Õppekäigul antakse lastele esmased teadmised internetist ja arvutisuhtlusest, täidetakse töölehti ning vaadatakse õpetlikke multifilme Netilammaste seiklustest. Pärast koolitust saavad lapsed hullata tund aega Juku Mängumaal.

Tiigrihüppe Sihtasutuse „Targalt internetis“ projekti juhi Triin Kanguri sõnul on projekti eesmärk propageerida noorte hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas internetis suheldes hästi toime tulla. „Kuna lapsed alustavad internetikasutust juba eelkoolieas, siis on oluline, et see teave jõuaks nii nende kui ka lapsevanemateni. Interaktiivses töötoas jagatakse mängude ja „Netilammaste“ multifilmide abil lihtsaid näpunäiteid, millist infot võib endast teistele jagada ja mis oleks mõistlik enda teada jätta," tutvustas Kangur lasteaialastele suunatud õpituba. Lastega tegelevad Tiigrihüppe Sihtasutuse koolitajad Maria Arikainen ja Johanna Olesk.

Õppekäigud toimuvad kuni 2013. aasta mai lõpuni ning osalemine on lasteaedadele ja koolidele tasuta. Koolitused toimuvad  alates 3. aprillist kolmapäeviti kell 10.00 ning neljapäeviti 13.30 Mustamäe Juku Mängumaal (Mustamäe tee 3, Tallinn). Koolitusi tehakse nii eesti kui vene keeles.

Registreerumine:
Osalemissoovi saate edastada Kersti Jänese (Mustamäe Juku Mängumaa) aadressile kersti@playland.ee, kirjas palume ära märkida:
1. Lasteaia nimi ja aadress
2. Õpetajate nimed, e-maili aadressid ja telefoninumbrid
3. Osalevate laste arv ja eesnimed
Lisainfo Kesti Jänese telefonil: 56 933 102

Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu Lastekaitse Liit, Tiigrihüppe Sihtasutus, Lasteabitelefon 116 111 ja Politsei- ja Piirivalveamet. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programmi „Safer Internet“.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale
• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele

“Teoreetiliselt peab klassipildi tegemiseks olema samuti lapsevanemate nõusolek,” nendib AKI kaamera kasutamise juhendi projektis, nentides, et samas on tegu vana ja levinud tavaga.

“Küll aga ei või kool pilte teha avalikult kättesaadavaks ilma lapsevanemate nõusolekuta. Pildid saab lapsevanematele tellimiseks üles laadida piiratud juurdepääsuga internetikeskkonda, mitte avalikku internetti,” õpetab AKI.

Saaremaa ühisgümnaasiumi (SÜG) direktor Viljar Aro ütles ajalehele Saarte Hääl, et ei näe piltide avalikus veebis näitamise keelamisel mõtet, sest piiratud juurdepääs tähendab, et ka lähisugulased ja sõbrad ei saa fotosid vaadata.

SÜG-i hoolekogu arutas küsimust mõni aasta tagasi ega leidnud vajadust klassipiltide praegust avalikku avaldamist muuta.

Kuressaare ametikooli teabejuht Taavi Tuisk ütles, et kool klassipilte veebis ei avalda, küll aga postitatakse regulaarselt pilte erinevatest sündmustest koolis ametikooli Facebooki lehele ja fotogaleriisse.

“Üldjuhul ei lisa me piltidele seal olevate õpilaste nimesid ning tänaste otsinguvahendite arengutaseme juures on see piisav privaatsuse kaitse,” väitis Tuisk.

Leisi keskkoolil klassipildid aga avalikus veebis pole, ka ei ole neid plaanis piiratud ligipääsuga veebi panna, sest koolis ripuvad need seinal, sõnas kooli direktor Tõnu Erin.

Lümanda põhikool klassipilte veebis ei avalikusta, küll on aga vanemate nõusolekul avalikustatud kooli kodulehel ürituste fotosid. Lümanda põhikooli direktori Liia Rauna hinnangul on AKI ettepanek mõistlik.

