaridel-koosolekutel-kogunemistel on tavapärane: paarsada inimest on tulnud ühte ruumi kokku, et justkui ettekandeid kuulata, aga enamikul on nutiseadmed käes ja pilk ekraanil kinni. Mis asi see on? „Inimene tuleb kodust välja, läheb sündmusele, kus ta peaks saama kasulikku infot, uusi teadmisi. Ometi – olles lektorist kahe meetri kaugusel, on ta ikkagi nutiseadmes. Küsimus on mõtteviisis,“ arutles Hendrik Agur. „Oleme koolis hakanud sellele teadlikult tähelepanu pöörama: sa oled kooli tulnud, et suhelda inimestega, mitte nutiseadmega. Õpetajate tarkus koolis on panna nutiseade õpilase kasuks tööle.“

Ta sõnas, et praegu tulevad kooli lapsed, kes ongi kasvanud nutiseadmete keskel, sellega tuleb arvestada. Noored õpetajad on peaaegu see põlvkond, kes on sündinud, käsi arvutihiirel. Ja siis on vanemad õpetajad, kes on kasvanud, töötanud ja õpetanud arvutita. „Vanuses ei ole küsimus, et õpetaja ei saa arvutist aru või ei oska seda kasutada. See on mõtteviisi küsimus,“ ütles Hendrik Agur veelkord.

Ta ütles, et haridustehnoloogi ametikoht koolis peab olema. Praegu on koolid ise leidnud võimalusi haridustehnoloogi palgata, aga siin peaks haridus- ja teadusministeerium õla alla panema.

Tekstiloome ja süvenemisvõime kannatab

Postimehe ajakirjanik Marti Aavik rääkis, et tema käest käib läbi palju kirjalikke tekste, ja ta näeb, kuidas inimeste kirjaliku eneseväljenduse oskus on kehvemaks läinud, see on murekoht. „Nutiseadmete ja hüperteksti pealetung, kus lugeja hüppab ühelt pealkirjalt teisele, ühelt tekstikeselt teisele, ei õpeta inimest süvenema ega kirjutama argumenteeritud teksti. Võibolla ei piirdugi asi enam lastega, me kõik oleme muutunud pealiskaudsemateks ja hüpertekstilikumateks,“ ütles Aavik.

Tehnoloogialainel optimistlikult surfates ei maksa mõelda, et järjest uuemad vahendid lahendavad kiiremini kõik probleemid. Et tehnoloogilised võimalused täituksid sisuga, tuleb pingutada. Ühiskond pole osanud seda teha, arutles Marti Aavik.

Pereterapeut Liis Hango rõhutas vanemate tähtsust: vanemad on hädas, kuidas nutikasutusse sekkuda või olukorda muuta, neid peab aitama ja toetama. Kool on küll tähtis, aga vanematest saab kõik alguse.

Sellele sekundeeris Hendrik Agur: kui koolis on 1000 õpilast, siis see on automaatselt 2000 vanemat. „Teatud määral on vanematele võimalik koolist suundumusi, kooli väärtushinnanguid edasi anda. Vanemate kompetents on seinast seina. Kooli ülesanne ei saa olla suures ulatuses vanemate kasvatamine. Meie oleme rõhu pannud sellele, et täna siin koolis kasvatame tuleviku vanemaid,“ ütles Hendrik Agur.

Kõik algab vanematest

Irene Käosaar sõnas, et ükskõik mis teemast räägime hariduses, jõuame ikka lapsevanemani välja. „Mida haridussüsteem teha saab, on uste avamine, kool peab olema avatud: lastevanemate käest nõu küsimine, koostöökohtade leidmine. Laiemas mõistes tähendab avatud olek kogukonna kaasamist kooliellu,“ sõnas Käosaar.

Kasvatusteadlane Kristi Vinter juhtis tähelepanu ühele vahelülile: tulevased lapsevanemad selles tähenduses, et on kohe-kohe lapsevanemaks saamas. „Kui tahvlid on kaisukarusid välja vahetamas, siis seda peaksid tulevased vanemad teadma, mis vanuses lapsele võib nutiseadme kätte anda, kuidas digimaailma mõjutab väikelapse arengut.“

Kõik diskussioonis osalenud eksperdid nõustusid, et nutiseadmete leviku laste seas on paratamatu ja see pole läbinisti halb − küsimus on selles, kuidas neid vahendeid kasutatakse ja tegevustes tasakaal leitakse. Oluline on, et noored oskaksid tehnoloogiavõimalusi mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada ning suhtuksid nendesse vahenditesse kriitiliselt. Olulist rolli mängivad siin nii kodune kasvatus kui ka koolis õpitu.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Digiajastu haridusjuhid said uusi teadmisi õppeprotsessi juhtimisest
• Pärnu koolid loovad digiõpikut õpetajatele
• Valga Vene Gümnaasium rõõmustab digiklassi võimaluste üle