Samal teemal:

• Andmekaitse juhend: isiklikke videoid internetti panna ei või

Keskaegse vanalinna läheduses asuv toimumiskoht on ideaalne kontrast asetleidvatele arutlustele, kuna Insafe’i liikmed vaatavad tulevikku, planeerimaks tegevusi, millega muuta Internetti lastele ja noortele paremaks.

Kohtumise pearõhk on digitaalsel pädevusel, kuna digitaalsed suhtlusvahendid ja 24/7 arvutikasutus on muutnud oskuste pagasit, mida noored turvaliseks internetikasutuseks vajavad. Kohtumisel tutvustatakse eri riikides toimuvat teavitustöö, nõustamise ja noorte osaluse parimaid praktikaid.

Kohtumisel on kavas alustada ka 2014. aasta turvalise interneti päeva tähistamise planeerimist. Turvalise interneti päeva tähistamisega tõstetakse üle kogu maailma fookusesse online tehnoloogiate ja mobiiltelefonide turvaline ja mõistlik kasutamine laste ja noorte seas.

“Insafe koolitusseminarid annavad hea võimaluse koos eelseisvatele väljakutsetele vastu astuda ning arutada strateegiaid, mida Tallinnas osaleva 30 riigi esindajad saavad hiljem koju minnes kaaluda ning oma riikides kasutusele võtta,” märkis Insafe’i koordinator Janice Richardson.

Eesti projekti "Targalt internetis" Lastekaitse Liidu-poolse koordinaatori Malle Hallimäe sõnul on esmakordselt Tallinnas toimuval Insafe koolitusseminaril kavas oluline arutelu teemal, kuidas kool saab parimal viisil edendada laste ja noorte pädevust interneti ja digitaalsete suhtlusvahendite kasutamises.

Lisainfot Insafe võrgustiku töö ja väljatöötatud teavitus- ning õppematerjalide kohta leiab kodulehelt www.saferinternet.org. “Targalt Internetis” projekti kohta leiate rohkem infot lehel www.targaltinternetis.ee. Projekti "Targalt internetis" veavad Tiigrihüppe Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei-ja Piirivalveamet, Sotsiaalministeerium ja MTÜ Eesti Abikeskused.

Samal teemal:

• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada
• Uus käsiraamat 13-16-aastasele internetikasutajale
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Kuni inimene ei jaga enda kaamera või telefoniga filmitud materjali pereringist väljapoole, ei ole tal tarvis kedagi sellest teavitada ega nõusolekut küsida. Asi muutub, kui inimene soovib videot hiljem avalikustada -  sõbrale võib vabalt anda video, millel on see sama sõber ja jagaja ise, aga ilma sõbra nõusolekuta ei tohiks seda videot jagada oma muude sõpradega. Loe teemast pikemalt Postimehest.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale
• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele

Web We Want (meile sobiv internet) on noorte poolt loodud hariduslik käsiraamat 13-16-aastastele õpilastele. Käsiraamatu ülesanded on jaotatud järgmisteks teemadeks: 

1. Minu veebipõhised õigused ja kohustused
2. “Info ei ole teadmine”, Albert Einstein
3. Veebis eksisteerimine
4. Kujunda oma identiteet
5. Privaatsus, minu kõige kallim vara
6. Kunstnik sinus eneses

Materjali saab kasutada nii koolitunnis, rühmaõppes kui ka individuaalseks kasutuseks. Inglisekeelse käsiraamatu saab alla laadida siit. Kuna tegu on hetkel inglisekeelse materjaliga, sobib see hästi näiteks ühiskonnaõpetuse ja inglise keele integreerimiseks. 

Käsiraamatu toetuseks on loodud ka veebikeskkond www.webwewant.eu, mille eesmärk on pakkuda lisamaterjale ja veidi sügavamaid teemakäsitlusi käsiraamatus loodud ülesannetele. Lehel on olemas käsiraamatu kasutajatele mõeldud tagasiside platvorm, kuhu saab jätta oma kommentaarid ja soovitused ning jagada käsiraamatu kasutamisega seotud positiivseid kogemusi ning nippe erinevate ülesannete lahendamisest.

Lehele on loodud eraldi sektsioon ka noortele, kellelt oodatakse nende arvamusi ja mõtteid käsiraamatus tõstatatud arutletuteemadel. Vastused saab postitada konkreetsete ülesannete alla, oma mõtteid saab jagada ka selleks loodud ajaveebis.

Kui teil tekib tekib küsimusi veebilehe kohta või soovite saada käsiraamatut paberkandjal, võtke ühendust aadressil info-insafe@eun.org (pabereksemplari(de) soovi puhul saatke kindlasti ka oma täpne postiaadress ning soovitud koopiate arv). Veebileht tehakse täies mahus avalikuks 2013. aasta märtsis, hoidke ennast uuendustega kursis.

Refereeritud: Pan EU Youth

Samal teemal:

• Noored peavad väga valima, millist teavet internetis avaldada
• Turvalise interneti päeva konkurss 2013 ootab osalema
• "Targalt internetis" konverents keskendus noortele ja sotsiaalmeediale
• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva

Sel kuul avaldatud üle-euroopalise projekti /EU Kids Online/ raport toob välja, et lapsed ei tunne ennast internetis turvaliselt, märgib Vikerraadio oma pressiteates. Stuudios on Tartu Ülikooli meediauuringute professor Veronika Kalmus ja Lilleküla gümnaasiumi meediaõpetaja Epp-Mare Kukemelk. Tehakse juttu ka tagasisidest ERRi saadetele.
 
“Meediatundi” juhib ERRi ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk. Saade on Vikerraadio eetris esmaspäeval, 25. veebruaril kell 14.05 (kordus kell 19.05); järelkuulatav Vikerraadio kodulehel.

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele
• Koolielu õppematerjalid: meediaõpetus
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Tegemist on sihtasutuse kaalukaima tunnustusega neile, kes on teistele eeskujuks nüüdisaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel koolis.

2012. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis 120 õpilasega Salme Põhikool, auhinnale kandideerinud koolide seast tõstis žürii nominentidena esile ka Tartu Kivilinna Gümnaasiumi, Gustav Adolfi Gümnaasiumi ja Tallinna Reaalkooli.

„Salme Põhikool on väike oma õpilaste ja õpetajate arvult, kuid suur oma tegudelt. Enamik selle kooli õpetajatest ja õpilastest on osalenud või osaleb paljudes uuenduslikes projektides,“ iseloomustas kooli Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi.

President Toomas Hendrik Ilves andmas auhinda Salme kooli direktorile Marika Pütsepale. Foto: Terje Lepp.

Tänu koolisisesele initsiatiivile on Salme kool viimastel aastatel IKT-alaselt jõudnud uuele tasemele. Erilist tähelepanu pööratakse õpetajakoolitusele, mis kooli juhi Marika Pütsepa sõnul õpetab kasutama, rakendama , meeskonnatööd tegema ja eelkõige teistmoodi mõtlema. „Ja alles siis mõne aja pärast jõuab see kõik aine- ja ringitundides ja ühistes projektides õpilaseni,“ lisas Pütsep. Preemiasumma eest kavatseb kool rajada meediaklassi. Reedel, 22. veebruaril peeti koolis aktust ja Tiigri Tegija uudise peale kostis õpilastelt maruline aplaus. Kõik rõõmustavad tehtu üle ja uute tekkivate võimaluste üle meediaklassi näol.