„Digilapse“ raames küsitleti ligi 2000 Eesti koolilast ja nende vanemaid nii arvutikasutamisharjumuste kui sellega seonduvate tegurite (sotsiaalmajanduslik olukord, isiksus, meeleolu, pereelu, vanemate kasvatuspraktikad, toimetulek koolis jne) kohta. Projekti tulemusi tutvustati 9. juunil Tallinnas toimunud konverentsil „Laps interneti võrgus“. Põhiettekande „Kui head asja saab liiga palju – laste internetisõltuvuse projekti «Digilaps» uuringu tulemusi“ tegi Tervise Arengu Instituudi teadur Kätlin Konstabel.

Ta sõnas, et me kõik, nii lapsed kui täiskasvanud, oleme tänu nutiseadmetele põhimõtteliselt kogu aeg võrgus. Sõltuvusest saab rääkida siis, kui inimese peas muud mõtet polegi, kui sund kasutada nutiseadet katkematult, mängida veebis mõnd mängu öösel ja päeval, olla pidevalt sotsiaalmeedias jms. Ka see on sõltuvuse tunnus, kui inimene vahetab pidevalt tark- ja riistvara ikka uuema ja uuema vastu; kui tal peavad mobiilis olema uusimad äpid ja tahvlis viimase peal vinged mängud. „Inimene saab ise aru, et ta on liiga palju internetis, mõtleb, et peaks kasutust vähendama, aga see ei õnnestu tal. Sõltuvust näitab ka võõrutusseisund – inimene on õnnetu, isegi agressiivne, kui talt internet ära võtta. Samuti on vaja internetti kasutada järjest rohkem, et saada head tunnet,“ rääkis Kätlin Kostabel.

Eri vanuses lastel on erinev internetikasutuse praktika, erinevad harjumused. Uuringust „Digilaps“ selgus, et internetikasutust alustatakse järjest nooremalt.

„Kui palju on siis sõltlasi? Siin võiks olla rõõmukoht, sest alla 1% 2. klassi lastest avalduvad sõltuvussümptomid tõsiselt, 8. klassi laste puhul viiel protsendil. Samas sõltuvussümptomid avalduvad vahetevahel 22%-l 8. klassi ja 6%-l 2. klassi lastel. Nii et ikkagi päris paljudel lastel,“ ütles Kätlin Konstabel.

Uuringust tuli välja, et 2. klassi laps on internetikasutust alustanud keskmiselt nelja ja poole aastaselt, 8. klassi lapsed 6-aastaselt. Kuna küsitlus viidi läbi mõne aja eest, on karta, et nüüd on number liikunud allapoole.

Pere sissetulek ei mõjuta sõltuvussprobleemide teket ega interneti kasutamise algust. „Digi- ja nutividinad on muutnud niivõrd laiatarbekaubaks, et neid ostavad lastele ka tagasihoidlikuma sissetulekuga vanemad. Erinevust ei tulnud välja ka suuremate linnade ja väiksemate maakohtade vahel,“ tegi Kätlin Konstabel kokkuvõtte.

3,5% teise klassi laste vanematest ei sekku lapse arvutikasutusse, kuna nad ise ei taipa arvutist suurt midagi. 1,1% vanematest ei sekku sellepärast, et kardavad lapse viha. Tervise Arengu Instituudi teadur Kätlin Konstabel ütles, et need protsendid küll väikesed, aga 2. klassi lapsed on samuti väikesed ja nende tegevust internetis tuleks siiski kontrollida. 2. klassi laste vanemate seas oli neidki, kes ütlesid ausalt, et neil pole aimugi, mida laps arvutis teeb. 10,5 protsenti vanematest leidis, et pole olemas sellist asja nagu liigne arvutikasutus, kuna arvuti ja internet on niivõrd tavalised igapäevaelu osad.

Ka 8. klassi vanemate hoiak oli üsna sama: teismeliste tegemistesse ei sekkuta, kuna kardetakse laste viha (8%) või on põhjuseks see, et lapsevanem ei tunne ise nutiseadmeid kuigi hästi (15%). Samas leidsid väga paljud vanemad, et lapsel pole arvutis sugugi turvalisem olla kui tänaval. Sellest võib järeldada, et lapsevanemate seas tekitab arvuti- ja internetikasutuse teema palju segadust.