Tiigri Tegijad ja nominendid: vasakult Ene Saar Tallinna Reaalkoolist, Imbi Koppel Tartu Kivilinna Gümnaasiumist, Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, Merle Lepik Salme Põhikoolist, Signe Reidla Surju Põhikoolist, president Toomas Hendrik Ilves, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi, tiiger, Salme Põhikooli direktor Marika Pütsep ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Kristi Rahn. Foto: Terje Lepp

Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas žürii Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassiõpetaja Kristi Rahni, nominentidena pälvisid tunnustuse  Ene Moppel Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist, Merle Lepik Salme Põhikoolist ja Signe Reidla Surju Põhikoolist.

Tänavune Tiigri Tegija Kristi Rahn on õpetaja, kelle käe all teevad lapsed juba esimestes klassides filme ja programmeerivad mänge, uurivad loodust ja lihvivad esinemisoskust. „Ta jagab meelsasti oma kogemusi kaasaegsete tehnoloogiate rakendamisel ka teiste õpetajatega – tema käe all saavad teadmisi nii lasteaedade kui algklasside õpetajad, on valminud programmeerimise õppekavad I ja II kooliastmes ning videoaabits kasutamiseks tahvelarvutites,“ märkis Enel Mägi. Kristi Rahn ütles pärast preemia saamist Koolielu portaalile, et see oli tema jaoks tõeline üllatus. "Kui sa igapäevaselt asju teed, siis ma ei mõtle, et teed suuri asju, aga lõpuks kokku tuleb võib-olla tõesti palju." 

Kristi Rahn alustas Tiigrihüppe Sihtasutuses lasteaiaõpetajate koolitamisega 2011.aastal, seejärel, alates sügisest 2011, on ta Koolielu algõpetuse aineekspert ning veebipõhiste kursuste koolitaja. Sel õppeaastal on ta ka üks ProgeTiigri põhikoolitajatest ja materjalide väljatöötajatest. Küsimusele, mis tunne tal homme kooli minna on, vastas Rahn: "Arvan, et saan kolleegidelt kallistused ja kõvad käepigistused ja teeme asju edasi ikka nii, nagu oleme teinud."

Rahn usub, et kõikide tema tegevustega olulisim tulemus on õpetajate julgustamine. "Sedapidi on tulnud rohkem õpetajaid, kes julgevad koolis uusi asju kasutada. Kui nemad veel omakorda jagavad oma kogemusi, siis laieneb kasutamine veelgi," märkis Rahn.

Vasakult: president Toomas Hendrik Ilves, Tiigrihüppe Sihtasutuse juhataja Enel Mägi, tiiger, Salme Põhikooli juht Marika Pütsep ja GAGi õpetaja Kristi Rahn. Foto: Terje Lepp.

Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse uuendada 10 000 euro eest kooli IKT taristut. Innovaatilisim õpetaja saab võimaluse 2000 euro ulatuses enesetäiendamiseks välisriigis.

Tiigri Tegija valimisel arvestati kandidaatide osalemist Tiigrihüppe Sihtasutuse erinevates programmides ja projektides, tehnoloogia-alaste arendusprojektide läbiviimist, IKT alaseid koolist väljapoole suunatud tegevusi ning õpilaste, lapsevanemate ja koolitöötajate arvamust.

Samal teemal:

• Salme kooli meediaringis valmivad telesaated ja animafilmid
• Salme põhikooli sisekoolitused toetavad innovaatilisust

„Poiste puhul pöörasid vanemad tähelepanu internetis veedetud ajale, kuid sisu, millega poisid seal tegelesid, ei olnud nii oluline,“ märkis Annikka Suoninen Jyväskylä Ülikoolist, kes tutvustas meediabaromeetri tulemusi möödunud neljapäeval Tamperes peetud meediahariduse seminaril „My Media Playground“. Seminaril oli kohal ka Koolielu toimetaja.

Soomes viiakse iga-aastaselt läbi üleriigilist uuringut, mille eesmärgiks on analüüsida laste ja noorte meediakasutust ning pakkuda sisendit ka meediahariduse arendamisse. 2012. aastal keskenduti uuringus 10-12-aastaste laste meediakasutusele ning sealjuures analüüsiti poiste ja tüdrukute erinevusi nii meedia kasutamise ajas kui ka sisus.

Uuring osutas, et lapsevanemad peavad tüdrukute puhul väga oluliseks sisu, mida nad internetis tarbivad. „Tüdrukutele tehti selgeks, et ei tohi võhivõõrastega suhelda ega neid sõbraks lisada, ei tohi endast liiga isiklikku infot anda jne,“ sõnas Suoninen. „Poistele öeldi põhiliselt, et ära vannu internetis,“ lisas ta.

Foto: Flickr
Poisid hakkavad varem kasutama
2010. aasta laste meediabaromeetris uuriti 0-8-aastaste laste meediakasutust ning toona tuli välja, et poisid hakkavad internetti kasutama varem kui tüdrukud. Poisid alustavad 3-4-aastaselt, tüdrukud 5-6-aastaselt ning enamasti veedetakse selles eas aega YouTube’ist lasteprogrammide vaatamisega.

Toona uuriti ka seda, milliseid raamatuid vanemad oma lastele loevad ning selgus, et väikelastele loetakse olenemata nende soost ette samu raamatuid. Samas, kui poisid hakkavad ise lugema, eelistavad nad koomikseid, tüdrukud aga raamatuid ja ajakirju.

2012. aasta uuringust selgus, et 10-12-aastaste poiste seas on väga olulised arvutimängud. Iganädalaselt harrastab digitaalsete mängude mängimist 90% küsitletud Soome poistest, sealjuures 66% mängib neid praktiliselt iga päev. Poisid mängivad minecrafti, spordimänge, rallimänge jms. Samavanustest tüdrukutest mängib digitaalseid mänge 66% iganädalaselt ja 42% praktiliselt iga päev. Tüdrukud eelistavad rahulikumaid mänge, erinevaid simulatsioone jms. Oluline erinevus poiste ja tüdrukute arvutimängude tarbimise puhul on see, et poiste jaoks on mängimine tõeline hobi ja nad näevad vaeva, et saada aina paremateks mängijateks, tüdrukud seevastu ei pea mängimist nii oluliseks osaks oma elust.

Virtuaalmaailmad tüdrukute seas popid
Virtuaalmaailmasid hakkavad Soome tüdrukud külastama nooremalt kui poisid ning tüdrukud alustavad selliste veebilehtedega nagu GoSuperModels, MovieStarPlanet, Howrse, Panfu. Keskmiselt 6. klassis hakatakse kasutama Facebooki, kus tüdrukud jagavad endast üldiselt rohkem infot kui poisid. Samas kasutavad tüdrukud seal tavaliselt privaatset profiili, poisid aga avalikku.

Televisioonisaadetest eelistavad 10-12-aastased poisid animatsioone (Simpsonid, South Park),  kogupere meelelahutusprogramme, põnevusfilme ja reality-saateid, tüdrukud vaatavad samal ajal seebioopereid ja  meelelahutusprogramme. Ka muusika puhul olid suured erinevused poiste ja tüdrukute puhul: poisid armastavad räppi ja elektroonilist muusikat, tüdrukud poppi.

Praktiliselt kõigil uuringule vastanud lastel oli kodus ligipääs internetile. Iganädalaselt kasutab internetti 90 protsenti vastanutest, igapäevaselt aga 72 protsenti.