Kätlin Konstabel juhtis kuulajate tähelepanu ka internetikasutuse piiramisele kui karistusviisile ja ütles, et keelamine ei vähenda lapse probleeme. „See on nõiaring – on laps, kes kaob internetti ära, vanemad võtavad nutiseadmed käest ära, piiravad ineternetikasutust, lapsel tekib trots ja ta leiab mujalt võimalusi, kuidas internetti pääseda. See karistusviis ei toimi. Kui lapsel on kodus igav, või ta ei saa oma muredest rääkida, ei leia vanematelt tunnustust, siis see on kõik eeldus liigseks arvutikasutuseks. Kaitsefaktor on, et last aktsepteeritakse ja tunnustatakse sellisena nagu ta on,“ ütles esineja.

Neile vanematele, kes kaaluvad lapsele nutiseadme soetamist, soovitas Kätlin Konstabel jälgida lapse käitumist ja impulsiivsust: kuidas peab laps plaanidest kinni, kas ta suudab tegevusi vajadusel katkestada. Kui laps tegutseb sageli mõtlematult, siis võib nutiseadmetega keeruliseks minna.

Projekti raames plaaniti korraldada ka sekkumisi ja pakkuda probleemsematele lastele perenõustamist, kuid kahjuks selgus, et perede poolt oli valmisolek selleks väga väike.

Laste internetisõltuvuse uuringut ja konverentsi rahastas Eesti Teadusagentuur Euroopa Regionaalarengu Fondi programmi TerVE vahendusel.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Nutituuril õpib nutiseadmeid kasutama
• Uus digiturbe mäng õpetab veebikeskkonnas turvaliselt tegutsema
• Mäng mängus, mis soodustab õppimist

"Üha rohkem on juhtumeid, kus inimene on kaotanud enda meilikonto üle kontrolli ja tema identiteeti kuritarvitatakse. Näiteks küsitakse tema nimel tema sõpradelt ja tuttavatelt võltskirjadega raha," ütles RIA intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi.

RIA-le on tänavu teatatud enam kui 40 Gmaili konto ülevõtmisest. Mägi sõnul on kindlasti ka neid, kes ülevõtmisest teada ei anna ja ülevõetud kontode hulk on seetõttu tõenäoliselt palju suurem. 

"Kahetasemeline autentimine võimaldab paremini kontot ülevõtmise eest kaitsta. Kui ülevõtmine on juba toimunud, võimaldab see kontot teenusepakkujalt tagasi küsida," lausus Mägi.

Kahjuks kustutatakse pahatihti kontode ülevõtmisel kontoomaniku kirjad ja nende tagasisaamine võib osutuda võimatuks. Nutitelefonide puhul võivad kaduma minna ka kontaktid telefonist.

Konto ülevõtmise ja sellega tekkivate ebameeldivuste vältimiseks soovitab Mägi kahetasemelist sisselogimist kasutada igal pool, kus see on võimalik.

• Nimekiri teenustest, mis toetavad kahetasemelist autentimist
• Gmaili kaheastmelise autentimise juhend

Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet.

Samal teemal:

• Küberpähkli finalistid on selgunud
• Petukirjad internetis (tunnikava 6.-9.klass)

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuskorraldab IT Akadeemia programmi raames koostöös Kaitseministeeriumi ja Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga küberkaitsevõistlust Küberpähkel, kus  testitakse põhikooli ja gümnaasiuminoorte teadlikkust küberruumist ja -turvalisusest. „Küberruum on olemuselt demokraatlik nähtus, küberohud ei küsi ohvri vanuse, sotsiaalse tausta ega soo järele, ründe ohvriks võivad ühtviisi langeda nii lapselaps kui vanaema, taksojuht või akadeemik, kaunitar ja koletis. Küll aga on küberkurjamid kimpus nendega, kel elementaarsed nipid selged, kuidas end igapäevaselt netis toimetades enamlevinud jamade eest kaitsta. Sellest tõdemusest lähtudes peame oluliseks väärtustada IT-maailmas nutikat käitumist ning oleme korraldanud Küberpähkli võistluse,“ ütles Kaitseministeeriumi küberjulgeoleku eest vastutav asekantsler Meelis Oidsalu.