Laste meediabaromeetrit viivad läbi Soome meediahariduse ühendus, Mannerheimi lastekaitseliit ja Soome filmide klassifitseerimise nõukogu koostöös Tampere, Jyväskylä ja Aalto ülikoolidega. Uuringus osalevad lapsed üle Soome.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: meediaõpetus
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Esimestel aastatel huvitas teda eelkõige, kuidas eesti noored internetti kasutavad ja kuidas ennast seal presenteerivad. „Nägin suhtlusvõrgustikes postitusi ja pilte, mis tekitasid küsimusi, miks noored nii teevad, mida nad ometi mõtlevad, kui sellised pildid üles panevad,“ ütles Andra Siibak oma ettekandes projekti „Targalt internetis“ aastakonverentsil Tartus. „Mind huvitab nähtamatu auditoorium sotsiaalmeedias. Kas ja mil määral eesti noored oma privaatsusest sotsiaalmeedias hoolivad? Kes moodustavad noorte arvates selle auditooriumi, keda nad silmas peavad, kui oma postitusi teevad? Milliseid kasutajatüüpe on nad Facebooki keskkonnas kohanud?“

Vaata ka Madli Leikopi usutlust Andra Siibakuga. Video: Kalle Kulbok, EENET.

Isiklikke andmeid ikkagi jagatakse

2010. a EU Kids Online uuring leidis, et eesti noored on äärmiselt aktiivsed sotsiaalmeedia kasutajad. 88%-l 13–16-aaastastest on mõnes suhtlusportaalis oma profiil olemas. „Erinevalt teistest Euroopa noortest jagavad eesti noored üsna aktiivselt oma privaatseid andmeid. Sotsiaalvõrgustiku profiil on paljudel noortel „avatud“ ehk privaatsussätteid rakendatud ei ole,“ sõnas Andra Siibak kuulajatele.

Suhtlusportaal kui pesumasin

Ta nentis, et viimased aastad on toonud suhtlusportaalide kasutajaskonda totaalse muutuse. Noored ei näe suhtlusportaale, sh ka Facebooki enam kui ainult nende endi suhtluspaika. Nad mõistavad, et Facebookis on ka täiskasvanud: õpetajad, tööandjad, lapsevanemad, treenerid, politsei. Ehk siis isikud, kelle noored liigitavad „košmaarseteks lugejateks“ ja kellega kõike ei soovita jagada. „Tegime 2010. aastal fookusgrupi intervjuusid gümnasistidega. Õpilased ütlesid, et suhtlusportaalid on nagu pesumasin: sinna tulevad kokku kõikmõeldavad riidetükid, mis on erinevat värvi ja erinevast materjalist. Kui need segunevad, juhtub noorte arvates kahtlaseid asju,“ rääkis Andra Siibak.

Missugune kasutaja sina oled?

Facebooki kasutajad (ja nähtamatu auditooriumi) jagavad noored üsna must-valgelt. Mõned näited.

Üliagar kasutaja ongi sõna otseses mõttes üliagar kasutaja, kes teeb Facebookis kõike hästi palju. Ta on huvitatud, et saaks võimalikult palju positiivset tagasisidet ja kommentaare.

Edvistaja jaoks on kõige tähtsam endast ilusate fotode üleslaadimine. Edvistaja teeb seda maniakaalselt, noorte hinnangul kuni kümme korda päevas. „See kasutajatüüp on eelkõige naissoole omane. Mis ei tähenda, et meessoost kasutajad edvistamisega ei tegeleks: neile meeldib näidata, et nad omavad õiget tehnoloogiat. Mis siiski ei tähenda, et sisu, mida nad Facebookis loovad, oleks kvalitatiivselt kõrgemal tasemel,“ selgitas Andra Siibak noorte nägemust sotsiaalvõrgustiku kasutajatüüpidest.

Või siis näiteks tigedad kasutajad, kes on kõige ja kõigi suhtes liiga kriitilised, nad solvavad teisi ja põhjust, miks nad nii teevad, ei ole.

Omaette liik kasutajaid on noorte jaoks vanainimesed ja ekstra vanad inimesed. „Vanainimesed – no 16–17-aastase jaoks on kolmekümne-aastane ka juba ühe jalaga hauas,“ muigas Andra Siibak.  „Aga ekstra vanad inimesed on vanaemad-vanaisad, keda tuntakse sõprade kaudu, näiteks minu sõbra vanaema on Facebookis.“

Normaalseid on ka

Kas normaalseid kasutajaid siis Facebookis ei olegi? On ikka. Noorte arvates need, kellega nemad kõige rohkem suhtlevad, ongi normaalsed kasutajad. Normaalne kasutaja teeb kõike normaalses koguses: kommenteerib, postitab, jagab linke ja pilte, aga Facebook ei ole tema elu.

Kuidas on muutunud suhtumine nn nähtamatusse auditooriumisse? Varem tajusid noored, et postituste lugejad on samasugused nagu nemad, eakaaslased, kellega võib suhelda ja käituda nagu parasjagu pähe tuleb. Nüüd on tekkinud hulk ebasoovitud lugejad, kes ei peaks kõike nägema ega teadma: õpetajad,  personalitöötajad, vanemad, turvaorganistasioonid.

Salasõnumid ja selektiivne info

„Enam kasutatud privaatsusstrateegia noorte jaoks on selektiivne info jagamine,“ selgitas Andra Siibak konverentsil osalenutele. „Noored on sotsiaaalmeediat kasutama õppides teadvustanud,  et erinevatel platvormidel on erinevad silmapaarid, kellele nad  kõigest hea meelega ei räägi. Seetõttu kustutakse ära mõningad postitused, mõningad fotod. Teine on enesetsensuur: noored valivad sõnu, millisel platvormil mida rääkida. Näiteks MSN-is omavahel üks-ühele suheldes on võimalik olla avatum, Facebookis on auditoorium lai, nad arvestavad, mida ja kuidas jagavad. Kolmas strateegia on salasõnumid. Olukorrast, mida paar-kolm sõpra teavad-tunnevad, antakse teada näiteks laulusõnade abil. Teistele ei ütle need midagi, vajalikud inimesed tabavad mõtte koheselt,“ rääkis Andra Siibak.

„Targalt internetis“ aastakonverentsi läbiv teema oli „Minu jalajälg internetis".

Samal teemal: 

• "Targalt interenetis" konverents keskendus noortele ja sotsiaalmeediale
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus

Tihtipeale räägitakse interneti ja moodsa meedia puhul ohtudest, mida nad peidavad ning õpetatakse neid vältima. See on loomulikult tähtis, aga see ei tähenda, et peaksime loobuma kõigest heast, mida internet pakub.

Veebipõhiste saavutuste võistlus pakub noortele võimalust jagada oma moodsa meedia ja interneti läbi saavutatud edusammusid. Konkurss võiks viidata õigusele olla veebipõhise maailma aktiivne liige ning vastutusele tulevaste digitaalsete kodanike ees.

Oodatud on inglisekeelsed kirjalikud tööd (näiteks lühiessee, ajaveebi postitus) või videoformaadis ülevaade (maksimum 2 minutit) Sinu saavutusest. Kasuta oma loovust ja kujutlusvõimet!

Osalemine toimub kolmes kategoorias: alla 9-aastased, 10-14-aastased ja üle 15-aastased õpilased. Võistlustöid saab esitada veebipõhiselt 5. veebruarist 15. märtsini 2013.

Igas kategooriast auhinnatakse parimaid töid. Vanemate kategooriate võitjad (14+) võivad saada ka Insafe võrgustiku veebipõhise turvalisuse saadikuks või osaleda igaaastasel turvalise interneti suvekoolis Rumeenias.

Kõik osalejad saavad elektroonilise diplomi (peale konkursitööde esitamise tähtaega e-kirja teel), mis tõendab võistlusel osalemist.

• Konkursi juhend ja tingimused
• Konkursitöö esitamine 

Refereeritud: Safer Internet Day

Samal teemal: 

• Valmistu Turvalise interneti päevaks
• "Targalt internetis" konverents keskendus noortele ja sotsiaalmeediale
• Täna tähistatakse turvalise interneti päeva