Küberpähkli võistlus toimub kahes voorus. Esimene voor oli veebipõhine ning selles osales noori kõikjalt Eestist. Finaali sai 25 parimat, kellest pea pooled on Tartumaa õpilased. Küberpähkli hindamiskomisjoni esimees Margus Ernits hindab võistluse senist taset heaks: „Parima 30 vahel oli väga tihe konkurents. Võistluse üldine tase oli hea, oli võistlejaid, kes paistsid silma nii teadlikkuse kui ka leidlikkuse poolest.“

Küberpähkli teine ehk lõppvoor toimub 1. juunil Eesti Infotehnoloogia Kolledžis. „Teine voor on praktilisem, võistlejad tegelevad küberturbega seotud tehniliste lahendustega.  See on tähtis, sest kübervaldkond ei realiseeru pelgalt teoreetilistel teadmistel ja kontseptsioonidel, vaid nõuab ka praktilisi oskusi,“ ütles Küberpähkli korraldaja Johannes Tammekänd.

Parimaid Küberpähkli purejaid premeeritakse auhindadega, auhinnafondi suurus on 600 eurot. Eriauhinnana paneb Kaitseministeerium esiviisikule välja “Küberkaitse õppepäeva”, mille raames külastatakse Kaitseministeeriumi, Riigi Infosüsteemide Ametit, Eesti Küberkaitse Liitu ja NATO Küberkaitse Kompetentsikeskust.

Loe Küberpähklist lähemalt: https://www.facebook.com/events/822185731199300/

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning IKT hariduse pakkumise arendamiseks Eesti- ja välistudengitele. IT Akadeemia programmi haldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• HITSA kuulutab välja õpilastööde konkursi „Maailmariik Eesti“
• Noorte ideed täidavad ettevõtlusmaastikul tühimiku
• Eesti Infotehnoloogia Kolledž tähistab 15. sünnipäeva

Projekti koordinaatorit, Tervise Arengu Instituudi teadurit Kätlin Konstabelit teeb murelikuks, et kuigi juba mitmed aastad on Eestis räägitud, et lapsevanemad peaksid olema kursis laste tegemistega digimaailmas, nii see ometi pole. „Üle viiendiku uuringus osalenud teise klassi lastest teatas, et nad võivad olla internetis palju tahavad – see tulemus paneb mõtlema," lausus Konstabel. „Vanematel on siiski kriitiline roll selle juures, et lapse internetikasutamine püsiks mõistlikkuse piirides ja arvestaks lapse arenguliste vajadustega."

Tänavu kevadel viidi läbi kordusuuring samade laste ja nende vanematega, et saada infot probleemide püsivuse kohta.

Laste internetisõltuvuse levimus- ja sekkumisuuringu „Digilaps" raames on internetisõltuvuses laste ja nende perede aitamiseks ette valmistatud pereterapeute ning uuringus osalenud peredele on jagatud ka infomaterjale. Lisaks on praegu toimumas lastega töötavatele spetsialistidele suunatud infopäevad.

Kõik lapsevanemad saavad nõuandeid lugeda Terviseinfo portaalist (http://www.terviseinfo.ee/vaimne-tervis/digisoltuvus) ja teema üle arutlemiseks on loodud ka sotsiaalvõrgustikku Facebook grupp „Digilaps".

Allikas: Tervise Arengu Instituut.

Samal teemal:

• Miljonikirjaga noort ei peta
• E-ohutusest vajab teadmisi õpilane ja õpetaja
• 10 võimalust internetiturvalisuse õpetamiseks

Digiseadmete kasutamise kultuur hakkab järjest rohkem mõjutama meie igapäevaelu, muutub järjest olulisemaks üldise kultuuri elemendiks.

Paraku pole praegu olukord digitaalse kirjaoskuse osas sugugi väga hea. Näiteks TNS Emori 2014. aasta uuringu kohaselt ei oska  enam kui kolmandik lastest öelda, mida nutiseadme turvaline kasutamine tähendab. Vähe sellest, 75% küsitletud lastest ütles, et nende vanemad ei tunne huvi, millega nad nutiseadmetes tegelevad.

Digihügieen kui digivahendite otstarbekohane ja jätkusuutlik kasutamine tähendab terve rea soovituste järgimist, nagu näiteks:

• Loo oma failidest regulaarselt turvakoopiad;
• Uuneda järjepidevalt oma arvuti operatsioonisüsteemi ja muud tarkvara;
• Töötle regulaarselt oma elektroonilist kirjakasti;
• Järgi arvutikasutusel turva- ja eetikareegleid, hoidu viirustest;
• Hoia oma digiseadmed alati töövõimelisena, nende akud laetuna.

Vaata ühe minuti loengut siit.

Allikas: err.novaator.ee

Samal teemal:

• Uus digiturbe mäng õpetab veebikeskkonnas turvaliselt tegutsema
• Miljonikirjaga noort ei peta